Eesti Esimene Üldlaulupidu 1986. aasta rahvusteadvuse uurimus Eestis oli tõenäoliselt esimene, kus selgus rahvuse hinnang oma olukorrale tervikuna. Selgus et Eestlased pole oma olukorraga rahul, ja see ka üha halveneb, teised rahvused on siin elades omadega väga rahul ja edaspidi läheb neil veelgi paremini. Samas ka Eesti poliitika ei julgenud seda endale veel tunnistada. Nii aga näitavd et uurimusandmed, võõras rahvuskeskonnas nõrgeneb eestlastel mitte ainult rahvusprobleemi teravus, vaid ka etniline identifikatsioon. See viib rahvusliku pessimismi tekkimiseni ja rahvusteadvuse nõrgenemisele. 1986.87. aastal algas Eestis nii nimetatud fosforiidikampaania. Moskva keskametkonnad
Kuidas elusorganismid õhu liikumist ära kasutavad? Taimed: Õhu liikumine mõjutab taimede paljunemine ja levinemine (levitab seemned, tolmendab) Loomad: lennutes edasi liikuda(nahkhiired, putukad) Mõned loomad (nahkhiired, linnud) jahivad väiksed putukad, kes ka lendavad 8) Mis juhtuks elusorganismide elus siis, kui õhk enam ei liiguks? Elusorganismid sureksid ära, nad ei paljuneks enam. Loomad ei saaks enam lennata 9) Miks on loomade elu koloonias turvalisem kui üksikult elades? Parem kaitse vaenlaste vastu (rohtlahaukurite kolonnias on alati nn valvurid) 10) Mis kasu on puukoorealuses käigus elaval üraskivastsel seal kasvatavtest seentest? Kuidas seened sinna saavad? Marsikal on keha pinnale moodustunud taskukesed seeneeoste kandmiseks 11) Kuidas röövtoiduliste sipelgate tegevus osutub lõppkokkuvõttes taimedele kahjulikuks? Aitavad lehetäidel elada ja puid kahjustada 12) Miks ei söö sipelgad lehetäide muna, vaid viivad need talveks oma pessa?
said ostust-müügist oma vaheltkasu - Linnade puhul oli tähelepandav, et säilis antiikajast pärit kodaniku mõiste ja institutsioon, mis talupoja, vasalli ja senjööri suhetest täielikult kadunud oli (sellel õiguslikul raamistikul hiljem rajati uusaegne (kodanlik) Euroopa . - Linnaelanikud ei olnud otseselt kellegi alamad, nad olid vabad inimesed - Kuna loomulik iive oli linnades tavaliselt negatiivne, vajasid linnad inimeste sissevoolu - Talupojad said teatud aja elades linnas vabadeks inimesteks („linna õhk teeb vabaks“) - Kuid isiklikult vabadena olid linlased ühtlasi siiski linnakogukonna liikmed ja pidid alluma linnavalitsuse korraldusele – kohustus oli ka sõjamehena osaleda linna kaitsel - Tavaliselt oli igal tsunftil kohustus valvata ja Hansa Liit • Linnad moodustasid maapiirkondadest ja feodaalsüsteemist mingil määral eraldi seisva võrgustiku, omaette maailma •
Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Astrid saadeti oma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii jäi ta Rauga juurde elama. Vanake ütles, et kui poisil on midagi tarvis, siis maavürst on talle tänuvõlgu ja abistab poissi kindlasti. Rauga juures elades ei tahtnud poiss mitte tänamatult võõrast leiba süüa, vaid õppis käsitsema nuga ja voolmeraudu. Sealt tuli ta tagasi kaubalaevadega. Oma kodumaal sai ta sõjas viga. Ta kuulis, et ta isa Lembitu oli Madisepäeva lahingus surma saanud ja et emagi on surnud. Nüüd ei olnud tal enam kahtlust, et tema isa oli tõesti surnud. Kuna ta oli langenud kihelkonnavanema poeg, võisid ordurüütlid ka tema peale viha kanda. Sügisel toimus suur taplus Lihula linnusel
asendati ebakindlate vabariikidega. Uued režiimid oleks võinud edu saavutada, kui neil õnnestunuks aja jooksul legitiimsust koguda, kuid seda aega Euroopale ja maailmale ei antud. 1920. aastate lõpul alguse saanud suur majanduslangus pühkis uued režiimid minema ja õõnestas ka kindlaimate demokraatiate jalgealust. Sõda sundis eurooplasi loobuma oma senisest ühiskonnakäsitlusest. Enne 1914. aastat olid nad uhked Euroopa võimu ja õitsengu üle, elades teadmises, et nende majanduslik ja sõjaline jõud valitseb maailma. Nad võisid isegi hoobelda, et Euroopa tsivilisatsioon on teistega võrreldes ülimuslik. Nüüd oli neil purustatud kontinent, mis oli oma rikkuse ära kulutanud ja end võib-olla surmavalt nõrgestanud. Nagu väljendus Prantsuse mõtleja ja poeet Paul Valéry 1922. aastal: "Läbi on kulunud midagi olemuslikumat kui lihtsalt masinaosad, mida saab välja vahetada."
