Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Jõevähk (0)

1 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
124921007531091.doc (Mihkel Tibar 2007)
TALLINNA ÜLIKOOL
Matemaatika -loodusteaduskond
Bioloogia õppetool



Mihkel Tibar
Astacus Astacus
Referaat



Juhendaja: lektor Triinu Tõrv







Tallinn 2007

  • Sisukord


    Sisukord 2
    1.Sissejuhatus 3
    2.Variatsioonid, levik 3
    3.Muud jõevähklased 3
    4.Elupaik 3
    5.Jõevähk ökosüsteemis 4
    6. Anatoomia ja füsioloogia 4
    6.1 Välisehitus 4
    6.2 Siseehitus 4
    6.3 Kasvamine ja kestumine 5
    6.4 Sigimine ja areng 5
    6.4.1 Muna areng 6
    6.4.2 Vastkoorunud 6
    6.5 Toitumine 6
    6.6 Autotoomia ja regeneratsioon 7
    7. Jõevähi ohustatuse põhjused 7
    7.1 Oskamatult tehtud maaparandustööd 7
    7.2 Reostus 8
    7.3 Haigused ja parasiidid 8
    7.3.1 Vähikatk 8
    7.3.2 Valgesaba- ehk portselantõbi 8
    7.3.3 Lapihaigus 9
    7.3.4Parasiidid 9
    7.4 Võõrliigid 9
    7.4.1 Kitsasõraline vähk (Astacus leptodatcylus) 10
    7.4.2 Ogapõskne vähk (Orconectes limosus) 10
    7.4.3 Signaalvähk (Pacifastacus leniusculus) 10
    Kasutatud kirjandus 11
  • Sissejuhatus


    Jõevähk väärib kõneainet kui huvitav organism, kui tähtis tegelane ökosüsteemis ja kui kaitsealune liik, kelle arvukus on viimase sajandi jooksul langenud sadu kordi ning kes seetõttu vajab meie tähelepanu. Käesolev töö püüab tutvustada seda loomakest, tema elu ning teda ähvardavaid ohte. Kasutatud kirjandus pärineb aastatest 1958 kuni 2004.
  • Variatsioonid, levik


    Riik:
    Animalia
    Loomad
    Hõimkond:
    Arthropoda
    Lülijalgsed
    Klass:
    Malacostraca
    Ahasvähilised
    Selts:
    Decapoda
    Kümnejalalised
    Sugukond :
    Astacidae
    Jõevähklased
    Perekond:
    Astacus
    Jõevähklane
     
    Jõevähk on morfoloogiliselt vähevarieeruv ega moodusta selgeid alamliike. Jõevähk elutseb ainult magevees ning ta geograafiline levik hõlmab Euroopa mandri kesk ja lääneosa (Läänemere ja Põhjamere lõunakalda vesikonnad ning Doonau jõgikonna keskjooks). Sissetoodud liigina elutseb ta Taanis, Rootsis, Briti saartel, Portugalis ja Marokos [1, 2].  
  • Muud jõevähklased


     
    Peale jõevähi elab maailmas üle 500 liigi mageveevähi, Euroopa looduslikes veekogudes on kohalikke liike viis. Jõevähk on ainus kohalik vähiliik kogu Baltikumis, aga Leedus ja Lätis on tema kõrval levinud veel Euroopa päritolu kitsasõraline vähk ning Põhja- Ameerikast toodud signaal - ja ogapõskne vähk. Kaks viimati nimetatud liiki on oma levilat inimese kaasabil kogu Euroopas tugevasti laiendanud, tõrjudes välja selle alal elanud põlised vähiliigid. Euroopasse on introdutseeritud vähemalt seitse võõrliiki, kellest kuus pärineb Põhja-Ameerikast[1, 2].
     
