· 1932. a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonimaksed. · Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. · Rahva rahulolematus. Natsidel 107 kohta parlamendis · Seega riigis majanduskriis ja poliitiline kriis. · 1932. Riigipäeva valimised natsidel 230 saadikukohta sotsialistidel 133, kommunistidel 89 · 1932. a presidendivalimised Hitler kandideeris presidendiks jäi Hindenburgile alla · 30. jaan 1933 president Hindenburg nimetas Hitleri riigikantsleriks Hitleri tõusu ja languse tähtsamad momendid: · 30. jaan 1933 president Hindenburg nimetas Hitleri riigikantsleriks · 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid Füürer · Lepingu rikkumine: Kohustuslik sõjaväeteenistus, Austria liitmine 8. Millised olid Hitleri võimuletuleku majanduslikud ja poliitilised põhjused. Kuidas kehtestas Hitler natside diktatuuri Saksamaal 1933-34
partei 5%-gi häältest. Kriisiaastad Saksamaal lõppesid tragöödiaga: langes Weimari vabariik ning Hitleri Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei kehtestas totalitaarse diktatuuri. Brünningi valitsus jäi võimule, ilma, et tal oleks olnud Riigipäevas enamust. Loodi nn Harzburgi rinne, kuhu kuulusid Rahvuslik Rahvapartei, Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei ja ühendus Teraskiiver. 30. Jaanuaril 1933, määras president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Pärast Hindenburgi surma omastas Hitler kõik riigipea funktsioonid, koondas enda kätte seadusandliku, täitev-, kohtu-, tsiviil- ning sõjalisevõimu ning nimetas enda Saksa rahva füüreriks. Sisepoliitikas: Keelustati Kommunistlik Partei (SKP), seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni ning käis koos ainult Hitleri kõnesid kuulamas
Tema mahalaskmine Sarajevos oli I MS puhkemise otsene ajend. Wilhelm II Saksamaa keiser, soovis juhtpositsiooni Euroopas. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks I MS algatamises. Franz Joseph Austria-Ungari keiser, kes soovis Balkanil mõjujõudu . 1908. aastal annekteeriti keisri 60. valitsemisaasta juubeli puhul 1878. aastal okupeeritud Bosnia ja Hertsegoviina. See halvendas tunduvalt impeeriumi suhteid Balkani riikide ja Venemaaga ning põhjustas lõpuks suurest iI MS puhkemise. Hindenburg Saksamaa sõjaväelane ja riigitegelane, president aastatel 19251934. 1914, kui puhkes Esimene maailmasõda, kutsuti Hindenburg teenistusse tagasi ning määrati koos Erich Ludendorffiga Idarinnet juhtima. Üheskoos võitsidki nad Tannenbergi lahingu ning kindlustasid Venemaa pealetungi peatamise Luddendorff oli saksa kindral ja poliitik. Ta määrati koos Hindenburgiga juhtima Idarinnet. I ms puhkemise ajend: # 28.06.1914 Austria-Ungari troonipärija
(Leon Degrelle) 3. President Hindenburgi heakskiit Ta soovis seadusandlikku võimu, mida sai anda ainult kõrgem rahvavõimu organ- Riigikogu ehk Reichtag. Selle jaoks oli tal vaja president Hindenburgi poolehoidu. Lähtuvalt sellest organiseeris Hitler ürituse pea ainult Hindenburgi pärast Potsdamis 21. märtsil 1933. aastal, paar päeva varem kui Riigipäev kokku kutsutakse, sealses garnisoni kirikus. Teadaolevalt oli Hindenburg teeninud armees üle poole sajandi ning et ühendada vana ohvitser oma kaasvõitlejatega, organiseeris Hitler peaaegu kõik tema endised võitluskaaslased üle terve riigi kohale paraadil osalemiseks. Ise seejuures mängides alandlikku ja ametlikku, kandes lihtsat ülikonda, kummardas Hitler sügavalt vana sõduri ees väljendades oma austust. Ta oli esimene Kantsler alates 1919.aastast, kes oli võtnud vaevaks midagi sellist korraldada ja see liigutas presidenti hingepõhjani. Ta oli võitnud
päeval Ida-Preisimaad, kuigi talle olnuks kasulikum anda löök esiteks Austria-Ungarile. Austria -Ungari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et Austria-Ungaril tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. Austria-Ungari sõjajõud tuli koondada kahte ossa, millest väiksem osa suunataks Serbia ja suurel Venemaa vastu arvestades seejuures ühtlasi Saksa toetusega. Sõjakäik : Idarindel : - Saksa armeed juhivad kindralid Hindenburg ja Luddendorff - Saksa armee Venemaa vastu edukas - Vene väed peatavad Austria-Ungari pealetungi Serbias - Saksa + Austria-Ungari koostöö pealetungiks Varssavile - 1914 lõpuks rinne stabiliseerub, pole positsioonisõda Maailmas 1914 - Antandi riigid vallutavad Saksamaa kolooniaid - Saksamaa koloonia Tansaanias osutab vastupanu kuni 1918 1915 - Ypres'i lahing aprillis mürkgaas - Mais kuulutab Itaalia Austria-Ungarile sõja
Franz Ferdinand – Austria-U Troonipärija tänu kelle tapmisele algas I maailmasõda Gavrilo Princip - Bosnia äärmuslane, kes tappis A-U troonipärija Franz Ferdinandi Wilhelm II - viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888–1918. Nikolai II - oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst Alfred von Schliffen - oli Preisimaa ja Saksa sõjaväelane kes on tuntud peamiselt Schlieffeni plaani koostajana. Ta oli Saksa keisririigi kindralstaabi juht 1891–1906 Paul von Hindenburg - oli Saksamaa sõjaväelane kes juhtis sjas idarinnet ja võitsid selle sõja Philippe Pétain - oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1918) Aleksei Brussilov (ka Brusilov) – Vene kindral, juhtis vene vägesid läänemerel ja mõtles välja brusslovi taktika Robert Nivelle - oli prantsuse sõjaväelane. 1916. aasta mais anti Verduni lahingus tema juhtimise alla 2. armee ning tänu temale suruti sakslased sama aasta lõpus tagas
riigiteenistusse astumise eest. Hitler astus Göringi kaasabil teenistusse Braunsc- hweigi liidumaa majandus-esinduse nõunikuna Berliinis. 24. veebruaril 1932 määrati Adolf Hitler ametisse, 26. veebruaril andis ta ametivande ja 4. märtsil läks ta juba erru: 8 päevaga saavutas ta Saksamaa kodakondsuse ning legaalse võimaluse osaleda Saksamaa poliitikas. 1933. aasta 30. jaanuaril määraski Weimari Vabariigi viimane president Paul von Hindenburg (1848-1934) Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. Et valitsuses oli natsidel vähe kohti, kuulutas ta kohe välja ennetähtaegsed valimised. Koos Saksa rahvusparteiga tulidki natsid võimule ning 1933. aasta märtsikuu lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ja andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Demokraatiast ja parlamentaarsest riigikorrast, sõna- ja kodanikuõigusest ei jäänud midagi alles
