KLIIMASOOJENEMINE JA VÕITLUS SELLE VASTU (0)

 
KLIIMASOOJENEMINE JA VÕITLUS SELLE VASTU
Referaat
 
Tallinn 2018
SISSEJUHATUS
Käesoleva referaadi teema on kliimasoojenemine ja võitlus selle vastu. Teema valiku tingis huvi probleemi vastu, sest olukorda mõistavad kõik aga meedia kajastus on vähenenud samal ajal ilma, et oleks kõlama jäänud mõni kindel lahendus või märk paranemisest. Samuti soov teada, millised on tuleviku prognoosid ja milline on reaalne olukord maailmas.
Teema tundus meie jaoks aktuaalne , sest iga päev aina rohkem tegureid mõjutavad meie elu Maal ning lisaks vanusega on tulnud ka teadlikkus, et teema mõjutab meie põlvkonda kõige enam. Miskipärast on probleem jäänud muude konfliktide kõrval taha plaanile ja leiab väga minimaalset kajastust meie igapäeva eludes ja meedias. See jällegi ei tähenda, et probleem oleks iseenesest lahenenud ja seetõttu jagasime me rühmaliikmete vahel ära aspektid, mis mõjutavad kliimasoojenemist, et neid lähemalt uurida ja hiljem võrrelda.
Lihatootmise osas on allikad ameerika päritolu, sest probleem on väga aktuaalne sealsetel aladel mõjutades inimeste igapäeva elu ja saab kajastust mitmetes teaduslikes töödes või erinevate organisatsioonide poolt kogutud andmetes. Fossiilsete kütuste põletamise allikad põhinevad kogu maailma näidetel. Fossiilsete kütuste põletamine toimub praktilselt igas riigis ja see on meie kõigi probleem, mitte kindla riigi või maailmajao. Allikad pärinevad uudiste kanalitelt kui ka õpikutest. Metsaraie teema allikad on võõrkeelsed ja enamus pärinevad Ameerika Ühendriikidest, nende hulgas ka materjali Kliima Instituudi kodulehelt. Näited, mis on antud ajahetkel eriti aktuaalsed, pärinevad eestimaistest meedia väljaannetest.
 
FOSSIILSETE KÜTUSTE PÕLETAMINE JA NENDE MÕJU KESKKONNALE
Fossiilne kütus on orgaanikat sisaldav ainete segu, mis on tekkinud tuhandeid ja miljoneid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all ( nafta , pruun- ja kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas ). Energiat saab neist kätte ainult põletades. Fossiilsed kütused kuuluvad energiasektorisse ja neid nimetatakse veel taastumatuteks energiaallikateks , sest need ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul.1
Fossiilkütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris, mis omakorda tugevdab Maa atmosfääris kasvuhooneefekti ja halvendavad oluliselt välisõhu kvaliteeti. Fossiilkütuste põlemisel eralduvad välisõhku näiteks vääveldioksiid (SO2), lämmastikdioksiid (NO2), süsinikdioksiid (CO2). Viimase saja aasta jooksul on fossiilkütuste üha kasvavast põletamisest tingituna CO2 kontsentratsioon atmosfääris kasvanud 17%. See mõjutab kliimasoojenemist ja see on meie Maa jaoks väga koormav, sest mõned elusolendid ei suuda kohaneda nii kiiresti ja on väljasuremis ohus.2 Näiteks Eestis ei saa enam karud korralikult talveund magada , sest tänapäeva talved on pigem vihmased kui lumised ja seetõttu pääseb lumi tihtipeale karu pessa, mis häirib nende und.
Globaalse kliima soojenemistulemusena hakkavad praegusest kiiremini sulama suured jäämassid, nagu näiteks Antartikas ja Gröönimaal. Ennustatakse, et Maailmamere tase võib tõusta aastaks 2050 mitmekümne sentimeetri võrra ja aastaks 2100 ennustatakse kuni 1,4-meetrist meretaseme tõusu. Kliima soojenemine ja meretaseme tõus mõjutaks kogu maailma, eelkõige neid riike, mis asuvad merede/ookeanide äärtes. Veetaseme tõus pühib esimeste seas minema Maldiivid , India ookeani saareriik. Maldiivid on ilmselt üheks esimeseks riigiks maailmas, mis maailmakaardilt pühitakse kliimasoojenemisest tuleneva veetaseme tõusu tõttu ookeanis. Viimase saja aastaga on veetase Maldiivide enam kui tuhande saare ja atolli ümber tõusnud ligi 20 cm ning saarestik on hetkel keskmiselt umbes 90 cm merepinnast kõrgemal.3 Selline fakt paneb mõtlema, et kas Maa on kunagi jälle täpselt samas kohas nagu see oli miljardeid aastaid tagasi, vee all.