hoiule ning jagati kevadel loomadele. Uudseleiba söödi jaagupipäeva või rukkimaarjapäeva paiku. Linnastumise ja tööstusühiskonna arengu käigus on kodune leivategu üldiselt unustusse jäänud. Tööstuslikult valmistatakse tänapäeval suures valikus erinevate lisanditega (linnasejahu, siirup, terad, seemned, erinevad maitseained) leibu. Tume rukkileib on eestlaste armastatumaid ja tüüpilisemaid toite, millest pikemat aega võõrsil elades tihti puudust tuntakse. Matsa Matsa on leiva aseaine paasapühade kaheksal päeval. Toora järgi oli Iisraeli lastel Egiptusest lahkumisega nii tuli takus, et neil polnud aega lasta leival kerkida ja see küpsetati kiiresti. Paasapühade matsa on tehtud vaid jahust ja veest, teisi lisandeid võib panna muu ajamatsadesse. Robert Rand,K11-A
Teos leiab lugejate hulgas sooja vastuvõtu. 1903. a. ilmub Liivi uuest loomingust luuletus ,,Sügis". Juhan Liivi teekonna lõpuaastad 1904. a. suvest kuni järgmise aasta lõpuni elas Liiv Tartu närvikliinikus, kus kirjutas ta luuletusi ning proosaminiatuure. Peale närvikliinikust lahkumist elas Liiv 1906-1908 Rupsi Ojal, käies aga vahetevahel Tartus. Sel perioodil kirjutas ta vähem. Nüüd lisandus tema haigustele ka megalomaania. 1908. a. Kärneri Kopli talu rehe lakas elades kirjutas Liiv üsna agarasti. Teine viljakam ajajärk Liivi elu lõpuosas oli 1910. a., mil ta elas Laiusel. Sellest ajast on pärit ka Liivi kirjanduslikud ,,Ääremärkused". Liivile oli arusaamatu Enno luule ja ka mitmed ,,Noor-Eesti" autorid. Ta ründab uusromantilise kirjanduse ebaühiskondlikkust ja psühholoogiliselt vääri pilte eriti V Ridala luules, mis on lugejale arusaamatu. Liiv nõuab, et
ravikindlustusega hõlmamata isikutele, parandada koostööd hoolekande-, tervishoiu- ja haridustöötajate vahel, luua võimalusi noorte spetsialistide tööleasumiseks. Enda poolt pakun veel välja sotsiaalettevõtliku idee, mis on lahenduseks meditsiiniabi paremaks kättesaadavuseks maakohtades. Tänapäeval koonduvad kõik arstid linna ning maakohtadesse on raske leida püsivat töötajat, kes pakuks meditsiinilist abi ning seetõttu sulgetakse olemasolevad perearstikeskused. Maal elades puutud sa kokku ka piiratud transpordivõimalusega (nt. buss sõidab kaks korda päevas, hommikul ja õhtul). Linnas arsti külastades, kulub eakal selleks terve päev, sest bussigraafik ei võimalda enne õhtut koju minna. Sihtgrupiks on eakad, kes ei saa tervisliku seisundi tõttu liikuda kodust kaugemale. Eakad, kel on raskusi toime tulla teises keskkonnas. Eakad, kes ebapiisavate transpordivõimaluste tõttu ei hakka linna arsti juurde minema
kindel, et elu ilma Eesti Vabariigita mina ei soovi. Paelus, ideaalsus, mille poole püüeldakse on vajalik, et ehitada ühiskonda või riiki. Eesti Vabariik on taasloodud, kuid sellel puudub sisu ja ideoloogia. Peasuundadeks kujunesid kiire ühinemine Euroopa Liiduga ja liberaalse turumajanduse radikaalne variandini jõudmine. Esimeseks oli vaja aga eestlaste õigustest loobumine ning rahvusidee taandumine. Sel hetkel on Eesti rahvas väga väike, turvatunne puudub elades hiigelrahva kõrval. Ideoloogiliseks loosungiks tõusis „Saagem rikkaks, saagem jõukaks!“ kuigi rikkaid saab olla ühiskonnas vaid väike osa. Tekkis püüd oma riiki arendada. Üheks probleemiks oli riigikontroll, maksuamet, kaitse- ja majanduspolitsei nõrkus, kuid selle asemel, et seda tugevdada, hakati seda kergete meetoditega vaikselt lahendama, mis kokkuvõttes ei viinud kuhugi. Oli teada, et Eesti ei pääse Euroopa Liitu veel vähemalt kümme aastat, kui mitte rohkem
Koitjärvel. See ligi kümne aasta pikkune aeg on kirjaniku Koitjärve-periood, mis andis tema loomingule eriti loodusmotiivide poolest olulisi mõjutusi. Esimesi jutustusi, mis Tammsaare operatsioonist toibudes Koitjärvel kirjutas, oli impressionismihõnguline "Varjundid", kuigi see ilmus alles 1917. aastal. Kirjutamiseks meisterdas vend kirjutuspuldi, et ta saaks seistes kirjutada, kuna istuda ei olnud. Ka nö metsas elades jälgis kirjanik tähelepanelikult maailmasündmusi ja kirjutas palju publitsistikat (nt "Sõjamõtteid). Ilukirjanduslikku loomingut kirjutas ta sel perioodil vähem, kuid hilisemas loomingus on Koitjärve olustikud, loodusmotiivid ja inimesed olulisel kohal. 1919. aastal lahkus Tammsaare Koitjärvelt ning alustas vabakutselise kirjaniku elu Tallinnas. Ka tema loomingusse tulid uues tasandid, näiteks ilmus 1921. aastal tema
Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Kogus ja avaldas eesti rahvaluulet, rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Pidas oluliseks rahva vaimu, keele ja hariduse arengut. Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas Pärnu tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule. "Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile.
