Saksamaa 1918-1929 (1)

SAKSAMAA AJALUGU
18.jaanuaril 1701 kroonitakse Brandenburgi kuurvürst fruedrich III Köningsbergis Preisi kuningaks Friedrich I nime all. 1870,-1871, toimus Prantsuse-preisi (saksa) sõda.
napoleon II sai lüüa ning 18.jaanuaril kuulutati välja barokses Versaille's lossis Saksa Keisririik . Sõja tulemusena saab Saksamaa Prantsusmaalt ka Elsass -lotringi tööstuspiirkonna,mille Prantsusmaa võtab I maailmasõjas (28.juuli 1914-11.november 1918) sõjaga tagasi. Kättemaksu soov Prantsuse-Preisi sõja eest on üks I maailmasõja põhjuseid. Dünastiaks ikka Hohenzollern. Kolm valitsejat: Wilhelm I ( 1871-1888 ), Friedrich III (1888), Wilhelm II (1888-1918).
[ Wilhelm II oli vaid sada päeva keisrina valitsenud Friedrich III poeg ja esimene Saksa keisri Wilhelm I pojapoeg. Wilhelm II oli inglise kuninganna Victoria vanim lapselaps . Tema üks käsi oli sünnitrauma tagajärjel äärmiselt nõrk, Wilhelm jaksas seda vaevu tõsta,kuid teine käsi oli seevastu väga tugev. Wilhelm tavatses sõrmust kanda nii,et selle kivi oli sissepoole pööratud ja kätlemisel teretatava ihusse tungis. -SEEGA TORE MEES]
I Maailmasõjas oli Saksamaa Keskriikide juhtriik. Tema liitlased olid Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi. 8.jaanuaril 1918. aastal tegi USA tollane president W. Wilson teatavaks oma nn ,, Wilsoni 14. Punkti'' millega Saksamaale pakuti võimalust lõpetada sõda ilma reparatsioonimakseteta. Tol hetkel Saksamaa Keisririik loobus ning jätkas Ida-Euroopas pealetungi. 24.veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti vabariik, 25.veebruaril 1918 jõudsid Saksa väed aga Tallinnasse ja Eestis algas esimene Saksa okupatsioon. Septembris pidi Saksa väejuhatus tunnistama,et Saksamaa on sõjaliselt löödud ning tegi 29. septembril 1918 keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Järjest väljusid sõjast Saksamaa liitlased (Bulgaaria,Türgi ja Austria-Ungari).
3. novembril 1918 puhkes Saksa mereväelaste mäss,millest kasvab välja üldstreik. 9.novembril 1918 põgeneb keiser Wilhelm II Holandisse ( suri seal 1940). 11.Novembril 1918 kirjutasid Saksa esindajad alla Compiegne ´ vaherahule. 11. Veebruaril 1919 aastal saab Ebert ´ist Weimari Vabariigi president (Weimari vabariik on Saksamaa aastail 1919-1933).
18.jaanuaril 1919 Pariisi kogunenud rahukonverentsi eesmärk oli teha kokkuvõte Esimese maailmasõja tulemustest ning määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus, Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad, kuid otsustavad hääled kuulusid sõja võitnud suurriikide ehk nn Suurele nelikule- Suurbritanniale,prantsusmaale,USA-le ja itaaliale. (Itaalia peaminister Vittorio Emanuele Orlando, Suurbritannia peaminister David Lloyd George,Prantsuse peaminister Georges Clenenceau ja USA president Thomas Wilson. kõige kaalukamad olid kahe riigi, Suurbritannia ja Prantsusmaa hääled, sest nemad olid kandnud suurimat raskust sõja kahel viimasel aastal ning määrasid seetõttu, mida konverents otsustab,
Rahulepingut Saksamaaga arutati peaaegu pool aastat ning see allkirjastati Versailles ´ 28.juunil 1919. See oli pigem diktaa,sest maailm oli ilmselgelt häälestatud Saksamaa vastu. Tingimused kujunesid üsna karmiks:
1) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning umbes kaheksandiku on Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale,Põhja-Schleswing Taanile,Saarimaa jäi 15 aastaks rahvasteliidu Haldusesse,mõned piirkonnad liideti Belgiaga; Posen (Poznan), osa Pommerist ja Sileesiast läksid laas loodud Poola kooseisu ,Hultschin (Clucin) anti Tšehhoslovakkiale,Memel ( Klaipeda ) Leedule ning Danzing ( Gdansk ) muutus rahvasteliidu kaitse all olevaks vabalinnaks.
