ipcc.ch/publications_and_data/ar4/wg1/en/ch2s2-10-2.html#table-2-14> (13.02.2018)
9 "Emissions Of Greenhouse Gases In The U.S", Energy Information Administration,
muldadel (lähtekivimiks lubjakivi) ja happelsitel muldadel. Igal taimel on kindel mullatüüp, kus saab kasvada ja teist varjanti ei ole. Laik koosluses selline piirkond, kus kasvõi üks tunnus on ümbritsevast erinev (rööviku jaoks võib see olla ühe puu mõni leht, röövlinnu jaoks saaklooma pesaterritooriumiga seotud ala). Veekogud: Maismaa ja veekogude ainukesteks eranditeks on rannikupiirkond, troopilised mangroovisalud, korallrifid jne, mille elustik sõltub sarnaselt maismaaga paljuski kohalikust kliimast. Kontiinum pidev ja katkematu kulgemine. Magevesi looduslike veekogude vesi, sisaldab lahustunud gaase, minerallsooli, organnilisi ained. looduslikud jõed, järved, sood , sombid kuntslikud veehoidlad, kanalid, tiigid.. Riimvesi on looduslike veekogude vesi, mille soolsus on 0,5 18%. Tekib jõevee ja merevee segunedes. Merevesi on ookeanide ja merede vesi, mille soolsus on enamasti 30-40%.
mitmesugune, siis eelistab liik sellist kasvukohta, kus ökoloogiliste tegurite koosmõju kompenseerib kliima erinevuse ja tegurid 10 vastavad kõige suuremal määral ökologilisele amplituudile. Pärandkooslusi kujundavad faktorid. inimmõju kliima mullastik niiskustingimused ümbritsevad alad ja nende elustik valgus Liikidevaheliste suhete variandid. Kommensalism, kisklus, parasitism. Sümbioos, mutualism. Konkurents. Konkurentsi liigid, häiringud. Liigisisene/liikidevaheline Tarbimiskonkurents/ruumikonkurents Otsene/kaudne Hajus konkurents - igasuguste konkurentssete suhete summa
maavarasid, nende 15. Nimeta stratigraafia olulisemad koostis: kaltsiit, dolomiit, kvarts, püriit, päevakivi vastuvõetamatute tingimustega, mistõttu kasutusalasid ja suuremaid suunad ja millistel tunnustel *XRF (röntgenfluorestsentsanalüüs) asustas kogu elustik ainult merd (Eesti oli maardlaid. need baseeruvad. *Mikrokomponentide analüüs (ICP-MS, XRF) ordoviitsiumis kaetud madala Paleobalti https://www.riigiteataja.ee/akt/912187 -Kronostratigraafia – tugineb ja iseloomustab *Stabiilsed isotoobid (MS) merega). Võrreldes eelnenud kambriumi
Rõngu Keskkool Võrtsjärve veetaseme muutustest Koostaja: Jüri Väljaots 9.a klass Juhendaja: Õp. Merike Luik Rõngu 2009 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Ma elasin Võrtsjärve ääres. Eelmisel suvel langes veetase järves palju. Ujuma minekuks tuli kõndida hulk maad madalas vees enne kui vesi rinnuni ulatus. Kohati jäid isegi paadid põhja kinni ja mootorpaatide mootoreid ummistasid sõidu ajal vetikad. Ma otsustasin täpsemalt uurida, kui suures ulatuses Võrtsjärve veetase kõigub, missugust mõju see avaldab kaladele, kuidas saaks veetaset hoida ühtlasel tasemel ning veel huvitas meid, kuidas Rõngus ja Viljandis sadanud vihm ja lumi avalduvad ka Võrtsjärve veetasemes. 3 Võrtsjärve ...
KKRH Sai alguse 20 saj. Lõpus aastal 1983 kemikaalidega seotud risk Direktiivid: kemikaalide ohtlikkus, sellest tuleneva riski ohjamise meetmed(märgistamine), uutest kemikaalidest inimesele ja keskkonnale põhjustava ohu riski hindamine Eestis on kemikaali seadus KKRH 4 olulist komponenti: Mõju allikas- kust mõju vallandub Levikutee- mille kaudu mõju levib, sihtmärk- objekt mida mõjutatakse, mõju- kahjulik muutus objektis. Risk on planeeritud ettevõtmine mis ei pruugi õnnestuda, see on tõenäosus et ebaõnnestumise tagajärjed võivad tabada inimest, vara või keskkonda. See on vigastuse haiguse või surma tõenäosus. KKR on tõenäosus, et võimaliku kkohu toime tagajärjel inimene haigestub, saab viga või sureb, on ka keemilisest reostusest tulenev oht inimese tervisele, lisaks veel tervise elustiku,loodus ressursi või ökosüsteemi kahjustumise oht. Algsündmus, mis viib õnnetuseni, mille kulg ja tagajärjed on erinevad. Halvim juhtum- võimalik ...