Inglased ei suutnud seda aga maksimaalselt ära kasutada ja sakslastel õnnestus läbimurre peatada. · Caporetto pealetung: (okt) Saksa väejuhatus otsustas kergendada A-U olukorda ja rünnata Itaalia vägesid. Itaalia väed said raskelt lüüa. Sõjategevus idarindel: 1914 · Venelaste ründasid Saksamaad, 17. august 1914 alustati sissetungi Ida-Preisimaale. Venelaste ülekaal. Saksa armeele määrati kriitilises olukorras uus juhtkond ( kindral Hindenburg, staabiülem Luddendorff). Nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma sundida. · Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes A-U-l suured kaotused. Sakslased tõid idarindele vägesid juurde. · Aasta lõpuks olukord idarindel stabiliseerus, muutumata siiski positsioonisõjaks nagu läänerindel. 1915 · Positsioonisõjale üleminek läänerindel sundis saksalsi koondama 1915. aastal
Ta oli esimene Kantsler alates 1919.aastast, kes oli võtnud vaevaks midagi sellist korraldada ja see liigutas presidenti hingepõhjani. Ta oli võitnud Hindenburgi oma poole üle ja seda vaid minimaalsete vahenditega. See sama tseremoonia andis Hitlerile toetuse riigi paljude monarhistide seas ja ka paljude veteranide hulgas. Erinevatel põhjustel, kuid toetus sellegipoolest. 1933. aasta 30. jaanuaril määraski Weimari Vabariigi viimane president Paul von Hindenburg (1848-1934) Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks.(Maata, Liisa) Hitler oli mänginud vanade ohvitseridega ja muude tähtsate isikutega kui tinasõduritega, kellele jäigi arusaamatuks, mis oli tegelikult toimunud. Sellel päeval oli Hitleril muudki plaanis kui ainult vana kaardiväe usalduse võitmine. Kergendamaks oma reformide elluviimist, vajas Hitler Riigipäevas dokumendi ratifitseerimist, mis oleks talle andnud diktaatorlikud õigused
Miks osades riikides säilis diktatuur, teistes aga demokraatia? Demokraatia on ühiskonna valitsemisvorm, mida iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Demokraatia jaguneb: otsene demokraatia, esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia. Otsene demokraatia on demokraatia vorm, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises. Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul kaasatakse rahvas otsustusprotsessi. Diktatuur on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte. Peale sõda olid Itaalias olukord keeruline ning tekkisid rahutused. Pidevalt vahetusid valitsused, mis koosnesid mitme erakonna esindajatest. Erimeelsuste tõttu ei püsinud parteid koos rohkem kui aasta. Itaalias suurenes tööpuudus. Karmides tin...
Seejärel oma jõud suunata itta Venemaa vastu Austerlased võidelda mitmel rindel: Serbia ja Venemaa vastu Inglased sõjaplaan puudus, ette oli nähtud vaid koostööd prantsuse vägedega Prantslased plaan 17, mille järgi hõivata Lotringi ja Elsassi hõivamine ning sellele peaks järgnema sissetung Saksamaale. Venelased sõjaplaani järgi kaks rünnakusuunda: Austria-Ungari ja/või Ida-Preisimaa, Pr. Palvel rünnati esimest. 7) Ertshertsog Franz Ferdinand A-U troonipärija, Hindenburg Saksa armee uus kindral idas, Luddendorff uus staabiülem idas, Petain Pr. Verduni kaitse juhiks, kes suutis sõdureid innustada, Brussilov uus vene rindejuhataja kindral, kelle juhtimisel asuti edukale pealetungile, Rasputin oli väga suur mõju tsaariperekonnale, mille tõttu tsaariperekonna maine langes katastroofiliselt, samuti ka poolehoid Nikolai II Venemaa Keiser, Kerenski Ajutise valitsuse peaminister, Lenin, Lvov
demokraatiast. Natside ideoloogia oli vallutamas maailma. Vägivalla ja süveneva ebastabiilsuseni viisid parempoolsete rahulolematus vasakpoolsete tegevuste üle. Natsid kasutasid olukorda ära ning lubasid rahvale stabiilsust ja majanduslikku taastumist. Seda kõike tugeva juhiga eesotsas. 4 Holokausti ajalugu 30.jaanuaril 1930.aastal määras president von Hindenburg Saksa kantsleriks Hitleri. Pärast seda hakkas Adolf Hitler täide viima natside ideoloogilisi ja poliitilisi eesmärke. Õigus arreteerida seadusliku aluseta keda tahes oli üks tähtsamatest eeldustest holokaustile. Nii täidetigi koonduslaagrid alguses kommunistide ja demokraatidega. Rassistliku ideoloogia rakendusele võtu esimeseks märguandeks oli juutide äride boikoteerimine Berliinis 1933.aastal. Üle Saksamaa toimusid mõne järgneva aasta jooksul juudivastased vägivallaaktid
isiku-, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadust. Seejärel keelustati kompartei. Nüüd oli natsidel Riigipäevas juba absoluutne enamus. Kuid Hitler ei tundnud oma võimu küllalt kindla olevat, kuni eksisteeris enam kui miljoniline SA (Sturmabteilung ehk rünnakurühm). 30. VI 1934. a. nn. "pikkade nugade ööl" SA juhtkond eesotsas staabiülem E. Röhmiga (Hitleri järel teine mees parteis) hävitati. Mõni nädal hiljem, kui suri senine president P.von Hindenburg, sai Hitlerist ka riigipea. Nii olid kõik tähtsamad parteilised ja riiklikud ametid koondunud tema kätte. Ülejäänud natslikest juhtidest võiks nimetada SS-i ja Gestapo juhti Heinrich Himmlerit (1900-1945), propagandajuhti Joseph Goebbelsit (1897-1945), ideoloogiajuhti Alfred Rosenbergi (1893-1946), Hitleri asetäitja parteis ja tema teine ametlik järglane Rudolf Hessi (1894-1988) ja õhujõudude ülemjuhataja, Gestapo ja
USA. I maailmasõda andis USA-le majandusliku võimsuse - kui enne sõda tuli USA-l maksta võlgu Euroopa riikidele, siis peale sõda maksid Euroopa riigid USA-le ca 500 miljonit dollarit aastas. USA oli muutunud nn. maailma töökojaks - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest. Kuni 1921 võimul Demokraatlik Partei / W.Wilson- pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida. Laiemat kõlapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud. 1921-1933 võimul Vabariiklik Partei, kelle põhimõteteks oli: riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu propageerisid individualismi ja Ameerikat, kui kõigi võimaluste maad, kus igast ajalehepoisist võib saada miljonär. 1929.a. alanud majanduskriisi Vabariiklik Partei / H.Hoover esialgu sekkuda ei kavatsenud ja leiti, et USA majandus väljub sellest...
