Ajalugu (0)

1)Pariisi rahukonverents ja 1. MS lõpetamine
18. jaanuaril Pariisis. Eesmärgiks Kokkuvõte 1. MS-st ja sõja järgne maailma korraldus kindlaks määrata. Suurim hääleõigus neljal suurriigil Suurbritannial, Prantsusmaal, Inglismaal ja Itaalial. Allkirjastati 28. Juunil 1919. Tingimused: 1) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning umbes 1/8 oma Euroopa aldest. 2) Saksa sõjaväge vähendati 1oo ooo meheni. Pidi kaotama sõjaväekohustuse. Laevastikus vähendati laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Reini vasakul kaldal olevas alas ei tohtinud olla saksa vägesid ja nad ei tohtinud ehitada kaitserajatisi või teisi sõjalisi objekte. 3)Saksamaa pidi maksma reparatsioone st korvama võitjate sõjakulutused
4. juunil 1920 arahulepingud Ungariga(Trianoni) ja 1o sept. Austriaga(Saint-Germani).
1) Doonau monarhia , kui suurriik likvideeriti, tekkisid 3 riiki: 1.Austria, 2. Ungari 3. Tsehhoslovakkia
2) Endised Austria-Ungari alad liideti Serbiaga 3) Kõik kolm Austria-Ungari järglasriiki olid kohustatud maksma reparartsioonimakse.
Rahuleping Bulgaariaga 27. Nov 1919: 1)Reparatsioonid 2)Alade loovutamine Kreekale ja Jugoslaaviale-kaotas väljapääsu Vahemerele.
Rahuleping Türgiga- Sevresi rahuleping 10. Aug. 1920- Osmanite impeerium kaotas palju alasid
Osmanite impeeriumile kuulunud araabia alad ja Saksamaale kuulunud kolooniad läksid Inglismaale( Palestiina , Iraak, enamik Aafrika alad), Prantsusmaale(Süüria, Liibanon ) ja osa said ka Belgia ja Portugal . Need alad olid mandaatterritooriumid ehk teatud aja pärast saama iseseisvuse.
Rahvasteliit- Rahvusvaheline organisatsioon , mis loodi Pariisi rahukonverentsi otsusega. Pidi ära hoidma sõdu ja aitama rahvusvahelisi tülisid lahendada rahumeelselt. Juhtorgan oli Täiskogu(kõikide liikmesriikide esindajad) ning Nõukogu(5 alalist liiget).
2)Rahvusvahelised suhted
USA jäi välja Rahvasteliidust. USA tahtis vähendada liikmesriikide relvajõudusid. Pr. Ja Ing. Polnud nõus. Rahvasteliit pidi seadustama võitjatest suurriikidest domineerimise Euroopas. USA ei tahtnud enda kanda võtta sellise maailmakorralduse tagamist. USA hakkas teostama isolatsiooni poliitikat.
Washingtoni konverents: 1921-1922. Konverentsi tulemuseks oli mererelvastuste piiramise leping, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimise leping ja Jaapani vägede välja viimine Vene kaug-idast. Osa võtsid Pr., Ing., Jaap., Itaal., Hiina, Belg., Portu., Madalm..
Dawesi plaan-1923-1924 Saksamaa reparartsioonimaksete vähendamine, Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamine maa majnaduse taastamiseks. See soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ja võimaldas alustada repartsioonide regulaarset tagasi maksmist.
Briandi- Kelloggi pakt-1928. sõjad kuulutati riikliku poliitika ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks.
USA üritas tugevdada rahu ja stabiilsust, kuid ei soovinud enda peale võtta vastutust tagada Inglismaa ja Prantsusmaa domineerimine Euroopas ja kogu maailmas.