REFERAAT Miina Härma Mari-Ann Pällo Tallinna Kunstigümnaasium 2007 12k Miina Härma elulugu Miina Härma, endise nimega Hermann, on eesti teine kõrgema eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. Miina Härma valiti 1939. aastal Tartu Ülikooli audoktoriksMiina Härma isa oli muusikalise andega, ka ema pärines muusikalisest perekonnast. Nõu kihelkonnast. Kodus lauldi neljahäälseid koraale, selle traditsiooni tõigi kaasa ema. Koduses laulukooris laulis ema sopranit, isa tenorit ja kasulapsed alti ja bassi. Muusikalist algharidust hakkas Miina Härma omandama iseseisvalt väikese oreli abiga, mille isa oma raha eest koju ostis. Õppimine nägi välja nii, et noor tüdru...
vahel on väiksem seos, kui arvatud, on sellega tõenäoliselt tahetud öelda, et tõde ja õigus on kasulikud ainult väljenditena. Neid on võib-olla advokaadil hea kasutada; töömehe jaoks on nad kasutud. "Igaühel oma patud" arvas Mari " Kes teise hinge näeb; igaüks tunneb ainult iseenda südant" Ta luges silmist etteheidet iseendale- tema ei suuda nii elada, et temaga oleks võidud rõõmus olla. Andrese avastus, kui ta märkas et ka Mari on temaga koos elades kurvaks muutunud. See probleem on kindlasti paljudel. Igaüks ise rumal, kui end sellega vaevab. "Ei, Roosit armastan rohkem kui pilli," seletas poiss, "Roosit armastan üle kõige" "Tema on ilusam, kui pill?" pilkas Leena. "Tema on kõige ilusam," kinnitas Jaagup. "Pill mängib nõnda ilusalt ainult sinuga, aga Roosi mängib ka teistega. Põle sind, siis on teised" "See on teine asi. Pill põle inime, tema põle nii ilus kui Roosi" "Ikka see vana: põle nii ilus, põle nii ilus
Sealt edasi, 16 aastaselt astus ta polütehnikumi. Ta lõpetas selle edukalt 1814. Pärast lõpetamist liitus ta sõjaväega ja oli tänu isale väga tihedalt seotus ka Napoleoni 100 päevase uue valitsusajaga. Oktoober 1815 aga Napolenon saab lõplikult luau ja ta isa satub Saksamaale ilma naasmisvõimaluseta prantsusmaale. Sadil oli raskusi, ta sattus töökohalt töökohale, mõtles plaane ja kirjutades reporte. Ta oli ka edaspidi seotud sõjaväega, elades aga Pariisis isa endises korteris ja ühines just loodud General Staff Corps'iga. Ta hakkas osalema kursustel erinevates kolledzites, et juurde õppida teadmisi. Sel ajal hakkasidki teda huvitama tööstuslikud probeemid, praktikaks tegi ta töö gaaside teooriast. Ta võttis veel sõna poliitilistes probleemides, ja huvitus ka matemaatikast ja kunstist. 1821 sõitis Sadi külla Saksamaale,Magdeburgi, maalt välja saadetus isale. Ka tema vend elas tol ajal seal
Poliitilisel kultuuril on selliseid jooni, mis on omased kõikidele kultuuririikidele:*kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul, *on omane suurele sotsiaalsele grupile, mitte üksikutele idiviididele, *on jäik poliitiliste muudatuste suhtes, *suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral. Poliitilisel kultuuril on ka spetsiifilisi jooni, mis tulenevad poliitika enda eripärast. Pollitika hõlmab mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, mida läheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja. Teiseks poliitilise kultuuri erijooneks on võimude aktiivne ja sihiteadlik osalus poliitilise kultuuri suunamisel ning juurutamisel. Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. Kodakondsus poliitilise identiteedi tegurina- ühiskonna pika arengu jooksul on kujunenud põhimõte, et sotsialiseerumisprotsess peaks lõppema mingi käegakatsutava tunnistuse v serfikaadi andmisega. Niisuguseks tunnuseks ongi kodakontsus
nagu Mozartil või kõrguses ja sügavuses nagu Beethovenil" Schumann Kui kahekümne kahe aastane Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini asus, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Tema esimene avalik kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas, Dresdenis, Leipzigis ja Berliinis, kuid peamiselt siiski väiksematele aristokraatide seltskondadele ning õukonnale. Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud: saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest. Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol
noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast 1907. astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, kuid haiguse tõttu katkestas õpingud Tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. a sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. Venna juures elades kirjutas ta oma esimese romaani ,,Kõrboja peremees". 1918. kolis Tallinnasse Kadriorgu, kus praegu asub tema majamuuseum Loomingu üldiseloomustus Loomingu üldiseloomustus oluliseks peab mõistust ja tundeid paralleele võib tõmmata Piibliga matsi ja vurle kontseptsioon Olulisemad teosed ,,Kõrboja peremees" ,,Ma armastan sakslast" ,,Põrgupõhja uus vanapagan" ,,Tõde ja õigus" I V osa ,,Inimesest, elust, armastusest" ,,Tähtis päev" ,,Siin mägi, seal mägi..."