  • Elupaik


    Vähile ei sobi iga veekogu. Jõevähk eelistab elupaigana kõva põhjaga ojasid, jõgesid ja järvi, kus leidub varjepaiku ning ka vesi on hea: vähk vajab puhast, hapnikurikast vett, mis sisaldab keskmisel määral lupja. Veekogu temperatuur ei tohi olla alla 12 kraadi ega üle 25 kraadi. Veekogu happelisuse suhtes on jõevähk eurütroopne: talub pH 7...10,2.
    Vähk on väga tundlik reostuse ja keskkonna füüsikaliste muutuste suhtes. Eriti pelgab ta huumus - ja konservantaineid, halvasti mõjuvad ka suured settekogused. Väga kardetavad on peened orgaanilised setted , mis muudavad veekogu põhja mudaseks ja tarvitavad vees olevat hapnikku.
    Urgude ja varjepaikade ehitamise suhtes näivad jõevähile sobivat järsud liiva mergli või savisegused kaldaperved. Väga soodsad on puujuurtest läbipõimunud ja suuremate kividega ülekülvatud kaldaservad.
    Uru ehitab jõevähk kivide, puurontide või veetaimede juurikate alla. Sobivate varjepaikade vähesuse korral võivad vähid peituda ka lihtsalt veetaimestiku vahele või juhuslikult vettesattunud esemete alla [1, 2]. 
  • Jõevähk ökosüsteemis


    Jõevähk toetab veekogu iseregulatsiooni, sest ta töötab ümber suure osa taimsest ja loomsest bioproduktsioonist ning selle lagusaadustest (detriidist). Taimestikku kärpides ja piirates hoiab ta veekogusid kinni kasvamast ning loob soodsamad tingimused planktoni arenguks, seega ka eeldused kalamaimude ja paljude teiste veeorganismide eluks. Jõevähki ennast söövad paljud röövtoidulised veeloomad . Ta on vajalik forellile ja teiste lõheliste noorjärkudele, angerjale, ahvenale, haugile jne. Teda söövad meelsasti ka veekogudega seotud imetajad : saarmas , naarits , tuhkur , mink ja vesimutt .
    Jõevähi elujõuline asurkond pidurdab veekogude eutrofeerumist ja suurendab selle liigilist mitmekesisust[2].

    6. Anatoomia ja füsioloogia


  • 6.1 Välisehitus


    Jõevähi keha koosneb 19 kokkukasvanud lülist ja seda katab kaltsiumisooladega (CaCO3) tugevdatud ogaline ja köbruline kitiinkoorik, mis on loomakese välisskeletiks – sellele kinnituvad lihased. Igal kehalülil on paar lülilisi jätkeid. Kehalülidest moodustub kaks kehaosa – pearindmik ja tagakeha ( lakk ). Pearindmik ei paista lülilisena, sest selle lülid on seljal kokku kasvanud. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp. Seljakilbi servad kaarduvad alla ja kaitsevad külgedel paiknevaid lõpuseid.
    Käimisjalgu on viis paari: esimesed neist on suured ja võimsate sõrgadega, keskmised väikeste sõrgadega ning
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Jõevähk #1 Jõevähk #2 Jõevähk #3 Jõevähk #4 Jõevähk #5 Jõevähk #6 Jõevähk #7 Jõevähk #8 Jõevähk #9 Jõevähk #10 Jõevähk #11
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-08-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mihkel Tibar Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1. Sissejuhatus 1
    2. Variatsioonid, levik 2
    3. Muud jõevähklased 2
    4. Elupaik 2
    5. Jõevähk ökosüsteemis 2
    6. Anatoomia ja füsioloogia 3
    6.1 Välisehitus 3
    6.2 Siseehitus 3
    6.3 Kasvamine ja kestumine 4
    6.4 Sigimine ja areng 4
    6.4.1 Muna areng 5
    6.4.2 Vastkoorunud 5
    6.5 Toitumine 5
    6.6 Autotoomia ja regeneratsioon 6
    7. Jõevähi ohustatuse põhjused 6
    7.1 Oskamatult tehtud maaparandustööd 6
    7.2 Reostus 7
    7.3 Haigused ja parasiidid 7
    7.3.1 Vähikatk 7
    7.3.2 Valgesaba- ehk portselantõbi 7
    7.3.3 Lapihaigus 7
    7.3.4 Parasiidid 8
    7.4 Võõrliigid 8
    7.4.1 Kitsasõraline vähk (Astacus leptodatcylus) 8
    7.4.2 Ogapõskne vähk (Orconectes limosus) 9
    7.4.3 Signaalvähk (Pacifastacus leniusculus) 9
    Kasutatud kirjandus 10

    Märksõnad

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    9
    doc
    Jõevähk
    2
    doc
    Jõevähk
    10
    pptx
    Jõevähk
    12
    doc
    Jõevähk 2000-2009
    19
    ppt
    Astacus astacus
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    72
    doc
    KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused
    25
    docx
    BIOLOOGIA EKSAM-8-klass





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun