I Maailmasõda (0)

I Maailmasõda
Referaat
Tanel -Mairo Sildnik
11LJ
Eesti Mereakadeemia Merekool
Õpetaja: Tarmo Tulgiste
2012

sISUKORD

Sissejuhatus: 3
Põhjused: 4
sõdivate osapoolte sõjaplaanid: 5
SÕJAKÄIK: 6
KASUTATUD KIRJANDUS: 10
1) http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da 10
2) http://et.wikipedia.org/wiki/Pariisi_rahukonverents 10
3) http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da 10
4) http://et.wikipedia.org/wiki/Esimese_maailmas%C3%B5ja_p%C3%B5hjused 10
5) Ajaloo õpik 9.klass. 10

Sissejuhatus:

Esimene maailmasõda sai alguse Austria-Ungari troonipärija tapmisega ning kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Kaasas 38 riiki ehk 75% rahvastikust. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antaanti kuulusid:Venemaa,Prantsusmaa,Itaalia ja Inglismaa. Keskriigid :Austria-Ungari,Saksamaa,Itaalia.Itaalia läks hiljem Antaandi riikide poolele üle.Üheski? varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid, inimkaotused ulatusid miljonitesse,kõigem enam kannatasid tsiviilisikud.Mida 2. maailmasõda endaga täpsemalt kaasa tõi ja kes osutusid võitjateks?

Põhjused:

Suurbritannia ja Saksamaa võitlust liidri rolli pärast maailmas.

Venemaa, Austria-Ungari konkurents Balkanil .

Kolooniate jagamine.

Prantsusmaa ja Saksamaa vastasseis

Natsionalism

Liidusuhted

Võidurelvastumine

sõdivate osapoolte sõjaplaanid:

Saksamaa sõjaplaan: Schlieffeni plaan
Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama.
Prantsuse sõjaplaaniga pidi vältima varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist , kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nimetati plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale.
Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus.
Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin .

SÕJAKÄIK:

I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale, seejärel Prantsusmaale ning tungides kallale Belgiale.
Läänerinne 1914
Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi. 4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu.
21-25 augustil 1914.a. toimus nn piirilahing, kus Prantsuse-Inglise väed said lüüa ning paisati tagasi.
Septembri alguseks 1914.a olid sakslased jõudnud juba Pariisi lähistele.
5.-6. sept. 1914.a. toimus Marne `i lahing, milles inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda. Läänerindel muutusteta.1915.a. alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda – kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud positsioonidel.1915.a. 22. aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi.
1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta.
1. juulist kuni novembri lõpuni 1916 toimus Somme`i lahing. Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida , kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Esmakordselt kasutati Somme`i lahingus tanke inglaste poolt. Mõlemad pooled kaotasid Somme`i lahingus 1,3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole. 1917.a. aprillis lõid sakslased tagasi liitlaste rünnakud Reimsi ja Soissons`i vahel. Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle `i järgi läks see ajalukku kui Nivelle`i tapatalgutena. 1917.a. novembris-detsembris võtsid inglased ette rünnaku Cambrai all, kuid sakslastel õnnestus läbimurre peatada.
1917.a. oktoobris alustasid sakslased pealetungi Caporetto all, mille käigus said Itaalia väed raskelt lüüa. Inglise-prantsuse üksused suutsid luua uue kaitseliini ning sakslaste pealetungi peatada.
Idarindel alustasid kaks Vene armeed 17. augustil 1914 sissetungi Ida-Preisimaale.
Saksa armee etteotsa asusid kindral Hindenburg ja Luddendorff, kes suutsid vene armee Tannenbergi lahingus 2. septembril 1914 puruks lüüa.
Lahing on märkimisväärne eriti just selle poolest, et rongide abil sai Saksa 8. armee terve korpus teha kiireid liikumisi , lubades Saksa armeel esitada ühtainsat rinnet mõlemale Vene armeele. Teine Vene armee sunniti Ida- Preisimaal taanduma.
Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandsid Austria-Ungari väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka Austria-Ungari üksuste pealetung Serbias. Sakslased tõid osa vägesid läänerindelt idarindele ja alustasid koos Austria-Ungari vägedega pealetungi Varssavile. 1914.a. lõpuks olukord aga idarindel stabiliseerus.
Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon . Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi- Pinski joonel stabiliseerida.
Idarindel üritas vasturünnakut Venemaa. Uueks rindejuhatajaks sai Brussilov .
1916.a. juunis murti Austria-Ungari kaitseliin läbi, kuid rünnak peagi pidurdus.
Antandi poolel astus sõtta Rumeenia . Keskriigid aga purustasid kiiresti Rumeenia armee.
Sõjategevus merel
1915.a. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania.1916.a. 31. mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi. Suurim merelahing, osales 250 alust Lahingu tegelik või kuulus aga inglastele. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda.
Teistel rinnetel
Kolmikliidu poolel astus sõtta Türgi.
1915.a. üritasid inglased oma kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid aga inglaste edasitungi ja aasta hiljem olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma .
Sõja lõpp:
8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud , rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed)
21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud.
Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks.
18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi.
8. augustil 1918.a. andsid Prantsuse ja Inglise korpused tankide toetusel Amiensi juures ränga hoobi ja paiskasid nad tagasi. 1918.a. septembris tunnistas saksa väejuhatus end sõjaliselt lööduks.Saksa vägede lüüasaamine läänerindel kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast.
29. septembril 1918 alustas Bulgaaria Prantsusmaa ja Inglismaaga vaherahuläbirääkimisi.
Türgi oli 1918.a. sügiseks jõudnud kokkuvarisemise äärele. Inglise sideohvitser Lawrence suutis türklaste vastu mässule kihutada araablased, kes pidasid edukat kõrbesõda. Inglise väed surusid türklased välja Mesopotaamiast ja Palestiinast.
1918.a. novembris puhkes Saksamaal revolutsioon . Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks.
Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Selle istungeid peeti Versailles ' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks.
TAGAJÄRJED:
1) inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused;
2)kadunud põlvkonna kujunemine – sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse;
3) impeeriumide lagunemine : Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi;
4) Vene revolutsioonid;
5) uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola.
6) revansistlike meeleolude levik Saksamaal
7) Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le;
8) et vältida edaspidi sõdade vallandumist loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit, mis pidi toimima pingete maandajana.

KASUTATUD KIRJANDUS:

1) http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da

2) http://et.wikipedia.org/wiki/Pariisi_rahukonverents

3) http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da

4) http://et.wikipedia.org/wiki/Esimese_maailmas%C3%B5ja_p%C3%B5hjused

5) Ajaloo õpik 9.klass.