Puuviljaaed (0)

KIRSIPUU

 
Kirsipuude kultuursordid kujunesid välja Hiinas. Seal on nad oma kaunite õite ja habraste tüvedega üheks armastatumaks puuks , mida võib näha maalidel.
Maailmas pole viljadena kirssidel eriti suurt tähtsust. Kuid kirsipuud peavad külmadele paremini vastu, kui ploomid ja seetõttu kasvatatakse neid ka Põhja-Euroopa aedades. Kirss kasvab kõikjal, kus õunapuugi. Kirsipuud lepivad ka kuivema mullaga. Kirsid valmivad juba juulikuus ja on põhjamaistest puu- viljadest kõige varasemad. Kirssidest tehakse siirupit, mahla, kompotti ja keediseid. Kirssides on ka palju vitamiine - 100 g kirsse sisaldavad 32 mg C-vitamiini.
Maguskirsipuud kutsutakse Eestis ka mureliks. Selle viljad on hariliku kirsi viljadest magusamad ja valmivad varem, kuid nad on Eesti oludes külmaõrnemad. Keskmine eluiga on 20 -30 aastat.  Kandeiga 3- 5 aastat. Keskmine saak 10 kg. Viltjas kirsipuu on 1,5 m kõrgune kartvaste lehtedega põõsas. Selle viljad on hapukirssidest magusamad, ja nad on väga lühikese varrega. Viimasel ajal kasvatatakse neid ka Eesti koduaedades. Sordikatsetes on pirnipuude saak olnud 20-160 kg. Parimal saagiaastal (1976) saadi Saaremaa sordikatsepunktis puudelt keskmiselt 160 kg. Suurim saak pirnipuult - 1 t pirne - saadi 1976 ja 1983 aastal. Eelmainitud saagid koguti Kuressaares Kõrre tn 3 kasvavalt sordilt. Arvatavasti üle 100 aasta vanuse puu tüve ümbermõõt on 179 cm, kuid see näitaja ei ole Eesti suurim. Kõige varajasem puuvili Eestis on maguskirss, mille viljad küpsevad juulis (mõned sordid juuni lõpul). Toila -Oru Pühajõe orus kasvavad kolm maguskirsipuud, mis on Valev Meriste andmeil Eesti suurimad: 11 m kõrgused, jämedaim puu tüve ümbermõõt ulatub180 cm-ni.

HAPUKIRSISORDID:

“Diemitzi amarell” - varajane Saksa sort. Viljad on keskmise suurusega, lapikümarad, helepunased. Magushapu maitsega.
“ Hindenburg ” - keskvalmiv Saksa sort. Viljad keskmised või suured, lapikümarad, tumepunased. Magushapu, hea laua- ja töötlemissort.
“Läti madalkirss” - rahvaselektsioonisort Baltikumist. Väga viljakas. Viljad keskmised, tumepunased. Magushapu, hea laua- ja töötlemissort.
“Nõmme liivakirss” - rahvaselektsioonisort Tallinnast. Viljad keskmise suurusega, ümarad, helepunased. Magushapu, vahel ka veidi mõrkjas, laua- ja töötlemissort.
“Säilisveiksel” - Lääne - Euroopast pärinev sort, mida tuntakse juba 17. sajandist. viljad keskmised kuni suured, ümarsüdajad, tumepunased, valmivad augusti keskel. Magushapu, hea laua- ja töötlemissort.

MAGUSKIRSID

“Dönnisseni kollane” - Saksa sort, mida pärast II maailmasõda kasvatati meil “Viljandi kollase” nime all. Viljad keskmise suurusega, tömpsüdaja kujuga, kollased , tihti roosaka punaga päikesepoolsel küljel. Hapukasmagusad.
“Kristiina” - Pollis aretatud sort, varajane. Viljad on suured, südajad, tume- kuni mustjaspunased ja hapukasmagusad.
“Leningradskaja tsornaja” - Leningradi oblastis aretatud keskvalmiv sort. Viljad keskmise suurusega, munajad või südajad, tumepunased, valminult mustad. Magusa meeldiva maitsega.
“ Rubiin ” - Pollis aretatud keskvalmiv sort. Kirsid on tumepunase värvusega, keskmise suurusega, hapukasmagusa meeldiva maitsega.
Veel Eestis aretatud kirsisorte: “ Meelika ”, “Nord”, “Tõmmu”, “ Polli murel”