järgi läks see ajalukku kui Nivelle`i tapatalgutena. 1917.a. novembris-detsembris võtsid inglased ette rünnaku Cambrai all, kuid sakslastel õnnestus läbimurre peatada. 1917.a. oktoobris alustasid sakslased pealetungi Caporetto all, mille käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. Inglise-prantsuse üksused suutsid luua uue kaitseliini ning sakslaste pealetungi peatada. Idarindel alustasid kaks Vene armeed 17. augustil 1914 sissetungi Ida-Preisimaale. Saksa armee etteotsa asusid kindral Hindenburg ja Luddendorff, kes suutsid vene armee Tannenbergi lahingus 2. septembril 1914 puruks lüüa. Lahing on märkimisväärne eriti just selle poolest, et rongide abil sai Saksa 8. armee terve korpus teha kiireid liikumisi, lubades Saksa armeel esitada ühtainsat rinnet mõlemale Vene armeele. Teine Vene armee sunniti Ida-Preisimaal taanduma. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandsid Austria-Ungari väed raskeid kaotusi
vahele, kui Hitler sõnakuulmatuid omal äranägemisel karistab. Nad on tarviduse korral valmis Hitlerile SA vastu isegi appi tulema. Sündmused arenesid nii, et abi ei läinud vaja. 1934. aasta juuli alguseks oli SA juhtkond Hitleri eliitüksuse SS'i poolt hävitatud. Nn. pikkade nugade ööl jätsid oma elu Röhm, Strasser ja paljud teised natsid, kes olid tülikaks muutunud. Tänulik sõjavägi oli nüüd valmis andma Hitlerile riigipea koha. Kui Hindenburg viis nädalat hiljem suri, võttis Hitler presidendiameti üle, lisades endale pealekauba veel Führer'i tiitli. Sõjavägi andis truudusevande Hitlerile isiklikult: ,,Tõotan jumala nimel vastuvaidlemata alluda Adolf Hitlerile, ülemjuhatajale ning Reich'i ja saksa rahva füürerile." Valitsemislaad Aastatel 1933-1934 toimunud poliitilisi ümberkorraldusi on tihtipeale nimetatud legaalseks revolutsiooniks
Millionen Arbeitslose, die größtenteils in Elend lebten. In der Folge fanden extremistische Parteien noch stärkeren Zulauf als zuvor, sodass es für die gemäßigten Parteien zunehmend schwieriger wurde, stabile Regierungen zu bilden. Nach dem Erdrutschsieg der Nationalsozialisten 1930 verfügten die Reichskanzler, die in rascher Folge wechselten, über keine parlamentarische Mehrheit mehr. Die sogenannten Präsidialkabinette waren nur noch vom Reichspräsidenten Paul von Hindenburg und dessen Notverordnungen abhängig. Die Spar- und Deflationspolitik des Reichskanzlers Brüning verschärfte die wirtschaftliche Krise noch weiter. Dessen Nachfolger Franz von Papen (Juni November 1932) unterstellte die demokratische Regierung Preußens einem Reichskommissar (,,Preußenschlag") und ließ Neuwahlen abhalten, bei denen die Nationalsozialisten noch stärker wurden. Reichskanzler Kurt von Schleicher versuchte durch eine ,,Querfront" von Gewerkschaften und Teilen der
( 5aastat,tegelikkuses vangist välja detsembris 1924) koos kaasosalistega vangi,kus kirjutas 1924. aasta kevadel oma teose ,,Mein Kampf'' (,,minu võitlus''). 9. aprillil 1924. aastal pakuti välja Dawesi plaan, millega Saksamaale antakse laenu oma raha kindlustamiseks 8eesmärk saada Saksamaa majandusele jalad alla,vältida sõda ning saada lõpuks kätte reparatsioonide raha). 28. veebruaril 1925. aastal Ebert sureb, uueks Weimari Saksamaa presidendiks saab kunagi Keisri armee liige Paul von Hindenburg. 1925. aastal toimus Locarno konverents, millest võtsid osa Suurbrittannia,Prantsusmaa,Saksamaa ( esimest korda peale i maailmasõda võeti parteit,mitte kui võidetud riiki),Belgia ,Poola,Itaalia,Tsehhoslovakkia. 16.oktoobril 1925 sõlmitakse Locarno pakt, mis kehtestab Prantsuse-Saksa ja Belgi-Saksa piiri ja Reini demilitariseerimise ( sisuliselt kindlustas nn Reini tagatispakt Versailles´s paika pandud läänepiiri ) Sarnased lepingud sõlmis Saksamaa ka Poola ja tsehhoslovakkiaga.