silus. Kulutusvagumused on avatud negatiivsed pinnavormid, mis on nõgudest pikemad ja kitsamad. 7. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket. Mineraalmaa soostumine põhjavesi lähedal, madal reljeef, pärast jääaega/ madalaveelised, lamedakaldalised järved. 8. Sood eestis 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Soolsus, reostatus, palju jõgesid voolab sisse, võrdlemisi madal, elustik harjunud vähesoolase veega, palju lahtesid, jäätub, temperatuurid kõikuvamad. 10. Kirjelda valikuliselt üht globaalset keskkonnaprobleemi ja selle mõju Eesti loodusele. Looduse mitmekesisuse ohustatus. Pärast 1950. aastat on hävinud umbes 10 000 taime- ja loomaliiki. Inimene oma elutegevusega soodustab kas otseselt või kaudselt liikide hävimist, samas võib inimene oma tegevusega ka soodustada liigilist mitmekesisust nt. Lääne-Eesti puisniidud. Võõrliigid. Elupaikade hävimine
Bioloogia Elu omadused: 1) Aine- ja energiavahetus 2) Biomolekulide esinemine 3) Sisekeskkonna stabiilsus 4) Reageerimine ärritustele 5) Paljunemine Bioloogia uurimistasandid: 1) Molekulaarne tasand (Süsivesikud, valgud, nukleiinhapped) 2) Rakuline tasand (närvirakud, lihasrakud jne) 3) Organismitasand (Paljunemine, pärilikkus) 4) Populatsioonitasand (Ühte liiki kuuluvate loomade rühm kindlal maa alal) 5) Liigi tasand 6) Ökosüsteemi tasand (Tiik, vihmamets) 7) Biosfääri tasand (terve maa elustik) Teaduslik uurimismeetod 1) Püstitada uurimisküsimus (mida uurime?) 2) Hankida taustinformatsiooni 3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus) 4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö) 5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C...
UUS-MEREMAA Referaat Juhendaja: 2011 SISUKORD 1. RIIGI ÜLDANDMED.............................................................. 4 3. UUS-MEREMAA KLIIMA..................................................... 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS....................................................7 4.1. Põhjasaar ...............................................................................................................8 4.2 . Lõunasaar ................................................................................................................9 4.3. Uus- Meremaa taimestik..................................................... 10 5. MAJANDUS............................................................................ 12 6. TRANSPORT..........................................................................13 6.1. Autotransport...............................................................................................
seisundi indikaator- sisalduse tihedus (nt õhu kvaliteet linnas) mõju- 1 asi mõjutab teist (nt. Vihma happelisus mõjutab järvi ) vastumeetmed- mis me püüame selle vastu teha (nt keskkonnatasu) Risk- tõenäosus pluss tagajärjed. Keskkonnarisk- üldnimi riskile, mille tagajärje mõjutüübiks on keskkonnakahju Risk inimese tervisele sihtmärgiks inimene (töökeskkonna risk, keskkonnatervise risk) Ökoloogiline risk – sihtmärgiks on elustik, ökosüsteemid, loodusressursid. Riskianalüüs– riski suuruse hindamise ja riski lubatavuse üle otsustamise üldine protsess. Audit-on süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjalihankimiseks ja selle objektiivseks hindamiseks, et määrata auditi kriteeriumidetäitmise ulatus. Keskkonnamõju-Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.
väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega 8. Bioloogiline liik liik on väikseim organismirühm, mis ei anna sellesse rühma mittekuuluvate organismidega paljunemisvõimelisi järglasi 9. Biosfäär sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum 11. Biotroof Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. 12. Detriitahel toiduahel (laguahel) mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine veekogu toitelisuse tõus 14. Happevihmad gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed 15. Heterotroofne organism toitub valmis orgaanilistest ainetest 16
teisi pigmente (puna- ja pruunvetikad näiteks). Ka väga väikesed erinevused reljeefis võivad tekitada erinevaid elupaiku. Näiteks niisketes metsades, mis paiknevad savikal aluspõhjal täituvad pärast suuri vihmasid madalamad lohud kiiresti veega. Sama efekt on ka luhtades ja lodumetsades. Reljeefi pole nagu silmaga nähagi kuid taimestikulised erinevused võivad olla väga suured. 53. Miks on erinevate laiuskraadide elustik erinev, millised keskkonnatingimused sõltuvad laiuskraadist? Päike on maal peamiseks valgus- ja soojusallikaks. Maale langevast kiirgusest neelab atmosfäär 20 – 40%. Poolustel, kus langemise nurk on teravam, tuleb kiirgusel läbida rohkem atmosfääri kui ekvaatoril. Samuti on valguse terava nurga tõttu poolustel kiirgushulk pinnaühiku kohta oluliselt väiksem. Nii on ekvaatori aastane kiirgushulk kokkuvõttes ca. 2 korda suurem kui poolustel
Arktika pindalaks on üle 25 miljoni ruutkilomeetri ja suurem osa sellest on 2-4 meetri paksused jääalad Põhja-Jäämeres. Maismaast katavad igijää ja igilumi umbes 35%. Maismaal võib esineda igikeltsa. Igikelts esineb igilume ja igijää all. Arktiline kliima: Asub polaarvöötmes ja temperatuur on talvel alla -40 kraadi ja suviti üle 0 . Sademed langevad peamiselt lumena. Sademetehulk ei ületa 100-200 mm/a . Esinevad tuuled ja tuisud. Huvitav nähtus on virmalised . Elustik: Elustik on liigivaene, kuid äärmiselt omapärane. Taimestikku on ainult arktilistel saartel ja mererannikul. Jääväljadel taimi ei kasva. Taimedest kasvavad seal vetikad. Samblad, samblikud ja üksikud õistaimed. Näiteks polaarmagun. Loomadest elavad Arktikas sinivaalad, merihobud ja hülged. Seal liiguvad ka jääkarud, kes on maailma suurimad kiskjad. Samuti elavad seal polaarrebane ja polaarhunt. Lindudest on levinud hahad, polaarkajakad ja jääkaurid.
