Esimese maailmasõja põhjused ja algus (2)

Esimese maailmasõja põhjused ja algus. Kiirelt arenev Saksama soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus , et selleks tuleb kõigepealt purutasta Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. Valla päästa maailmasõda, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: Alahinnati ohtu – ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisvalt. Sõda romantiseeriti – 20.sajandi algul oli levinud veel kujutelm, et sõna on romantiline, ülev ja hiilgav . Lihtrahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudmine – polnud 1914.a aastal organisatsiooni, mis oleks korraldunud kiirest suurriikide liidrite kohtumisi. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia .
Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferinandi tapmine Sarajevos 28. Juunil 1914. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa esitas Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. Peagi oli üksteisega sõdivate riikide koguarv 34. Esialgu jäi kõrvale vaid Itaalia. 23.augustil 1914 asutus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksmaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. Veel suurem mõju maailmasõja käigule oli Türgi sõttaastumisel Saksamaa ja Austria-Ungari poolel 1914.aasta novembris. Inglismaal tuli hakkata sõdima Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias . Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja , Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks. Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Prantsuse sõjaplaan seadis eesmrägiks vältida 1870.-1871. Aasta Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Sõjaplaani nimetati plaaniks 16. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa oli teisti Euroopa riikidega võrreldes sõjaks suhteliselt nõrgalt ette valmistatud.
Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Prantsusmaa palvel võttis Venemaa kohustuse rünnata mobilisatsiooni 14.päeval Ida-Preisimaad, kuigi talle olnuks kasulikum anda löök esiteks Austria-Ungarile.
Austria-Ungari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et Austria-Ungaril tuleb võidela mitmel rindel: lõunas Serbia ning igas Venemaa vast. Sõjategevus läänerindel algas 2.augustuil 1914. Aastal. 4.augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse. 21.-25. Augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. Sakslastel tekkis arvamus, et inglased ja prantslased on löödud ega suuda enam organiseeritud vastupanu osutada. Schlieffeni plaanis ette nähtud ümberhaaramisest ning suunati parema tiiva väed mitte kaarega Pariisi taha, vaid otse Pariisi peale. 2. Septembril 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35 kilomteeri kaugusele. Ägedates lahingutes pani inglasti poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne ´i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Venemaa oli andnud Prantsusmaale lubaduse rünnata Saksamaad. 17. Augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale. Saksa armeele idas uus juhtkond , etteotsa asus kindral Hindenburg , staabiülemaks sai Luddendorff.
1915. aasta alguseks olid mõlemad võitlevad pooled läänerindel välja ehitand tugevad kaitseliinid. Algas ängistav, staatiline, kuid samas ohvriterohke positsioonisõda. Põhjustas sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja – vahendis olid ründerelvadest tõhusamad. Hästi kindlustatud kaevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda. 1915. Aata aprillis kasutasid Saksa väed Ypres ´i juures mürkgaasi, üritades selle toetusel inglasti kaitsest läbi tungida . 1915. Aasta kevadeks olid Antandi riigid suutnud veena varem Kolmikliitu kuulunud Itaaliat hoopis Antandi poolel sõtta astuma, lubades selle eest Itaaliale osa Austria-Ungari valdustest. 1915. Aasta mais kuulutas Itaalia Austria- Ungarile sõja, avades sellega Esimeses maailmasõjas uue rinde, s.t sakslasel-austerlastel tuli ka sinna saata osao ma jõude. Saksamaale tõi kergendust tema ammuse liitlase Bulgaaria sõttaastumine. 1915. Aastal hoogustus sõjategevus ka Türgi sõtta astumisel Kolmikliidu poolel. 1915. Aastal Üritasid inglased omad kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates selleks Dardanellide suudmes asuvale Gallipoli poolsaarele dessandi. 1916. Aastal olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma . 1915. Aastal otsustati koondada peamised jõud idarindele, kus manööversõda tundus veel võimalik. 2. Mail 1915 algas venelastele ootamatult tugeva tulelöögiga Saksa armee Gorlice operatsioon. 