Ajalugu 12. klass Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium (0)

Kordamisküsimused:
1. Mille poolest läksid ajalukku vennad Wrightid?
2.Milles väljendusid rassism ja antisemitism 20. sajandi alguses? Dreyfusi afäär ?
3. Sufrazettide liikumine.
4. Millistest Euroopa maadest rännati 20. sajandi algul enim välja Põhja_Ameerikasse?
5. Võrdle sotsiaaldemokraatiat ja kommunismi. Sarnasused ja erinevused?
6. Mida kujutas endast Suurbritannia protektsionistlik väliskabanduspoliitika?
7. Mida tähendab mõiste " imperialism "?.
8. Miks pidasid Euroopa suurriigid kolooniate omamist kasulikuks?
9. Nimeta 3 briti ja 3 Prantsuse koloniaalvaldust 20. sajandi algul?
10. Inglise-Buuri sõda?
11. Mida tähendab mõiste "dominioon"?
12. Sarajevo mõrv?
13.Schlieffeni plaan?
14. Sõjategevus Läänerindel 1914. aasta sügisel. Marne `i lahing?
15.Sõjategevus Idarindel 1914-1915?
16.Mida tähendab mõiste " positsioonisõda "?
17. Verduni ja Somme`i lahingud 1916. aastal?
18. Jüüti merelahing ?
19. Brussilovi pealetung ?
20.Veebruarirevolutsioon Venemaal ja tsaari loobumine troonist?
21. "Lusitania" uputamine ja USA sõttaastumine?
22. "Keiserlik pealetung" Läänerindel 1918?
23. Sõja lõpusündmused 1918. aasta suvel ja sügisel?
24. Esimese maailmasõja tulemused?
25. Mida tähendab mõiste "kadunud sugupõlv "?
1.
Vennad Wrightid läksid ajalukku esimese lennuki loomise ning lendamisega 17. Detsembril 1903 aastal. Lend kestis 1 minut ning 45 sekundit.
2.
20. sajandi alguses väljendusid rassism ning antisemitism Hitleri juhitud Natside fašistliku liikumise ning enamuse Euroopa juutide tapmise sealhulgas ka nende kodudest võtmise ning ümberpaigutamisega teistesse riikidesse, koonduslaagritesse.
Dreyfusi affäär oli üks kuulsamatest Prantsusmaa juutidega seonduvatest kohtujuhtumitest ning poliitiline skandaal , kus süüdistatu määrati vangi alusetutel põhjustel. Nüüdisajal nähakse seda juhtumit kui universaalset ebaõigluse sümbolit, kus eelarvamused määravad juba eos tulemi.
3.
Sufražett oli Inglismaal naiste õiguste (peamiselt tuntud valimisõiguse eest võitlemisest) eest võitleva liikumise liige.
Liikumist juhtis Emmeline Pankhurst , kes oli mõjutatud Vene radikaalsematest meetoditest nagu näiteks näljastreik.
Põhjus miks liikumine võttis radikaalsema, sõjakama lähenemisviis võib pidada seda, et Ameerikas, Põhja-Austraalias ning Uus- Meremaal anti naistele juba enne 1900 aastat õigused valida ning kandideerida parlamenti, kuid nähes, et Inglismaal asjad ei tundu muutuvat, võttis Emmeline Pankhurst iniatsiatiivi muutuste sundimiseks.
Tänapäevani pole kindel kas sõjakas liikumine aitas, või pigem toimis vastupidiselt soovitud mõjule.
4.
Peamiselt sakslased , inglased , iirlased , skandinaavlased ning šotlased.
5.
Sarnasused:
Kommunism ning sotsialism on majanduslikud ning poliitilised struktuurid , mis edendavad võrdõiguslikkust ning soovivad elimineerida sotsiaalklasse.
Mõlemad tuginevad eeldusele, et individuaalne kodanik panustab ühiskonda vastavalt nende enda oskustele.
Mõlemad struktuurid võtavad kogu tootmise riigi alla ning elimineerivad eraettevõtted .
Riigivõim mängib suurt rolli majanduslikus investeerimises ning planeerimises.
Erinevused:
Kommunistlikus ühiskonnas riik annab individuaalile kõik mida võiks tal vaja minna, võttes ära vajaduse raha järgi.
