" Teraspoiss " kokkuvõte (2)

Teraspoiss
(kokkuvõte)
Ayur Kala
7.klass
Tartu Erakool
Teraspoiss oli poiss kelle pärisnimi oli Jaan. Tema vanemad surid, isa siis kui ta oli väga väike ja ema siis kui ta oli 12 aastane.
Üliõpilane Pärn koos kojarahvaga hoolitses tema eest kui ta vanemad mõlemad surnud olid. Üliõpilane Pärn oli Jaani jaoks teistsugune kui teised inimesed, sest tema kohtles Jaani kui omasugust meest.
Ühel päeval kui poetädi tuli juttu ajama oli ta välja mõelnud, et kuivõrd Jaan on võõras poiss ja teda on vaja ka toita, siis võiks minna abi paluma. See ei olnudki paha mõte ja jaan läks koos kojanaisega linna abiraha paluma.
Kui linna ametnikud tulid Jaani hooldajate juurde vaatama ja kontrollima kas on vaja abiraha. Kuid ametnikud otsustasid hoopiski, et Jaan tuleb saata lastekodusse.
Lastekodus õppis Jaan palju. Ta õppis et kui ta midagi teeb, näieks kakleb siis ei tule hoolida millestki ei endat ega teistest vaid tuleb panna kõik mängu.
Seal lastekodus olid mõned teistsugused poisid ka. Näiteks poiss keda hüüti Kita-ks kuna ta alalõpmata kitus. Teine imelik poiss oli poiss keda hüüti Häire-ks. See oli poiss kes iga väiksemagi puutumise või kiusamise peale valjult kisama hakkas. Mistõttu poistele teda eriti kiusata meeldis. Jaan aga ei osalenud üheski kiusamises, ainult hoidis kiusamisi ära, häbistades neid kes seda plaanisid.
Jaani hüüdnimeks sai Teras, mille talle pani tema voodikaaslane talle kui tema arust oli Jaan tugev ja vastupidav nagu Teras.
Kui Jaan lastekodust ära tüdines siis otsustas ta tagasi üliõpilase juurde, kuna see oli varemalt öelnud, et kui tahab siis võib iga kell tema juurde tagasi tulla.
Koolis oli ta üldiselt korralik aga ükskord oli tal probleeme. Ta oli natuke vallatu ja rikkus vahetunni korda, ning kui õpetaja teda keelas siis pillas ta et ta lihtsalt tahtis seda teha. Sellepeale saadeti ta erikooli.
Oma vabal ajal käis ta ajaleheputkast ajalehti võtmas ja neid müümas. Seal aga kohtas ta poissi kes oli väga ülbe ja kellega tal varsti tuli ka selle tõttu kakelda .
Hiljem aga kohtas ta seda sama poissi erikoolis. Kui Jaan teda oli kakluses võitnud, pakkus vastane talle aga oma sõprust.
See sõber nimega Kodja oli omapärane, lottis, lombakas kuid ikka sportlik.
Jaan oli ka sportlik ja ta oli isegi pallimängude kapten. Kodja oli ka Jaani pallimängu meeskonnas ja koolidevahelistes mängudes võitsid nad kolmest alast kaks. Korvpalli ja rahvastepalli. Võrkpalli nad aga napilt kaotasid, kuna oli vähe harjutada saanud.
Ühel päeval kui Jaan oli jõe ääres Kodjat otsimas siis peatus ta paadisillal ning sulistas jalgadega vees. Siis aga märkas ta et tüdruk oli hädas ning mööduva mootorpaadi lained ükkasid ta ümber.
Tüdruk oleks uppunud kui Jaan ei oleks haaranud ritva kalda äärest ja teda välja tõmmanud.
Selle tüdruku isa andis Jaanile 50 krooni ja teenistuskoha.
Lisaks sai ta aga ka teenetemärgi.
Raamat lõppes sellega, et Jaan sai oma ema hauale marmorist hauakivi mida ta oli ammu tahtnud, ning üliõpilane kes oli vahepeal saanud magistriks õnnitles teda selle kõige eest ning lubas Jaanile jääda alatiseks sõbraks ja nõuandjaks.