I MS põhjalik ülevaade (0)

I
1. sündmuste kronoloogia maailmasõja puhkemiseni:
Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos. Venemaa asus toetama Austria-ungari surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja ja Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutsena, esitades Venemaale ja ta liitlasele Prantusmaale ultimaatumi, nõudes mobilisatsioonikäsu tühistamist. Seda ei tehtus ja 1. augustil 1914 kuulutas Saksamaa Venemaale ja Prantsusmaale sõja tungides kallale ka Belgiale. See sundis sõtta astuma ka Inglismaad.

sõja põhjused:
20. saj. Alguseks olid teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühelpool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa, teisel pool Saksamaa. Balkanil põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa taotlused.
Alahinnati ohtu. Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt.
Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia . Riikide valitsustes otsekui ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat. Valitsused ei tundnud isegi oma sõjaplaane.
Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine.
Sõda romantiseeriti.

sõjaplaanid:
Saksamaa: Schlieffeni plaan. Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Enamus jõududest koondati Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale. Sõda tuli võita 3-4 kuuga .
Prantusmaa: Plaan17. Prantuse -Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, Belgia piirile seda ei tehtud. Hõivati Lotring ja Elsassi ning seejärel plaaniti sissetungi Saksamaale. Sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung .
Inglismaa : sõjaplaan puudus, oldi valmis koostööks Prantsusmaaga .
Venemaa : suur armee kuid vilets varustus ja suuurte vahemaade tõttu armee rindele saatmine võttis kaua aega. Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ja Austria-Ungari vahel.
Ausria-Ungari : saadi aru, et võidelda tuleb mitmel rindel. Suuremad väed koondati itta Venemaa vastu ja väiksemad lõunasse Serbia vastu.

erinevused ida- ja läänerinde sõjategevuses:
Läänerindel : 2. august 1914 saksa väed hõivasid luksenburgi, paar päeva hiljem alustati pealetungi Belgiasse. Tugev vastupanu, sakslased lasid belglasi külade viisi maha.
Prantusmaa alustas lahingutegevust rinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva nõrgaks. Viimane aga langes suurte saksa üksuste rünnaku alla, kus sakslastel oli ootamatu kokkupõrge prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. Piirilahingus said Prantuse-Inglise väed lüüa ja rinne liikus mitusada km tagasi, jõudes Pariisi lähedale. Prantslased olid õppinud arukalt taanduma, kuid kaotasid koos sakslastele loovutatud aladega olulise osa tööstusest ja majanduslikust potensiaalist. Saksamaa otsustas muuta oma sõjaplaani et sõda kiiremalt lõpetada. Väed suunati otse Pariisi peale. Saksa väed olis lõpuks kurnatud . Prantslased koondasid viimasd reservid Pariisi alla. Prantuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma, sakslased tõmbusid tagasi, plaan oli äbi kukkunud. Siiski suutsud Sakslased uutel positsioonidel vastase pealetungi peatada, kaevikuteliinil algas positsioonisõda.
Idarindel : Venamaa tungis Ida-Preisimaale, tõrjudes sakslaste nõrku jõude tagasi. Saksa armeele määrati uus juhtkond : etteotsa astus kindral Hindenburg , staabiülemaks sai kindral Luddendorff. Nad suutsid ühe vene armee puruks lüüa, teise Ida- Preisimaal taanduma sundida . Austria-Ungari väed kandsid raskeid kaotusi Venemaaga võideldes, ebaõnnestus ka üksuste pealetung Serbias. Sakslased tõid osa vägesid idarindele ja alustasid koos Austria-Ungari vägedega pealetungi Varssavile. Liiguti kiirelt edasi, kuid siis lõi Vene vasturünnak nad tagasi. Aasta lõpuks olukord idarindel stabiliseerus.