Fossiilsete kütuste põletamise vastu võitlus on aga raske, sest “rohelise” maailma/energia poole liikudes, peab põletamise lõpetama, mis pole kuigi reaalne. Lihtsam on rajada uusi elektrijaamu, mis põhinevad taastuva elektriallika peal. Miinus taastuvate energiaallikate juures on aga see, et neid on väga kallis rajada ja mõndadel riikidel pole see võimalik.4  Eestis on olukord parem, sest meil on ülekaaluliselt hüdro- ja tuuleelektrijaamu, kui soojuselektrijaamu. Lisaks, meie soojuselektrijaamad ei kahjusta nii oluliselt atmosfääri, kui seda näiteks Hiinas või Indias.  
LIHATOOTMINE
Alati seostatakse globaalsetsoojenemist asjade põletamisega ja suurte tossupilvedega. Kõikide enim tuntud kliimasoojenemise faktorite kõrval unustatakse tihti ära üsna lihtne aga samas kõige ohtlikum tegur, milleks on liha tootmine. Tänasel päeval lihatööstus toodab aastas 51% kogu maailma kasvuhoonegaasidest samal ajal kui ülemaailmsest transpordist tulenevad heitgaasid on ainult 13% sellest.5
Liha tootmisega kaasneb mitmeid erinevaid nähtusi nagu näiteks metsaraie, transport, maa kasutus jne. Kõige koormavam siiski on looma kasvatamine . Lihtsasti mõistetav on olukord, et looma suureks kasvatamine puhtalt selle jaoks, et tappa liha jaoks on väga ebaefektiivne. Ühe kilo loomaliha kasvatamiseks kulub keskmiselt 18000 - 20000 liitrit vett ja üle 1000 liitri vett, et saada lehmalt liiter piima.6 Loomade kasvatamise juures mängib suurt rolli ka vee kvaliteet, sest vesi peab olema mage ja mitte reostatud. Selle vajaduse rahuldamiseks kasutavad karjakasvatajad põhjavett. See tähendab, et paljud põhjaveevarud on lõppemas, heaks näiteks oleks California , kus ekstensiivse karjakasvatamise tõttu on põhjavee tasemed langenud väga madalale. Alad, kus põhjavesi on otsa saanud muutuvad elamiskõlbmatuks ja taimkate kaob, see omakorda toob esile olukorra, kus langev päikese energia ei jõua taimedeni vaid lihtsalt soojendab pinnast ja läbi selle õhku.
Vee kuritarvitamine pole siiski suurim mure kliimasoojenemise juures. Probleemiks on loomad ise, sest iga loom hingab välja suurtes kogustes CO2 gaasi ja eritab muid erinevaid gaase , mille hulgas üks kõige ohtlikumatest meie atmosfäärile on metaan . Maailmas on nüüdeks üle 7 miljardi inimese, aga viie aastaga on kasvanud karjaloomade arv 60 miljardilt 70 miljardini ega näita märke aeglustumisest. 7 Kui vaadata CO2 üleküllust atmosfääris siis see ei tee suuri muudatusi paarikümne aastaga vaid sajandite vältel on see vaadeldav. Samal ajal loomade poolt toodetud metaanil, mida nad toodavad 570 miljardit liitrit iga päev, on 86 korda suurem kliima soojendamis potensiaal kui süsihappegaasil.8 Lisaks metaanile eritavad karjaloomad ka 65% inimeste poolt toodetud lämmastikoksiidist, mis omab 296 korda suuremat potensiaali kliimat soojendada kui metaanil.9 Kõik need gaasid panustavad aktiivselt üleliigse kasvuhoone efekti tekkimisse, mis takistab infrapunakiirtel tagasi põrkumast maa pinnalt soojendades meie atmosfääri.
Eesti kontekstis sellised probleemid on üsnagi olematud, sest meie põhjavee tase on kõrge ja magevee varud on väga suured. Samamoodi meie karjakasvatuse maht ei ole võrreldav muu maailmaga , sest meie tarbimine on väga väike meie rahvaarvu tõttu. Tulevik näib siiski tume, sest maailma populatsioon aina kasvab ja sellega ka nõudlus liha järgi. Aastaks 2050 prognoositakse kasvuhoonete gaasi 80% kasvu, mis kõik ületab piiri kust tagasi teed enam pole kliimasoojenemise osas.10 See tähendab, et on viimane aeg tegutseda, et oleks veidigi lootust päästa uppuvat laeva.
METSARAIE
Maakera elustik on miljonite aastate jooksul ennast kohandanud keskkonna oludega. Aegade jooksul on kõik olevused end häälestanud elama just endale sobivatesse kohtadesse, kuid nüüd on kliima muutumas kiiremini kui kunagi varem. Metsade hävimine on ülemaailmse kindlasti üks suurimaid tegureid, mis põhjustab kliimamuutust. Metsade maha raiumine selleks, et teha raiutud alast karjamaa lehmadele, veisetele ja teistele loomadele ning puidutööstuse jaoks, mitte ei põhjusta ainult paljude loomade, puu- ja taimeliikide väljasuremist, vaid avaldab ka hävitavat mõju maailma kliima soojenemisele .11
Üks peamiseid põhjuseid, miks on mets inimkonnale nii tähtis, on see, et metsad on nn süsiniku neeldajad, mis võtavad atmosfääris oleva süsinikdioksiidi ja teisendavad selle vajalikuks hapnikuks, et inimkond ja teised elusolundid seda ohutult hingata saaks. Vähendades suuri metsaalasid, ilma puude tagasi istutamata, põhjustame me süsinikdioksiidi koguse muurumist atomosfääris, millel võib olla suur mõju tervele maailmale. Metsad on inimestele ja loomadele olulised, kuna nad on kodudeks miljonitele liikidele, aitavad vältida pinnase erosiooni, neelavad globaalse soojenemisega seotud kasvuhoonegaase, takistavad mulla kuivamist, toodavad hapnikku ja absorbeerivad süsinikdioksiidi. Metsad katavad ligikaudu 30% maailma maaaladest ning igal aastal see ala väheneb märgatavalt. Kui metsade raiumine jätkub samas tempos mis praegu siis pole 100 aasta pärast maa peal  enam vihmametsasid. Hinnanguliselt satub atmosfääri 1,5 miljardit tonni süsinikdioksiidi täna metsadele lõikamisele ja põletamisele.12
Peamised põhjused miks metsaalasid raiutakse on selleks, et saad puitu ja põllumaad. Põhjus miks me puitu vajame on ilmselge ja loomulik. Me vajame puitu selleks, et oleks võimalik ehitada maja, mõõblit ja muid olulisi asju, mis aitavad meil elada meil tänapäeva maailmas. Igal aastal sünnib rohkem inimesi ja vanemad põlvkonnad elavad järjest kauem. See tähendab seda, et ajame rohkem maju ja ruumi, et seda kõike kuskile mahutada. Kummalisel kombel pole suurim oht metsade hävimisel sellel, et me vajame puidu, vaid sellel, et inimkond vajab järjest rohkem põllumaad juurde, sest meie nõudlus liha ja muude toiduainete järele järest tõuseb ja tõuseb.13
Peamiseks lahenduseks saaks olla puude tagasi istutamine, aga see on pikaajaline investeering, sest puud kasvavad ligi kaudu 60-70 aastat, et nad oleks kõlblikud raiumiseks .14 RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) istutas 2017 . aastal metsa 21,2 miljonit metsataime, millest 10,7 miljonit on männid, 9,2 miljonit on kuused ja 1,1 miljonit on kased.15
Ühe kõige ehedama ja aktuaalsema näite saame võtta meie enda väikesest riigist, kuhu tahetakse rajada tselluloositehas , mis tõstaks Suur-Emajõe keskmist temperatuuri puhastatud vee väljalaske suudmes keskmise vooluhulga puhul pärast segunemist jõeveega ca 0,3 kraadi võrra.16
KOKKUVÕTE
Referaadi põhieesmärgiks oli anda ülevaade kliimasoojenemisest ja võitlus selle vastu. Autorid andsid ülevaate kliimasoojenemisest ja selle põhjustest. Põhjalikumalt sellest, milline on seos lihatootmisega, fossiilsete kütuste põletamisega ja metsaraiega ning kuidas tegeletakse nende probleemide lahendamisega nii Eestis kui ka maailmas.