1915. Aasta oli Saksamaale üldiselt edukas. Serbia purustamise ning Venemaale antud löökidega luges Saksamaa sõja idas sama hästi kui lõppenuks. Verduni alla Saksa üksused 1916. aasta veebruaris rünnakule ning murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliingid. Esialgu läks kõik sakslaste plaani järgi. Verduni kaitse juhiks nimetatud kindral Petain suutis oma võitlejaid innustada purustatud kindlustustes vastu panema . Verduni kaitsjate olukorda kergendas 1. Juulil 1916 alanud Somme´i lahing, mis kestiks väikemate vaheaegadega kuni novembri lõpuni. Sommei all võtsid inglased 15. Septembril 1916 esimest korda kasutusele suured soomusmasinad – tankid. Mõlemad pooled kokku kaotasid Sommei lahingus 1,3miljot meest. Saksamaa pidas Venemaad sõjaliselt lööduks, polnud see tegelikult nii. Brussilovi juhtimisel 1916. Aasta juunis murdi Austria-Ungari kaitseliin läbi ning liiguti laial rindel mitukümmend kilomeetrit edais , tekidated vaenlasele suuri kaotusi. 1916. Aasta augustis Rumeeniat Antandi poolel sõtta astuma, millest tõusis abi asemel aga vaid häda. Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee ja Venemaal tuli oma rinnet liitlase abistamiseks veelgi pikendada. Järjest rohkem kasutati allveelaevu, mis olid sõja algul edukalt rünnand Inglise sõjalaevu. 1915. Aasta veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. 7. Mail 1915 uputas Saksa allveelaev suure Inglise reisialaeva Lusitania, mille pardal hukkus ka arvukalt ameeriklasi. Kuigi sakslased kuulutasid Jüüti merelahignu oma võiduks, jäi tegelik võit pigem inglastele, sest edaspidi käitus Saksa laevastik pasiivselt, söandades vaid haruharva oma baasidest välja tungida. Lääneliitlasi painas aina tungivam vajadus Saksamaa võimalikult kiiresti purustada. 1917. Aasta novembris-detsebris Cambrai all. Uudse taktikalise võttena jätsid inglased ära suurtükitule ettevalmistuse ning tungisid varasemast rohkem tanke kasutatud sakslaste kaitseliinist läbi. 1917. Aasta oktoobris Caporetto all alanud pealetungi käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. 1916. Aasta lõpuks oli mobiliseeritud üle 50 miljoni mehe, mõnel maal tuli seetõttu kehtestada üldine töökohustus. 1917. Aasta algas nälg, millele lisandusid epideaamiad, mis nii tagalas kui ka rindel ulatuslikku laastamistööd tegid. Maailmasõja kõige süngemaks episoodiks on 1915. Aastal Armeenias Türgi vägede vallandatud etniline puhastus, mille käigus tapeti üle pooleteise miljoni inimese. 6 . aprillil 1917 kuulutasid Ühendriigid Saksamaale sõja. 8. Jaanuaril 1918 tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivate riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahul. 21. Märstil 1918 Somme´i all alanud pealetung oli sakslastele esialgu edukas. 1918. Aasta märstsist kuni aprilli keskpaigani olid rünnaku peamist raskust kandnud Saksa armeed kaotanud viiendiku oma algkoosseisust. Sakslaste takerdumine võimaldas liitlasvägede uuel ülemjuhatajal kindrel Fochil koondada jõud otsustavaks vastulöögiks. Kasutades saabuvaid ameerika üksusi. 18 juulik 1918 läksid liitsasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn teises Marne`i lahingus sakslased tagasi. Saksa peale tung oli läbi kukkunud. 1918. Aasta juuli lõpuks oli sakslastel läänerindel jõud otsas.
8. Augustil 1918 andsid Prantsuse ja Inglise korpused 600 tanki toetusel sakslastele Amiensi juures ränga hoobi ning paiskasid nad tagasi. Septembris pidi Saksaväejuhatus tunnistama, et Saksamaa on sõjaliselt löödud ning tegi 29. Septembril 1918 keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi.
29. Septembril 1918. Alustas Bulgaaria Prantsusmaa ja Inglismaaga vaherahuläbirääkimisi. Maailmasõda küllalt edukalt alustanud Türgi oli 1918. Aasta sügiseks samuti jõudnud kokkuvarisemise äärele. 30. Oktoobil 1918 kirjutas Türgi alla vaherahukokkuleppele. 1918. Aasta oktoobirs asus rahu otsima ka Austria-Ungari. Austira kapituleerus 3. Novembril 1918. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris siis hakkati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks(saksamaa). 11. Novembril 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegnei metas kindral Fochi staabivaguin alla Compiegne vaherahule, mis lõpetas Esimese maiilmasõja. 18. Jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Rahvuskonverest dokumentidest oli tähtsaim Saksamaaga sõlmitud Versaillesi rahuleping , mis kirjutati alla Versailles lossi peeglisaalis 28. Juunil 1919. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjus ehk maksta reparatsioone. Pariisi rahvuskonverentsi käigus sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. 1922. Aasal kukutasid ülestõusnud sultani ning kuulutasid 1923. Aastal välja vabariigi, mille presidendiks sai Mustafa Kemal. Esimene maailmasõda oli katastroof: hukkus umbkaudu 10 miljotnid inimest, haavata sai 20 miljotnid kellest 3, 5 miljonit jäi vigaseks.