I maailmasõja põhjused, kulg ja tulemus (0)

1. I maailmasõja põhjused - selgitus (näited)
1) Suurriikide imperialistlik poliitia – soov oma mõjuvõimu maailmas suurendada, tehes seda teiste riikide arvelt (Eurotsentrism, koloniaalpoliitika, Aafrika 1878 ja 1914, Maroko kriisid 1905-1906 ja 1911, )
2) Liidusüsteemide kujunemine – Tekkis palju sõjalisi liite ning lõpuks kujunes välja 2 suuremat vastasleeri liitude näol ( Kolmikliit – Itaalia, Saksamaa ja A-U ja Antant – Inglis -, Vene-, Prantsusmaa)
3) (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastumine – ratsavägi ei mängind enam olulist rolli, sõda oli ( Kuulipilduja , sidevahendid, miinipilduja )
4) Olukord Balkanil – (Balkani sõjad 1912-1913)
5) Rahvuslus – (A-U mitmekesine rahvuslik koosseis)
2. I maailmasõja ajend ning sõjani viinud sündmused
A-U troonipärija Franz Ferdinani tapmine 28.06.1914 serbia koolitusega terroristi poolt. Venemaa toetas Serbiat -> Saksamaa õhutas A-U’d Serbiale sõda kuulutama –> Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni –> Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale –> Saksamaa ründas Belgiat –> Inglismaa oli sunnitud sõtta astuma
3. Suurriikide sõjaplaanid
Saksamaa – (Schlieffeni plaan) Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede kiire paiskamine itta Venemaa vastu
Prantsusmaa – (plaan 17) hõivata Elsass ja Lotring ning sissetung Saksamaale, vältida katastroofilisi kaotusi ja hoogne pealetung , Pratsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuse süsteem
Inglismaa – kindel iseseisev sõjaplaan puudus, oldi valmis Prantsuse vägesid toetama
Venemaa – nõrgalt ettevalmistatud, Prantsusmaa soovil rünnati Ida-Preisimaad
A-U – valmistuti võitlema lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu
4. Sõjategevus rinnetel 1914-1918
Marne ’i lahing (september 1914) – Sakslased olid jõudnud Pariisi lähedale kui Prantslased nende edasiliikumise seisma panid (Schlieffeni plaani läbikukkumine)
Ypres ’i lahing (aprill 1915) – positsioonisõja algus, sakslased kasutasid mürkgaasi, said inglastelt siiski tagasilöögi ja nende edasitung peatati
Gorlice operatsioon (mai – juuni 1915) – Saksmaa murdis Vene kaitseliinidest läbi ja tekitas Venemaale suurt kahju, kuid ei tõrjund neid sõjast välja
Jüüti merelahing (mai–juuni 1916) – Saksa laevastik sattus Inglise varistuse alla, kanti suuri kaotusi, sakslased murdsid siiski läbi ja naasesid oma baasi
Verduni lahing (veebruar–detsember 1916) – Sakslased lootsid purustada Prantsuse väed, kuid kandsid ise suuremaid kaotusi
Gallipoli kampaania ( dessant ) (aprill 1915 – jaanuar 1916) – Inglased ründasid türklaseid, kes nad ka peatasid
Somme´i lahing (juuli-november 1916) – Esmakordse tangi kasutusega suutsid inglased sakslaste kaitsest läbi murda, suri ligi mln meest aga suuri edusamme ei tehtud
Caporetto lahing (oktoober–november 1917) – Sakslased ründasid Itaaliat , Itaalia kandis suuri kaotusi ja alles Ingl-Pr vägede abiga löödi sakslased tagasi
Cambrai lahing (november-detsember 1917) – Inglased murdsid rohkete tankidega Sakslaste kaitsest läbi, kuid läbimurre peatati edukalt
Amiens ´i lahing (august 1918) – Ingl-Pr väed andsid tankidega Sakslastele suure hoobi, pani sakslasi mõtlema, et nad ei suuda võita
5. Positsioonisõja olemus ja eeldused
Olemus: Staatiline, enamasti kaevikusõdade pidamine. Eeldused: kaitserelvad ja –vahendid on sõjanduses ründerelvadest tõhusamad ; suur armee (rindejoone pidevaks mehitamiseks) ; arenenud industriaalühiskond (armee pidevaks toitlustamiseks ja relvadega varustamiseks)
6. Piiramatu allveesõda ja selle tulemused
Veebruaris 1915 kuulutasid sakslased välja piiramatu allveesõja. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber tunnistati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad uputasid kõik kauba ja reisilaevad vaatamata lipule. Uputati ka Inglise reisilaev Louisitania, mille pardal olevast 1959 reisijas hukkus 1198, kellest 115 olid ameeriklased. USA ja mitmed teised erapooletud riigid avaldasid protesti. Reisilaevade uputamisest tuli loobuda. Tulemuseks oli USA sõttaastumine 1917. aastal Inglismaa ja Prantsusmaa poolel.