Esimene maailmasõda · 4. august sissetung Belgiasse · 21.-25. august piirilahing Saksamaa ja Prantsuse-Inglise vägede vahel · 2. september sakslased Pariisist 35 km kaugusel · ägedad lahingud inglaste poolt toetatud Prantsusmaa väed panid Marne'i lahingus Saksamaa väed seisma algas positsioonisõda · sõjategevus idarindel · 17. august 2 vene armeed alustasid sissetungi Ida-Preisimaale · Saksa armeel uus juhtkond kindralid Hindenburg ja Luddendroff üks Vene armee löödu puruks, tine suruti taanduma · Galütsia lahingutes kandsid Austria-Ungari väed suuri kaotusi (Venemaa vastu), ebaõnnestus ka pealetung Serbias · 1914 sügisel saatis Saksamaa osa jõude idarindele, et koos Austria-Ungariha alustada pealetungi Varssavile · aasta lõpus olukord stabiliseerud, aga ei muutunud positsioonisõjaks 3) 1915 Idarinne · sõtta sekkus Itaalia Antandi poolele
R. MacDonald- Leiboristliku partei juht. Kõrgmate maksude abil suudeti maksta töötutele abirahsid, pensionikindlustust ja pakuti tasuta haridust. Sõjalised kulutused olid väiksed. Alamklasside aukartus ülemate ees oli kadunud. Inimesed muutusid vabamaks ja sõltusid vähem tavadest ja traditsioonidest, kadus peenutsemine. Saksamaa 1924. majanduslik tõus. Demokraatia oli ebakindel. 1925. a sai presidendiks feldmarssal P. von Hindenburg. Ta pooldas monarhistlikke vaateid, tahtis võimu üleanda keisrile. Riigipäevas polnud tal palju toetajaid, seal oli palju parteisid. Liberaalne erakond Tsentrum- peamiselt lõuna ja lääne aladel. Saksa Rahvuslik Rahvaerakond. Mõõdukalt vasakpoolsed sotsiaaldemokraadid. Kommunistid. Hitleri partei. G. Stresemann nõudis mitmete Versailles tingimuste rahumeelset muutmist. 2 välispoliitikat_ Läänelik Stresemanni poliitika ja teine revansistlik, mida toetas president
Esimese maailmasõja põhjused ja algus. Kiirelt arenev Saksama soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purutasta Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. Valla päästa maailmasõda, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: Alahinnati ohtu ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisvalt. Sõda romantiseeriti 20.sajandi algul oli levinud veel kujutelm, et sõna on romantiline, ülev ja hiilgav. Lihtrahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudmine polnud 1914.a aastal organisatsiooni, mis oleks korraldunud kiirest suurriikide liidrite kohtumisi. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferinandi tapmine Sarajev...
(Kahe maailmasõja vahelisel ajal aga hakkasid Petainile meeldima natsionaalsotsialistlikud ideed. Kui Saksamaa alistas 1940. a Prantsusmaa, pandi ta Prantsusmaa Vichy valitsuse etteotsa. See valitsus allus Hitlerile. Hiljem toimus Petaini üle kohtuprotsess, ta mõisteti reeturina süüdi. Suri vanglas 1951. a.). Verduni lahing lõppes Saksa vägedele edutult, strateegiline ülesanne jäi täitmata. Falkenhayn võeti kohalt maha ja tema asemele määrati Saksa vägede ülemjuhatajaks Hindenburg. Somme´i lahing (juuli nov 1916) Inglise ja Prantsuse väed võtsid selle ette eesmärgiga kergendada olukorda Verduni all. Lahingu nimi Somme´i jõe järgi. Lahingus etendasid peaosa Inglise väed. Rünnak oli Saksa vägedele ootamatu. 15. sept 1916. a kasutati Somme´i lahingus esmakordselt uut relva tanki. (1915. a dets oli Inglismaal välja töötatud tank "Little Willie". 1916. a jaanuaris valmis suurem, kahuriga varustatud mudel "Mother" (Ema) ning sept oli
KIRSIPUU Kirsipuude kultuursordid kujunesid välja Hiinas. Seal on nad oma kaunite õite ja habraste tüvedega üheks armastatumaks puuks, mida võib näha maalidel. Maailmas pole viljadena kirssidel eriti suurt tähtsust. Kuid kirsipuud peavad külmadele paremini vastu, kui ploomid ja seetõttu kasvatatakse neid ka Põhja- Euroopa aedades. Kirss kasvab kõikjal, kus õunapuugi. Kirsipuud lepivad ka kuivema mullaga. Kirsid valmivad juba juulikuus ja on põhjamaistest puu- viljadest kõige varasemad. Kirssidest tehakse siirupit, mahla, kompotti ja keediseid. Kirssides on ka palju vitamiine - 100 g kirsse sisaldavad 32 mg C- vitamiini. Maguskirsipuud kutsutakse Eestis ka mureliks. Selle viljad on hariliku kirsi viljadest magusamad ja valmivad varem, kuid nad on Eesti oludes külmaõrnemad. Keskmine eluiga on 20 -30 aastat. Kandeiga 3- 5 aastat. Keskmine saak 10 kg. Viltjas kirsipuu on 1,5 m kõrgune kartvaste le...