3)Nõukogude Venemaa-Taheti hävitada kapitalistid. Antanti riigid vastasid sellele sissetungiga Venemaale. 14 riigi sõjakäik jäi lühikeseks. Pran. Ja Ing. Tahtsid alustada Venemaa vastu sõda, aga neil polnud võitlusvalmis mehi. Nad abistasid nõukogudevastaseid liikumisi Venemaal, aga tegid seda ebakindlalt, ei suutnud otsustada, keda toetada, kas rahvusliikumisi või valgekaartlasi. Antant aitas iseseivunud riikidel nende iseseisvust säilitada. 1921. a kehtestati Riia rahuga Nõukogude-Poola piir. 1921.-1921. A olid enamlaste jaoks kõige raskemad , sest mitmeid piirkondi tabas näljahäda ja lisaks pidid nad võitlema lisaks valgetele ka punastega(relvastatud rühmitus, mis koosnes enamasti talupoegadest). Talupojad võitlesid toidujaotamise korra vastu jne. Talurahva ülestõusud. Enamlaste võim püsis enamasti linnades. Ülestõusud enamlaste endi relvajõududes. Punased ei hävitanud ainult reziimi tegelikke vastaseid, vaid ka oletatavaid, inimesi võeti pantvangi ja lasti maha sotsiaalse päritolu pärast. Enamlased pidid nüüd võitlema talurarahvaga, keda oli palju. 1921. Kuulutasid enamlased välja uue majanduspoliitika e. Nepi. Toidujaotamise senine kord kaotati, talupojad said loa müüa oma toodangu ülejääke. Seaduslikuks muutusid turg , erakaubandus ja väiketööstus. Riigivalitsemise vormiks jäi diktatuur. 1921-1922 näljahäda, abi USA-st ja Euroopast ehki venemaal oli läänevastane propaganda. 1922. a osales Venemaa majanduskonverentsil Genovas. Lääneriigid tahtsid Venemaad panna tagasi maksma revolutsioonieelseid võlgu ja hüvitama välismaalaste natsionaliseeritud vara. Venemaa keeldus. G. Tsitserin- välisasjade rahvakomissar . Kirjutas alla Rapallo lepingule(1922 16. Aprill)- Leping, millega taastasid Saksamaa ja Venemaa diplomaatilised ja kaubanduslikud suhted, loobudes täielikult vastastikest rahalistest nõudmistest. Venemaa ja saksamaa hakkasid lähenema, kuna tundsid, et Antant neid ahistab. Rap. Tähendas mõlemale läbimurret rahvusvahelisest isolatsioonist. Hakati tunnustama Nõuk. Valitsust ja sõlmiti kaubanduslikke sidemeid . Kuid Venmaa soovis siiski kapitalismi hävingut.
1922-1924-rahareform taastas raharingluse. Enamik olid vaesed, aga tõusid esile ka jõukamaid linnatöölisi, tekkisid uusrikkad e. Nepmanid. Kujunes kindel geograafiline piir ja põhiseaduslik vorm. Põhiseadsulik vorm määrati kindlaks liidulepinguga, mille sõlmisid neli nõukogude vabariiki. Venemaa, Taga- Kaukaasia , Ukraina ja Valgevene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik vabariik, luues nõnda Nõukogude Sotsialistliku Vabariikide Liidu( NSVL ). Oli üheparteilise diktatuuri riik. Arenes kultuur. Pärast Lenini surma võimuvõitlus. Võitis Stalin. Majandus arenes aeglaselt.
4)Inglismaa ja Prantsusmaa-Majandus arenes kiiresti, uued tööstusharud:autotööstus, elektro -ja raadiotehnikatööstus. Söe asemel tuli nafta . Tahaplaanile jäid söetööstus ja tekstiilitööstus(muutused moes, riiete valmistamiseks kulus tunduvalt vähem kangast , kui varem). 1926. a kaevurite üldstreik, taheti suuremaid palku. Inglismaal said kõik mehed võrdselt valimisõiguse. Inglismaal tõusis konservatiivide kõrval esile leiboristlik partei. R. MacDonald- Leiboristliku partei juht. Kõrgmate maksude abil suudeti maksta töötutele abirahsid, pensionikindlustust ja pakuti tasuta haridust. Sõjalised kulutused olid väiksed. Alamklasside aukartus ülemate ees oli kadunud. Inimesed muutusid vabamaks ja sõltusid vähem tavadest ja traditsioonidest, kadus peenutsemine.
Saksamaa
1924. majanduslik tõus. Demokraatia oli ebakindel. 1925. a sai presidendiks feldmarssal P. von Hindenburg . Ta pooldas monarhistlikke vaateid, tahtis võimu üleanda keisrile. Riigipäevas polnud tal palju toetajaid, seal oli palju parteisid. Liberaalne erakond Tsentrum-peamiselt lõuna ja lääne aladel. Saksa Rahvuslik Rahvaerakond. Mõõdukalt vasakpoolsed sotsiaaldemokraadid . Kommunistid . Hitleri partei. G. Stresemann nõudis mitmete Versailles tingimuste rahumeelset muutmist . 2 välispoliitikat_ Läänelik Stresemanni poliitika ja teine revansistlik, mida toetas president . Koostöö Nõukogude Liiduga. Saksa firma avas oma tehase Moskva lähedal, et ehitada sõjalennukeid ja kahureid. Sakslased õppisid Venemaal tankide juhtimist kuna Saksamaal ei tohtinud tanke olla. Usa andis Saksamaale laene majanduse arenguks.