harilik mudatupp) elavad näiliselt äärmustes tingimustes- solgistes jõgedes, järvede hapnikuvaeses sügavas vees jne, see näitab, et nad ei talu teiste liikide konkurentsi ja lepivad seetõttuka kehvemate abiootilisete tingimustega. Mõned liigid (siirdekalad) rändavad elu jooksul mitmekesistes tingimustes (lõhe nt). Elupaigad veekogudes: a)PELAGIAAL (veekiht) b)BENTAAL(veepõhi) Pelagiaali tähtsamad eluvormid: a)plankton e. hõljum(inimsilmale suurenduseta nähtamatu elustik,kuigi seal aktiivseid ujujaid) b)nekton(suured nähtavad aktiivselt liikuvad olendid) c)neuston(vee pindkihiga seotud olendid, nt. liuskurid) d)seston=plankton+trüpton e. vees hõljuvad muud osakesed (lagunenud organimsid, liiv, savi) Bentaali tähtsamad eluvormid: a)infauna: sette sees (surusääsklase vastne) b)epifauna:põhja pinnal või taimedel (ühepäevikulise vastne) sessiilsed (kinnitunud); rändkarbid- sessiilsed molluskid vagiilsed (liikuvad)
Vööndite paiknemine ja ulatus on ebaühtlane, sest maismaa ja ookeanide jaotus, mäestikud ja paljud muud tegurid muudavad kohapealseid tingimusi. · Osa loodusvööndeid esineb nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Lõunapoolkeral on maismaad vähem ja seal on esindatud näiteks tundrad ja metsatundrad ning parasvöötme okasmetsad. · Jää- ja külmakõrbed paiknevad pooluste lähistel. Neid iseloomustab aasta ringi karm kliima ja selleks kohastunud elustik. · Jää- ja külmakõrbetes on inimtegevus raskete loodusolude tõttu piiratud. · Tundravööndi omapäraks on igikelts ja sellel kasvav kidur taimestik. · Parasvöötme metsad on pindalalt suurim levikuala loodusvöönd. · Parasvöötme okasmetsade alal on karmide elutingimuste ja hõreda inimasustuse tõttu metsad säilinud. · Parasvöötme leht- ja segametsad on inimtegevuse tõttu muutunud.
eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Proterosoikum ehk Agueoon 2500 miljonit - 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. Proterosoikumis oli meres rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Käsnad (Spongia, ka Porifera) on veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Väiksemate käsnade läbimõõt on mõni mm, suurimatel rohkem kui meeter, enamik on koloonialised vormid. Käsnadel ei ole suuava, nad pumpavad
GANGESE JÕE REOSTUS JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Koostaja: Juhendaja: Tartu 2012 1. Sissejuhatus Gangese jõgi on 2,525 km pikkune jõgi, mis saab alguse Himaalaja kõrgustikust ning suubub Bengali lahte. Tegemist on selles piirkonnas ajaloolise tähtsusega jõega, sest see on elatusallikaks selle ääres elavatele inimestele ning elupaigaks paljudele elusorganismidele. Samuti mängib Ganges India kultuuris ning religioonis väga rolli. Kuid tänapäeval on see jõgi erilise tähelepanu all sellepärast, et on hakanud reostuma ning mõjutama negatiivselt sealset ökosüsteemi. Antud referaadi eesmärk on anda ülevaade Gangese jõest, reostuse hetkeseisust, sellest, kuidas reostus täpsemalt tekib ning mis võiksid olla lahendused pikemas perspektiivis. Valisin selle teema, sest kunagi lugesin artiklit Gangese jõest ning samut...
Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim (nt marmor) Kilt kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim Muld maakoore ülemises osav asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest koosnev keskkond. Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid, milles mängivad olulist rolli ka organismid, taimed, seened ja bakterid Mullatekketegurid: reljeef, aeg, lähtekivim, kliima, elustik Mullatekke eeltingumus kivimite murenemine (füüsikaline ja keemiline murenemine) Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise saadus. Huumus teeb mulla viljakaks. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute juurtest ja risoomidest. Leostumine mineraalainete väljauhtumine mullast liikuva pinnasvee toimel Leetumine mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete
ÖKOLOOGIA 1. KONTROLLTÖÖ 1. MIS ON.. ? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid- eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. Aeroobne hingamine- hingamise ehk ,,biooksüdatsiooni käigus energia vabanemise" erivorm. 4. Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (max 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitushäireid või surma. 5. Autotroofne organism- isetoituv organism, mis valgusenergia abil toodab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad). 6. Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta kesk...
