Tööhõivepoliitika Eestis (2)

Tartu Raatuse Gümnaasium
Tööhõivepoliitika Eestis
Referaat
Koostaja :Loore Vahane
Juhendaja: Lea Hanni
Klass: 11.b
2009
Tööhõive
Tööhõive on vaesuse ja tõrjutuse vähendamiseks olulisim valdkond . Seepärast on pikaajalisteks eesmärkideks seatud kogu tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööga hõivatuse saavutamine ning pikaajalise töötuse ja mitteaktiivsuse ning toetustest sõltumise ennetamine. Liikumaks pikaajaliste eesmärkide täitmise poole, on järgneval kahel aastal plaanis keskenduda aktiivsete tööturumeetmete arendamisele, sh seada aktiivsuse nõuded töötuabiraha saajatele. Samuti on kavandatud tööhõivemeetmete valiku suurendamine ning juhtumikorralduse ja võrgustikutöö rakendamine. See tähendab, et rohkem tähelepanu pööratakse töötutele vajaliku ja tulemusliku abi osutamisele. Kuna puuetega inimesed on üks tegevuskava peamisi sihtrühmi ning nende tööhõive määr on väga madal, alustati 2004. aastal puuetega inimestele suunatud tööhõivemeetmete pakkumisega. Näiteks on tööhõiveametites puuetega inimeste konsultandid, on välja töötatud töökohtade kohandamise programm ning tegeletakse võrgustikutöö arendamisega. Üldiseks tööhõive edendamiseks kavandatakse parandada koostööd tööandjatega.
Suur osa Eesti elanikest kardab tööhõive halvenemist
Eurobaromeetri uuring näitas, et kuigi riigi tasandil kardetakse tööhõive olukorra halvenemist, loodetakse, et need mõjud lähevad isiklikust elust mööda.
Kui veel sügisel uskus enamik Eesti kodanikest (43 protsenti), et tööhõives valitseb lähitulevikus stabiilsus, oli kevadel hinnang juba halvemaks muutunud: nüüd kardab 39 protsenti olukorra halvenemist ehk sügisega võrreldes 20 protsenti enam. Olukorra paranemisse uskujaid on võrreldes sügisega 8 protsenti vähem.
Nihe negatiivsema tulevikuprognoosi suunas on hetkel ilmselt tihedalt seotud prognoosidega Eesti majanduse käekäigule ning meedia mõjuga, kus on palju räägitud tööpuuduse kasvust. Reaalselt tööpuudus 2008. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2007. aastaga kasvanud ei olnud.
Isikliku tööalase lähituleviku hindamisel Eesti kodanikud võrreldes sügisega olulisel määral meelt muutnud pole. Veidi on lisandunud neid, kes usuvad, et kõik jääb nagu on ja seda ennekõike olukorra paranemisse uskujate arvelt. Väike osa kodanikest kardab, et koos tööhõive olukorra halvenemisega võiks midagi muutuda ka nende tööalases staatuses .
Euroopas tervikuna on üldhinnangud sarnased Eestile: 61 protsenti kodanikest ei usu lähitulevikus muutustesse oma tööalases elus, viiendik loodavad paranemist ja vaid 10 protsenti kardab olukorra halvenemist. Sealjuures vaid Türgis kardetakse nii tööturu olukorra kui enda seisundi halvenemist, ülejäänud riikides usuvad kodanikud siiski stabiilsusesse.
Mullu Euroopa Liidus tööhõive veel kasvas
Euroopa statistikaameti esialgsetel andmetel langes mullu neljandas kvartalis tööhõive määr varasema kvartaliga võrreldes nii euroalal kui ka kogu Euroopa Liidus 0,3 protsenti.
Euroopa liidus suurenes töötute arv 672 000 võrra.
Võrreldes varasema aasta sama kvartaliga neljandas kvartalis töötus siiski ei suurenenud.
Mullu kasvas tööhõive määr mõlemas tsoonis kokkuvõttes 0,8 protsenti, sest esimese kahe kvartali tööhõive kasv oli suurem kui järgmiste kvartalite langus.
Majanduskasvu ja tööhõive kava 2008-2011
Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri istungil kiideti heaks Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2008-2011.
Majanduskasvu ja tööhõive kavas on jätkuva majandusarengu tagamiseks välja toodud neli Eesti valitsuse peamist väljakutset:
(1) ettevõtete vajadusele vastava hariduse arendamine ja töösuhete moderniseerimine tööturu turvalise paindlikkuse suurendamiseks;
(2) teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine ning selle suunamine senisest enam ettevõtlust toetavaks;
(3) ettevõtete uuenduslikkust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet toetava majandus- ja investeerimiskeskkonna arendamine;
(4) energeetika keskkonnasäästlikkusse suurendamine tagades samal ajal energia varustuskindluse ja energeetikasektori konkurentsivõime.
