c. avaliku sektori võlakoormue kasvu d. riigieelarve defitsiidi alanemise Klassikaline majandusteooria väidab, et tööpuudus a. on probleem, mille peab lahendama valitsussektor b. on positiivne nähtus, msest hoiab palgad madalal ja majandus konkurentsivõimelisena c. on turumajanduse peamine probleem d. on loomulik osa majandustsüklist, aga see on isekorrigeeruv Klassikalise kogupakkumise kohaselt (ASLR) kui majandus toimib potentsiaalses tootmismahus (Y*), siis ekspansiivne fiskaalpoliitika toob kaasa a. Hindade kasvu b. Tootmismahu pikkaajalise kasvu c. Hindade alanemise d. Tootmismahu kokkutõmbumise Fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) a. Kasutab valitsussektori kulusid ja makse majanduse elavdamiseks b. Suurendab kaubavahetuse defitsiiti majanduskavu pidurdamiseks c. Vahendiks on intressimäärade alandamine d. Kasutab raha pakkumise vähendamist inflatsiooni alandamiseks Klassikalise majandusteooria kohaselt, kui hinnad ja palgad on paindlikud, siis täishõive
Tootmistegur-majanduslike ressursside kugum,mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks.Ettevõtlus-inimeste valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel kui uute toodete arendamisel.Alternatiivkulu-kulu,mida inimene teeb valides ühe toote tootmise või tarbimise,loobudes teisest.Ühiskonna optimum-ressursside optimaalne paigutamine.Deflatsioon-raha ostujõu langus/riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.Inflatsioon-riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsioonimäär-inflatsiooni mõõteühik.SKT/SKP- sisemajanduse kogutoodang/produkt-mingil kindlal territooriumil toodetud lõpphüviste koguväärtus. Inflatsiooni tagajärjed võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed.Positiivsed:a) tõusevad palgad ja kallineb rent, seeläbi kasvavad hoiused ja saab võimalikuks suurendada investeeringuid;b) oma elatustaseme säilitamiseks on inimesed sunnitud rohkem töötama; need, kelle sissetulek kasvab inflatsi...
Pusivat hinnataseme tousu ilma hinnaproportsioonide muutusteta ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 48 (1 point) Viiteaeg monetaarpoliitikas jaguneb: a. infotehnoloogiline viiteaeg b. aratundmise viiteaeg c. eelmise monetaarpoliitika labiviijate kritiseerimise viiteaeg d. ootamise viiteaeg ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 49 (1 point) Rootsi innovaatiline fiskaalpoliitika puhulon firmadel lubatud: a. 20% oma kasumist kanda kuludesse b. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt sotsiaalfondi c. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt spetsiaalsesse investeerimisfondi d. 20% oma kasumist kulutada oma parema aranagemise jargi ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 50 (1 point) Moodunud aastal olid harra Kase tulud 300'000 krooni ja tarbimiskulutused 210'000 krooni
57. Bertil Ohlin(1899-1979) arendas Heckscheri seisukohti ja tuli järeldusele, et vabakaubanduse korral TF-te hinnad võrdsustuvad ja tasakaalustuvad 58. Robert Mundell (1932) kirjeldas kuidas ujuva kursi korral toimub raha- ja 4 Majandusõpetus Teema 15.Mõisted Rahvusvaheline kaubandus ja valuutakurss fiskaalpoliitika mõju maksebilansile 59. MarcusFleming (1920-1976) - näitas et fiskaalpoliitika on efektiivsem maksebilansi reguleerimisel fikseeritud kursi ja monetaarpoliitika ujuva kursi korral 3. Eesti välismajanduse aastanäitajad Eesti Pank Viimati uuendatud: 14.02.2018 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Rahapoliitika *rahapoliitika tegeleb raha väärtuste säilitamise ehk rahalise stabiilsuse tagamisega *eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil *kogu käibel olev eesti kroonide hulk on tagatud välisvaluutaga *valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi kekspanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Valuutakomitee tähendab, et eesti pank ei saa ülatuslikult muuta raha pakkumist, kuna raha hulga majanduses määrab välisvaluutareserv *Eestis on fiskaalpoliitika eesmärgiks soodsate tingimuste loomine ettevõtlus ja investeerimiskiima arenguks *Despressioon ehk majanduslangus- kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab märkimisväärselt Lisalehelt: Ühiskonna majandamine *ressursid ehk tootmistegurid koosnevad: loodusvaradest, raalkapitali ressurssidest, inimkapitalist, finantskapitalist, ettevõtlikkusest. *kuna ressursid on piiratud, on ka piisatud hüvised ise. Hüvis on piiratud kui tema hulk, mida
millele kulub raha vähem (nt suhkur või postmargid). Inflatsiooni mõõtmisel võetakse arvesse kõiki kaupu ja teenuseid, mida kodumajapidamised tarbivad, hõlmates järgmist: igapäevakaubad (nt toit, ajalehed ja bensiin), kestuskaubad (nt riided, arvutid ja pesumasinad), teenused (nt juukselõikus, kindlustus ja eluaseme üürimine). 1.3 Inflatsiooni reguleerimine Inflatsiooni reguleerimiseks on peamiselt kaks võimalust: raha- ja fiskaalpoliitika. Nende poliitikate koosmõjul saab reguleerida majanduses ringleva raha hulka. Raha hulga suurendamine tähendab seda, et inimesed kalduvad rohkem kulutama, seega kasvab nõudlus kaupade ja teenuste järele. Suurem nõudlus aga kergitab inflatsioonitaset, kui pakkumine nõudlusega sammu pidada ei suuda. Rahapakkumise vähendamine annab vastupidise efekti. 1.4 Inflatsioon Euroopas 2. INFLATSIOONI TEKKEPÕHJUSED
