I maailmasõda (0)

ESIMENE MAAILMASÕDA
Põhjused:

• Alahinnati ohtu, kriise . (Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse).
  
• Sõda romantiseeriti (oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav )
  
• Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine
  
• Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia
  

Maailmasõja ajend : Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Sarajevo asus A-U-le kuuluvas Bosnias, kus atendaadi sooritas Serbia terrorist. Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele Pr-le ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsiooni tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914 algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale ka Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad.
23. august 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud Vaikse ookeani saared ja tugipunktid Hiinas.
Türgi astus sõtta novembris 1914.
I maailmasõjas oli kaks rinnet:
1. Läänerinne: Saksamaa vs Prantsusmaa, Suurbritannia , Belgia
2. Idarinne:
* Edelarinne: Venemaa vs A-U (põhiline tegevus Galiitsias)
* Looderinne Venemaa vs Saksamaa (põhiline tegevus Preisimaal )
Sõdivate poolte plaanid:
*Saksa sõjaplaan: Schlieffeni plaan: Prantsusmaa kiire purustamine, seejärgel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondast Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu. Kogu sõda tuli võita 3-4 kuuga .
*Prantsuse sõjaplaan: plaan 17: Elsassi ja Lotringi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung . Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, aga Belgia piirile seda ei tehtud, kuna ei usutud et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad.
*Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega.
*Venemaa: armee oli viletsalt varustatud. Pidi võitlema mitmel rindel
*A-U tuli võidelda lõunas Serbia, idas Venemaa vastu. Suurem osa sõjajõust koondati Venemaa vastu.
Sõjategevus läänerindel:
1914

• Algas 2. augustil. Saksa väed hõivasid Luksemburi. 4. augustil Belgia (seal tugev vastupanu).
  
• 21.-25. augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa.
  
• Marne’i lahing (september 1914): sakslaste esialgne edu tekitas neis arvamuse, et inglased ja prantslased on löödud. Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid. Prantsuse armee pani lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. (Korra tuli isegi taksodega viia Pariisist prantsuse mehi lahingutesse). Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud.
  
• Kaevikuteliinil algas positsioonisõda. Maase kaevumine, positsioonide hoidmine.
  

1915

• Ypres’i lahing: Saksa väed kasutasid mürkgaasi. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa.
  

1916

• Verduni lahing- ( Verdun - kindlus Prantsusmaal, mis kaitses juurdepääsu Pariisile). Saksalste poolt koondati võimas suurtükivägi, murti läbi prantslaste esialgsed kaitseliinid. Prantslaste juhiks Petain . Lahing kestis 10 kuud, sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda. Suri ligi miljon meest.
  
• Somme’i lahing (1. juuli kuni nov lõpp): Inglise ja Prantsuse väed üritasid suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida , kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased võtsid esimest korda kasutusele tankid . Mõlemad pooled kokku kaotasid 1.3 miljonit meest, selget edu ei toonud lahing kummalegi poolele.
  
• Järjest rohkem kasutati allveelaevu
  
• Jüüti merelahing (sügis): inglastel õnnestus Saksa mereväešiffer lahti murda. Öises lahingus õnnestus Saksa laevastikul siiski oma baasi naasta. Kuigi sakslased kuulutasid lahingu oma võiduks, käitus Saksa laevastik edaspidi passiivselt, lahkus baasidest vaid väga harva.
  

1917

• Nivelle’i lahing: sakslaste ja prantslaste vahel. Pranstslased kaotasid.
  
• Cambrai lahing (nov-dets): inglaste rünnak. Uudse taktikalise võttena jätsid inglased ära suurtükitule ettevalmistuse ning kasutasid varasemast rohkem tanke. Ootamatu läbimurre tekitas Saksa vägedes hetkeks paanika . Inglased ei suutnud seda aga maksimaalselt ära kasutada ja sakslastel õnnestus läbimurre peatada.
  
• Caporetto pealetung: (okt) Saksa väejuhatus otsustas kergendada A-U olukorda ja rünnata Itaalia vägesid. Itaalia väed said raskelt lüüa.
  

Sõjategevus idarindel:
1914

• Venelaste ründasid Saksamaad, 17. august 1914 alustati sissetungi Ida-Preisimaale. Venelaste ülekaal. Saksa armeele määrati kriitilises olukorras uus juhtkond ( kindral Hindenburg , staabiülem Luddendorff). Nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma sundida .
  
• Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes A-U-l suured kaotused. Sakslased tõid idarindele vägesid juurde.
  
• Aasta lõpuks olukord idarindel stabiliseerus, muutumata siiski positsioonisõjaks nagu läänerindel.
  

1915

• Positsioonisõjale üleminek läänerindel sundis saksalsi koondama 1915. aastal peamised jõud idarindele.
  
• 2 mai: Saksa armee Gorlice operatsioon : ootamatu rünnak Vene vägedele. Venelased taganesid.
  
• Kuigi Venemaa kaotused olid suured, jätkas ta sõda.
  

1917

• Sakslased vallutavad looderindel Riia, Saaremaa, Hiiumaa
  

Teised rinded :
1915

• Antandi riigid suutsid veenda Kolmikliitu kuulunud Itaaliat hoopis Antandi poolel sõdima lubades selle eesti Itaaliale osa Austria-Ungari valdustest.
  
• Mais kuulutas Itaalia Austria-Ungarile sõja, avades sellega uue rinde.
  
• Saksamaale tõi kergendust liitlase Bulgaaria sõttaastumine.
  
• Bulgaaria ühinemine keskriikidega otsustas Serbia saatuse, Serbia väed purustati.
  

• Türgi sõttaastumine Kolmikliidu poolel
  

1916

• Rumeenia astus Antandi poolel sõtta
  

Sõja lõpp läänes. Versailles ’ rahuleping
USA astumine maailmasõtta:
USA oli Antanti sõja algusest peale toetanud suurte laenudega ning varustusega. Ühendriikide sõttaastumist soodustasid: seal levisid saksavastased meeleolud, kuuldused Saksa üksuste metsikustest Belgias, Lusitania uputamine, sakslaste allveesõda, mis röövis Ühendriikidelt nii imimelusid kui kaubanduslikke kasumeid.
6. aprill 1917 kuulutas USA Saksamaale sõja.
Saksa pealetung läänes:
*Ühendriikide president Wilson tegi 8.jaanuaril 1918 aastal sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Saksamaa lükkas tagasi, kuna oli veendunud, et suudab sõjategevuse enda kasuks pöörata.
*21.märtsil 1918 algas Somme’i pealetung: esialgu oli sakslastele edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kaugusele Pariisist. Sakslaste edul oli kõrge hind: 1918 märtsist aprilli keskpaigani olid Saksa armeed kaotanud viiendiku algkoosseisust. Raskelt laastas lääneliitlastest kehvemini toidetud saksa sõjaväge ka Euroopas leviv nakkushaigus „ hispaania gripp “ Liitlasvägede ülemjuhataja Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. 18.juulil 1918 läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid teises Marne’i lahingus sakslased tagasi. Sakslaste pealetung oli läbikukutatud.
Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine :
*8.augustil 1918 andsid Prantsuse ja Inglise korpused sakslastele ränga hoobi ning paiskasid nad tagasi. Saksa väed tõmbusid tagasi
*29.sept. 1918 tegi Saksamaa ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi.
Saksamaa liitlaste kokkuvarisemine: Bulgaaria, Türgi kokkuvarisemine. Alustasid samuti rahuläbirääkimisi.
1918 okt hakkas rahu otsima ka Austria-Ungari keiser Karl I. A-U impeeriumisse kuulunud rahvad iseseisvusid üksteise järel
11. nov 1918 kirjutas Saksa delegatsioon alla Compiegne ’i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Saksamaa pidi väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumidelt, Reinimaalt ja Elsass Lotringist. Sakslastel tuli liitlastele üle anda oma sõjavarustus, k.a. allveelaevad ja ookeanilaevastik.
I ms tagajärjed:
* „kadunud põlvkond“
* Tööpuudus meeste hulgas
* Impeeriumide lagunemine (A-U, Venemaa, Saksamaa, Osmani impeerium)
* Iseseisvate riikide teke
* viimane Saksa keiser kukutati
* 1919 sai Saksamaast Weimari vabariik
* Versailles’i rahulepingu sõlminine
* Algas USA suur esiletõus majanduses
* II ms põhjused hakkasid tekkima Versailles’i rahulepingu tõttu