Sotsialistlikus ühiskonnas kompenseerib individuaalile tema vajadused riika vastavuses sellega mida too individuaal panustab. Vastavuses tema oskuste, võimekuse ning motivatsiooniga.
Kommunistlikus ühiskonnas pole individuaalil motivatsiooni rohkem teha kui vaja, kuna seda ei kompenseerita. Sotsialistlikus ühiskonnas kompenseeritakse individuaali vastavuses tema panusele.
Kommunistlikus ühiskonnas on kogu vara avalik omand ning seeläbi pole kellelgi isiklikku vara. Sotsialistlikus ühiskonnas aga on individuaalil enda vara, kuid kogu intustriaal- ning tootmisvõimsus on kõigi poolt omatud ning reguleeritakse valitsuse kaudu.
Sotsialism enda tuumas on majanduslik filosoofia, samas kui kommunism on majanduslik ja poliitiline enda nõudmistes, et valitsus on kõige keskne omanik ning otsuste tegija kõikides küsimustes.
Kommunism tõukab eemale religiooni ning päris kommunistlikus riigis on religioon kaotatud .
Sotsialistlikus riigis on fookuses vaid majandus, seega religioonis on individuaalil vaba voli.
Kommunism näeb kogu klasside kaotamist ning seeläbi koheldakse igat individuaali üheselt teistega .
Sotsialismi puhul näeb samuti klasside vähendamist, kuid klasside erisus oleks siiski tajutav ning nähtav kuna võimalusi saavutusteks ning finantsiliseks akumulatsiooniks on rohkem.
6.
Sisse tarnitavale kaubale määrati kõrged maksud , et sisetoodangu müümine oleks võimalik, kuna tekkis periood, kus sisetoodangut ei ostetud, kuna import oli niivõrd palju soodsam . Sisetoodangut ei ostetud, raha liikus välja, toodang kallines veelgi, kuna nõudlus väiksem. Kõik eeldused majanduslikuks kriisiks ning viis massilise tööpuuduseni.
Impordile kõrgete maksude määramine taastas sisetoodangu hinnalise konkurentsivõime ning hoidis ära kriisi.
7.
Imperialism on riigi enesekeskne poliitika oma võimu- ja mõjupiirkonna laienemiseks ning lihtsalt öeldes territooriumite omastamine kas sõjalisel, või majanduslikul teel. Territooriumi omastamist nimetatakse kolonialismiks juhul kui asula on kaugel impeeriumist. Imperialismi toidab kolonialism .
8.
Kolonialism on üks eeldusi imperialismi õitsenguks. Mõjuala suurendamine tuleneb oportunismist ning mida rohkem resursse ning erinevaid pudelikaelasid on imeeriumi valduses, seda enam on eeldusi edasiseks õitsenguks, laienemiseks. Kolonialism reeglina tõi ka majandust ning haridust puudutavaid arendusi, mis viis koloniseeritud ala arendamiseni, mis tõi jällegi rohkem kasu kogu impeeriumile.
9.
Prantsuse kolooniad – Algeeria, Madagaskar, enamus Lääne-Aafrikast.
Inglise kolooniad – Kanada , Austraalia , India.
10.
Esimene Inglise Buuri sõda toimus 20. detsember 1880- 23. märts 1881. Inglased said kõvasti lüüa. Tulemus oli kaotustes buuride poolt 41 surma, inglastel 408 surma.
Teine Buuri sõda toimus 11. oktoober 1899 – 31. mai 1902 .
Koloniseeriti ala eesmärgiga saada kasu buuride alal asuvatest tohututest kullamaakidest. Asutati linn Johannesburg. Sisserännanud kullakaevurid nõudsid suuremaid õigusi kui buurid . 1899 aastal oli sisserändajaid juba ca. 200 000, buure oli samal ajal aga 270 000.
Pärast inglise asunikele nende nõudmistele mitte järele andmist hakkas Suurbritannia toetama inglise päritolu sisserändajate nõudmisi ning surve avaldamiseks koondas ka 1899. aasta sügisel Buuri vabariikide piirile vägesid.
Nähes sõja paratamatust, võtsid buurid sama aasta sügisel ette ennetava rünnaku.