5)USA .Algul olid majandusraskused, sest sõjaga seotud tootmine lõpetati, tööpuudus. Sagedased streigid ja meeleavaldused punaste lippude all. Punaste hirm möödus peagi, selles süüdistati võõramaalasi. Võeti vastu immigratsiooni piirav seadus. Kehtestati alkoholi seadus-üle 1,5% alkoholisisaldusega jookide müük, tootmine ja kauplemine keelati. Ameeriklased jätkasid joomist ja alkoholiga seotud kauplemine muutus varimajanduseks. Vägijookide müüki hakkasid kontrollima bandiidid. Kokkupõrked bandiitide vahel. 1920. a olid USA õitsengu aeg. Levis organiseeritud kuritegevus . Auto muutus tavaliseks liiklusvahendiks. Levis masstootmine, tänu konveier tootmise kasutusele võtule. Tööpäev lühenes. Linnast mindi elama eeslinnadesse oma majadesse. Puudus peaaegu majanduse riiklik reguleerimine ja sotsiaaltagatised . Renes kultuur. Arenes massikultuur ja filmitööstus. Tuntuks said palju Ameerika kirjanikud nt:E. Hemingway . Ameerika kultuur levis rohkem Euroopas, kui Ameerikas.
6) Aasia
Jaapan- Sai endale saksa kolooniaid (Mariaanid, Karoliinid, Marshalli saared). Soovis ennast ka Hiina arvelt laiendada. Sekkub Venemaa kodusõtta-loodab saada ka Venemaalt alasid. Nende arvates peab Aasia kuuluma asiaatidele. Nemad peaksid kõige rohkem alasid saama Aasias, olid Euroopa ülemvõimu vastu. Ühiskond tahtis olla euroopalik, aga samas taheti säilitada traditsioone. Nt: Ameerika stiilis pilvelõhkujate kõrval traditsioonilised majakesed. Taheti säilitada tradisioonilisi riigivalitsemist(keisrivõim), aga taheti olla ka kaasaegne ja euroopa sarnane. Välispoliitikas taheti olla kõikide riikidega hea sõber ja hoida häid suhteid, aga samas taheti endale kõvasti territooriume. juurde saada teiste riikide arvelt. Imperialistlik poliitika. Talupojad olid poliit . Passiivsed ja austasid keisrit, vaesed linnakodanikud, vabrikutöölised olid valmis vastu võtma radikaalseid õpetusi, nt: sotsialism .
Hiina-Kodusõjad. Guomindangi valitsus sõdis eri provintse valitsevate militaristidest kindralite vastu. Kodusõda kommunistide ja Guomindangi valitsuse vahel. Guomindangi valitsus ei suutnud täieliku võitu saavutada. Põhjas valitsesid kinralid, lõunas Guangxi provintsis valitsesid kommunistid. Mõlemad otsisid abi välisriikidelt.
India(Indo-Hiina, Indoneesia )-(Briti koloonia)Pärast rahvusliku liikumise aktiivsemat perioodi oli saabunud vaikus. Koloniaalvõimud korraldasid reforme. Arenes tööstus, kasvasid linnad. Rahvuskongress eesotas J. Nehruga nõudis India täielikku iseseisvust. Lagunemas oli traditsiooniline elulaad , levis kaasaegne elulaad. Inimesed elasid vaesuses, näljas, sest olid jätnud maha trad . Kultuuri, aga kaasaegsed ei olnud jõudnud veel omandada. Võis oodata nende inimeste liikumist; kas rahvuslikus vabadusliiikumises või hindude ja muhameedlaste vahelistes tapatalgutes.
Türgi ja(Pärsia e. Iraan)- Iseseisvad. Arenes moodne tööstus ja kaubandus. Araabia maades pidid rahvasteliidu mandaate omavad Euroopa riigid kindlustama võimu relvade abil. Süürias ja Liibanonis usulised kokkupõrked ja relvastatud ülestõusud. Türgis suurendati naiste õigusi, saadi perekonnanimed, riidemood muutus.