Adolf Hitler ja unistus rassilisest puhtusest (3)

Adolf Hitler
1889 - 1945





2009
Sissejuhatus
Maailmas on vähe inimesi, kellest on kirjutatud nii palju raamatuid, avaldatud ajaleheartikleid, tehtud ajaloosaateid ning korraldatud seminare , kui 20. aprillil 1889. aastal Austria piirilinnas Braunaus sündinud Adolf Hitlerist .
Esimese maailmasõja päevil keelduti kapral Hitlerit ülendamast allohvitseriks põhjendusega, et tal puudusid juhiomadused. Ent paarkümmend aastat hiljem nägi kogu maailm, milliseid masse ja milliseid tegusid Hitler juhtima asus. Hitlerist räägitakse tänaselgi päeval palju – veelgi enam, 50 aastat pärast Hitleri surma.

Päritolu ja lapsepõlv

Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal , mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri ( 1837 –1903) ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula.
Alois Hitleri töö tõttu vahetas tema perekond sageli elukohta. Oma leebesse emasse oli ta kiindunud , kuid oma isa kirjeldab Hitler raamatus " Mein Kampf " äkilise türannina. Tegelikult aga ei osuta miski sellele, et Alois Hitler oleks oma poega rangemalt kasvatanud kui tol ajal tavaks. Jääb mulje, et Hitler vihkas oma isa, kes armastas ranget korda. Isa soov oli, et Adolfist ei saaks kunstnik, vaid ametnik . Siiski ei ole tõenäoline, et tema kunstilembusega pistmist, pigem oli asi selles, et isa ei olnud rahul tema kehvade hinnetega.
Õppinud viis aastat algkoolis, astus Adolf üheteistkümnesena 1900. aasta septembris Linzi reaalkooli, kus ta oli kaks korda sisseastumis -katsetel läbi kukkunud. 1903. aasta alguses Alois Hitler suri. Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904, kuna tema koolitunnistus oli liiga keskpärane. Hitler oli varjanud ja ilustanud oma kehva edasijõudmist koolis, mille ta lõpetas ilma tavapärase küpsustunnistuseta..

Sihitu noorpõlv

Aastast 1903 hakkas Hitler saama toitjakaotuspensioni. Emal ei olnud palju võimu oma isepäise poja üle, kes endale ise elatist teenimata elas kodus ning unistas kunstnikuks või arhitektiks saamisest. Tema ainus sõber oli polsterdaja poeg August Kubizek. Koos käidi teatris, ja sealt pärineb Hitleri kirglik armastus Richard Wagneri ooperite vastu.
Mais ja juunis 1906 külastas Hitler Viini ning sattus tuliselt vaimustusse linna ehitistes, kunstigaleriidest ja ooperitest. Tema uueks ambitsiooniks sai astuda Viini Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Ta pääses teise vooru, sealt edasi ta ei pääsenud. Varsti suri Hitleri ema, peale mida kaugenes Hitler üha enam oma sugulastest. Peale katseid hakata kunstnikuks ja sattumist politsei huviorbiiti, loobus Hitler maalimisest.
Kui mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, kolis ta Viinist Münchenisse, kus ta elas rätsepa allüürilisena. Seal tekkis tal huvi arhitektuuri vastu. Kolimisega Saksamaale tahtis ta ka sõjaväe-teenistusest pääseda. Müncheni kriminaalpolitsei saatis ta Salzburgi, kus Hitler sõjaväeteenistuse kõlbmatuks tunnistati.

Esimeses maailmasõjas

Et Hitler ei vältinud sõjaväeteenistust, näitas asjaolu, et pärast Esimese maailmasõja puhkemist (augustis 1914) astus ta vabatahtlikuna Baieri sõja-väkke. 20. Baieri reservjalaväerügemendi koosseisus oli Hitler peaaegu kogu sõjaaja läänerindel. Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees . See oli ohtlik ülesanne, sest see tähendas kaeviku asemel vaenlase tule all olemist. Sõjaväes tundis ta ennast nagu kodus, täites ohtlikke ülesandeid, sai mitu korda haavata ning paistis sidemehena kaks korda silma, teenides ära II (detsember 1914) ja I klassi Raudristi (august 1918). Viimast autasu anti harva nii madala auastmega sõjaväelastele. Teda ei edutatud siiski isegi mitte allohvitseriks, nähtavasti arvati tal puuduvat juhivõimed.
Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik (kodakondsuse sai ta alles 1932).
Hitler I maailmasõjas (vasakul)
Kaaslaste hulgas ei olnud Hitler küll ebapopulaarne aga