Nii algas taas Inglise-Buuri sõda, mis taaskord köitis maailma avaliku arvamuse tähelepanu sellega, et väikesed buuri vabariigid suutsid pikka aega osutada vastupanu võimsale Briti impeeriumile.
Pärast kahte aastat ja seitset kuud aga pidid buurid alla vanduma ning Briti impeerium võitis sõjalise konflikti.
Mais 1902 olid buuride juhid sunnitud sõlmima rahulepingu, millega need vabariigid arvati Briti impeeriumi koosseisu.
Buuridele anti õigus oma emakeele – afrikaani keele kasutamiseks koolis ja kohtus.
1910 . aastal loodi Lõuna-Aafrika Liit, mis sai dominiooni õigused.
Tagajärg buuride poolt – 6000 hukkunut lahingus, 24 000 küüditatut . Koonduslaagrites hukkus 27 927 buuri ning 20 000 mustanahalist. Vangilaagritesse koondati kokku 115 000 inimest.
Inglastel – 22 000 hukkunut, kellest 7882 surid lahingus ning 14 210 haiguste tagajärel. 934 kadunut, 22 828 haavatut.
11.
Dominioon oli osaliselt iseseisev Briti impeeriumisse kuuluv riik.
Suurbritannia tunnistas 1923. aastal dominioonide õigust iseseisvale välispoliitikale.
Aastal 1926 lisandus sellele deklaratsioon , millega kuulutati dominioonid staatuselt võrdseteks autonoomseteks riikideks Briti impeeriumi koosseisus .
12.
28.06.1914 tappis üliõpilane Gavrilo Principi Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinand , mis sai esimese maailmasõja puhkemise ajendiks.
13.
Schlieffeni plaan oli Saksamaa armee peastaabis Alfred von Schlieffeni juhtimisel välja töötatud sõjaline plaan Prantsusmaa ja Venemaa purustamiseks . Plaani põhijooned said paika 1905. aastal, kuid seda täiendati ja muudeti kuni Esimese maailmasõja alguseni .
14.
Sõjategevus läänerindel algas 2. augustil 1914.a., mil Saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi.
4. augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse kohates seal tugevat vastupanu.
Esimese maailmasõja alguses püüdiski Saksamaa Schlieffeni plaani ellu viia, kuid lahingute käigus tehti mitmeid möödalaskmisi ning kuu aega pärast sõja algust sisuliselt loobuti plaanist, kuna arvati, et prantslased on juba alistatud. Ent selle asemel, et end lööduks tunnistada, algatasid prantslased vasturünnaku, mis on tuntud Marne'i lahingu nime all, ning tõrjusid sakslased Pariisi alt tagasi. Schlieffeni plaani nurjumine tekitas Läänerindel patiseisu, mida sõdivad pooled ei suutnud lahendada järgneva nelja aasta jooksul.
15.
Idarindel alustasid kaks Vene armeed 17. augustil 1914 sissetungi Ida-Preisimaale.
Saksa armee etteotsa asusid kindral Hindenburg ja Luddendorff, kes suutsid vene armee Tannenbergi lahingus 2. septembril 1914 puruks lüüa.
Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandsid Austria-Ungari väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka Austria-Ungari üksuste pealetung Serbias.
Sakslased tõid osa vägesid läänerindelt idarindele ja alustasid koos Austria-Ungari vägedega pealetungi Varssavile. 1914.a. lõpuks olukord aga idarindel stabiliseerus.
Mai alguses 1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon . Vene kaitseliinidest murti läbi. 1915.a. septembris murdsid Saksa väed uuesti vene positsioonid läbi. Suurte kaotuse hinnaga õnnestus Vene väejuhatusel septembri lõpuks rinne Riia-Daugapilsi-Pinski joonel stabiliseerida.
1915.a. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda.
Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania.
16.
Positsioonisõda, ehk kaevikusõda on sõja vorm, kus vastased on kaevanud maasse sik-sakitades kaevikud kõrgusega 2,8 meetrit, et läbijad oleksid kaugtule, mürskude, granaatide jms. eest rohkem kaitstud.
17.
Somme’i lahing toimus 1. juulist – 18. novembrini 1916. aastal.