Uus kava hõlmab endas 9 eesmärki, mis jagunevad makromajanduskeskkonna, konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna ning hariduse ja tööturu peatükkide vahel:
Eesmärk 1: Stabiilse makromajandusliku keskkonna tagamine
Eesmärk 2: Majanduse arengut toetava maksusüsteemi kujundamine
Eesmärk 3: Fiskaalpoliitika pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine
Eesmärk 4: Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine
Eesmärk 5: Ettevõtete tootlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine
Eesmärk 6: Ettevõtlust ja ettevõtlikkust soosiva keskkonna arendamine
Eesmärk 7: Energia varustuskindluse tagamine ja keskkonnasõbraliku energeetika arendamine
Eesmärk 8: Tööjõu oskuste tõstmine
Eesmärk 9: Tööturu paindlikkuse suurendamine ja tööelu kvaliteedi parandamine
Rahvaliit: tööhõivepoliitika peab olema Eesti peamisi prioriteete
23. oktoobril Riigikogus toimunud Eesti ettevõtluskeskkonna arengu arutelul rõhutas Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli, et senisest enam tuleb tähelepanu pöörata tööjõu- ja tööhõivepoliitikale ning teadus-arendustegevusele ja innovatsiooni edendamisele.
Senisest rohkem on vajalik tähelepanu pöörata hariduse ja tööturu seostele. „Tööandjad vajavad rohkem eriettevalmistusega töötajaid. Seepärast peame tõsiselt läbi vaatama oma koolisüsteemi praeguse korralduse, sealhulgas õppeprogrammid, õpetuse kvaliteedi, õpetajate palgataseme, õppurite sotsiaalsed tagatised,” märkis Rüütli.
Rüütli sõnul on vajalik majandusraskuste tingimustes suunata senisest rohkem vahendeid teadus-arendustegevusse ja innovatsiooni edendamisse. „Eesti Arengufondi uuringute põhjal jääb Eesti arenenud riikidele kordades alla innovatiivse ettevõtluse arengu soodustamiseks , sealhulgas teadusele ja haridusele suunatavate avalike ressursside mahu osas,” lisas Rüütli.
Rüütli rõhutas, et nii Riigikogu kui ka valitsus peavad keskenduma tööjõu- ja tööhõivepoliitikale. „Tööhõivepoliitika peab olema orienteeritud täiend- ja ümberõppele. Ei tohiks lasta end peaministri kombel petta näiliselt madalast töötuse statistilisest näitajast, tegelikkus näitab seda, et üha enam inimesi siirdub tööle välisriiki,” sõnas Rüütli, lisades, et 20 000 eestimaalase pikaaegne töötamine välisriigis toob riigile igal aastal vähemalt 500 miljonit krooni vähem maksutulu.
Rüütli hinnangul on oluline tagada stabiilne ettevõtlust soodustav maksusüsteem, mis kindlustab ettevõtjate konkurentsivõime. Tema sõnul tuleb ettevõtluse reaalse toetamise meetmete osas tõsiselt analüüsida ka Ettevõtluse Edendamise Sihtasutuse senise tegevuse tulemuslikkust.
Rahvaliit: tööhõivepoliitika olgu Eesti prioriteet
Riigikogu Eesti ettevõtluskeskkonna arengu arutelul rõhutas Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli, et senisest enam tuleb tähelepanu pöörata tööjõu- ja tööhõivepoliitikale ning teadus-arendustegevusele ja innovatsiooni edendamisele.
Senisest rohkem on vajalik tähelepanu pöörata hariduse ja tööturu seostele. «Tööandjad vajavad rohkem eriettevalmistusega töötajaid. Seepärast peame tõsiselt läbi vaatama oma koolisüsteemi praeguse korralduse, sealhulgas õppeprogrammid, õpetuse kvaliteedi, õpetajate palgataseme, õppurite sotsiaalsed tagatised,» märkis Rüütli.
Rüütli sõnul on vajalik majandusraskuste tingimustes suunata senisest rohkem vahendeid teadus-arendustegevusse ja innovatsiooni edendamisse. «Eesti Arengufondi uuringute põhjal jääb Eesti arenenud riikidele kordades alla innovatiivse ettevõtluse arengu soodustamiseks, sealhulgas teadusele ja haridusele suunatavate avalike ressursside mahu osas,» lisas Rüütli.
Rüütli rõhutas, et nii Riigikogu kui ka valitsus peavad keskenduma tööjõu- ja tööhõivepoliitikale. «Tööhõivepoliitika peab olema orienteeritud täiend- ja ümberõppele. Ei tohiks lasta end peaministri kombel petta näiliselt madalast töötuse statistilisest näitajast, tegelikkus näitab seda, et üha enam inimesi siirdub tööle välisriiki,» sõnas Rüütli, lisades, et 20 000 eestimaalase pikaaegne töötamine välisriigis toob riigile igal aastal vähemalt 500 miljonit krooni vähem maksutulu.