2) Lubatud oli vaid 100 000 vabatahtlikest koosnev sõjavägi ( Reichswehr ) ,kellest ohvitsere võis olla vaid 400. Keelatud olid tankid ja lennukid . Laevastikus vähendadtilaevade arvu,järele jäi 6 soomuslaeva,6 ristlejat ning 24 miinilaeva. Keelati ehitada allveelaevu.
3) Reini vasakkallas ning 50 kilomeetri laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud tsooniks (nn Reini demilitariseeritud tsoon),sakslastel ei tohtinud seal vägesid olla ja nad ei tohtinud ehitada kaitserajatisi või teisi sõjalisi objekte.
4) Saksamaa pidi maksma reparatsioone, s.t. korvama võitjatele nende sõjakulutused. Reparatsioonide üldsumma suhtes pooled kokkuleppeni ei jõudnud. Määrati kindlaks vaid esimene sissemakse- 20. miljardit dollarit kullas 1921.aasta 1. maiks . Hiljem pikendati maksetähtaega aasta võrra, kuid ka see osutus ebareaalseks. Lõpuks otsustati,et Saksamaa oli kohustatud võitjatele maksa 132 miljarditkuldmarka,millest üle poole pidi saama Prantsusmaa. Saksamaa kuulutati i maailmasõja süüdlaseks. Versailles´ rahulepingu 231 klausel (nn sõjasüü klausel).
5) Versailles´ rahulepingu 227 klausel nägi ette ,et Wilhelm II Hohenzollern on rikkunud rahvusvahelise kõlbluse ja lepingute pühadust ning tuleb anda kohtu alla. Holland keeldus Wilhelm II välja andmast. Saksa väejuhtide ja allveelaevade komandöride üle peeti kohut Lepizigis. Seda ei tehtud mitte Antanti,vaid Saksa valitsuse sõjakohtus. Karistused olid kerged- rahatrahv või lühiajaline vanglakaristus. See oli esimene kord,kui inimsusevastase kutiteo kontseptsioon sai seadusliku heakskiidu.
Weimari Põhiseadus sai kehtivaks pärast president friedrich Eberti allkirjastamist 11. augustil 1919. 1920. aastal toimus Saksamaal nn Kappi putš- monarhistlik riigipöördekatse Berliinis. Ebaõnnestus.
1922. aastal toimus majanduskonverents Genovas Itaalias,millest võttis osa 29 riiki. Lääneriigid otsustasid uurida ,millised on võimalused panna Venemaas maksma revolutsioonieelseid võlgu ning hüvitama välismaalastele natsionaliseeritud vara. Venemaa keeldus võlgade maksmisest ja sisuliselt lõikasid kõige rohkem konver entsist kasu Nõukogude Venemaa ja Weimari Saksamaa vahel 16.aprillil 1922 Rapallo leping, millega taastati kahe riigi vahelised diplomaatilised ja kaubanduslikud suhted., loobudes täielikult vastastikustest nõudmistest- Venemaa loobus reparatsioonimaksetest ja Saksamaa hüvitiste nõudmisest. Rapollo leping oli Versailles´ süsteemi vastane koostööleping. Saksamaa aus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed.