16 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Makroökonoomika Eesmärk 11. Analüüsida majandussüsteemi ebaõnnestumisi! Uurimisobjektid: 2. Soovitused uute vigade vältimiseks. 1. Tööstuse ja riigi üldine majanduslik kasv. SKP 2 Hindade 2. Hi d d kujunemine. k j i 3. Inflatsioonilised protsessid. 2 Monetaar- 2. M t j fiskaalpoliitika. ja fi k l liitik 5. Üldine tööhõive. 6 Sissetulekud. 6. Si t l k d 8. Riiklike (valitsuse) aktsioonide maksud, kulutused eelarvdefitsiit jne kulutused, jne. mõju majandusele majandusele. Reeglina on sel juhul tegemist majanduslike otsustega, mis nõuavad õ d riigikogu ii ik tasandil t dil tehtavaid
ühistransporti) pealt. Selle tulemusena muutub inimeste tarbimiskäitumine kokkuhoidlikumaks ning keskkonnasõbralikuks. On võimalus, et indiviid jääb oma käitumismustrile kindlaks ka peale kõrget ja pikaajalist inflatsiooni. (Investopedia, LLC 2015) 1.4 Inflatsiooni juhtimine Lihtne on inflatsiooni juhtimist sõnastada, kuid raske seda reaalses elus rakendada efektiivselt. Üheks võimaluseks oleks fiskaalpoliitika ehk rahanduspoliitika karmistamine. Fiskaalpoliitika on valitsuse eelarvepoliitika, mis lähtub riigile antud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Fiskaalpoliitika karmistamisega tõkestatakse majanduse kasvu, mis omakorda aitab aeglustada inflatsiooni kasvu. Seda on võimalik saavutada kogunõudluse vähenemise korral juhul kui riik otsustab vähendada kulutusi avalikus sektoris, kulutada vähem raha
õigusaktidega. Eesti krooni emissiooni ainuõigus oli Eesti Pangal. Krooni raharinglust korraldas Eesti Pank. Kõik käibele lastud kroonid olid täielikult tagatud Eesti Panga kulla- ja konverteeritava välisvaluuta reservidega. Eesti Pangal puudus õigus krooni devalveerida. Eesti rahapoliitika baseerus aluutakomitee süsteemil. 14 Fiskaalpoliitika ehk rahanduspoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest,makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Fiskaalpoliitika jaguneb: Maksupoliitika; Kulutuste poliitika; Tasakaalupoliitika; Laenupoliitika. Rahanduspoliitika ja rahapoliitika Rahanduspoliitikat ehk täitevvõimu (valitsuse) eelarvepoliitikat ei tohi segi ajada rahapoliitika ehk
Inflatsiooni p6hjustab töötasu kasv ja toodangu kallinemine ning raha ostuj6u langus. 26. Rahapoliitika - eesmärgid, liigid ja täidesaatja Rahapoliitika eesmärk on majanduse ühtlane kasv, hindade stabiilsus, k6rge täähõive, maksebilansi tasakaal jms. Rahapoliitika liigid: leebe rahapoliitika - tulemuseks on raha pakkumise kasv ja karm rahapoliitika - püüab raha pakkumise kasvu piirata. Täidesaatjaks on keskpank. 27. Fiskaalpoliitika - eesmärgid, vahendid ja täidesaatja Fiskaaloliilika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Eesmärkideni j6udmiseks kasutab fiskaalpoliitika riigieelarvet ja makse. Täidesaatja on valitsus. 28. Rahapoliitika teostamiseks kasutatavad vahendid e rahapoliitika instrumendid Rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks reguleerib keskpank raha pakkumist, mis avaldab mõju
Kogunõudluse mõjutamine (suurendamine) võib kiirendada inflatsiooni. Tasakaal kus kogukulutused = -toodang. Automaatsed stabilisaatorid on majandusmehhanismi sees olevad vahendid, mis kahandavad kõikumiste amplituudi, kindlustades kogutulu automaatse muutuse ilma spetsiaalse administratiivse sekkumiseta. Automaatsed stabilisaatorid: progressiivne tulumaks ja valitsuse ülekanded töötu abiraha, toetused, pensionid. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab spetsiaalset tegevust maksunduse või avaliku sektori kulutuste osas. Languslõhe majandus ei ole täishõive tasemel ja tuleb kulutuse suurendada, et jõuda täishõive tasemele (toodang > kulutused). Inflatsioonilõhe majanduses on tõus ja soovitavad kulutused > toodang, kulutusi tuleb vähendada, muidu tekib nflatsiooniline surve hindadele. Ekspansiivne kasutatakse majanduse laiendamiseks. Kitsendav kasutatakse majanduse kokkutõmbamiseks. Kulumultiplikaator = 1 / MPS
elavdab majandust VABA ETTEVÕTLUSE TEOORIA - M. Friedman (1912-2006): a) Turg suudab end ise reguleerida; b) Riigi ülesandeks on tagada tugev raha, mitte lubada inflatsiooni; c) Madalad maksud aitavad tarbimist tõsta 11. Kuidas saab riik reguleerida majanduse arengut? Võetakse vastu konkurentsiseadus, mis reguleerib suurettevõtete mõju turul (nt keelatakse ettevõtetel ühineda, kehtestatakse piirhinnad jne). 12. Mis on fiskaalpoliitika ja mis on selle eesmärgid ja põhitõed Eesti näitel? EESMÄRGID: Majanduse arengu toetamine ja tööpuuduse vähendamine. PÕHITÕED: eelarvelised kulutused (suurendamine ja vähendamine); maksud (mida rohkem on riigil funktsioone, seda kõrgemad on maksud, muudetakse maksuse struktuuri 13. Milliseid makse Eestis kogutakse ja millised on nende määrad? (www.emta.ee) Milliseid makse ning millise määra järgi tuleb maksta, sõltub ettevõtte eripärast.