Heletaiga nimetus tuleb sellest, et männi võra tõttu on metsaalune valgem. Euroopa okasmetsas kasvavadki põhiliselt kuusk ja mänd ning Siberis lehis ja seedermänd. Põhja-Ameerikas tsuuga, ebatsuuga ja nulg.Loomastik on suhteliselt liigirikas. Taigas elutsevad hunt, karu, jänes, rebane, ilves, põder, nugis ja orav, põhja pool leidub ka kaljukassi. Lindudest on: tihased, vindid, laanepüü ja käbilind. Jõgedeäärne elustik on kohati väga erinev tavalisest okasmetsast. Seal on ondatraid, kopraid ja saarmaid. Okasmetsad on üldiselt hõredalt asustatud. Karmi kliima tõttu on taigas vähe inimesi. Inimeste peamised tegevusalad taigas on jahindus, kalandus ja puidutööstus. Kohati, kus leidub maavarasid on taimestik hävinud. 11 KOKKUVÕTE Siber on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni
Maismaal hakkasid levima primitiivsed sõnajalgtaimed ja lühijalgsed. Karbonis (soe, niiske kliima) arenes mitmekesine taimestik (osjad, kollad, sõnajalad- kivisöelademed). Uued lühijalgsete rühmad ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus. Esimesed roomajad, sauruste esivanemad. Võime muneda koorega mune. Sarnane mereelustik. Permi lõpus väljasuremine- 96% mereliste selgrootutest, 50% sugukondadest, trilobiidid, käsijalgsed. Kujunes Keskaegkonna elustik: meredes ammoniitide, karpide ja luukalade mitmekesisus; lubivetikad. Suurenesid roomajate mõõtmed (hiidsisalikud, dinosaurused, tiib- ja kalasisalikud). Juuras evolutsioneerusid esimesed linnud. Aegkonna lõpus hakkasid levima õistaimed ja putukad. Kriidi ajastu lõpul suur väljasuremine (meteoriit). Hävisid dinosaurused ja merelised loomarühmad. Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon (kiskjalised, kabjalised, londilised, närilised, ahvilised)
väikseim üksus, mis erineb igast muust liigist mitme tunnuse poolest, vahepealseid vorme ei ole või on väga vähe. 23. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. Vegetatiivselt paljunevail taimedel, kännistena elavail ainuõõsseil jts organismidel on indiviide raske eristada. 24. Tsönoos (biotsönoos) - ehk elukooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum, ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. 25. Populatsioon asurkond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalsest aspektist on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust
rudistiidid ja merelised roomajad kadusid meredest lõplikult. Säilusid merelised organismid, kes on tüüpilised ka tänapäeva meredes- molluskid, pärisluukalad ja paljud teised hiljem käsitletavad grupid. Kui Paleogeeni õistaimed sarnanesid Hilis- Kriidi taimedega, siis loomad erinesid täiesti. Sauruste koha hõivasid imetajad, kes olid väikesed, kuid tänapäeva imetajad sarnanevad mitmel viisil selle ajastu lõpu imetajatega. Mereelu evolutsioon Tänapäevane mere elustik koosneb organismidest, kes ei surnud välja Mesesoikumi aegkonna lõpus ja arenesid Kainosoikumi vältel edasi. Paljud bentilised foraminifeerid, merisiilikud, sammalloomad, krabid, teod, karbid ja luukalad säilusid piisavalt mitmekesiselt, et hõivata endale silmapaistvat ökoloogilist positsiooni 13 Paleogeeni meredes. Oma teise õitsengu saavutasid riffe ehitavad korallid, kes olid loovutanud oma domineeriva rolli Kriidi ajastu keskel rudistidele
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus.