[Versailles´ süsteem-pärast Esimest maailmasõda Pariisi rahukonverentsi ajal ( 1919-1920) loodud maailm,kuid peamiselt Euroopa sõjajärgsete ümberkorralduste ning haldamiste süsteem. Nimtus pärineb Versailles´ rahulepingu nimest,mille võitjariigid Saksamaaga 28.juunil 1919 allkirjastasid. Versailles´ rahuleping jõustus 10. jaanuaril 1920. Versailles´ süsteemi eesmärk oli nõrgestada Saksamaad,kuid samas hoida ära ka uue maailmasõja puhkemine. Süsteem pani aluse uuele maaimasõdjale,sest süsteem koostati võitjariikide poolt ning ei arvestanud rahvaste vaba enesemääramisõigust. Näiteks liideti Sudeedi alad,millel elas ca 3 miljonit sakslast,28.oktoobril 1918 rtekkinud Tšehhoslovakkiaga. Versailles´ süsteemi suurim nõrkus oli see,et rahuleping, millel süsteem püsis sätestas sakslaste sõjasüü ning oli seetõttu sakslaste rahvuslikuks alanduseks. ]
Majandus. Kõige keerulisemaks kujunesid Saksamaa majandusprobleemid-Saksamaa kohustus maska reparatsioonimakseid. Kui Saksamaa ei suutnud neid maksta, okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia 1923. aasta 11.jaanuaril Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Sakslased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Saksamaal algas hüperinflatsioon. Oktoobriks on suhe kauplemisel: 10 miljardit marka võrdub 1 naelsterlinguga.26. septembril lõpeb sakslaste passiivne vastupanu ja kuulutatakse välja sõjaseisukord. Seda otsustab ära kasutada NSDAP ( Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei,loodi 1919,nimi aastat 1920) juht Adolf Hitler-Müncheni riigipöördekatse ehk puntš (nov. 1923). Ebaõnnestus. Hitler mõisteti ( 5aastat,tegelikkuses vangist välja detsembris 1924) koos kaasosalistega vangi,kus kirjutas 1924. aasta kevadel oma teose ,,Mein Kampf '' (,,minu võitlus''). 9. aprillil 1924. aastal pakuti välja Dawesi plaan, millega Saksamaale antakse laenu oma raha kindlustamiseks 8eesmärk saada Saksamaa majandusele jalad alla,vältida sõda ning saada lõpuks kätte reparatsioonide raha). 28. veebruaril 1925. aastal Ebert sureb , uueks Weimari Saksamaa presidendiks saab kunagi Keisri armee liige Paul von Hindenburg .
1925. aastal toimus Locarno konverents, millest võtsid osa Suurbrittannia ,Prantsusmaa,Saksamaa ( esimest korda peale i maailmasõda võeti parteit,mitte kui võidetud riiki),Belgia ,Poola,Itaalia,Tsehhoslovakkia. 16.oktoobril 1925 sõlmitakse Locarno pakt, mis kehtestab Prantsuse-Saksa ja Belgi-Saksa piiri ja Reini demilitariseerimise ( sisuliselt kindlustas nn Reini tagatispakt Versailles´s paika pandud läänepiiri ) Sarnased lepingud sõlmis Saksamaa ka Poola ja tšehhoslovakkiaga.
Patsifistlike unistuste kulminatsiooniks oli Brand 'i-Kelloggi pakt 1928. Prantsuse välisminister ja USA riigisekretär. Paktis keelustati sõda kui rahvusvaheline poliitiline vahend. Nõrkuseid kaks : 1) puudus karistus sõja algatajate ning 2) puudus desarmeerimisnõu (armeed jäid alles). Paktle kirjutas alla 15 riiki,hiljem ühines veel 48 riiki (saksamaa ühines paktiga 1929.aasta 6.veebruaril).
1926.aastal võeti Saksamaa vastu Rahvasteliitu. 1929.aasta juunis püüab Youngi komitee Saksa sõjakahjude hüvitamist korraldada aastamaksete tasumisena järgneva kuuekümne aasta jooksul,tagatiseks Saksa raudteed .22.dets. 1926. toetab Saksa referendum Youngi plaani.