Väed suunati otse Pariisi peale. Saksa väed olis lõpuks kurnatud. Prantslased koondasid viimasd reservid Pariisi alla. Prantuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma, sakslased tõmbusid tagasi, plaan oli äbi kukkunud. Siiski suutsud Sakslased uutel positsioonidel vastase pealetungi peatada, kaevikuteliinil algas positsioonisõda. Idarindel : Venamaa tungis Ida-Preisimaale, tõrjudes sakslaste nõrku jõude tagasi. Saksa armeele määrati uus juhtkond: etteotsa astus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai kindral Luddendorff. Nad suutsid ühe vene armee puruks lüüa, teise Ida-Preisimaal taanduma sundida. Austria-Ungari väed kandsid raskeid kaotusi Venemaaga võideldes, ebaõnnestus ka üksuste pealetung Serbias. Sakslased tõid osa vägesid idarindele ja alustasid koos Austria-Ungari vägedega pealetungi Varssavile. Liiguti kiirelt edasi, kuid siis lõi Vene vasturünnak nad tagasi. Aasta lõpuks olukord idarindel stabiliseerus. 5. Schlieffeni plaani läbikukkumine:
a olid sakslased jõudnud juba Pariisi lähistele. 5.-6. sept. 1914.a. toimus Marne`i lahing, milles inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda. Läänerindel muutusteta Idarinne 1914 Idarindel alustasid kaks Vene armeed 17. augustil 1914 sissetungi Ida- Preisimaale. Saksa armee etteotsa asusid kindral Hindenburg ja Luddendorff, kes suutsid vene armee Tannenbergi lahingus 2. septembril 1914 puruks lüüa. Lahing on märkimisväärne eriti just selle poolest, et rongide abil sai Saksa 8. armee terve korpus teha kiireid liikumisi, lubades Saksa armeel esitada ühtainsat rinnet mõlemale Vene armeele. Teine Vene armee sunniti Ida-Preisimaal taanduma. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandsid Austria-Ungari väed raskeid kaotusi
a olid sakslased jõudnud juba Pariisi lähistele. 5.-6. sept. 1914.a. toimus Marne`i lahing, milles inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda. Läänerindel muutusteta Idarinne 1914 Idarindel alustasid kaks Vene armeed 17. augustil 1914 sissetungi Ida-Preisimaale. Saksa armee etteotsa asusid kindral Hindenburg ja Luddendorff, kes suutsid vene armee Tannenbergi lahingus 2. septembril 1914 puruks lüüa. Lahing on märkimisväärne eriti just selle poolest, et rongide abil sai Saksa 8. armee terve korpus teha kiireid liikumisi, lubades Saksa armeel esitada ühtainsat rinnet mõlemale Vene armeele. Teine Vene armee sunniti Ida-Preisimaal taanduma. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandsid Austria-Ungari väed raskeid kaotusi
Sakslased arvasid et inglased ja prantslased on löödud ega suuda enam organiseeritud vastupanu osutada; Väed suunati otse Pariisi peale; Prantsalsed koondasid Pariisi alla viimased reservid;Prantslased panid sakslaste edasiliikumise seisma.sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma; kuni mereni ulatuval kaevikuteliinil algas positsioonisõda; Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel Vene armeed tungisid sisse Ida-Preisimaale; Saksa armeele määrati uus juhtkond( eesotsas kindral Hindenburg, staabiülem Luddendorff); Edukam oli vene vägede tegevus A-U vastu; Antandi riigid asusid vallutama Saksamaa kolooniaid; Sõjategevus 1915-1917 Positsioonisõda Tugevad kaitseliinid; ohvriterohke positisoonisõda;kaitserelvad ja vahendid( okastraattõkked, kaevikud jms.) olid ründerelvadest tõhusamad; kaevikuliinidest oli peaaegu võimatu läbi murda; olukord muutus tankide kasutuselevõtuga; positsioonisõja pidamiseks oli vaja suurt armeed , et rindejoont pidevalt mehitada; ehitati välja
rahuläbirääkimisi 11. novembril kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'I metsas kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne'I vaherahule, mis lõpetas Esimese Maailmasõja IDARINNE TEISED RINDED Venemaa andis Prantsusmaale lubaduse rünnata Saksamaad 17. augustil alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai kindral Luddendorff, kes suutsid ühe Vene armee Tannenburgi lahingus puruks lüüa ja teise Ida- Preisimaal taanduma sundida Edukaim oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu, Galiitsias toimunud lahingutes kandsid nad raskeid kaotusi, ebaõnnestus ka pealetung Serbias Päästmaks liitlast täieliku läbikukkumise eest, tõid sakslased sügisel osa vägesid idarindele ning alustati pealetungi Varssavile, mille lõi tagasi Vene vasturünnak
Sakslased saamata kätte Pariisi liikusid lõunasse. Septembri algul alustas Joffre aga pealetungi. Toimunud Marne´i lahingus said sakslased lüüa. Siitpeale minnakse üle kurnavale positsioonisõjale, kus määravaks sai aeglane pealetung ning kaevikud. Sakslased olid ebaedukad ka idarindel, sest venelased suutsid tungida Preisimaale. Selles olukorras vahetati välja ülemjuhatus. Uuteks juhtideks said Hindenburg ja Ludendorff. Nad muutsid kohe taktikat ning peetud Tannenbergi lahingus olid sakslased edukad. Austriat tabas sõja algul kohe kaotus, kui venelased vallutavad Galiitsia. See hävitab austerlaste võitlusvaimu ning nad ei suuda enam pakkuda sakslastele abi. Küllalt määrvaks sai meresõda, kus sakslased olid edukad uputades allveelaevastikuga Briti laevu. 1915-1916 Positsioonisõjale üleminek tähendas seda, et relvastus kasutati ära välksõja plaanide
(3p) ....1....Vene-Jaapani sõda ....2...Mürkgaaside esmane kasutamine sõjategevuses ....4...I maailmasõja lõpp ....5...Eesti Vabariigi väljakuulutamine ....3...USA sõttaastumine 8.Kirjutage õige nimi.(7p) Vene Ajutise Valitsuse juht, kukutati oktoobripöördega- Kerenski "Pühamees", omas suurt mõju Vene tsaariperele, tapeti 1916.a. lõpul - Rasputin USA president osales Pariisi rahukonverentsil- Wilson Saksa vägede juht Idarindel, sai hiljem Saksamaa presidendiks - Hindenburg Eesti Ajutise Valitsuse peaminister, Päästekomitee juht, hilisem president Päts Prantsuse peaminister, osales Pariisi rahukonverentsil - Clemenceau Austria-Ungari troonipärija, tapeti 28.06.1914 Franz -Ferdinand 10.Seletage mõisted (4p) Manöövrisõda- sõjapidamisviis, mille eesmärk eesmärk on hoiduda peajõudude otsustavast kokkupõrkest ja saavutada edu vägede kiire ümberpaigutamise ja väikeste löökidega