Veis on nudipaelussi vaheperemees, inimene aga pärisperemees. 18.Välimus väikesed, mõlemast otsast ahanenud kehaga lülistumata loomad. Keha katab roosaka värvusega paks kest e. kutiikula. Ehitus Paiknevad siseelundid: sooltoru ja sigimiselnudid. Sooltoru algab suuavaga ja lõppeb pärakuga. Vedelikuga täidetud kehaõõs. Erituselnuditeks on kaks torukujulist neeru. 19.Kui muna satub saastunud toiduga soolde siis väljub sellest vastne. Elades kopsus, kus toitub verest ja kopsukoest. Kui täiskasvanud vastne jõuab soolde siis seal areneb temast uus solge. 20.Kiduussid, naaskelsaba, keeritsuss. 21.Ennem söömist käed tuleb ära pesta, ennem toidu söömist tuleb olla kindel, et loom pole nakatunud ja tuleb liha ilusti läbi praadida või keeta. 22.Väheharjasussid, hulkharjasussid ja kaanid. 23.Välimus piklik, lüliline, mõlemast otsast ahanev keha. Eesmises kolmandikus paksenenud osa e
,, et alati oleks südamele armas salajane Idee , mille poole võib pöörduda keset maailma sagimist ja mõttetust ning mis alati erutab meid kõige paremal moel-see on kunst olla õnnelik, mida saatus ei suuda meilt ära võtta.Ma nimetan seda romantiliseks ..." Romantikutest said jumala salgajad ning seepärast pöördusid nad reaalsest maailmast unelmate ja unenägude tegelikkusse, sest nad tundsid seal end kindlamini kui reaalses tegelikkuses . Seega jäid nad kahe maailma vahele. Elades füüsiliselt ühes ,reaalses maailmas, ja vaimselt teises maailmas. Teine maailm asub väljaspool reaalsust , mida püütakse kujutada ette tõelise reaalsusega, milles tasub elada, sest see teine reaalsus eksisteerib väljaspool aega ja ruumi , ainult kujutuses. Tänu kujutus võimele minnakse tagasi kaugetesse paikadesse j aammu möödunud aega keskaega eriti.Sest keskaeg võlus neid oma müstilisusega ja süngusega. Kuid
Tahitil on palju ajaviitevõimalusi. Pealinnas Papeetes asuvad peened restoranid, spaad, ööklubid, turud, pärlipoed ja boutique'id. Tahitil saab sukelduda haidega, ujuda delfiinidega, teha dziibisafarit, külastada pärlifarmi, shopata turgudel, nautida ilusat loodust, päevitada jne. Paul Gaugin, kelle nö jalajälgedes on võimalik ekskursioone teha, oli kuulus prantsuse kunstnik, kes elas Tahitil aastatel 1891-1903. Ta ammutas Tahitil elades inspiratsiooni väga paljude oma kunstiteoste jaoks. Saarel asub ka tema auks loodud muuseum, kus on eksponeeritud mõned tema originaalmaalid ning temaga seotud esemed. 4 Nagu ma juba varem mainisin, siis on Tahitist inspireerituna kirjutatud palju raamatuid. Siinkohal tahaksingi tuua välja katkendi Ivar Murdmaa raamatust ,,Ookean tulerõngas", kus kirjanik räägib Tahitist mitte
hinnati Richeri skaala järgi 4,6 magnituudiga, mis teeb sellest 10 000 korda vähemvõimsama maavärina. Arvestades Eesti maakoore väikseid värinaid ning muude seismiliste protsessidega kaasnevate loodusnähtude puudumisele nagu tsunamid, oleks Eesti sobiv kandidaat tuumaelektrijaama rajamiseks, kuna ohutegurid oleks miinimumilähedased. Eestlaste rahustamiseks tuleb mainida, et tuumajõujaam on stabiilses olekus üks keskkonnasõralikumaid energijatootmisviise. Ameeriklaste uurimuse kohaselt elades tuumaelektrijaamast 80 km kaugusel on saadav aastane radiaktsioon kuus korda väiksem samakaugel asuva kivisöekaevandusega võrreldes, olles võrdne kahest banaanist saadava radiaktsiooniga. Järeldus: Tuumaelektrijaama rajamine Eestisse oleks lähtudes laamdektoonikast väga ratsionaalne otsus, mis muudaks tuumajaama ebastabiilsesse olekusse sattumise riski miinimumini.