rohekoridore, see tähendab annavad liikidele liikumisvõimalusi ühest piirkonnast teise läbi kultuurmaistu (Keppart, 2006). Mida suurem roheala, seda suurem on tõenäosus, et peale servaliikide, kes inimnaabrust paremini taluvad, elab selle sügavuses ka pelglikumaid ja haruldasemaid liike. Kui sellisel alal on ühendust ka naaber-rohealadega, on liikidel eeldusi olla elujõus. Mida väiksemaks ja isoleeritumaks rohealad jäävad, seda vaesem on sealne elustik, seda rohkem suudab looduslikke kooslusi mõjutada inimtegevus (sportijad, jalutajad jt) (Aitsam, 2008). 4.2. Valglinnastumine Eestis ei ole piisavalt uuritud valglinnastumise mõju loodusele, aga mõneti saame kasutada muu maailma kogemust. Näiteks mis hetkest, mis liiklustihedusest alates muutuvad maanteed metsloomadele ületamatuks barjääriks või mis hetkest olemasolev rohekoridor pikas perspektiivis enam ei toimi. Ehitustegevust planeerides tuleks
Saaremaa robirohi Aastast 1958 on saaremaa robirohi looduskaitse all ja kuulub II kategooria looduskaitseal uste taimede hulka.Eesti Punases Raamatus on ta kolmandas ehk haruldaste liikide kategoorias. Taime ohustab peamiselt soode ja soostunud niitude kuivendamine. Saaremaa robirohi on ainuke taim, mis kasvab ainult Eestis.Taime leidis 1933. aasta hilissuvel botaanikahuvil ine arst Bernhard Saarsoo.Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus- keemiline saastamine ja muutunud kliima. Kolmas põhjus on maastike killastumine, see takistab liikide liikumist ühest elupaigast teise. Muud põhjused: jaht, taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju. Eestis võib metsade ja rabade pindala vähenemine kaasa tuua must- toonekure ja kotkaste kui liikide kadumise. Eestis on bioloogiline mitmekesisus rikkalik.Liikide hävimine vähendab ökosüsteemide poolt inimeste heaolule ja keskkonnale kaudselt mõju avaldavaid positiivseid tegureid. Biolo...
Taimejäänuste lämmastikukadu mullast. lagunemise algul vabanevad Ca ja Mg ning Ligniin laguneb kõige laskuva sademeteveega uhutakse Ca ja Mg halvemini. Peamiseks lagundajaks on minema... Mulla elustik ehk edafon. aeroobsetes tingimustes kiirikseened. ........Nii jäävad tekkivad huumushapped Mulla orgaaniline aine Anaeroobsetes tingimustes ei lagune. neutraliseerimata ja huumuse teke Koosneb elusorganismide kogumist mullas. Tähtsamad organismid mullas: 1. Mikroorganismid
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
7. LOODUSVÖÖNDID Loodusvöönd ühtsete tunnustega elukeskkond. Loodusvööndile antakse nimi tavaliselt antud elukeskkonnas kõige iseloomulikuma taimkatte järgi. Loodusvööndid erinevad omavahel mitmesuguste välismõjutajate poolest, taimestiku, loomastiku, mullastiku ja kliima poolest. Loodusvööndite piirid vahetuvad tihti ülemineku aladega, kus esineb kokkupuutuvatele vöönditele mõlemale iseloomulikke tunnuseid. Mõnikord vaadeldakse neid ka omaette vöönditena. Loodusvööndite elustik ja taimestik sõltub ala geograafilisest asetuset maakeral ja ala reljeefsest iseäralikkusest. Suurem osa Lapimaast kuulub okasmetsa- taiga vööndisse. Skandinaavia mäestik jääb kõrgusvöödilisuse alasse ehk alpiinse tundra alasse. Põhja-Lapimaal, parasvöötme ja lähisarktilise kliimavöötme piirimail asub metsatundra vöönd. Põhjapoolne ranniku ala kuulub tundra vööndi alla. (Maailma Loodusvööndid) 7.1. Taiga
Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgsed maal. --- Devoni ajastul rüükalad ja kilpkalad. Esimesed kahepaiksed. Suur surm . --- Karbon soe ja niiske kliima. Mitmekesine taimestik osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademed. Kasvab kanepi ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid (nt puud, allikad, rändrahnud, koopad jne); kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. 15. Millega tegeleb loodusturismis RMK? Et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku ja valmistab ette laagri- ning lõkkeplatse. Puhkevõimaluste loomise kõrval jagab RMK ka loodusharidust. 16. Millised on Eesti loodusturismi peamised teemad? ● Loodusvaatlused (linnu-, looma-, taimevaatlused, loodusfotod) ● Rahvuspargid (Lahemaa, Vilsandi, Matsalu, Soomaa, Karula) ja kaitsealad (Kõrvemaa)
kihistumine. Hoolimata eutrofeerumisest on nad säilitanud enamuse oma mitmekesisest ning huvitavast faunast ja floorast. Halotroofsed järved on enamasti noorimad Eestis, olles kas osaliselt või täielikult merest eraldunud kunagised lahed. Mitmed on neist suurvee ajal siiani merega ühenduses. Suurus on neil äärmiselt varieeruv, kuid sügavus ei küüni enamasti üle meetri ning vegetatsiooniperioodil jäävad väga madalaks või kuivavad hoopis. . Elustik on enamasti väga vaene, kuid järved on tihti väärtuslikud oma ravimudavarude ja rikkaliku linnustiku tõttu. 2. Eesti jõgede üldiseloomustus. Vooluveekogud paiknevad vesikondades. Niiske kliima ja liigestatud pinnamoe tõttu on vooluvete võrk Eestis võrdlemisi tihe. 94.3% on väga väikesed, alla 10 km pikkused ojad ja peakraavid. Eestis on 7308 vooluveekogu kogupikkusega 31019 km. Vooluveekogude jaotus on ebaühtlane. Väiksem tihedus Pandivere