103. Consumer goods ............................................tarbekaubad 104. Consumer price index ....................................tarbijahinnaindeks 105. Consumer surplus ..........................................tarbija hinnavaru 106. Consumption ..................................................tarbimine 107. Contest ...........................................................võistlus 108. Contractionary fiscal policy ..........................kitsendav fiskaalpoliitika 109. Contribution ...................................................rahaline toetus 110. Convenience store .........................................esmatarbekaupade pood 111. Conventional marketing ................................. tavakohane turundus 112. Conviction- .......................................................kindel veendumus 113. Corporation ....................................................aktsiaselts 114. Cost ...................................................
tõ b) kogutulu ja intressimäära vähenemist; c) c) intressimäära intressimäära tõusu tõusu ja ja kogutulu kogutulu vähenemist; vähenemist (vaata joonis 5); d) 19 rahanõudluse vähenemist. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 35. Kui IS kõver lõikuks horisontaalse LM kõveraga, siis: a) fiskaalpoliitika oleks sobiv vahend töötuse vähendamiseks; b) fiskaalpoliitika ei sobiks töötuse vähendamiseks; c)) rahapoliitika p toetaks fiskaalpoliitikat p töötus vähendamisel; d) rahapoliitika oleks efektiivne vahend töötuse vähendamiseks. r IS IS LM Sissetulekud
Peaks lõppema kontroll tööga. Mahtu ei oska öelda veel. Põhiasju peaks teadma. Põhialuseks on Ettevõtte Finantsjuhtimine Asta Teearu Erik Krumm, mingi raamat, peal graafikud Terminoloogiat peaks teadma. Finantsjuhtimisega puutume oma elus pidevalt kokku. Kust tuleb, kuhu läheb. Rahanduses on üldiselt termin, et raha rahaks väga palju ei kutsuta. (mingi hundi näide) Kapitaliks nimetatakse. Kapital = rahalised ressursid. Rahandus kui selline on haru, või nagu teaduse pool, majanduse liigitus. Kuidas rahandus jaguneb. 3 kanti: Kodune rahandus Riigirahandus. Ettevõtlusrahandus. Põhimõtteliselt TTÜ KK ainult õppemaksudest ei peeta üleval, kuskilt tuleb ka riigi raha ... Riigirahanduse täidab jaotusfunktsiooni ja stabiliseerimisfunktsiooni. Stabiliseerimisfunkts. on igal pool uudistes. Riigi rahandus aitab konkreetses piirkonnas rahandust stabiilsena hoida Ettevõtte rahandus on rohkem ressursside kindlustamine ratsionaalne suunamine ja k...
reaalselt ostetud toodete ja teenuste hinnad kokku liidetud. Neto maksud maha Tootemaksud kohustuslikud tagastamatud maksed (käibemaks) Lisandväärtus toodetele oma tegevusega väärtuse lisamine (viljast tehakse saia, töötajad võtavad vahelt oma tasu) 1.4. Majanduspoliitilised hoovad Majanduspoliitika riigi sekkumine majandusse o Ühishüved o Riigivara Fiskaalpoliitika o Eelarve suurendamine või vähendamine o Maksud (maksustatakse asja, mida ei taheta müüa aktsiis) Rahapoliitika o Raha hulk o Raha hind 1.5. Otsesed ja kaudsed maksud Tohib koguda vaid ühise hüvangu tarbeks Otsesed o Sotsiaalmaks (maksab tööandja) 33% o Tulumaks (arvutatakse maha töötaja palgast) 20% Kaudsed o Käibemaks kaupade pealt 20%, Eestis erisusi vähe (raamatutel ja ravimitel
8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud 18. Hariduspoliitika 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika 20. Euroopa Nõukogu ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II3 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja normid
Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. Põhilised käsitlusained: sisemine kogutoodang, rahva kogutoodang ja selle muutumine, majanduskasv ja selle tsüklilisus, tööhõive ja tööpuudus, inflatsioon, eelarve e fiskaalpoliitika, raha ja rahapoliitika- monetaarpoliitika, kaubandusbilanss e riigi ekspordi-impordi vahekord Viis olulist majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor, välissektor Kogutoodang-rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus Sisemajanduse koguprodukt- mõõdab mingi ajavahemiku(tavaliselt aasta) jooksul kindlates
· Empirismi (Vikipeedia) (kr empeiria 'kogemus') seisukoht on: kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemusest. · Ettevõte (Kuura 2008) - majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks · Finantsinstrument (äripäev.ee) - finantseerimise eesmärgil kasutatav finantseerimise (rahastamise) vahend. · Fiskaalpoliitika (Kuura 2008) ehk eelarvepoliitika (fiscal policy) valitsuse tegevus majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. · Fondiemissioon (Kuura 2008) - aktsiakapitali suurendamine omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid · Hinnadiskriminatsioon (äripäev.ee) (price discrimination) ühe ja sama toote müümine