Rüütli hinnangul on oluline tagada stabiilne ettevõtlust soodustav maksusüsteem, mis kindlustab ettevõtjate konkurentsivõime. Tema sõnul tuleb ettevõtluse reaalse toetamise meetmete osas tõsiselt analüüsida ka Ettevõtluse Edendamise Sihtasutuse senise tegevuse tulemuslikkust.
Võrdlus Soome tööhõivepoliitikaga:
Soome ajab vastuolulist tööhõivepoliitikat
Soome tööturu probleemidest on üks see, kust saada Soome lisatööjõudu ehk maksumaksjaid , ning teine, kuidas Soome pürgivat välismaist tööjõudu ikka piiri taga hoida.
Nende kahe, teineteist välistava riigipoliitika kokkusobitamiseks on kulutatud aastaid ja peetud praegugi arvutuid nõupidamisi, sõidetakse Brüsseli vahet, aplodeeritakse Euroopa Liidu ittalaienemisele, hüütakse «Tere tulemast!» - ja ragistatakse ajusid selle üle, kuidas uustulnukaid viisakalt ukse taga hoida.
Pensionäride küsimus
Mõneti tahtmatult meenub kommunismiga juba äraproovitud ja üldiselt hukkagi mõistetud orwellik tõdemus kõikide võrdsusest, kus siiski mõned teistest veidi võrdsemad on.
Sellele osutab muu hulgas tõsiasi, et vähemalt kaheaastane karantiin euroliidu uutest liikmesmaadest Soome (ja enamiku teiste vanade liikmete) tööturule pürgijaile ei kehti Küprose ja Malta kodanike osas.
Statistika andmeil on juba kümne aasta pärast Soomes miljon uut pensionäri, mis kujutab endast umbes viiendikku kogu elanikkonnast. Seega vabaneb sadu tuhandeid töökohti, mida pealekasvav generatsioon kuidagi arvuliselt ära katta ei suuda.
See tähendab, et osa Soome paljukiidetud heaoluühiskonna alustalasid - riigikassasse voolavad maksud ning kõrgetasemelised tervishoiu- ja sotsiaalteenused - laguneb laiali ning ka tulevaste pensionäride pensionid hakkavad olema palju napimad.
Tööpäevad Soomes
Kuna võimalike massisünnitamistega ollakse Soomes juba lootusetult hiljaks jäädud, paistab ainus võimalus uute töötegijate hankimiseks olevat nende importimine .
Tavaliselt minnakse välismaale tööle ikka võimalikult kodu lähedale. See ongi trump, mis ka eestlasi võib Soome tööle meelitada. Näiteks võiks argipäeviti Helsingis töötada ja nädalalõputi kodus käia. Nii teevad juba praegu sajad eesti bussijuhid, ehitustöölised ja muudegi ametialade esindajad.
Kuid seda üsnagi tavalist kodunt eemal tööl käimist ei tasuks segi ajada ühiskonda toetava ja tugevdava immigratsiooniga.
Sajad või isegi mõned tuhanded ajutised töötajad ei suuda korvata neid sadu tuhandeid soomlasi kõikvõimalikelt erialadelt, kes lähima kümne-paarikümne aasta jooksul tööturult lahkuvad.
Eestlasi on ju samuti vähe ning meiegi sugupõlved väikesed. Näiteks soomlaste seisukohast on tulevased ideaalsed sisserändajad hetkel vanuses 15-24 aastat - neid on Eestis ühtekokku vaid umbes 200 000.
Kõik ei soovi või ei või sugugi minna välismaale tööle, nagu selgub 2000. aastal Soome Ametiühingute Keskliidu läbiviidud uurimusest.
Selle kohaselt pidas tööealisest elanikkonnast pikemaajalist Soomes tööl viibimist tõenäoliseks vaid ca 4%, mis kahesajast tuhandest kujutab endast vaid 8000 inimest.
Hirm odava tööjõu ees
Eesti noored ja pealekasvav sugupõlv ei suudaks kuidagi korvata Soomet lähiaastatel ähvardavat massilist tööjõupuudust.
Tegelikult kardavad soomlased odavat tööjõudu. Seda, et hädasti vajamineva kvalifitseeritud, oskusliku tööjõu asemel hakkab riiki sisse voolama ilma erialaste oskusteta inimesi, kes on nõus näljapajuki eest mida tahes tegema.
Sellega ahvatlevad nad kohalikke tööandjaid palkama neid palju kallimate soomlaste asemel, mis omakorda võib mitte ainult viia alla töö kvaliteedi, vaid saata töötute registrisse soomlasi, kes sama tööd märksa madalama palga eest ei soostu tegema.
Kasutatud kirjandus:
http://www2.sm.ee/kaasatus/index.php?id=33
http://www.postimees.ee/?id=19869
http://www.kalev.ee/est/?news=986020
http://www.riigikantselei.ee/?id=5864
http://www.riigikogu.ee/index.php?id=51689
http://www.postimees.ee/?id=43116
http://www.postimees.ee/190204/esileht/valisuudised/126865.php