Ülekreekalised -Olümpiamängud, osalesid hellenitest mehed, võitjatele loodi ülistuslaule(Pindaros) Olümpiaalad: Staadionijooks, pikemad distantsid, maadlus, rusikavõitlus, viievõist. -müsteeriumid: Vana-Kreeka salajane uskumus, et pärast surma ei minda mitte Hadesesse, vaid elatakse hauatagu- ses õndsuses. Orpheuse müsteeriumid hinge taaskehastumine lõputus sündide ahelas, millest võib vabaneda elades vooruslikku elu. -oraaklid: kohad, kus jumalate tahet vahendas püütia Teadusliku mõtteviisi teke. Arhailise ajajägu lõpul toimub üleminek müütiliselt maailmapildilt teaduslikule, mis põhines kogemusel ja mõistusel. Tekivad esimesed filosoofid. Filosoofia: I Loodusfilosoofide koolkond (sünd. Mileetoses) neid huvitasid loodus ja selle muutused, taheti mõista loodust toetumata müütidele. Peamised probleemid algaine ja muutumine Thales (6 saj. eKr) algaine vesi
Näiteks igas töös tööjuhataja on auväärsem ja targem kui käsitööline, mitte praktilise poolest, vaid selle pärast, et tal on olemas logos. 5. Kuidas kunst / üksiku teadmine ja kunst / üldise teadmine on seotud empirismi (näiteks Locke või Bacon) ja ratsionalismiga (näiteks Descartes)? Minu arust, seos on nende ideoloogiates. Induktiivne loogika järgi, mis on empirismi iseloomustaja, on võimalik koguda teadmisi läbi elades väikseid juhtumeid, siit tuleb tarkus. Ehk teisisõnu üldist saab õppida ning koguda ainult üksikasju õppides, ning üksikasjadest liikudes üldisasjadele. Deduktiivne loogika järgi aga, õpitakse alguselt üldist ning seda rakendatakse üksiku arusaamisel. See on vastupidi induktiivsele loogikale ja seda vaadeldakse Ratsionalismi juures. Niimoodi need teadmiste kättesaamine ratsionalismis ja empirismis kunstiga kui üksiku teadmisega ja kunstiga kui üldise teadmisega. 6
sõjaline kasvatussüsteem. Spartas oli võim geruusia käes. Ateena oli aga demokraatlik riik. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse eest võrdsed ja aristokraatial polnud riigi valitsemisel mitte mingisuguseid eesõigusi. 9. Kui mõni suursugune ja silmapaistev juht meelitas suure osa rahvast enda poole ja haaras riigis võimu. Türannid toetusid sõjalisele võimule, palgates sageli endale võõrsilt sõjamehi. 10. Spartas saadeti poisid 7-lt kodust ära, elades koos oma eakaaslastega gruppides ja elu korraldamisega ise toime tulles. Pidid tegelema pideva füüsilise treeninguga. Nende kasvatus oli väga range. Ateenas saadeti poisid 7-lt kooli, kus õpiti lugema, kirjutama kuid ka muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates peredes õpetati lapsi kodus pedagoogi käe all. 11. Kreeka jumalaid eristas inimestest vaid vägi ja surematus. Jumalate arvu pole võimalik kindlaks teha. Zeus- taeva- , tormi - , piksejumal, ning jumalate valitseja
Kunstnikud on üsna tüütud, sest enamik neist tahab sind uskuma panna, et on pigem filosoof kui kunstnik. · Inimkonna progressi teel sammub inimarmastus tohutu aeglaselt. Altruismi sammud on tillukesed ja teaduse kannul komistab ta ühtepuhku. · Mul ei ole kindlat eluplaani- ega filosoofiat, tean ainult, et ole sa rumal või tark, elus tuleb ikka võidelda. · Tõelisest armastusest aga ei saa kirjutada, sest see on kaunim kui inimsõna väljendada suudab. Oonaga koos elades avastan tema iseloomus üha uusi sügavusi ja värsket veetlust.
laskuvad nad kivisele merepõhjale ja lebavad seal liikumatult, kas kõhuli või koguni külili. Tursk on üks tähtsamaid põhjalähedase eluviisiga püügikalu kogu maailmas. Eriti väärtuslikuks peetakse tema A- ja D-vitamiini rikast maksa, millest toodetakse kalamaksaõli. Tursa liha on rasvavaene, kuid maitsev ja sobib hästi dieettoiduks. Tursk on kala, kes asustab laiu veteavarusi, elades peamiselt Läänemere kesk- ja lõunaosas. Tursaparved on väga liikuvad, kuid nad hoi 6 Kalad meie toidulaual 5. PILDID latikas kaheksajalg 7 Kalad meie toidulaual tursk KASUTATUD MATERJAL http://bio.edu
Raamat algab minategelase Kadri Jalakas lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil kogu klass süüdistas teda alusetult klassiõe salli varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süžee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga halbades ja vaestes oludes keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Klassiõed hoidsid temast eemale, sest tal oli keldrihais juures ja klassiõde Anne ei tahtnud sellepärast Kadriga koos kõrvuti jõululuuletust lugeda. Kadrile meeldisid väga raamatud ja palju lugeda. Tema lemmik raamat oli “Tsaar Saltaan”. Samtui oli Kadril ülevalt naaber
Popile meeldis Huhuu ja ta ei kartnud teda enam siis, kui Huhuu oli joobunud, sest siis valitses rõõm, tants ja trall. See lähendas neid. Ka Popi oli joobunud, mitte küll joomisest, aga viina lõhnast. Popi jätab endast kartliku, alandliku, väga truu ja ustava ning sõltuva mulje. Kõigest hoolimata oli ta oma Isandale truu, austas teda ning samuti sõltus Isandast, ta ei osanud ega julgenud üksi olla. Popit ja Huhuud lugedes sisenesin ma selle teose maailma – elades kaasa, oodates põnevusega, mis saab edasi. Teos täidab oma eesmärgi – paneb sündmuste üle mõtlema ja arutlema. Mul on mõttes koht teoses, kus Popi ei teadnud enam, kus oli elu ja kus algas unenägu. Ta ei suutnud vahet teha tõe ja viirastuse vahel. See paneb mind mõtlema, äkki see kõik oligi vaid uni ja ärgates on Isand tagasi tulnud? On küsimusi, millele vastust ei saa ja siis tulebki enda mõttemaailm tööle panna, saab vaid oletada.