Pidas oluliseks siseriiklikku majanduslikku stabiilsust, st stabiilsed hinnad ja tööhõive, mitte naela stabiilsus valuutaturul. Juhitava rahasüsteemi pooldaja, mis peaks aitama saavutada säästmise ja investeerimise tasakaalu. Riigitellimuste tähtsus majanduslanguse perioodil. Riigi majanduspoliitika eesmärk - madal töötus. Keynesi teooria pooldajad soovitavad avaliku sektori sekkumist rahanduspoliitika kaudu, mida teostaks keskpank, ja fiskaalpoliitika kaudu, mida teostaks valitsus eesmärgiga stabiliseerida tootlus äritsükli käigus. Keinslikud majandusteadlased toetavad segamajandust, milles on põhiosa erasektoril, kuid mõjukas osa on ka valitsusel ja 11 avalikul sektoril. Sellist mudelit kasutati suure depressiooni hilisemas osas, Teises maailmasõjas ja selle järgses majanduskeskkonnas aastatel 1945–1973. 24
- Osalemine finantsstabiilsuse tagamises - Usaldusväärsete ja hästi toimivate arvestussüsteemide käigushoidmine ja arendamine - Eesti stabiilsuse ja kestliku majandusarengu teostamine jne Rahapoliitika e.monetaarpoliitika • Eesmärk reguleerida raha pakkumist. Keskpanga regulatiivne tegevus rahalise stabiilsuse tagamises. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laenuintressi muutmisega. Rahanduspoliitika e. fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) • Nt valitsuse otsused maksustamisega. Eesmärgiks majanduse juhtimine soovitud suunas ehk majanduse üldine kasv. Hinnastabiilsus aitab mitmel moel kaasa majandusaktiivsuse ja tööhõive kõrge taseme saavutamisele: Hinnastabiilsuse kasulikkus: - Hinnad muutuvad läbipaistvamaks - Vähendab intressimäärade inflatsiooniriski - Väldib tarbetut riskide maandamist
Sisemajanduse koguprodukti definitsioon ja selle arvutusmeetodid. · Sisemajanduse koguprodukt (SKP) Majanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogum väljendatuna rahas SKP on voonäitaja, mitte jääginäitaja SKP arvutamiseks on kolm meetodit: · SKP arvutamine sissetuleku meetodil · SKP arvutamine tootmise meetodil · SKP arvutamine tarbimise meetodil Rahvamajanduse koguprodukti definitsioon. · Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) Residentide poolt teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogum väljendatuna rahas Ricardo ekvivalents. · Kui valitsus kärbib makse ja suurendab defitsiiti, hakkavad tarbijad ootama tulevast maksutõusu ja suurendavad valitsussektori säästu vähenemise katteks erasektori säästu. Maksutõusu j...
Pooldajad: valitsuste võimalused Vastased: ebastabiilsus Tagajärjed o Finantsturu teke o Kursside kõikumine o Keskpankade roll suurenes rahapoliitikas, pidid tegema reaalseid samme oma riigi valuuta väärtuse hoidmiseks (osta valuutat) Ideaalse rahasüsteemi probleemide ringid Kohanemine o Kuidas riigid kohandavad oma üle- ja puudujääke o Rahapoliitika (keskpank) ja fiskaalpoliitika (valitsus) o Devalveerimine (Kreeka) vs deflatsioon (tarbijad ootavad kuniks hinnad lähevad veel madalamaks ja see tekitab majanduslangust) Likviidsus o Reservid o Emissioonitulu võime ignoreerida maksebilanssi puudujääke, ilma, et see valuuta väärtust palju mõjutaks Usaldus kui stabiilne on kurss Maksebilanss Tehingud riigi ja välismaalima vahel
majanduse arendamine) Eesti rahapolitiika I · Aluseks valuutakomitee süsteem: · Fikseeritud kurss ankurvaluuta suhtes (1 euro=15,6 krooni) · Käibelolev kroonide hulk tagatud välisvaluutaga · Krooni saab igal ajal vahetada välisvaluuta vastu · Valuutakomitee: rahasüsteem, kus riigi keskpanga rahapoliitika teostus on väga piiratud · Eesti riigi põhivahendiks majanduspoliitikas jääb fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika http://www.eu4journalists.eu/images/dossiers/monetary.jpg · Majanduse arengu toetamine, tööpuuduse vähendamine eelarveliste kulutuste, maksude abil · Madalad maksudmajanduse areng · Kõrged maksudaeglasem majanduse areng Maksud riigi majanduses I · Maksukoormus näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus · Eri maksude mõju majandusele erinev: 1)Tarbimismaksud (käibemaks): mõju vaestele
· Inflatsioon, raha väärtus vähendab ja hindu tõstetakse · Kui nõudlus kasvab tootmisest kiiremini Majanduspoliitika · Riik kehtestab seadused · Riik edendab majandust üldiselt · Riik jagab sissetulekuid ümber · Riik toodab sotsiaal heaolu tagamiseks (ühishüvised) Eesmärgid: 1. kõrge tööhõive saavutamine 2. kõrge majanduskasv 3. hindade stabiilsus 4. õiglane sissetulekute jaotus Majanduspoliitika on üks osa on fiskaalpoliitika e. rahapoliitika. Ülesandeks on riigi rahale stabiilsuses tagamine ja majanduskasvu soodustamine. Enamasti reguleerib riigi keskpank: · käibeloleva raha hulka · raha väärtust Eesti rahapoliitika tunnused: · Eesti rahapoliitika aluseks on valuutakommitee süsteem, st. Eesti Pank ei saa üksi muuta raha pakkumist ja väärtust. · Eestil on fikseeritud valuutakurss, kuni 1999 saksa marga ja alates 1999 euro suhtes
· Deflatsioon majandustegevuse periood, mida iseloomustab hindade üldine langus, millega kaasneb raha ostujõu tõus. · Inflatsioon majandustegevuse periood, mida iseloomustab hindade üldine tõus ja rahavääruse langus. · Monetaarpoliitika rahapoliitika - Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Nt: Riigi keskpanga tegevus. · Fiskaalpoliitika - tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikute taotlustest.
