Miks osades riikides säilis diktatuur, teistes aga demokraatia? (8)

Miks osades riikides säilis diktatuur, teistes aga demokraatia?
Demokraatia on ühiskonna valitsemisvorm, mida iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Demokraatia jaguneb: otsene demokraatia, esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia . Otsene demokraatia on demokraatia vorm, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises. Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul kaasatakse rahvas otsustusprotsessi. Diktatuur on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte.
Peale sõda olid Itaalias olukord keeruline ning tekkisid rahutused. Pidevalt vahetusid valitsused, mis koosnesid mitme erakonna esindajatest. Erimeelsuste tõttu ei püsinud parteid koos rohkem kui aasta. Itaalias suurenes tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis väike rühmitus, kuhu kuulusid põhiliselt endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fašistideks. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fašistlikuks Parteiks, mida hakkas juhtima Benito Mussolini . Paljud arvasid, et Mussolini on see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ning majanduse madalseisust välja tuua. 1921. aasta parlamendivalimistel saavutas võidu fašistlik partei. 1922. aasta sügisel määrati Mussolini peaministriks ja 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fašistliku diktatuuri kinnitamine.Poliitiliste vastastega võitlemiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadus, mis andis Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk duce .
Nõukogude liidus hakkas kujunema totalitaarne süsteem 1917. aastal pärast bolševike võimuletulekut. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus Rahvakomissaride Nõukogu ning valiti kõrgem seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. 1918. aasta jaanurais saatsid bolševikud laiali Asutava Kogu. 1918. aastal võeti vastu esimene nõukogude põhisedus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mis ühendas erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike. 1936. aastal kujunes välja nõukogude riiklik korraldus vastu võetud põhiseadusega.
Natslik diktatuur hakkas kehtima Saksamaal, sest kommunistid võtsid üha enam võimu ning Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid arvati ainukeseks jõuks, mis suudaks kommunistid peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajas. 1933. aastal, toimus Riigipäevahoone põleng, milles süüdistati kommuniste. Valitsus sai parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad , peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Keelatud olid ka ametiühingud. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler tema koha üle ning hakkas diktaatoriks ehk füüreriks.
Suurbritannias kui ka Prantsusmaal säilis demokraatia. Suurbritannial oli rohkem kui kaks sajandit kogemust demokraatia alal. See on põhjus, miks ei saanud diktatuur toetajaid nendes riikides. Prantsusmaa riigivõimu suutmatus majanduskriis ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaale diktatuuri. 1934. aastal korraldasid äärmuslased Prantsusmaal mässu, mille eesmärk oli hõivata parlamendi hoone. Politsei suutis koos vabatahtlikega riigipöördkatse maha suruda. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne . 1936. aastal saavutas Rahvarinne parlamendivalimistel võidu ning moodustas valitsuse. Valitsus asus riigis laialdasi ümberkorraldusi tegema.
Minu arvates kõige paremini arenes poliitiliselt Suurbritannia . Seal toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises. Seadused võttis vastu parlament ning nende täitmist korraladas valitsus eesotsas peaminstriga. Seal oli hästi toimiv demokraatlik riigikord ning teda ei ohustanud diktatuur. Prantsusmaad ohustas aga diktatuur 1934. aastal, kuid sellest ohust saadi lahti. Suurbritannial ja Prantsusmaal oli tugev vastuhakk diktatuurile. Itaalias ja Saksamaal sai diktatuur võimule kuna riigil olid majandusprobleemid. Minu arvates ei saa Itaaliat , Saksamaad ja Venemaad pidada poliitiliselt väga arenenud riikideks, sest nendes riikides ei olnud inimestel sõnaõigust ning neid hoiti pidevalt hirmu all.