Tema tahtis olla uue aja inimene ja uue aja inimene pidi elama külas /.../ Ta pidi kasvatama rukist, töötama terve suve nagu mingi räpane sipelgas, selleks et saaks sügisel tähtsa näoga leiba kugistada ja olla sedasi võõramaalaste sarnane. Uue aja inimesel pidi olema kodus sirp, millega ta sügisel küürakil maas vilja lõikas; tal pidi olema käsikivi, millega ta ähkides ja puhkides terasid jahvatas. Onu Vootele jutustas mulle, kuidas mu isa veel alles metsas elades ärritusest ja kadedusest peaaegu lõhki pidi minema, kui ta mõtles sellele, millist huvitavat elu naudivad külainimesed ja missuguseid põnevaid riistu neil on. ,,Me peame kiiresti külla kolima!" oli ta karjunud. ,,Elu libiseb meist muidu mööda! Tänapäeval elavad kõik normaalsed inimesed lageda taeva all, mitte võsas! Ka mina tahan künda ja külvata, nagu seda tehakse kõikjal arenenud maailmas! Mille poolest mina kehvem olen? Ma ei taha elada nagu kerjus
kivisöel või naftal põhinev energia tootmine ning ohutum isegi ,,rohelisest" hüdroenergiast. Kui paljud arvasid, et Tsornobõli tuumakatastroofi tagajärjel suri tuhandeid, isegi miljoneid inimesi, siis tegelikult hukkus üksnes 75 inimest. Õnnetus lühendas kindlasti nii mõnegi ukrainlase või valgevenelase eluiga mitme nädala võrra, kuid tohutute inimkaotuste pidev ülekordamine on väga suur vale. Igapäevane oht Gaiale Oma igapäevast elu elades anname me peaaegu kõik oma isikliku panuse Gaia purustamisse. Tänu meie saastamisele on atmosfääris juba vähemalt pool teratonni süsinikku rohkem. Kui me suudame globaalse kliimasoojenemise üle elada, jõuavad tuleviku ajaloolased järeldusele, et üks meie suurimaid vigu oli liigne hirm vähktõve ees. Faktid väidavad, et ligi 30% meist sureb vähktõve tagajärjel, aga vaid vähesed teavad, et peamine põhjus on hapniku sissehingamine.
agraarühiskond ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüük enda elatamiseks sunnismaisus üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus pärisori sunnismaine talupoeg kolmeväljasüsteem põllu ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. ,,linnaõhk teeb vabaks" põhimõte käib sunnismaiste talupoegade kohta, kes said aasta otsa linnas elades isiklikult vabaks, seetõttu tegigi linnaõhk vabaks, kuna talupojad said sunnismaisusest vabaks Vasalli truudusvanne senjööri ees kuna feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel, siis kinnitati see truudusevandega, mis tähendas, et vasall pidi: 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima; andma sen nõu; olema ustav; teenima sen jne Rüütlieetika - ilmaliku põhimõttega eetika : ustavus, mis jagunes kogukond, feo ja poliit ustavuse tuumaks oli perekond;
Alates 1940. aastast on antibakteriaalsete ravimite tootmine ja tarbimine maailmas mitmekordistunud, samal ajal on märksa suurenenud ka bakterite antibiootikumiresistentsus. Näiteks kui sõnnikus leidub tõvestavaid baktereid, võivad need täies elujõus põllule sattuda.Kui samas laudas on loomad saanud antibiootikumravi, võivad põllule jõudnud bakterid olla antibiootikumide suhtes resistentsed. Ja kui veel ei ole, siis on neil antibiootikume sisaldavas põllumullas elades kõik eeldused omandada see vastupanuvõime. [3] Kolmandaks,Eesti on suuteline rakendama rohkem biogaaside tootmise ja kasutamise võimalusi. Hetkel on biogaaside osatähtsus eestis veel väike. Samas me suudaksime vähendada oluliselt fossiilsete kütuste tarvet kasutades biogaasi kui soojusallikana kuid ka autode energiana ning mujalgi nagu näiteks põlluväetisena. Biogaasi tootmisprotsessist väljuv käärimisjääk on väärtuslik põlluväetis, mida
samas, tunnen end nüüd palju targemana. Mõni nimi oli ka tuttav. Väga meeldis mulle veel ka looduse kirjeldus. Ilusaks tegi lugemise just erinevad kirjeldused, näiteks päikseloojang, kui kunstnikud mäe nõlval parajasti tegutsesid, kuidas keegi mängis kitarri. Kahjuks ei ole ise kunagi Pariisi külastanud, kuid lähitulevikus on plaan seda teha. Nagu raamatust sai lugeda, igatses ka Chagall Ameerikas elades väga Prantsusmaad ja Pariisi. Mul on tunne, et selles linnas peitub midagi suurt ja sügavat. Arvan, et ilma asjata ei ole Pariisi loosung "the city of love". See raamat pani just veel rohkem ihkama mind seda riiki ja linna külastada.