............................... 25 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 26 2 Sissejuhatus Merekeskkond tervikuna on oma elustiku ja seal toimuvate keeruliste protsesside tõttu väga mitmekesine ja inimmõistusele paljuski veel mõistatuslik. Läbi aegade on rohkem tähelepanu pööratud maismaale ning merekeskkond ja selle elustik on tahaplaanile jäänud (Roberts et al., 2003). Vaatamata merekeskkonna vähesele uuritusele on mere kaitse vajaduse teadvustamine võtmas üha laiemaid mastaape. Järg-järgult hakatakse mõistma, kui suurel määral survestavad inimesed oma tegevusega mitte ainult maismaa biotoope, vaid ka merekeskkonda. Tõenäoliselt tuleneb kaitsevajadustest arusaamine peamiselt sellest, et looduslike elupaikade ja koosluste kurnamine ning loodusressursside vähenemine mõjutab üha enam ka inimest ennast
tähendus, tagades sellega andmestiku usaldatavuse nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasandil. Registri veebirakendust täiendatakse pidevalt uute andmetega. Registri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium, volitatud töötleja Keskkonnaagentuur, maardlate nimistu osas on volitatud töötlejaks Maa-amet. Keskkonnaregistri avalik teenus on internetis kättesaadav ja valdkonnapõhised teemad on elustik, loodusvarad, kaitstav loodus, vesi jne. Keskkonnanäitajad- keskkonnaindikaatorite põhjal saadav ülevaade keskkonnaseisundist. Survenäitajad iseloomustavad otsest survet keskkonnale; Seisundinäitajad annavad ülevaate keskkonnaseisundi olukorrast; Meetmenäitajad iseloomustavad keskkonnaseisundi parandamiseks rakendatud tehnilisi või korralduslikke abinõusid.
1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia õppetool Mihkel Tibar ASTACUS ASTACUS Referaat Juhendaja: lektor Triinu Tõrv Tallinn 2007 1 1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................
süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine. (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) 6. Biogeotsönoos elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond. 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik - 9. Biosfäär sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik, taimede, loomade ja mikroorganismide kogum, mingi suure ala floora ja fauna. 11. Biotroof ehk parasiit, kes toitub elusast orgaanilisest ainest. 12. Detriitahel - e. laguahel, on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine (taime- loomajäänuste) tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks. 13. Eutrofeerumine liigforsfori poolt põhjustatud veekogu troofilisuse muutumine. 14
ent takistavad Maalt lähtuva pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi. *Eesti kliima on muutunud merelisemaks: talved pehmemad, rohkem sademeid ning suved jahedamad. LÄÄNEMERI Mis on riimvesi? *Läänemeri on poolsuletud sisemeri. *Veemass kujuneb: jõgede magevee, läbi väinade tuleva soolase ookeanivee segunemisel, seetõttu on Läänemeri riimveeline veekogu.(keskmine soolsus 8-10 promilli, mis on 4x väiksem maailmamere omast). *Läänemeres on liigivaene, ent isenditerikas elustik. Eesti rannikumeri *Läänemere veetemp. suure muutlikuse põhjustavad: eraldatus ookeanist, madalaveelisus ning vaheldusrikas ilmastik. *Läänemere madal soolsus on tingitud: väike auramine, mageda jõevee suur sissevool, halb ühendus Põhjamerega. *Veetaseme kõikumised Läänemeres seostuvad püsivate tugevate tuultega, mida oma korda võimendavad sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. Termokliin- temperatuuri järsu muutuse kiht Halokliin- soolsuse järsu muutuse kiht
31%. Soode ulatuslik levik on tingitud: •Positiivsest niiskusbilansist •Geoloogilistest iseärasustest •Mandrijäätumise pärandist Soode tähtsus: • saastunud sademetevete filtreerija; • reostunud pinnavete puhastaja; • süsinikuringe reguleerija; • puhta vee säilitaja; • bioloogilise mitmekesisuse säilitaja. 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Soolsus, reostatus, palju jõgesid voolab sisse, võrdlemisi madal, elustik harjunud vähesoolase veega, palju lahtesid, jäätub, temperatuurid kõikuvamad. Maksimaalne künnisesügavus on kõigest 18 m.Läänemeri on riimveeline.keskmine soolsus on 8- 10 %o (~1/4 maailmamere soolsusest) Haruldane – taolisi riimveelisi veekogusid on vähe ja Läänemeri on neist suurim. Vähe on liike, kes on kohastunud eluks taolistes tingimustes. Kohastunud liigid tunnevad end hästi, mistõttu –Läänemeri on liigivaene, kuid isenditerikas