Tegu geomeetrilise progressiooniga. See toimub tänu sellele, et osa kulutusi on üheaegsel nii SKP funktsiooniks kui koostiseks. 32. Millest sõltub kulumultiplikaator? Miks kulumultiplikaator on maksumultiplikaatorist suurem? Kulumultiplikaator sõltub MPC-st Maksude puutmine põhjustab kasutatava tulu muutuse, kui sellest moodustavad tarbimiskulutused ainult teatud osa, ülejäänud on säästud. 33. Riigi makromajanduslikud eesmärgid. Missuguseid neist võib saavutada fiskaalpoliitika abil? Vähendada töötust, hoida ära/vähendada inflatsiooni, deflatsiooni,reguleerida majandust nii, et see oleks täiehõivetasemel. 34. Kuidas riik saab toetada majanduskasvu fiskaalpoliitikat kasutades? Vähendades makse, suurendades avaliku sektori kulutusi 35. Mida mõjutavad automaatsed stabilisaatorid ja kuidas mõjutavad ? Tooge näide! Kui majanduses on langusperiood, pidurdavad stabilisaatorid kogukulutuste vähenemist, kui
MAJANDUS MAJANDUS- Ühiskonnaelu valdkond, milles toodetakse, pakutakse ja müüakse kaupu ning teenuseid Tootmistegurid: loodusvarad, tööjõud, kapital + ettevõtlikus Milles seisneb majanduse põhiprobeem? - Inimvajadused on piiramatud - Ressursid on piiratud Majanduse põhiküsimused: - Mida toota? - Kuidas toota? - Kellele toota? NATURAALMAJANDUS ● Kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis ● Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga ● Tootmine ja tehnoloogia on algelised ● Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks ● Oli levinud keskajal ja tänapäeval arengumaades TURUMAJANDUS ● Määrav on turg ● Tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine ● Omanik vastutab kõige eest ● Tekkis Euroopas ja arenes järk- järgult 15.- 19. sajandil. Kasutusel demokraatlikes riikides - Kaup: toode või teenus - Turg: kaup jõuab...
investeerimiskeskkonna arendamine; (4) energeetika keskkonnasäästlikkusse suurendamine tagades samal ajal energia varustuskindluse ja energeetikasektori konkurentsivõime. Uus kava hõlmab endas 9 eesmärki, mis jagunevad makromajanduskeskkonna, konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna ning hariduse ja tööturu peatükkide vahel: Eesmärk 1: Stabiilse makromajandusliku keskkonna tagamine Eesmärk 2: Majanduse arengut toetava maksusüsteemi kujundamine Eesmärk 3: Fiskaalpoliitika pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine Eesmärk 4: Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine Eesmärk 5: Ettevõtete tootlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine Eesmärk 6: Ettevõtlust ja ettevõtlikkust soosiva keskkonna arendamine Eesmärk 7: Energia varustuskindluse tagamine ja keskkonnasõbraliku energeetika arendamine Eesmärk 8: Tööjõu oskuste tõstmine Eesmärk 9: Tööturu paindlikkuse suurendamine ja tööelu kvaliteedi parandamine
Ühiskonnaõpetuse mõisted absoluutne häälteenamus valimistel valimisvõidu saavutamiseks kogutud 50%+1 häälte üldarvust absoluutne vaesus olukord, kui inimesel ei jätku vahendeid hädavajalike kulutuste katmiseks aktiivne tööpoliitika tööpuuduse teket ennetav tööpoliitika Amnesty International rahvusvaheline survegrupp, mis toob avalikkuse ette inimeste poliitilistel põhjustel tagakiusamisi maailma eri piirkondades Amsterdami leping leping aastast 1997, milles sätestati ELi koostöö justiitsasjades ja siseasjades; tähtsustati ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat asotsiaal ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene, heidik apoliitiline poliitikast hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev asüülitaotleja varjupaigataotleja, tavaliselt poliitilistel põhjustel mõnes välisriigis avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine riigiasutuste ja omavalitsuste poolt...
3) stabiilsed hinnad; 4) madal inflatsioon. Majanduspoliitika vahendid on liigitatud vastavalt riikliku sekkumise määrale valitsuse käitumise erinevate stiilide puhul põhimõtteliselt järgnevalt: 1) Kõrvalehoidev; 2) Apelleeriv; 3) Tasakaalustav; 4) Illustreeriv; 5) Stimuleeriv; 6) Otsustav; 7) Osalev; 8) Ettekirjutav; 9) Direktiivselt planeeriv. Majanduspoliitika valdkonnad on: · struktuuripoliitika, · konkurentsipoliitika, · rahapoliitika ja · fiskaalpoliitika. EUROOPA LIIT rahvusvaheline institutsiooniline organisatsioon, mille kõik liikmed peavad loovutama osa iseseisvusest ühisstruktuuridele. Alus pandi Söe- Teraseühenduse asutamisega kuue riigi poolt Belgia, GER, FRA, IT, Luksemburg, Holland. Esialgselt nimetati Euroopa Ühenduseks (1991 Euroopa Liit, Maastrichti lepinguga). Algne eesmärk oli rahu ja majandusliku heaolu tagamine Euroopale. Kõik sai alguse 1950. a., kui Robert
euroiseerumine) – Valuutakomitee süsteem – Fikseeritud vahetuskurss – Kõikumiskoridoriga fikseeritud vahetuskurss – Crawling peg – Crawling band – Juhitav ujuvkurss – Ujuvkurss Vahetuskursirežiimid Režiimid (Rogoffi süsteem) Režiimid (Rogoffi süsteem) Režiimid (IMFi de facto süsteem) Vahetuskursisüsteemid • Režiimi valik sõltub: – Eeltingimustest; – Strukturaalsetest omadustest • Fiskaalpoliitika stabiilsus • Avatus • Tööturu paindlikkus – Majandust tabavate šokkide tüübist – Institutsioonide usaldusväärsusest ja majanduspoliitilistest eesmärkidest Soovitatav vahetuskursisüsteem Tingimus Soovitav süsteem Eeltingimus kõrge inflatsioon fikseeritud väline tasakaal puudub paindlik