ÕUNAPUU

Euroopa kesk- ja põhjaosas kasvavat metsõunapuud peetakse kultuurõunapuu esivanemaks. Arvatakse et metsõunapuu on " Antoonovka " õunasordi üks põhilisi esivanemaid.
Teiseks paljude sortide esivanemaks on madal õunapuu, mis kasvab lõuna pool. Madala õunapuu kultuurne teisend on paradiisiõunapuu.
Peale nende on maailmas veel mitmeid teisi metsikuid õunapuuliike, mida on kasutatud õunapuusortide saamiseks.On tõenäoline, et metsõunu on inimene söögiks kasutanud juba väga ammustel aegadel . Õunapuu oli üks esimesi kultuurtaimi, mida hakati kasvatama, arvatavasti umbes 7000 aastat tagasi. Metsast leitud heade viljadega õunapuu seemneid külvati maha. Kuid neist ei kasvanud tavaliselt nii heade omadustega õunapuid, sest tolmlemine võis olla toimunud viletsama sordiga . Üsna peagi õppisid inimesed pookima ja silmastama õunapuudele väärtuslike õunapuusortide oksi. Nii saadi vastupidavatele pookealustele paremaid õunu kandvad oksad .Keskajal kasvatasid õunapuid peamiselt mungad kloostrite juures. Sealt hakkasid õunapuusordid levima ka mõisa- ja taluaedadesse. 17 sajandist on teada juba 60 õunapuusorti.
Alles 18 sajandil avastati taimede kunstliku ristamise võimalus. Nii võeti healt õunapuult õietolmu ja puistati seda teise heade omadustega õunapuusordi õitele. Saadud viljade seemneist kasvatati uued õunapuud. Oma sordiaretustöö vilju nägid aednikud alles kümnekonna aasta pärast.
Eestis on tuntumad õunasordid "Sibulõun", "Kuldrenett", "Liivi sibulõun", "Valge klaarõun", "Tallinna pirnõun", "Sügisjoonik", "Martsipan".
Peale õunte saab õunapuudest väärtuslikku puitu mööbli ja puidust tarbeesemete valmistamiseks.Suurim saak õunapuult - 546 kg õunu - on kogutud 1978. Rekordsaak on koristatud Lõuna-Eesti sordikatsepunktis. Õunasaak koguti 17 aastaselt puult.Suurim õun - 500g. Saadi 1985. Selle omanik aiapidaja Bernhard Sukmit Raplamaalt esitas õuna (sort Pobeda) Nunnu konkursile.

SUVESORDID:

“Valge klaarõun” - vana tuntud õunasort Baltikumis, Soomes, Rootsis, Poolas, Valgevenes , Venemaa lääneoblastites. Õun on üsna suur, piklik- kooniline , kollakasvalge, küpsedes muutuvad nad mõnikord läbipaistvalt klaariks. Magushapu maitsega. Säilib paar nädalat.
“Suislepp” - Eestimaa sort, mille algpuu kasvas Võrtsjärve lähistel endise Suislepa mõisa aias. Ümarkooniline, kollakasvalge õun on kaetud roosapunaste joonte ja laikudega. Õigel sordiõunal on ka viljaliha roosakas. Vili valmib augustis, säilib 4 - 6 nädalat. Väga hea laua- ja mahlaõun.
“Krügeri tuviõun” - on arvamusi , et puu pärineb Leedust. Õun on kooniline, kollakasvalge, õrna punaga päikesepoolsel küljel. Valmib augusti teisel poolel ja säilib 3 - 4 nädalat. Hapukasmagusa maitsega meeldiv lauaõun.
“Martsipan” - pärineb Saksamaalt. Õun lameümmarguse kujuga, rohekaskollane, triibulise ilusa karmiinpunaga. Valmib augustis.

TALISORDID:

“ Talvenauding ” - Pollis aretatud sort. Õun keskmise suurusega, kooniline või korrapärane, tugevate kantidega, rohekaskollane, pruunika punaga, hapumagus hea lauaõun. Vili valmib novembris - detsembris, säilib aprillini .
“Antoonovka” - vana vene sort. Õun keskmise suurusega, ümar, valminult helekollane, harva nõrga punaga, magushapu lauaõun, hea mahlaõun. Valmib novembris - detsembris, säilib kevadeni.
“Krameri tuviõun” - Otto Krameri poolt Tallinnas aretatud sort. Õun väheldane või keskmine, kooniline, rohekaskollane, pruunika punaga, hapumagus laua ja töötlemisõun. Valmib oktoobris , säilib jaanuarini.
“Karksi renett” - päritolu teadmata. Õun keskmise suurusega, ümar või lapikümar, rohekaskollane, päikese poolt pruunika punaga, magushapu, peenemaitseline ja tihedalihaline lauaõun. Hea maitse saavutavad viljad soojal ja päikeserikkal suvel. Põhja - Eestis jäävad jahedal suvel poolvalminuks ja hapuks, valmib detsembris - jaanuaris, säilib maini .
“Põltsamaa taliõun” - rahvaselektsiooni sort. Õun keskmine, ümarkooniline või muutliku kujuga, rohekaskollane, nõrga punaga, hapukasmagus peenemaitseline lauaõun. Valmib oktoobris, säilib märtsini.
“Paide taliõun” - rahvaselektsiooni sort. Õun väheldane, lapikümar, rohekaskollane, triibulise punaga, veinhapu meeldiv lauaõun. Valmib oktoobris, säilib märtsi - aprillini. Kesk - Eestis kohati parim talisort.
“ Meelis ” - Pollis aretatud sort. Õun on keskmine või suur, tömpkooniline, rohekasvalge, tõmmu punaga, magushapu laua- ja töötlemisõun. Valmib oktoobris, säilib veebruarini.
Talisortidest on veel järgmised sordid:

• Liivi sibulõun”
  
• “Tartu roosõun”
  
• “Cortland”
  
• “Sidrunkollane taliõun”
  
• “Safran - pepin”
  

PIRNIPUU

 
 Pirnipuu on väga vana kultuurpuu, mis pärineb Kaukaasiast.
Pirnipuu on kõrgem kui õunapuu ja sügavama juurestikuga. Pirnipuu annab isegi kuni 300 kilo saaki.Pirnipuu sordiaretus sarnaneb õunapuusortide aretusele. Kuid pirnipuu on õunapuust külmaõrnem ja tema massilise kasvatuse põhjapiir ei ulatu nii kaugele põhja kui õunapuul.Peale pirnide, mida saab säilitada kastides, kuivatatuna ja hoidistena, saab pirnipuult veel väärtuslikku puitu. Pirnipuu puit on tunnustatud mööblipuit, samuti kasutavad seda skulptorid puuskulptuuride valmistamiseks. Mustaks lakituna meenutab ta eebenipuud.
Pirnipuu kasvab kuni 20 meetri kõrguseks. Elavad kauem kui õunapuud 200 aastaseks. Kandeiga 7 - 10 aastaselt pärast istutamisest. Sordikatsetes on pirnipuude saak olnud 20-160 kg. Parimal saagiaastal (1976) saadi Saaremaa sordikatsepunktis puudelt keskmiselt 160 kg. Suurim saak pirnipuult - 1 t pirne - saadi 1976 ja 1983 aastal. Eelmainitud saagid koguti Kuressaares Kõrre tn 3 kasvavalt sordilt. Arvatavasti üle 100 aasta vanuse puu tüve ümbermõõt on 179 cm, kuid see näitaja ei ole Eesti suurim.
 

VILJAPUUDE HAIGUSED

Nagu inimestel ja loomadelgi on taimedelgi haigused. Ja kui on haigused, siis on võimalik ka ravi. Viljapuude haigused on ka nakkuslikud ja mittenakkuslikud. Mittenakkuslikud haigused on vigastused ja traumad. Kui näiteks mõni poiss noaga oma nime puule lõikab, siis on see sama, mis oleks, kui inimene murrab käeluu. Puud võivad saada kahjustatud külmaga ja koor võib praguneda. Samuti on sagedane puude mürgitus. See juhtub ebaõige väetamise korral või ka siis, kui tahetakse puid parasiitide ja nakkushaiguste vastu kaitsta ja pritsitakse üle tugevatoimeliste kemikaalidega. Lahti saadakse küll haigusest, kuid kemikaalid mõjuvad vale kasutamise korral ka puudele enestele. Nakkushaigustest, mida tekitavad viirused , bakterid ja parasiidid võib rääkida viljapuu seenvähist: okstel ja tüvel tekivad haavandid . Haavandi kohal on koor sisse vajunud ja kuivanud. Hiljem variseb koor kahjustatud kohalt maha. Vähihaavand võib ümbritseda kogu tüve ja seega põhjustada puu surma, sest kui koor on ümberringi kahjustatud, siis ei saa vesi ja toitained enam juurte ja puu võra vahel liikuda . Puuviljamädanik kahjustab õunu ja pirne. Nakatatud vilja pinnale tekib väike pruun laik, mille all viljaliha muutub pehmeks . Laik laieneb ja paari nädala pärast muutub vili pruuniks ja pehmeks. Kahjustatud viljad kas varisevad maha või mumifitseeruvad puu otsas ja jäävad puu otsa järgmise aastani. Oled mõnikord näinud talvel õunapuude küljest pruune pabulaid. Õuna- ja pirnipuu kärntõbi. Kärntõvesse nakatuvad viljapuude lehed, viljad ja võrsed. Lehtede ülemisele pinnale tekivad vaevumärgatavad lehe värvist veidi heledamad laigud, mis hiljem muutuvad sametjaseks, oliivroheliseks. Viljadele tekivad sametjad täpid ja laigud. Nakatatd kohalt vilja koor puitub (muutub kõvaks ja lõheneb).

KASUTATUD KIRJANDUS:

www.miksike.ee

Eneke 2,3,4

www.google.ee

EE 5,6,7

6klassi õpik ja töövihik
KIRSIPUU 1
HAPUKIRSISORDID: 2
MAGUSKIRSID 2
ÕUNAPUU 3
SUVESORDID: 4
TALISORDID: 5
PIRNIPUU 6
VILJAPUUDE HAIGUSED 7
KASUTATUD KIRJANDUS: 8
9