Schlieffeni plaani läbikukkumine:
Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma ja alustasid positsioonisõda.
II

kuidas formeerusid liidud sõja käigus:
1915. a kevadeks olid Antandi riigid suutnud veenda varem Kolmikliitu kuulunud Itaaliat oma poolel sõtta astuma, lubades selle eest Itaaliale osa Austria-Ungari valdustest.
Saksamaale tõi kergendust tema ammuse lliitlase Bulgaaria sõttaastumine.
Türgi astus sõtta kolmikliidu poolel.
Rumeenia astus 1916 aastal antandi poolel sõtta.

kaevikute tähtsus positsioonisõjas? Kuidas oli võimalik edu saavutada:
Kaitserelvad ja-vahendid olid ründerelvadest tõhusamad. Hästikindlustatud kaevikuliinidest oli võimatu läbi murda. Ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega.
Oli vaja suurt armeed , et rindejoont pidevalt mehitada. Armeed tuli varustada relvade, laskemoona ja toiduainetega. Lääneriikidel olid need võimalused olemas.

kuidas muutus lahingutaktika I MS ajal ?
1916.a septembris võtsid inglased kasutusele tankid , mis purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat, muutes positsioonisõja tõhusust. Üha rohkem kasutati allveelaevu. 1915. a veebruaris alustas Saksamaa allveesõda, meri Inglismaa ja Iirimaa vahel kuulutati sõjatsooniks.
III

muutused majanduses, ühiskondlikus ja inimeste igapäevaelus:
Ühiskonnas : 1916. a lõpuks oli mobiliseeritud üle 50 mlj mehe, mõnel maal kehtestati seetõttu pldine töökohustus. Elatustase langes järsult, tekkis toidupuudus , levisid epideemiad. Mõned riigis varisesid sõja tõttu kokku. Naised pidid pere eest hoolistemise kõrval tegema ära ka meeste tööd. See aitas kaasa naiste iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele meestega.
Majanduses : riigi osa majanduses suurenes. Majanduselu hakati reguleerima, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast. Tellimusi anti suurettevõtetele, väikeettevõtted laostusid. Riigi kätte läks kontroll ressursside jaotamise üle. Kasvas maksukoormus .
Igapäevaelus : piirati kalatoodete, munade, suhkru ja kartuli tarbimist. Esmatarbekaupadele ( seep , küte) seati sisse karmid normid. Keemiatööstus asus tootma ersatskaupu, mis olid maitsetud ja ebameeldivad. 1917. a algas nälg, lisandusid epideemiad.

uued relvaliigid :
Allveelaevastiku areng, mida saksamaa oskas ära kasutada, vastase sõjalaevade ründamiseks ja allveesõjaga vastase varustusteede läbilõikamiseks.
Lennuväe areng, sõja alguses tehti vaid luurelende, sõja edenedes muutus lennuvägi tähtsamaks ka lahingutes. Sagenesid õhulahingud, lennukid muudeti kiiremaks.
Tankid. Ind´glaste poolt loodud tõhusad sõidukid vastase kaitseliinidest läbimurdmiseks ja vastase ründamiseks.
3. millised traditsioonilised väärtused sattusid kriisi ?
Kadus arvamus, et sõda on rüütellik. Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga, nense senised väärtushinnangud olid purustatud , paljud tõmbusid elust tagasi , suhtudes enda ümber toimuvasse passiivselt. Rindel võidelnud meestele tundus, et riik ei tunnustanud nende ohvrimeelsust, mis tõi kaasa pahameele valitsuse ning demokraatliku riigikorralduse vastu, aidates kaasa totalitarismi levikule.
IV

I MS mõju Vene impeeriumile:
Sõjas osalemine käis Venemaale üle jõu. Tekkisid rahutused sõjaväes, majanduslik kaos, keisrivõimu autoriteedi langus, rahulolematuse üldine kasv ( rahvuslikud vastuolud, aktiviseerus töölisliikumine, 1916. a lõpul küpses haritlaste, kodanlaste ja aadlike seas plaan teostada paleepööre ja seada sisse Inglise tüüpi konstitutsiooniline monarhia )
Puhkes veebruarirevolutsioon , mille ajendiks oli petrogradi vilets varustamine toiduga.
Nikolai II mõistis, et on kaotanud rahva ja sõjaväe toetuse ningi 1917 a märtsis loobus troonist ning andis võimu üle Ajutisele Valitsusele.

millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917. a võimule?
Nad lubasid rahvamassidele kõike, mida viimasedsoovisid: rahu, leiba, maad. Eriti populaarseks said nad suurlinnades. Lenin käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa viivitamatut väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. Enamlaste võimuletuleku katse surusid Ajutisele Valitsusele ustavad üksused maha. Ajutine Valitsus sattus erineva kriitika alla ja selle koosseis vahetus kiiresti. Etteotsa tõusis Kerenski. Ebakindel poliitika ajendas kindral Kornilovit üritama Venemaal sõjalist riigipööret. Enamlaste abiga suutis Kerenski selle maha suruda, see tugevdas enamlaste mõju soldatite ja tööliste nõukogudes.

miks ei suutnud Ajutine Valitsus Venemaal demokraatiat hoida?
Ebakindel poliitika, koosseis vahetus kiiresti, nõrgalt organiseeriutd.
V

MS tulemused :
Saksamaa pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumidelt ja ka Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist. Sakslased pidid liitlastele andma oma sõjavarustuse, kaasaarvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik. Saksamaa pidi prantsusmaale loovutama Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale, Taanile , Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Saksamaa jäi ilma ligi kaheksandikust territooriumist, ta pidi oma sõjaväge vähendama 100 000 mehele, kellest 4000 võisid olla ohvitserid. Ei tohtinud kehtestada sõjaväekohtustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Tuli maksta reparatsioone.
Austria ja Türgi kaotasid samuti suured territooriumid. Versailles ’i rahuleping oli ebaõiglane ja tekitas uusi pingeid. Türgis tõusid rahvuslased rahuleping allkirjastanud valitsuse vastu üles. Antandi toetusel viis Kreeka oma väed Türki, kuid sai järgnenud sõjas lüüa. 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, mille president oli Kemal . Neil õnnestus sõlmida uus rahuleping, mis andis osa kaotatud alasi tagasi.
Hukkus u 10 mlj inimest, haavata sai 20 milj, 3,5 milj neist jäi vigaseks. Paljud ei toibunudki sõjakoledustest. Varisesid Austria-ungari, Venemaa, Saksamaa. Algas USA esiletõus. Riigid hakkasid sekkuma kodanike ellu tuues kaasa demokraatia kriisi .
2. kuidas muutis USA sõttaastumine maailmasõja käiku ?
Saksa väejuhatus mõistis, et enam ei saa passiivselt oodata Antandi kokkuvarisemist, vaid Saksamaa peab pma vaenlased purustama enne, kui nende uus liitlane täies võimsuses vaenuväljadele ilmub.
3.saksamaa lüüasaamine – armee või tagala nõrkus?
Mõlema. Armee, sest sõdurid olid kurnatud, neid jäi järjest vähemaks ja neil puudus võitlusvaim. Tagala, sest polnud kuskilt võtta uusi sõdureid juurde ja polnud korralikku sõjavarustust, näiteks tankid puudusid.
VI

miks puhkes Venemaal kodusõda?
Paljud Venemaa piirkonnad keeldusid Pertogradi uusi kommunistlikke võimumehi tunnustamast. Esialgu suutsid enamlased vastuhakud maha suruda, kuid 1918.a kevadel puhkes uus kodusõda. Tekkisid „valged“ valitsused, mis tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele.

miks õnnestus kommunistidel Venemaal püsima jääda?
Neil õnnestus punaarmee muuta võitlusvõimeliseks sõjaväeks.

punaste ja valgete propagandat, milliseid väärtusi kumbki pool tõhutas ?
Valged- eesmärgiks oli „ühtse ja jagamatu“ Venemaa taastamine.