7. Compiegne ’i vaherahu 11. november 1918
Saksamaa pidi oma väed välja viima kõikidelt okupeeritud aladelt lisaks ka Elsass ja Lotringist ning Reinimaalt. Kogu sõjavarustus koos allveelaevade ja ookeanilaevastikuga tuli liitlastele üle anda.
8. Wilsoni 14 punkti sisu ning hinnang selle teostamisele

9. Versailles’ rahuleping 28. juuni 1919
Saksama ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riigid. Saksamaa pidi Prantsusmaale loovutama Elsass ja Lotringi, ning muid alasi Belgiale, Taanile , Poolale, Leedule ja Tšehhoslovakkiale. Saksamaa pidi vähendama sõjaväge 100 000 mehele, ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, pidi maksma kahjutasu võitjariikidele.
10. St. Germaini rahuleping Austriaga 10. septembril 1919
Austria tunnustas Tshehoslovakkia, Poola, Ungari ja Serbia- Horvaatia - Sloveenia kuningriigi iseseisvust, loovutas alasid Itaaliale ja Ungarile, armee suuruseks tohtis olla 30000 meest, üldine sõjaväekohustus kaotati. Keelati Austria ühinemine Saksamaaga.
11. Trianoni rahuleping Ungariga 4. juunil 1920
Ungari pidi tegema territoriaalseid loovutusi Tshehhoslovakkiale (Slovakkia), Jugoslaaviale (Horvaatia) ja Rumeeniale (Transilvaania), armee suuruseks tohtis olla 35000 meest, üldine sõjaväekohustus tühistati, kohustus maksta reparatsioonimakse.
12. I maailmasõja tagajärjed
Hukkus u 10 mln inimest, haavata sai 20, kellest 3,5 mln jäi vigaseks. Varisesid kokku A-U, Venemaa ja Saksamaa, mille varemetele tekkis hulgi väiksemaid ja uusi rahvusriike. Algas USA võimu esiletõus maailmas. Probleeme ei suudetud lahendada, vaid need püsisid ja lõpuks viisid II maailmasõjani.
13. Isiskud ja nende roll
Franz Joseph - oli Austria-U keiser alates 2. detsembrist 1848 ja Austria-Ungari keiser alates 1867aastast.
Franz Ferdinand – Austria-U Troonipärija tänu kelle tapmisele algas I maailmasõda
Gavrilo Princip - Bosnia äärmuslane, kes tappis A-U troonipärija Franz Ferdinandi
Wilhelm II - viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 1888–1918.
Nikolai II - oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst
Alfred von Schliffen - oli Preisimaa ja Saksa sõjaväelane kes on tuntud peamiselt Schlieffeni plaani koostajana. Ta oli Saksa keisririigi kindralstaabi juht 1891 –1906
Paul von Hindenburg - oli Saksamaa sõjaväelane kes juhtis sjas idarinnet ja võitsid selle sõja
Philippe Pétain - oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1918)
Aleksei Brussilov (ka Brusilov) – Vene kindral, juhtis vene vägesid läänemerel ja mõtles välja brusslovi taktika
Robert Nivelle - oli prantsuse sõjaväelane. 1916. aasta mais anti Verduni lahingus tema juhtimise alla 2. armee ning tänu temale suruti sakslased sama aasta lõpus tagas
Ferdinand Foch – Prantsuse armee liitlasvägede ülemmarssal, kes aitas välha mõelda compegnie vaherahu, lõi sakslased tagasi viimases lahingus pariisi külje all, marne lahingus.
Woodrow Wilson - 8. jaanuaril 1918 pidas ta kongressile kõne, milles esitas neliteist teesi Euroopa ülesehitamiseks peale Esimest maailmasõda. See kõne oli Rahvasteliidu loomise üheks aluseks.
Thomas Edward Lawrence – inglise sõjastrateeg vms kes aitas araablaatel türklaste vastu võidelda
David Lloyd George - Inglise peaminister , kes osales Versaillese rahulepingu tegemisel