…. arvates on probleem väga mitmerahuline ja keeruline. Olukorra keerukus seisneb selles, et meie tänased pingutused ei peata koheselt kliimasoojenemis protsessi vaid leevendavad lõpptulemust. Raske on üksikinimesel kuskilt alustada, sest siinkohal ei kehti ütlus “üks inimene suudab muuta maailma”. Muutus globaalsesoojenemise vastu peab tulema suur korporatsioonide ja riikide ühisest pingutusest, mida praegu hoiab tagasi inimeste ahnus raha järgi.
…. arvates toovad kliimamuutuste leevendamise või nende mõjudega kohanemisega seotud tegevused pea alati kaasa ka muid keskkonnale ja majandusele mõjutavaid probleeme. Kõik on ikkagi enamasti rahas kinni ja paljud mõtlevad rohkem raha kui keskkonna peale.
…. arvates kliimasoojenemine on inimkonnale tõsine probleem ja kui me jätkame samamoodi ja ei paranda seda ning ei hakka elatuma rohelise energia pealt siis võib maailm muutuda elamiskõlbmatuks. See probleem ei pruugi puuduta otseselt meid, kuid meist järgmiseid põlvkondi kindlasti.
KASUTATUD KIRJANDUS
Sulev Mäeltsemees, Maailma ühiskonnageograafia. Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid, III kursuse õpik gümnaasiumile, Tallinn: Avita kirjastus, 2015.
Vikipeedia, “Fossiilkütus”, (12.02. 2018 )
Delfi, Forte , “Veetaseme tõus pühib esimeste seast Maldiivid”, (12.02.2018)
RMK, “Riigimetsa istutati tänavu 21,2 miljonit metsataime”,
(12.02.2018)
Greenpeace , “ Solutions to deforestation ”,
(12.02.2018)
Climate Institute, “Deforestation and climate change ”,
(12.02.2018)
Earth Day, “Deforestation and climate change”,
(12.02.2018)
ERR, “Tselluloositehas tõstaks väljalaske suudmes Emajõe temperatuuri 0,3 kraadi”,
(12.02.2018)
Laurance, William. “The world’s tropical forests are already feeling the heat ”,
(12.02.2018)
Worldwatch. ”Livestock”.
(12.02.2018).
PETA . ” Animals used for food”.
(11.02.2018).
Compassion in World Farming. ”Stragetic plan 2013-2017”.
(12.02.2018).
Intergovernmental panel on climate change. ”Climate Change 2007: Working Group I: The Physical Science Basis ”.
(13.02.2018)
Energy Information Administration. “ Emissions Of Greenhouse Gases In The U.S”.
(13.02.2018)
Tilman, David; Clark , Michael. “ Global diets link environmental sustainability and human health” (2014),
(13.02.2018)
1 Sulev Mäeltsemees, Maailma ühiskonnageograafia. Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid, III kursuse õpik gümnaasiumile (Tallinn: Avita kirjastus, 2015), 60.
2 “Fossiilkütus”, Vikipeedia, (12.02.2018)
3 “Veetaseme tõus pühib esimeste seast Maldiivid”, Forte, (12.02.2018)
4 Sulev Mäeltsemees, Maailma ühiskonnageograafia. Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid, III kursuse õpik gümnaasiumile (Tallinn: Avita kirjastus, 2015), 60.
5 ”Livestock”, Worldwatch, (12.02.2018).
6 ”Animals used for food”, PETA, (11.02.2018).
7 ”Stragetic plan 2013-2017”, Compassion in World Farming, (12.02.2018)
8 ”Climate Change 2007: Working Group I: The Physical Science Basis”, Intergovernmental panel on climate change”, (13.02.2018)
9 “Emissions Of Greenhouse Gases In The U.S”, Energy Information Administration, (13.02.2018)
10David Tilman, Michael Clark, “Global diets link environmental sustainability and human health” (2014), (13.02.2018)
11 “Deforestation and climate change”, Earthday , (12.02.2018)
12“The world’s tropical forests are already feeling the heat”, Laurance, William. , (12.02.2018)
13 “Deforestation and climate change”, Climate Institute , (12.02.2018)
14 “Solutions to deforestation”, Greenpeace , (12.02.2018)
15 “Riigimetsa istutati tänavu 21,2 miljonit metsataime”, RMK , (12.02.2018)
16 “Tselluloositehas tõstaks väljalaske suudmes Emajõe temperatuuri 0,3 kraadi”, ERR , (12.02.2018)