parlamendidebattidest. Ta hakkas kirjutama ka lühijutte ajakirjale. Üsna pea oli Dickens tuntud nii reformaatori kui ka kirjanikuna. Dickensi kõige armastatud tegelased on Oliver Twist ja David Copperfield. Dickens suri aastal 1870, elades 58 aastaseks. Tegelased Põhitegelased: Oliver Twist Heasüdamlik poisike, kes on sunnitud vaesuse pärast sooritama kuritegusid. Ta kannatas oma elu ajal palju. Fagin Röövlite ja murdvaraste jõugu juht. Andis küll Oliverile süüa ja peavarju, kuid sellegipoolest ei olnud ta hea inimene. Bill Sikes Varas ja mõrvar, Fagini partner. Nancy Heasüdamlik naine, kes oli sunnitud abielluma Sikes'iga. Ta püüdis aidata Oliveri.
kunagi sõlmitud suhted ja tehtud teod. "Nukumajas" tiirleb pinge võltsitud allkirjaga paberi ümber. Tegelaste saatus ja tulevik on justkui ette määratud mingite kunagi juhtunud asjade kaudu. Siiski ei ole see tunnetamatu ettemääratus, vaid keskkonna sundus, antud näidendis ajas vaesus allkirja võltsima. Tegelased ei saagi nagu ise otsustada, mida teha, nende alateadvus teeb seda nende eest. 3. Pealkirja sümboolika Peategelane Nora on olnud terve oma elu justkui nukk. Elades koos oma isaga, tegi ta kõike, mis vanem soovis. Kolides kokku oma mehega, oli ta saanud nagu uue peremehe, jätkus elu uues nukumajas. Ta uskus, et teda on lihtne armastada, sest ta täitis käske. Lõpuks ei suutnud ta enam seesugust elu taluda, ta mõistis, et temal kui naisel on ka õigus elada oma elu väljaspool nukumaja. Näidend sisaldab veel ohtralt teisigi sümboleid. Üheks on jõulupuu, mis süboliseerib Nora
poolt omandatuid omadusi Loomad, kes on inimesele kasulikud , kes on võimelised sigima inimese kaitse all ja kes alluvad kunstlikule selektsioonile. Loomad, kes on kodustatult kergesti sigivad ja majanduslikult kasulikud ning on vähem või rohkem alluvad kunstlikule selektsioonile Erandiks siin on taltsutatud loomad. Neil loomadel puudub erinevalt koduloomadest ajalooline taust, millal nad oleks saanud muuta oma omadusi inimese juures elades. Aretusõpetus koos oma meetodite ja võtetega on arenenud muistsetest aegadest kuini XX sajandi alguseni jõudsalt ning teinud läbi palju etappe Loomade kodustamise ajalugu ja nende edaspidine areng on tihedalt seotud inimeste arengu ja kultuuriga Arheoloogid jagavad inimkonna ajaloo järgmisteks ajastuteks: I eoliitikum kestis umbes 400 000 aastat). II paleoliitikum ehk vana kiviaeg kestis umbes 150 000 aastat ( lõppes umbes 12 000- 14 000 aastat tagasi).