Seega oli Esimene maailmasõda paisunud maailmasõjaks. 5.-6. sept. 1914.a. toimus Marne`i lahing, milles inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda. Läänerindel muutusteta Idarinne 1914: Idarindel alustasid kaks Vene armeed 17. augustil 1914 sissetungi Ida-Preisimaale. Saksa armee etteotsa asusid kindral Hindenburg ja Luddendorff, kes suutsid vene armee Tannenbergi lahingus 2. septembril 1914 puruks lüüa. Lahing on märkimisväärne eriti just selle poolest, et rongide abil sai Saksa 8. armee terve korpus teha kiireid liikumisi, lubades Saksa armeel esitada ühtainsat rinnet mõlemale Vene armeele. Teine Vene armee sunniti Ida- Preisimaal taanduma. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandsid Austria- Ungari väed raskeid kaotusi
Nn 21.-25. augusti piirilahingutes said Antanti väed lüüa ja pidid taganema mitusada kilomeetrit. Alles Marne'i lahingus pandi Saksa vägede edasitung seisma ja algas positsioonisõda, mis püsis suhteliselt muutumatult sõja lõpuni. 1914. aasta Idarinne 17. augustil alustasid rünnakuid 2 Vene armeed. Nad kohtasid sakslaste poolt nõrka vastupanu. Kriitilisel momendil vahetasid sakslased oma vägedel idas juhtkonna välja ja asemele tulid kindral Hindenburg ja Luddendorf. Nad panid vene vägede liikumise seisma, hävitades 1 armee Tannenberg lahingus. Austria-Ungari kandis raskeid kaotusi Vene vägede vastu sõdides, kui ka Serbia vastu sõdides. Koos Saksamaaga tegid nad rünnaku Vene vägede vastu Poolas, mis muutis rinde stabiilsemaks, kuid ei muutunud positsioonisõjaks. 2. Sõjategevus 1915-1917 Positsioonisõda- sõjas tekkinud olukord, kus kaitserelvad ja vahendid muutsid ründerelvad nõrgaks ja rünnakud ohvriterohkeks
loodeti, et sõjavägi tuleb Baieriga, mitte Weimariga. Hitler ja kaaslased arreteeriti ja mõisteti 5 aastaks vangi, kuid istus vaid 9 kuud. Vanglas dikteeris ta ,,Mein Kampfi" esimese osa. Vanglast vabanedes taastas ta NSDAP tegevuse. 1925 aastaks oli Saksamaa majandusprobleemis lahenenud, sest nad said USA-lt lanu. Kuna oli majanduslik tõus, kadus rahulolematus Weimari vabariigiga. Weimari vabariigiga lepiti ka selle tõttu, et 1925 sai presidendiks Paul Hindenburg, kes oli I maailmasõjas vägede ülemjuhataja ning oli väga populaarne. Tegelikult oli Hindenburg monarhist. Hindenburg oli sündinud 1847, seega oli ta väga vana president oli 78-aastasena. 1933 nimetas kantsleriks Hitleri. Weimari vabariiki iseloomustab ka koostöö Venemaaga lendurid, kes käisid lendamist õppimas, tankiväe õppimine Venemaal, tööpinkide müük. Koostöö algas Rapallo lepinguga, mis sõlmiti 1922 aastal.
Kahjuks ei suutnud see uut maailmasõda ära hoida. Levis ,,world peace" 19. Isikud · Herbert Hoover USA president · Franklin Delano Roosevelt 1932 USA president, demokraat · Al Capone USA tuntuim gangster, avaliku korra kokkuvarisemise sümbol. Peamine roll ebaseaduslikes tegevustes · Benito Mussolini - fasistide juht · Adolf Hitler Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht · Paul von Hindenburg saksa sõjaväelane, riigiteadlane ja president aastal 1925-1934 · Lev Trotski vene revolutsionäär · Sergei Kirov nõukogude liidu poliitik · Josef Pilsudski Poola riigijuht, marssal · Antanas Smetona Leedu tugeva võimiuga president kuni 1940-ni · Karlis Ulmanis Läti peaminister · Coco Chanel prantsuse moelooja · Charlie Chaplin koomik · Salvador Dali kunstnik
Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Diktatuur: 1917 Venemaa, 1922 Itaalia, 1926 Poola, Leedu, Portugal, 1933 Saksamaa, 1939 Hispaania. Põhjused- tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid); tugevad juhid, rahvuse idee; demokraatia nõrkus, uued riigid; majandusraskused; mitmed riigid olid I ms kaotajate hulgas. Demokraatia: Iirimaa, Suurbritannia, prantsusmaa, Madalmaad, Taani, Norra, Rootsi, Soome, austria, Shveits, Tshehhoslovakkia. Põhjused- vanad riigid, inimesed harjunud demokraatiaga. I ms võitjariigid või neutraalsed; pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kiiremini üle. Tunnused: demokraatia- sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlamen, mitmepartei ...
Paljud tavakodanikud ei mõista, et alternatiivi enam ei olnud. Ludendorff ei soovi kanda vastutust ja astub tagasi. Armee jätab ebameeldivad rahuläbirääkimised ehk kapituleerumise Saksamaa poliitikute hooleks (parlamentarismi algus Saksamaal). Saksamaal levib kulutulena ,,Pistodalöögi legend": Saksamaa armee oli võitmatu, aga võitmatu armee petsid Saksamaa reeturlikud poliitikud = keskparteid ja sotsiaaldemokraadid, poliitikud lõid pistoda armee selga. Sõjaväelased Ludendorff ja Hindenburg ei õienda valearvamust. Poliitikutest said patuoinad. Saksamaa liitlased sõlmivad üksteise järel relvarahu (1918) Entente'ga: 1. Bulgaaria 28.09.1918 2. Türgi 30.09.1918 3. Austria-Ungari 03.11.1918: Juba varem, oktoobris, olid alanud siserahutused (revolutsioon Viinis) ja keiser pidi troonist loobuma. Riik lagunes ja vähemusrahvused iseseisvusid (muuhulgas Tsehhoslovakkia 28.10.1918). Oktoobris 1918 algab Saksamaa keisririigis parlamentarism (sots. võetakse
1919 loodi NSDAP - on tähtsusetu partei Baieris 1923 Ruhri kriis - hüperinflatsioon 1923 õlleputs Hitleri esimene katse võimu võtta. 1924 Hitler kirjutab Mein Kampf'i 1924 Dawes'i plaan 2. Suur Depressioon mõju Saksamaale 3. Hitleri tulek võimule Riigipäeva valimised 1930-1932 4. Diktatuuri kujunemine 1) Võimu ülevõtmine 1933-1934 ehk valitsemine konstitutsiooni alusel 30.jaanuaril 1933.a. tegi president Paul von Hindenburg Hitlerile ülesandeks moodustada valitsus. Esialgu valitseb konstitutsiooni raames Riigipäeva erakorralised valimised 5.märtsil 1933.a., valimiskampaania käigus süüdati Riigipäevahoone süüdistati kommuniste. Uus Riigipäev kinnitas valitsusele erakorralised volitused. Sellega lõppes Weimari vabariigi konstitutsiooni kehtivus. Vastu hääletasid sotsiaaldemokraadid - keelati juunis. - Juulis keelati kõik parteid peale NSDAP - kehtestus ühe partei diktatuur. Pärast 1933
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Charles Ives (1874-1954) · Esimene USA süvamuusika suurkuju/eksperimentaator · Kasutas loomingus atonaalsust, klastreid, kobarakorde oli oma ajast ees Looming: · Orkestrimuusika: 12 teost sümfooniaorkestrile · Kasutas oma loomingus 1) polüstilistikat mitme erineva muusikastiili kokkusaamine ühes teoses 2) Seob polüstilistika kollaazitehnikaga erinevate stiilielementide ja tantsurütmide popurriitaoline järjestamine või ka teise helilooja motiivide põimimine oma originaalloomingusse. 3) Polümeetria keelpillide partiid kõlavad korraga eri meetrumis · Klaverimuusika: Kõige tuntum teos on 2. klaverisonaat ,,Concord". Kogu teose osi ühendab motiiv Beethoveni 5. sümfooniast (saatuse koputuse teema) Vene muusika 20. sajandil · Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma...