Lahingus osalesid Briti ja Prantsuse impeerium Saksa impeeriumi vastu. Lahing oli mõeldud kui viis lahingu kiirendamiseks ühenenud vägede jaoks ning oli suurim lahing Esimeses Maailmasõjas.
Lahingus osales ca. 3 miljonit võitlejat, kellest hukkus 1 miljon. See on ühtlasi kõige verisem lahing kogu inimkonna ajaloos.
Verdun’i lahing kestis 21. veebruarist 18. detsembrini ning oli suurim ning pikim lahing Esimeses Maailmasõjas läänerindel sakslaste ja prantslaste vahel.
Sakslaste plaan Verdunnis oligi massiivne tule- ning kahurjõu suunamine prantsuse vägedele, et väsitada neid ning murda nende kollektiivne tahe , kuid kuigi prantslased sunniti tagasi, ei andnud Prantslaste väed alla ning sügise saabudes võtsid Prantsuse jõud kaotatud alad tagasi.
Läbi enda vägede ettevaatliku juhtimise, efektiivse logistika ning vastupidavusele võõrvägedele vastupanu osutades, saavutasid prantslased võidu enne aasta lõppu.
Sakslased kaotasid üle 430 000 mehe ning prantslased ca. 550 000.
Verduni lahingul olid ka väga tõsised strateegilised implikatsioonid kogu ülejäänud sõjale kuna sakslaste rünnak Verdun’ile tõi kaasa väga suure vähenduse prantslaste vägede hulgale.
18.
Jüüti merelahing, Skagerraki merelahing, 31.V – 1.VI 1916 peetud merelahing, milles Briti laevastik (150 sõjalaeva) tõrjus tagasi Saksa eskaadri (99 sõjalaeva), kes tahtis tungida Põhjamerele.
Tagajärg – 14 põhja lastud sõjalaeva ning üle 6000 hukkunu Brittide poolel. 11 põhja lastud sõjalaeva ning üle 2500 hukkunu Sakslaste poolel.
Mõlemad pooled kuulutasid ennast lahingu võitjateks. Brittlased kuna suutsid Saksa laevastikku tagasi lüüa, sakslased seetõttu, et sundisid Briti laevastikku suures konsentratsioonis samal positsioonil hoida.
Saksa sõjavägi nägi pärast seda lahingut, et ei ole mõtet pidada laevastik versus laevastik lahinguid ning suunasid enda tähelepanu allveelaevade peale.
19.
Maikuus alustas Vene väejuhatus Saksamaa-Venemaa rindel pealetungi, mille käigus pealetungi alustasid Venemaa Põhjarinde, Läänerinde ja Edelarinde väed nn Brussilovi läbimurre. 22. mail alanud pealetungi käigus vallutasid Aleksei Brussilovi juhitud väed Ida- Galiitsia ja Bukoviina ning rindejoon liikus 550 km lääne suunas. Pealetungi tõrjumiseks pidi Austria-Ungari tooma 6 diviisi ja Saksamaa 11 diviisi Vene rindele ning nõrgendama oma kaitset Läänerindel. Pealetungi tulemusel asus Antandi poolel sõtta Rumeenia .
20.
Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal. Selle tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustati Venemaa Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga.
Troonist loobumine viis Eestis ning teistes vähemusrahvustes Märtsirevolutsioonini, misläbi kasutati ära Venemaal olevat segadust , et saavutada Eestile ning paljudele teistele riikidele autonoomia .
21.
Lusitania oli Cunard Line'i tsiviilisikuid kandev ookeaniaurik, mis uppus 7. mail 1915, kui sai pihta sakslaste allveelaevalt lastud torpeedoga. Lusitania uppus 18 minutiga. Hukkus 1198 inimest, neist umbes 100 olid lapsed. Eluga pääses vaid 768 inimest. Laeva vrakk on merepõhjas peaaegu täiesti puruks.
Laevas hukkunute seas oli 128 Ameerika kodanikku, mis oli ka hiljem üks põhjustest miks Ameerika Esimese Maailmasõjaga kahe aasta pärast liitus.
22.