neljajalgsed – kahepaiksed. Devoni lõpul toimus ulatuslik väljsuremine. Karboni ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt osjad, kollad ja sõnajalad. Neist on tekkinud tänaspäevased söelademed. Kasvas uute lülijalgsete rühmade ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus. Ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad. Permi ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim väljasuremine. Väljasuremise järel kujunenud elustik erines eelnevast. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka luukalade mitmekesisus, suurenesid roomajate mõõtmed. Oli hiidsisalike, dinosauruste valitsemisaeg. Imetajad eksisteerisid väikeste ööloomadena. Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud. Hakkasid levima õistaimed ja sellega koos mitmekesistusid ka putukad. Kriidi ajastu lõpul toimus väljasuremine, mille käigus hävisid saurused ning paljud merelised loomarühmad
· Selgrootutest ammoniitide õitseng, ilmuvad rudistid ja krabid · Taimestikus domineerivad paljasseemnetaimede hulgas palmlehikulaadsed ja ürgpalmlehikulaadsed, ilmuvad araukaarialised, palju sõnajalgtaimi · Roomajate suur mitmekesistumine (dinosaurused, lendsisalikud ja veeroomajad) · Väikeste imetajate levik · Ilmuvad linnud KRIIT · Veetaseme edasine tõus, ulatuslikud madalmerealad, soe kliima, kosmopoliitne elustik, ajastu lõpul jahenemine ning meretaseme langus · Ulatuslik riffide teke ja mineraalse kestaga mikroorganismide levik meredes; diatomiidide teke · mereelustikus hakkasid domineerima pärisluukalad ja haid · Katteseemnetaimede teke · Imetajate hulgas eristusid kukkurloomad, ainupilulised ja platsentaalid · Roomajate õitseaeg jätkus · Ajastu lõpul suur massväljasuremine Sisalvaagnalised dinosaurused 1) sauropoodid, sisaljalgsed neljal jalal herbivoorid
5. Suurtarnakooslus (tarnad, konnaosi) 6. Sanglepa kooslus ...liiguvad järkjärgult järve keskosa suunas · Sügavate või järsult sügavnevate järvede kinnikasvamine algab õõtsiku e õõtskamara tekkega. Ubaleht, soopihl, samblad, konnaosi jt niiskuslembesed taimed. 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Soolsus, reostatus, palju jõgesid voolab sisse, võrdlemisi madal, elustik harjunud vähesoolase veega, palju lahtesid, jäätub, temperatuurid kõikuvamad. Mõningaid fakte: · Pindalalt moodustab ~1/1000 maailmamere pindalast · Mahult (21 721 km3) ~1.5/100 000 maailmamerest · Keskmine sügavus 52 m · Suurim sügavus 459 m (Landsorti süvik) · Poolsuletud sisemeri, ühendus Põhjamerega kitsaste ja madalate Taani väinade kaudu (maksimaalne künnisesügavus on kõigest 18 m)
Enamik mullas elavaid organisme on oma väikeste mõõtmete tõttu inimesele tavaliselt nähtamatud. Ka mõned suuremad loomaliigid on asunud elama maa-alustesse urgudesse, nt mutid ja mügrid. Pilt ja alltekst: Enamik organisme elab maapinnal või mõnekümne sentimeetri paksuses pindmises mullakihis. Veekeskkonna moodustavad veekogud Teine biosfääri osa on veekeskkond. Selle moodustavad mageda veega jõed, järved, tiigid, lombid ning soolase veega mered ja ookeanid. Veekogude elustik on kõige rikkalikum kaldapiirkonnas ja veekogude pindmises kihis, kus on valgust. Taimed saavad elada vaid seal, kuhu ulatub valgus. Loomad elavad ka sügavamal, isegi pilkases pimeduses, näiteks meritähti ja meripurasid on leitud ka väga sügavalt ookeanist, kuni 11 km sügavuselt. Pilt ja alltekst: Veekeskkonna moodustavad kõik veekogud. Õhkkonna moodustab atmosfääri alumine osa Kolmas biosfääri osa on õhkkond. Rohkem on organisme õhkkonna alumises osas,
Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Biosfäär Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Biosfääris eristatakse 3 osa: 1. maismaa pindmine kiht, s.o. litosfääri ülemine osa. See on maapind ja mõnekümne cm paksune mullakiht. siin elab enamik organisme. 2. veekogud ehk hüdrosfäär Selle moodustavad mageda veega jõed, järved, tiigid, lombid ning soolase veega mered ja ookeanid. Veekogude elustik on kõige rikkalikum kaldapiirkonnas ja veekogude pindmises kihis, kus on valgust. 3. õhkkond, s.o. atmosfääri alumine osa. Õhus on näiteks putukaid, linde, nahkhiiri, kes kasutavad õhuruumi ühest paigast teise liikumiseks või toidu hankimiseks. Biosfäärid toimuvad pidevalt muutused. Organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud muutuste üheks näiteks on korallide tekitatud korallrahud. Eesti alal on organismide elutegevuse tulemusel tekkinud põlevkivi,
Ja keskk. Suhete uurimine isendi tasandil 5) Isendi tase - autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase - demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase - kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem - süsteemökoloogia, uurib energia- ja ainereingeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär - kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik - globaalökoloogia. Ökofüsioloogia - hôlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende kohanemisreaktsioone, ega ole seotud muutustega genoomis. Isend - kindla genotüübiga organism. Genet - koosneb paljudest enam-vahem iseseisvatest moodulitest e. vôsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Populatsioon - ühise genofondiga isendite kogum kindlal areaalil. Panmiktiline populatsioon e
Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel kümne, Soome lahes kuue ja Liivi lahes kolmenelja meetrini. Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene. Vee soolsus ei ole sobiv ei magevee- ega ookeaniliikidele. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Läänemere ökoloogiline seisund Läänemeri on kümmekond tuhat aastat vana. Inimasustuse ajalugu siin kallastel ei saa merest vanem olla, kuid inimpõlvega võrreldes on meil auväärselt pikk ühine minevik. Aastatuhandeid oli meri rannikul elavate rahvaste ühendaja ja lahutaja, kaubatee ja kalalett
pinnavorm madalas vees mandriliustik-ulatuslik paks jääkeha, mille pealispinna kuju ei sõltu oluliselt aluspinna reljeefist mägiliustik-suhteliselt väike liustik, mis on kujunenud mäestikes šelf- mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. firn e sõmerlumi- omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas BIOSFÄÄR 1. Millest koosneb muld? Mineraalne osa, mulla elustik, mullavesi, mullaõhk, orgaanilise osa (kõdu, huumus). 2. Mis tegurid soodustavad füüsikalist murenemist? Millises kliimas on see eriti intensiivne? Temperatuuri kõikumine, vesi, tuul, jää. Kuivas kliimas (kõrbes) ja niiskes, jahedas (tundras). 3. Mis tegurid soodustavad keemilist murenemist? Millises kliimas on see eriti intensiivne? Vesi, hapnik, süsihappegaas. Niiskes ja soojas (ekvatoriaalne). 4. Selgita, kuidas mõjutavad mulla kujunemist: a. Kliima b. Lähtekivim c. Reljeef d
kaevandamisel ja sulatamisel ning teiste tööstuslike tegevuste käigus pihkub atmosfääri suures koguses pliid, tsinke ja teisi metalle. Nende metallide ühendid on otseselt mürgised nii taimedele kui loomadele ning võivad inimestele, eriti lastele, tekitada püsivaid kahjustusi, sealhulgas ajukahjustusi, ja põhjustada vähki. Toksiliste metallide mõju avaldub eriti selgesti suurte metallisulatustehaste ja kaevanduste ümbruses, kus elustik on mõnikord kilomeetrite raadiuses hävitatud. Ressursside ületarbimine Ressursside ületarbimine inimeste poolt ohustab tänapäeval hinnanguliselt üht kolmandikku väljasuremisohus olevatest linnu- ja imetajaliikidest. Ent inimesed on enda elatamiseks alati jahti pidanud ning loodusest toitu ja teisi ressursse hankinud. Seni kui inimesi oli veel vähe ning jahi- ja tööristad alles algelised, toimusid jaht ja korilus jätkusuutlikul viisil ning loodus
jahenedes, gaase haaratakse õhust vette paremini kärestikulistes ja kiirevoorulistes jõgedes. Seetõttu elavad suurema hapnikunõudlusega kalad (nt lõhilased) just näiteks Skandinaavia kärestikulistes jõgedes. CO2 mõjutab omakorda vee happesust (on happeline oksiid), paljud merevee soolad aga suurendavad vee aluselisust (keemiliselt: tugeva aluse ja nõrga happe soolad). Enamus maakera veekogudest on soolased, seega peab elustik kohastuma ka soolsusega või selle muutustega (nt Läänemere veevahetus ookeaniga). 8. Õhkkeskkond Õhkkeskkonnas elavad organismid peavad nö arvestama õhu koostisega (ca 78% N2, 20,6% O2, 1% Ar, 0,03% CO2), ja selle liikumisega (tuule tugevus). Õhuniiskus oleneb veeauru sisaldusest, selle tase oleneb aurumisest (nii veekogudest kui organismidelt) ja kondenseerumisest ning külmumisest. Eriti ilmekas on
CO2 koguse vähendamine Happevihmad · Happevihmad tekivad vääveldioksiidi (SO 2) ja lämmastikoksiidide ja lämmastikoksüüdide (NO x) ning veeauru reaktsiooni tulemusena atmosfääri. Vesi ühineb SO2-ga ja tekibki H2SO4. · Happevihmad on arenenud tööstusriikide probleem · Puhta sadevee pH on 5...6, mis vastab destilleeritud vee pH-le Happeliste sademete tagajärjed: · Suureneb vesinikioonide konsentratsioon veekogudes Degradeeruvad kooslused Muutub elustik Hukkub esmalt vääriskala (lõhe) · Suureneb vesinikiooide konsentratsioon pinnases (vaesustavad kooslused, aeglustub orgaanilise aine lagunemine) · Suureneb toitainete väljauhtumine (keskkond happeline väheneb mullaviljakus) · Alaaneb taimede rakumahla pH (tekivad lehe- ja okkakahjustused, väheneb assimilatsiooni kiirus, taimed muutuvad tundlikeks öökülmadele ja taimekahjuritele. · Kiireneb korrosioon ja rabenemine · Sagenevad hingamiselundite haigused