· Nikolai II- Vene keiser, kes osales Jaapani-Vene sõjas. Andis usu-, sõna-, koosolekuvabaduse, kutsus kokku riigiduuma, revolutsioonid riigis, kuna vabadused puudusid. · Wilhelm II Saksa keiser. Soovis riigiterritooriumi laiendada, rohkem võimu saada maailmas, kolooniad ümber jaotada. · Franz Ferdinand oli Austria ertshertsog, tema tapmine oli ajendiks I maailmasõjale · Erich Luddendorf saksa vägede ülemjuhataja I maailmasõjas · Paul von Hindenburg - Saksamaa sõjaväelane ja riigitegelane, president aastatel 19251934. · Philippe Petain - Prantsusmaa sõjaväelane ja riigipea aastail19401944. · Vladimir Lenin - Venemaa bolsevikejuht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. · David Lloyd George Briti peaminister sõjaaegses koalitsioonis, liberaalide partei juhti · Thomas Woodrow Wilson - Ameerika Ühendriikide president aastail 19131921., Wilsoni 14
Muusika pärast II maailmasõda. Avangardism Eksperimenteerimine ebatavaliste pillikoosseisudega ja kompositsioonitehnikatega. Võeti kasutusele elektroonilised väljendusvahendid. Lõplikult hüljati klassikalised muusikavormid. Selle kõige tõttu nimetati seda ajajärku avangardismiks. USA-s eelistati sõna eksperimentaalmuusika või ka modernism. Eeldused: Tehnika kiire areng. Elektronmuusikastuudiote tekkimine Euroopas ja Ameerikas. Darmstadi suvekursuste toimumine. JOHN CAGE (1912-1992) USA helilooja, pianist ja publitsist. 20. sajandi muusikalise avangardismi tähtsaim esindaja. Looming: 1938 organiseeris oma esimese löökpilliorkestri. Selle tarbeks kirjutas loo "First Construction". Sellest kujunes hiljem sari ( "Second Construction"...) Sellest perioodist pärineb tema enam tähelepanu pävlinud leiutis ettevalmistatud klaver ( prepareeritud klaviir). Pilli kõlavõimaluste muutmine ...
V. DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. NSVL KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1.1. Kodusõja tagajärjed: (Vt. ka õpik lk.98-99) · Kodusõjas saavutasid võidu punased (enamlased) ja kindlustasid sellega ka kommunistliku diktatuuri püsimajäämise. · Sisesegadused Venemaal tõid enesega kaasa tohutud inimkaotused (koos I maailmasõjaga hukkus 20 miljonit inimest; sh. 1917-1923 13 miljonit). · Riik oli majanduslikus kaoses: tööstustoodang oli langenud 19.sajandi lõpu tasemele 1921.a. oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, mille tõttu suri ca 4 miljonit inimest välismaised heategevusorganistatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad · Kodusõja aastatel 1918.-1921.a. kasutasid enamlased sõjakommunismi poliitikat- sõjaliste, majanduslike ja poliitiliste abinõude kompleks / selles nähti ka sotsialismi mudelit, mis võimaldab ...