1918. aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina , Mandri-Eesti, Pihkva ja osa Valgevenest. 3. märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa võimu alla. 7. mail sõlmis Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu. Kui sõjategevus idarindel oli lõppemas, otsustas Saksa väejuhatus, rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel. Jätnud itta 40 teisejärgulist diviisi, koondas Saksa väejuhatus läänerindele 192 diviisi liitlaste 178 diviisi vastu. Samas moodustasid need sakslaste diviisid riigi viimase elavjõu reservi ning inglaste ja prantslaste olukord oli samaväärne. Vaid ameeriklased võisid koondada läänerindele veel sadu tuhandeid sõdureid . Seega üritas Saksa väejuhatus võita sõda enne, kui rindele saabuvad ameeriklased.
23.
21. märtsist 17. juulini tegi Saksa vägi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades uuesti Pariisi. Aga pealetungid ei toonud strateegilist edu ja viimase poole aasta jooksul oli Saksa armee suurus kahanenud 5,1 miljonilt 4,2 miljonile. Lisaks lahingutes hukkunutele langes gripi tõttu rivist välja ligi pool miljonit kurnatud ja nälgivat meest. Ameeriklased tõid aga suveperioodil Prantsusmaale 250 000 meest kuus ning neil oli juulis lahingupiirkonnas või tagalas 25 täiskomplekteeritud diviisi. Veel 55 diviisi olid formeerimisel kodumaal.
15. juulil alanud II Marne'i lahingus läks algatus lõplikult Antandile (liitlasvägede ülemjuhataja F. Foch ). 1. augustiks oli liitlasjõududele lisandunud 1,2 miljonit USA sõjaväelast. Alustanud 8. augustil Montdidieri- Amiens 'i lõigus vastupealetungi, purustas Briti vägi juba esimese päevaga 16 Saksa jalaväediviisi (Amiens'i operatsioon 1918). Augusti lõpuks paisati sakslased tagasi kaitseliinini, kust nood märtsipealetungi alustasid.
28. oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused , mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon). 9. novembril loobus keiser Wilhelm II troonist. 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik allveelaevad) ja suurema osa raudtee -veeremist.
24.
Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid .
Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes , tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia . Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia- Horvaatia - Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm, kokku 73 485 km2, kus elas 7,3 miljonit inimest), asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse . Itaaliast sai suurriik . Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma. 1921. aastal oli nende võlg USA-le 21 miljardit dollarit.
Venemaa väljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni tagajärjel jagunes maailm kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks ning algas kapitalismi üldkriis. Saksamaal, Austrias, Poolas, Soomes ja Argentinas tekkis sõja lõpus ning mitmel pool mujal varsti pärast sõja lõppu rev. marksistlik partei. Peale Venemaa toimus revolutsioon ka Saksamaal, Austria-Ungaris, Türgis ja Bulgaarias. Versailles -Washingtoni lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge.
Esimeses maailmasõjas osales algul Keskriikide poolel (3 568 000 meest) ja Antandi poolel (6 179 000 meest). Üldse mobiliseeriti esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 (Venemaal umbes 18 miljonit, Suurbritannias 8 miljonit, Prantsusmaal 8 miljonit, Itaalias 5 miljonit, USA-s ligi 4 miljonit) ja Keskriikides 25 160 000 meest (Saksamaal 13 miljonit, Austria-Ungaris 9 miljonit). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad .
Esimeses maailmasõjas hukkus ligikaudu 10 miljonit inimest ning kaudseid ohvreid oli veel ligikaudu 10 miljonit – need, kes nakatusid mitmesugustesse haigustesse , sest sõda ja nälg olid inimeste immuunsüsteemi nõrgendanud. Ligikaudu 20 miljonist haavatust jäi ligikaudu 3,5 miljonit vigaseks.
25.
Kadunud sugupõlveks hakati nimetama Esimeses maailmasõjas osalenud ja sellest osavõtmise tulemusena invaliidistunud või vaimselt ning moraalselt muserdatud noort põlvkonda.
Algupäraselt kasutati terminit Inglismaal inimeste kohta, kes surid sõjas peatselt pärast seda kui said täisealiseks, kuid kaudselt viidati ka kõrgklassi poole, mille kaotusi tajuti ebaproportsionaalselt suurteks. Arvati, et tulevikult rööviti järgmise klassi eliit , teadlased ning kirjanikud - "the flower of youth and the best manhood of the peoples [had] been mowed down".