13) Ettevõtete puhul on tulu siis kui nad suudavad midagi maha müüa. (Kogutulu = Hind*Kogus[ettevõte]), avaliku sektori kulutsed on kaupade ja teenuste ostud. 14) Netoekspordi leidmine, Nx = eksport- import, positiivne siis on hea aga kui negatiivne siis riigil oleks endal võimalik tootmist rakendada sinna. 15) Inflatsioon, laiaulatuslik hinnatõus. Languslõhe, ulatuslik kasutatud ressursside piiratus. 16) Googelda...... 17) Fiskaalpoliitika põhimõjud - ressursside kasutus, aeg, maailmavaated, võimulolev valitsus 18) Riigivõlg – riik saab võlgu olla teistele riikidele, Euroopa Liidule.(Eestis üsna väike) 19) Ujuv vahetuskurss – vahetuskursi suurus muutub, lähtuvalt nõudlusest ja pakkumisest.(euro) Fikseeritud vahetuskurss – kindel ja konkreetne nõudlus ja pakkumine.(rubla) 20) Devalveerimine on rahaväärtuse langetamine, teise valuuta suhtes. Revalveerimine on
üleminekul turumajanduslikele alustele. Alates üleminekuperioodi algusest on Eestis rakendatud ranget fiskaalpoliitikat, mille keskvalitsuse tasandil määratleb suuresti valuutanõukogu süsteem, keelates keskvalitsusel keskpangalt laenu võtta. Välislaene võetakse aga spetsiaalse protseduuri alusel läbi Riigikogu ja kasutatakse ainult avaliku sektori investeeringute katteks. Seega võib kokkuvõttes öelda, et Eesti fiskaalpoliitika on rahvusvahelise kogemusega võrreldes enam tulupoolne kui kulupoolne. Tulud. Eesti maksupoliitika põhiprintsiipideks on lai baas ja madalad maksumäärad, seetõttu on maksukoormus (riiklike maksude suhe SKP-sse) 3637% küllalt madal võrreldes teiste maade praktikaga. Pärast laiaulatuslikku maksureformi 1994. aastal on senini valitsussektori põhituludeks 18%-line käibemaks, ühtse 26%-lise määraga tulumaks nii üksikisikutele kui ettevõtetele ning aktsiisid
Kuna tööd ei ole, siis on ka tarbimine piiratud, elatustase on madal. Majandustõus ehk Majanduse toibumisperiood. Tajudes tingimuste paranemist, hakkavad ettevõtted oma tegevust laiendama. Tööpuudus väheneb, sest uusi ressursse on tootmisse jälle vaja. Enamik majanduskasvu perioode kestab vähemalt kolm aastat. Majanduspoliitilised - Fiskaalpoliitika instrumendid - Raha- ehk monetaarpoliitika Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel läbi maksude ja eelarvekulutuste. Fiskaalpoliitika - eelarvepuudujäägi tekkimine peamised puudused - väljatõrjeefekt - inflatsioonioht - poliitiline surve eelarvele Rahapoliitika Rahapoliitika on poliitiliselt sõltumatu keskpanga
Majandus ja poliitika Riigi majandusressursid Tootmistegurite liigid: Tootmistegurid MAA KAPITAL INIMKAPITAL Loodusressursid Reaalkapital Tööjõud Kliima Finantskapital Ettevõtlikkus Maa Tootmistegurid: Tootmistegurid majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaotus: · Maa maa, mets, maavarad, kliima · Tööjõud ehk inimkapital rahva arv, haridustase, kogemused · Määravaks on tööjõu kvaliteet mitte tööjõu hulk. · Kapital masinad, seadmed, tehased o reaalkapital o finantskapital rahalised vahendid · Ettevõtlikkus inimeste ...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 Koostaja: üliõpilane xxxx xxxxx Juhendaja: dotsent xxxx xxxxx Tartu 2011 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärk on vaadelda Rahandusministeeriumi kulude dünaamikat Eestis. Esmalt tõlgendadakse mis on riigieelarve ja mis on selle koostamise aluseks. Samuti seletatakse mis on Rahandusministeeriumi põhiülesanne, selle põhivaldkonnad ning millised valitsusasutused kuuluvad selle valitsemisalasse. Uurimustöö käigus vaadeldi ja võrreldi Rahandusministeeriumi kulusid 2000-2011 aastate lõikes ning analüüsiti neid. Uurimustöö materjaliks kasutati suurel määral Rahandusministeeriumi koostatud kodulehekülgi ning eelarvetabeleid. Riigieelarve Riigieelarve ...
kahele alusele: kullale ja dollarile. Kavandati rahvusvaheline rahasüsteem, mille tunnusteks olid: fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ja dollari kasutamine põhivaluutana. 15.Maastrichti kriteeriumid Riigi rahandus Vahetuskurss Hinnastabiilsus Intressimäärad Õiguslik lähenemine 16.Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on otsused rahapakkumise muutmise kohta. Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika või eelarvepoliitika. Fiskaalpoliitika on valituses otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. 17.Rahapoliitika eesmärgid Rahapoliitika eesmärk on stabiilne mahandus, kuid pearõhk on majanduse arenguks vajaliku finantskeskkonna loomisel, st hindade stabiilsusel, soodal ja stabillsel vahetuskursil, madalatel intressidel jne. Nende eesmärkide saavutamiseks mõjutatakse kogu ülejäänud majandust, k.a. tööhõivet, elatustaset, tootmise mahtu ja muud, mis on seotud rahanduspoliitikaga. 18.Raha teooriad.
Niisugust kaubandust, kus tollimaksud on kaotatud, nimetatakse vabakaubanduseks. Majandusteadlastel pole ühtset seisukohta selle kohta, kas tollivaba kaubandus on riikidele kasuks või kahjuks, ning seepärast on enamikul riikidel tollipiirid. Eesti impordib metalli, metallitooteid, puitu, puidutooteid, transpordivahendeid, teravilja ja muid põllumajandustooteid. Eesti ekspordid Eestis toodetud metallikaupu, puitu, mööblit, toiduaineid (piimasaadusi), keemiakaupu jm. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. Euroopa Liidu printsiibid: 1) eelarvepoliitika on liikmesriigi pärusmaa; 2) maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid Euroopa Liit sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisis). Piirangud liikmesriikidele: 1) stabiilsuse ja kasvu pakti piirangud;
358 triljonit voni. SKT kasv läbi aastate: 2004, 4,6% 2005 4,0% 2006 5,2% 2007 5,1% 2008 2,2%. Kiire majanduskasv on saanud võimalikuks peamiselt tänu nii füüsilisse kui inimkapitali tehtud investeeringute suurele osatähtsusele - keskmiselt 37% SKP-st. Märkimisväärset rolli on mänginud hariduse tähtsustamine. Praeguseks on Lõuna-Korea tööjõud OECD riikide arvestuses koolitustasemelt viiendal kohal. Makroökonoomilist stabiilsust on aidanud tagada kindel fiskaalpoliitika. Valitsusel on paljude aastate jooksul õnnestunud vältida eelarve defitsiiti ning valitsussektori kulude osatähtsus SKP-s on üks väiksemaid OECD riikide seas. Finantsaktivad on suuremad kui riigi võlg. Inflatsioon (keskmiselt 6% aastas) on võrreldes OECD liikmetega siiski suhteliselt kõrge. Lõuna-Korea ekspordi osa maailma majanduses on kasvanud sisuliselt nullist 2,5%-ni 1995. aastal. Lõuna-Korea tagab oma kodanikele parima juurdepääsu internetile ning seda loetakse
"Pigem vastupidi," nendivad analüütikud. "Usume, et see hoopis lisab paanikat rublaturgudel." Kui kõrge intressimäär pikemalt püsima jääb, mõjutab see negatiivselt Venemaa majanduskasvu, leiavad analüütikud Selline rahapoliitika karmistamine võib Venemaa majanduse juba 2014. aastal langusesse viia, kui arvestada investeeringute kasvu pärssivaid riske ja lääneriikide võimalikke sanktsioone. II OSA. RIIGIEELARVE JA FISKAALPOLIITIKA Valitsuse roll majanduses Valitsuse tegevusel võib olla väga erinevaid eesmärke. Põhiliselt täidab valitsus majanduses järgmisi rolle: ressursside paigutamine ümberjaotav roll regulatiivne roll stabiliseeriv roll - makroökonoomiline roll Fiskaalpoliitika Majandusliku stabiilsuse tagamiseks on valitsuselkasutada kaks suurt hooba, millega ta saabmakroökonoomilist keskkonda mõjutada: maksud avaliku sektori kulutused
ÜHISKOND 4.5-4.6 avalik haldus ehk valitsemine MAJANDUSPOLIITIKA HALDAMINE EHK ADMINISTREERIMINE = seaduste elluviimine. Majandus on ühiskonna alus, heh. Tootmiseks vaja ressursse, nt loodusvarad Suur bürokraatia, ametnikkond. Omavalitsused. (põlevkivi, turvas, puit, liiv), tööjõud ja selle kvaliteet, kapital ehk raha mis Järelevalve/kontroll: teenib tulu, vaja ka ettevõtlikkust. Töö on sihipärane tegevus palga saamise Avalikkus meedia, avalik arvamus, seisukohad nimel. Poliitiline kontrolli teostavad poliitikud parlamendis, seadusloomet; Kõrgem tasand on riik, mis loob eeldused. valitsust (aruannete kaudu); parlament kinnitab ametisse ka eesti Teine tasand on firmad, ettevõtted. ...
o Riigiabi üle teostatav järelevalve 15. Stabilisatsioonipoliitika erinevad kontseptsioonid: o Keynes'i kontseptsioon Erasektori investeerimise muutumine, eratarbimisest tingitud ebastabiilsus, ebastabiilne rahanõudlus. Riigi ülesandeks erasektori tsükliliste kulutuste kompenseerimine tsüklite vastaste impulsside kaudu. Kuna rahapoliitika tulemusi peetakse ebakindlaks, on keinsianistliku stabilisatsioonipoliitika põhiinstrumendiks fiskaalpoliitika. o Monetarism - Erasektori olemuslik stabiilsus, erasektori adapteerumisprotsessid, kõikumisi põhjustab keskpanga käitumine, erasektor ebastabiilsuse allikaks, võimeline absorbeerima sokke. Adaptsiooni takistavad: o tehingukulud o kohanemisel on viitaeg, mis sõltub majanduslike impulsside ja institutsionaalsete kohanemispiirangute olemusest, survest ja kestvusest.