Nii algas kuulus Marne'i lahing /marn/, kus Saksa väed paisati tagasi. Schlieffeni plaan oli nurjunud. Nüüd kaevusid mõlemad pooled maasse ning algas pikk ja kurnav positsioonisõda (kaevikusõda). IDARINNE. Vene armee põhijõud jagati Loode- ja Edelarindeks. Esimene pidi võitlema Saksamaa, teine Austria-Ungari vastu. Kuigi Ida-Preisimaal oli edukam algul vene pool, kaldus sõjaõnn hiljem sakslastele (vahetati välja juhtkond: komandöriks sai kindral P. von Hindenburg ja staabiülemaks kindral E. Ludendorff) ning Tannenbergi lahingus (29. VIII) said venelased hävitavalt lüüa. Samal ajal said Austria-Ungari väed aga Galiitsia all suure kaotuse osaliseks, mis mõjus halvavalt kogu Austria-Ungari võitlusvõimele. Seejärel tõid sakslased oma vägesid läänerindelt ära liitlaste abistamiseks, kuid Vene väed ründasid ka neid, sundides vastast taanduma. Üldiselt pidurdas Vene armee tegevust lahinguväljadel halb varustatus, ei
Septembri alguseks 1914.a olid sakslased jõudnud juba Pariisi lähistele. 5.-6. sept. 1914.a. toimus Marne`i lahing, milles inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda. Läänerindel muutusteta. 3.2 Idarinne 1914 Idarindel alustasid kaks Vene armeed 17. augustil 1914 sissetungi Ida-Preisimaale. Saksa armee etteotsa asusid kindral Hindenburg ja Luddendorff, kes suutsid vene armee.Tannenbergi lahingus 2. septembril 1914 puruks lüüa. Lahing on märkimisväärne eriti just selle poolest, et rongide abil sai Saksa 8. armee terve korpus teha kiireid liikumisi, lubades Saksa armeel esitada ühtainsat rinnet mõlemale Vene armeele. Teine Vene armee sunniti Ida-Preisimaal taanduma. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandsid Austria-Ungari väed raskeid kaotusi
Samal ajal, kui algasid lahingud läänerindel, algasid need ka idarindel. Venemaa oli andnud Prantsusmaale lubaduse rünnata Saksamaad. Lubadustest suudeti kinni pidada ning 17.augustil 1914 alustas kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale. Sakslaste nõrku jõude tagasi tõrjudes liikusid Vene armeed edasi, suutmata ülekaalu siiski täielikult ära kasutada. Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond. Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai läänerinde esimesetes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff, nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma sundida. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandsi Austria-Ungari väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka Austria- Ungari üksuste pealetung Serbias. Päästmaks liitlast täieliku kokkuvarisemise eest, tõid sakslased 1914
lähedale 2. sept jõudsid sakslased 35 km kaugusele Pariisist Septembri algul Marne´i lahingus pandi sakslaste liikumine seisma Algas positsioonisõda - kaitserelvad olid ründerelvadest tõhusamad 1914. aasta sõjategevus idarindel Venemaa oli andnud Prantsusmaale lubaduse rünnata Saksamaad - 17. august alustasid 2 vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale Saksamaa armee etteotsa määrati kindralid Hindenburg ja staabiülemaks Luddendorff - Suutsid ühe Vene armee purustadai Tannenbergi lahingus, teine sunniti taanduma Galiitsias kandis Austria-Ungari suuri kaotusi Vene vägede tõttu. Saksamaa tõi osa vägesid läänerindelt idarindele ning koos A-U vägedega alustasid pealetungi Varssavile. Saksamaa sekkumine päästis hävingust. Aasta lõpuks olukord stabiliseerus muutumata positsioonisõjaks nagu läänerindel 2. Sõjategevus 1915-1917
Keelati ametiühingud ja streigid Loodi salapolitsei Kehtestati korporatiivne süsteem 1935 Itaalia vallutas Etioopia Autoritaarsed riigid mujal Euroopas Ungari- Miklos Horthy Portugal- Antonio Olivera Salazar Albaania- Ahmed Zogu Jugoslavia 1929- Aleksandar I Kreeka- Ioannis Metaxas Saksamaa 1919-1933 Weimari vabariik 1933-1945 Kolmas Riik Weimari vabariigi presidendid- Friedrich Ebert, Paul von Hindenburg Weimari vabariigi aegsel Saksamaal loodeti Versailles süsteemi muutmsit. Suur hulk sõjaväelasi ihkas revanši. Suur majanduskriisi mõju Saksamaale 1. suur tööpuudus (6 mln töötut) 2. ettevõtete pakrotid 3. sotsiaalsüsteemi ülekoormus 4. pidev valitsuse vahetumine kasvas Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) ja Saksamaa Kommunistliku Partei populaarsus sakslastel oli valida: puane või pruun katk NSDAP Loodi 1919 1921 sai partei juhiks Adolf Hitler
kommunistid, nagu näiteks Spartakusbund, oli tahtnud tühistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena" ning asemele panna Räterepublik nõukogude vabariik. Mitu parteid suutis lüüa parlamendi vägesid ja toimus tuhandeid poliitiliselt motiveeritud mõrvu. Tulemuseks olid parlamendi poolt hirmutatud valijad ning kõikjale külvatud vägivald ning viha rahva hulgas, kes kannatas töötuse ja vaesuse all. Pärast edutuid valitsuskabinette ei näinud president Paul von Hindenburg alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri. Kolmas Reich (193345) 27. veebruaril 1933 süüdati Reichstag põlema. Põhilised demokraatlikud õigused tühistati hädaabil välja antud dekreetide, seadustega. Võimaldav akt, volitus andis Hitleri valitsusele täieliku õigusliku võimu ainult Sotsiaaldemokraatlik partei hääletas selle vastu
preisimaa. Austria Ungari sõjaplaan: Tuli võidelda Serbias ja Venemaa vastu. Sõjategevust algas 2. august 1914. Kiirelt sai Saksamaa Luksemburgi kätte. 21.-25. augustil piirilahing Prantsuse-Inglise väed vs Saksa väed. Saksa võit. Marne'i lahing. Enesekindlus Saksa armees. Muudeti oma plaani. 2. sept Pariisi lähedal juba. Prantslased suutsid Pariisi all isegi rinde seisma panna, taksodega veeti mehi kohale. Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Saksa armee juhiks idarindel valiti Hindenburg, staabiülemaks Luddendorff. Vene väed löödi tagasi. Positsioonisõda. Kaitsevahendid olid ründevahenditest tõhusamad. Ypresi juures kasutati 1915. aprillis mürkgaasi. Itaalia astus 1915. sõtta hoopis Antanti pool. Talle lubati osa Austria-Ungari valdustest. Sõtta astus ka Bulgaaria, purustati Serbia väed. Gorlice operatsioon. Tugev pealetung sakslaste poolt venelastele. Venemaal läks kehvasti. Verduni lahing. Idarindel sakslastel väga hea seis, läänerindel oli vaja tööd veel
Ent selle asemel, et end lööduks tunnistada, algatasid prantslased vasturünnaku, mis on tuntud Marne'i lahingu nime all, ning tõrjusid sakslased Pariisi alt tagasi. Schlieffeni plaani nurjumine tekitas Läänerindel patiseisu, mida sõdivad pooled ei suutnud lahendada järgneva nelja aasta jooksul. 15. Idarindel alustasid kaks Vene armeed 17. augustil 1914 sissetungi Ida- Preisimaale. Saksa armee etteotsa asusid kindral Hindenburg ja Luddendorff, kes suutsid vene armee Tannenbergi lahingus 2. septembril 1914 puruks lüüa. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandsid Austria-Ungari väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka Austria- Ungari üksuste pealetung Serbias. Sakslased tõid osa vägesid läänerindelt idarindele ja alustasid koos Austria- Ungari vägedega pealetungi Varssavile. 1914.a. lõpuks olukord aga idarindel stabiliseerus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
