Esimene maailmasõda (0)

Sisukord :
Sisukord ………………………………………………………………………………………1
Sissejuhatus ………………………………………………………………………………….2
Sõja põhjused ………………………………………………………………………………..3
Sõdivate osapoolte sõjaplaanid ……………………………………………………………4
Sõjakäik ………………………………………………………………………………………5
Kasutatud kirjandus …………………………………………………………………………6
Sissejuhatus :
Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) kestis 28.juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918 põhiliselt Euroopas, kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanidel. See mõjutas peaaegu kogu maailma. 
19. sajandi lõpul ja 20.sajandi algus oli rahvusluse ja imperialismi ajastu. Sõja põhjusteks peetakse sageli imperialistlikke vastuolusid, mis tekkisid Euroopa suurriikide vahel kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamise protsessis. Ent peaaegu kõik taolised konfliktid lõppesid 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kompromissidega. Kuid kahjuks need nelikümmend rahuaastat olid eurooplased n-ö ära tüüdanud. Rahuaeg näis paljudele , eriti just noortele, kui lõpmatult igav argipäev. Sõda ja revolutsioon tundusid väljapääsuna sellest üksluisusest võimalusena ennast teostada. Neid eurooplastele omaseid mõtete ja tunnete võib pidada üheks sõja põhjuseks. 
Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad. 
Sõdivad riigid jagunesid Antandi- ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. 
Sõja põhjused :
I MS põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud:

• Võitlus turgude , tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast
  
• Mõjupiirkondade ja asumaade pärast
  
• Sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju
  
• Puudusid rahvusvahelised institutsioonid , mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt
  

Olid ka järgmised asjaolud :

• Esiteks , alahinnati ohtu
  
• Teiseks , sõda romantiseeriti
  
• Kolmandaks , rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine
  
• Neljandaks , sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatika
  

Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos. Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. 
Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastu- olude suurenemine  Maroko  pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuo- lude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris  Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid kaBalkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prant- susmaa, Belgia jaHolland asumaad ning vallutadaBaltimaad, Poola ja  Ukraina . Austria-Ungari tahtis endale  Serbia  jaTsernogooria. Türgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt  Mesopotaamia . Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine`i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil , kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid.Sõdivate osapoolte sõjaplaanid :
Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870.-1871. Aasta Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantslased ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad ja neid sealtkaudu ründavad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi – mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajalooliseks osadeks – hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung .
Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba. Prantsusmaale saadetava Inglise ekspeditsioonikorpuse suuruseks oli ette nähtud 70 000 meest, seda oli hiljem võimalik suurendada.
Venemaa oli teiste Euroopa riikidega võrreldes sõjaks suhteliselt nõrgalt ette valmistanud. Armee oli küll tunduvalt suurem, kuid viletsalt varustatud. Ka võttis selle kogunemine ja rindele saamine suurte vahemaade tõttu aega. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Prantsusmaa palvel võttis Venemaa kohustuse rünnata mobilisatsiooni 14. päeval Ida-Preisimaad, kuigi talle olnuks kasulikum anda löök esiteks Austria-Ungarile.
Austria -Ungari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et Austria-Ungaril tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. Austria-Ungari sõjajõud tuli koondada kahte ossa , millest väiksem osa suunataks Serbia ja suurel Venemaa vastu arvestades seejuures ühtlasi Saksa toetusega.
Sõjakäik :
Idarindel :

• Saksa armeed juhivad kindralid Hindenburg ja Luddendorff
  
• Saksa armee Venemaa vastu edukas
  
• Vene väed peatavad Austria-Ungari pealetungi Serbias
  
• Saksa + Austria-Ungari koostöö pealetungiks Varssavile
  
• 1914 lõpuks rinne stabiliseerub, pole positsioonisõda
  

Maailmas 1914

• Antandi riigid vallutavad Saksamaa kolooniaid
  
• Saksamaa koloonia Tansaanias osutab vastupanu kuni 1918
  

1915

• Ypres ’i lahing aprillis – mürkgaas
  
• Mais kuulutab Itaalia Austria-Ungarile sõja
  
• Bulgaaria astub sõtta Saksamaa poolel
  
• Serbia purustatakse
  
• Gallipoli kampaania
  
• Gorlice operatsioon
  
• Septembris uus Saksamaa pealetung Venemaa vastu
  

1916

• Veebruarist detsembrini Verduni lahing
  
• Saksamaa rünnak olulisele kindlusele
  
• Saksamaa ei saavuta edu
  
• Ca 1 000 000 hukkunut
  
• Juulist novembrini Somme’i lahing
  
• Tankide kasutuselevõtt
  
• Ca 1 300 000 hukkunut
  

1917

• Saksamaa ootab Venemaa kokkuvarisemist
  
• Verised lahingud
  
• Saksamaa abistab kehvas olukorras Austria-Ungarit
  
• Aprillis kuulutas USA Saksamaale sõja
  

1918

• Sakslaste pealetung Somme’i all – peaaegu Pariisini
  
• Sakslaste rängad inimkaotused
  
• Saksamaa alistub – november , Weimari vabariik
  

Sõja tagajärjed :
10 miljonit tapetud , 10 miljonit haigustesse surnud, 20 miljonit haavatut. Sõjakulud - 360 miljardit dollarit, sõjapurustused 28 miljardit dollarit, sõja käigus kadusid senist impeeriumi, monarhiat (Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa, Türgi)
 Sõjapidamine: uued väeliigid (lennu-, tanki - ja õhukaitsesuurtükivägi), tsepeliin , sõda muutus kolmemõõtmeliseks (merel, maal ja õhus), autosid toodeti 5 korda rohkem. Sõja puhkedes oli suur sõjavaimustus, kuid varsti tehti streike, demonstratsioone.
Rahvusriikide teke Ida- ja Kesk-Euroopas, Saksamaa nõrgenemine. Tekkisid Austria, Ungari, Tšhehhoslovakkia, Serbia-Horvaatia- Sloveenia - Jugoslaavia, Türgi riik jäi alles vaid Väike- Aasia poolsaarel. Nõukogude Venemaa - esimene sotsialistlik riik. Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome iseseisvuvad. 
1919 - Versailles 'i rahu. Saksamaa pidi loobuma 1/8 oma territooriumist, nõrgenes mõju maailmaturul, sõjaväe piirangud. 
Briti impeerium - laguneb vaikselt , Iiri probleem. USA võim tugevneb, muutus Euroopa võlausaldajaks. Selgelt tugevneb Prantsusmaa. Elsass- Lotring . Tugevneb Jaapan, Itaalia nõrgeneb. Moodsa sõja- ja tööstustehnoloogia kiire areng. Moraalne kahestumine .
Kasutatud kirjandus :

• http://www.slideshare.net/madlimaria/soda
  
• http://www.hot.ee/laging/Isoda_01.ht m
  
• http://www.annaabi.com/materjal-14709-esimene-maailmas%C3%B5ja-puhkemise-p%C3%B5hjused
  
• Lähiajalugu I , Mart Laar ja Lauri Vahtre , AS Bit , 2006-2007 .
  
• http://miksike.ee/docs/referaadid/imaailmasoda.ht m
  

7