9.4 Lõpphinna kujunemine saia näitel 1) Tooraine kasvatamine 2) Jahu tootmine 3) Taina valmistamine ja lisandid 4) Transport 5) Töölised 6) Müüja hind 7) Käibemaks -Tootmisprotsess suurettevõtjal optimaalsem ja suurem võrreldes väikeettevõtjaga. 9.5 Riigi ülesanded turumajanduses 1) Reguleerida ettevõtlust seaduste kaudu 2) Töölepinguseadus 3) Tervisekaitse, tööohutus, hügieen nõuded 4) Töötasu miinimumtasu 5) Maksusüsteemi loomine ja riigieelarvepoliitika fiskaalpoliitika 9.5.1 Maksustatakse nii töötaja töötasu, tarbimist kui ka tootmist 1) Töötaja töötasu sotsiaalmaks, füüsilise isiku tulumaks 2) Tarbimine käibemaks, aktsiisimaks 9.6 Maksude jagunemine 1) Otsesed (sotsiaalmaks ja füüsilise isiku tulumaks) ja kaudsed (käibemaks, aktsiisimaks) tarbimise pealt= kaudne. 2) Siht- ja mittesihtotstarbelised. Siht= kogutakse millegi kindla jaoks -Sihtotstarbeline maks ja sotsiaalmaks tervisekaitse, haigekassa
D. ei mõjuta multiplikaatori mõju kasvu tulule E. kõik vastused valed ANSWER: C Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 20. Kogukulutuste kasv Keynesi mudelis põhjustab AD kõvera nihke: A. paremale kogukulutuste kasvu ulatuses B. paremale kogukulutuste kasvu ulatuses, korrutatuna multiplikaatoriga C. vasakule kogukulutuste kasvu ulatuses, korrutatuna multiplikaatoriga D. kõik vastused valed ANSWER: B Test 6 Fiskaalpoliitika 21. Selgelt väljenduv fiskaalpoliitika eeldab: A. Maksude taseme kasvu ja riiklike kulutuste vähendamist; B. Maksude ja riiklike kulutuste vähenemist; C. Maksude kasvu ja riiklike kulutuste kasvu; D. Maksude alanemist ja riiklike kulutuste kasvu; E. Maksude ja riiklike kulutuste samaks jäämist ANSWER: 22. Vastavalt pakkumispoolse majandusteooria seisukohale , selgelt väljenduv eelarve kasvu poliitika eeldab: A. Maksude olulist kasvu; B. Eelarve ülejääki ja maksude vähest kasvu; C. Maksude olulist alanemist; D
l sunnib ib poliitikuid tihtipeale kriitiliselt üle vaatama senikasutatud majanduspoliitika. Rii ik Riigikogul l on SKP llanguse jä järell kohe k h probleem! bl ! 22 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Fiskaalpoliitika Valitsuse eelarvepoliitika. Hõlmab maksumäärade ja riiklike kulutuste muutmist. Majanduskasvu j pidurdamine p Majanduslanguse j dus guse p pidurdamine du d e (majanduse ülekuumenemine) Tuleks langetada g makse,,
Euroopa Sotsiaalfond on Euroopa Liidu peamine rahastamisvahend, millega toetatakse liikmesriikides tööhõivet ning edendatakse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. ESFi kulutused moodustavad umbes 10% ELi üldeelarvest. Euroopa Regionaalarengu Fond on regionaalpoliitika peamine vahend ja selle eesmärk on vähendada regionaalset ebavõrdsust, kolm põhimõttelist eesmärki: lähenemine, piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalne koostöö. Ühtekuuluvusfond loodud Maastrichi lepinguga, toetatakse mahajäänud liikmesriike, kelle SKP on alla 90% ELi keskmisest. Tootmisteguridmajanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal küsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaguneb: maa (loodusressursid, kliima, Maa), inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus), kapital (reaalkapital, finantskapital). SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbim...
Rahapoliitika on osa riigi majanduspoliitikast. Eesmärkideks on kõrge tööhõive, hindade stabiilsus, stabiilne majanduskasv, maksebilansi tasakaal, sobiv välisvaluutakurss, rahaline stabiilsus. Nende samaaegne saavutamine on vastukäiv, seega keskendutakse tav ühele v mõnele neist eesmärkidest. Jaguneb: leebe rahapol. tulemuseks raha pakkumise kasv; range rahapol. püüab rahapakkumise kasvu pidurdada. TÄIDESAATJA? 26. fiskaalpoliitika eesmärgid, vahendid ja täidesaatja' Eesmärgid sarnased rahapoliitikale, vahendid Riigieelarve ja maksud, ellu viib valitsus. Eesmärk kõrge tööhõive, majanduskasv jne. 27. rahapoliitika teostamiseks kasutatavad vahendid ehk rahapoliitika instrumendid Avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 28. valuuta mõiste Valuuta on riigi rahvuslik rahaühik, mida teised riigid on aktsepteerinud maksevahendina
MAKSUNDUS Õp Arhipov. Aines on test, mis pole lihtne. Valikvastustega, 5 vastuse varianti. Maksukohustuslane – korrektne mõiste. Õpetaja kasutab maksukohuslane. Kõik käib praeguse maksusüsteemi raames, mis kehtivad. Mõisted: Algdokument – käibemaksuseaduses on kõige rangem definitsioon ehk rekviiidi nõuded. Maks – peab olema seotud mingisuguse maksuseaduse või korraldusega. Ühiskonnas kasutatakse seda sõna valesti (ei ole lasteaiamaks vaid on lasteaiamakse!!) Makse – Nt on kommunaalmakse, õppemakse, lasteaiamakse, telefonimakse jne. Mitte kommunaalmaks jne. Maksude kogumise tehnoloogia Jaguneb kaheks: juriidilised isikud ja füüsilised isikud. Juriidiline isik: De-tsentraliseeritud tehnoloogia. Tuleb tasuda tähtaegselt maksu summa, vajadusel esitama deklaratsiooni, peab ise korraldama maksude arvestuse. Maksuhaldur on massiivses rollis. Jälgib kas asjad käivad nii kuidas seadus ette näeb. Füüsiline i...
aitas kaasa tarviliku hulga turumajanduse vallas pädevate ametnike ettevalmistamisele. 1998. aastal puhkenud Vene kriis avaldas Balti riikidele küllaltki ulatuslikku mõju, sest vähenenud kaubaeksport itta tingis languse kogu majanduses. Eesti majanduskasvu tempo oli juba varem pärast aktsiaturu järsku langust ja ülekuumenemisele järgnenud rahapoliitika kitsendamist hakanud aeglustuma. Kõik Balti riigid reageerisid kriisile fiskaalpoliitika lõdvendamisega. Kuna eelarve puudujääk muutus seetõttu suuremaks kui Rahvusvaheline Valuutafond olnuks nõus aktsepteerima, siis lasti kehtivail laenulepinguil aeguda ning läbirääkimised uue majandusprogrammi üle algasid taas alles 1999. a lõpus. Uued tugilaenulepingud sõlmiti 2000. a alguses, pärast seda, kui eelarve olukord oli uuesti kontrolli alla saadud. Vene kriisi järelmõjudest taastumine toimus Eestis suhteliselt kiiresti. Tõenduseks heast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