ning ta oli üks Eesti Kunsti Seltsi asutajatest 1907. aastal. Laikmaa oli väga hea kunstikriitik, tema sõnavõtud olid väga arvestatavad. 1907-1909 oli a Soomes, kuna pidi karistussalklastest eemale hoidma. Seal tegeles ta põhiliselt maastikumaaliga. Ants Laikmaa oli Tartu Ülikooli audoktor ning Pallase Ühingu auliige. Lisaks oli tal Taeblas talu, kuhu on praeguseks püstitatud ka A.Laikmaa mälestusmonument, mille autoriks on skulptor Juhan Raudsepp. Taeblas Laikmaa ka suri. Taeblas elades, külastas A. Laikmaad tihtipeale Marie Under, kellest on Laikmaa teinud ka ühe oma tuntuima portree. Ants Laikmaa töötas põhiliselt pastellidega, kuid kasutas ka sangviini ja sütt. Tema temaatikaks olid põhiliselt karakterportreed ja maastikud. Tema loomingus on mõningal määral tunda impressionistlikku hõngu. Teda tunti omalajal mantli rinnatasku nööpaugus oleva valge krüsanteemi järgi. Tema tuntumad tööd on: ,,Marie Underi portree", ,,Väike Alma", ,,Talvemaastik" ja ,,Aitsam"
kuus aga näiteks Soomes sõltub miinimumpalk alast ja valdkonnast kus töötatakse. Kõigile üldist ja ühist miinimumpalga määra pole kehtestatud. Ometigi teenib Soomes ka koristajana töötav inimene rohkem, kui Eestis mõni koolitatud spetsialist. Aga kuidas elab keskmine noor inimene Eestis ära 390 euroga kuus arvestades, et noor inimene tahab ka õppida ja sellele lisaks täiskohaga tööl käimine on väga raske? Ka väikeses, ühetoalises korteris elades kulub eluasemele koos kommunaalarvetega enamus miinimumpalgast ja kui ka midagi jääb üle, kulub see söögile, transpordile ja muudele eluks vajalikele asjadele. See teeb noorte olukorra raskeks ning hakatakse otsima väljapääsu ja nii paratamatult leitaksegi, et ainuke võimalus paremini elada, on minna välismaale. Ma usun, et paljud mõtlevad, et lähevad mõneks ajaks ja tulevad varsti tagasi aga
alati kaasa heliseb. Absurd sünnib inimlike ootuste ja maailma meeletu vaikimise vastandusest. Seda ei tohi unustada. Selle külge tuleb klammerduda, sest sellest võivad tuleneda järeldused kogu edasiseks eluks. Absurdi alguseks on elementaarne ja lihtne ,,rahutus". Kokkuvõtted Pascali ja Camuse tekstidest. Camuse Eelkõige arvan, et Camuse kirjutatud müüdi põhjal saaks küsida ainult ühte: ,, Elada või mitte? Ja kui elada, siis mis põhjusel ja milliste tagajärgedega?" Oma elu elades peaks iga inimene jõudma teadusliku tõeni ja elu eesmärgini. Samuti peab iga inimene mõistma, et igal tema mõttel ja teol on tagajärg, mille eest vastutust võtta ei taha keegi. Ma annaksin sellele olukorrale nime- absurdsus. Niisamuti peame me kõik andma endale aru, mis on õige ja mis vale. Kuigi tegelikult on see surnud nõiaring. Mis ühe arvates on õige, on teise arvates vale. Ei saaks väita, et on olemas üks kindel siht, suund ja eesmärk, mida kõik peavad või võiksid järgida
saanud, olid pisarad taaskord varmad tulema oma mehe näol pettumust märgates. Järgmised kaks tütart tõid talle jällegi nutu kurku, kuigi polnud ju midagi parata. Neljanda lapse Andrese sünd oli vist Krõõda elus ilusamaid hetki. Käes oli kauaoodatud poeg ning tal oli hea meel, et sai oma mehe õnnelikuks teha. Aga see õnn ei kestnud kaua, sest Krõõt tundis, et oma asemelt ta enam ei tõuse ja seda ei juhtunudki. Surres oli ta suul naeratus, mis elades enam ammu sinna polnud sattunud, sest viimaks ta tundis, et lõpuks ometi saab puhata, pole vaja enam kontimurdvat tööd teha ja nutetud silmadega ringi käia. Krõõt oli oma mehest praktilisema mõtlemisega, sest nägi isakodust lahkununa oma uut kodu sellisena, nagu see oli, aga mitte nagu Andres, kes nägi vaid seda, milline peaks Vargamäe tulevikus olema. Selleks, et teha Vargamäest see, mis ta olema peaks, nõudis peremees, et kõik töötaksid selle nimel
Eestis töötavad kõrgelt haritud ja hinnatud arstid. Sotsiaalmaksu makstes on meil olemas tervisekindlustus, mis tagab meile arstiabi kättesaadavuse. Paraku on inimestel palju muresid, aga pole piisavalt doktoreid, kes nendega tegeleda jõuaksid. Sageli kurdetakse, et järjekorrad on pikad, mis tuleneb arstide puudusest. Lisaks leian, et hambaravi võiks samuti kuuluda haigekassa alla, kuna inimeste hambad on küllaltki kehvas seisukorras ning sageli napib raha nende parandamiseks. Eestis elades on võimalik saada vajadusel erinevaid toetusi. Keerulisse olukorda sattudes saab taotleda toimetulekutoetust või töö kaotades hüvitist ajaks, kuni leitakse uus töökoht. Makstakse suurperetoestusi, isapuhkust kui ka hüvitist iga lapse pealt, aga siiski on riigis viimastel aastatel sündimus paraku vähenenud. Me kindlustame tulevikku juba praegu, kuna osa palgast läheb pensionifondi. Kohusetundlikult makstes, ei pea me muretsema, et jääme hädaolukorras abita.
...........................................12 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................13 Aristoteles´e ,,Nikomachose eetika" I ja IV raamat -3- SISSEJUHATUS Nikomachose eetika on Aristotelese eetikaalane peateos, mis käsitleb kõige inimlikumat küsimust- kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Aristotelese uurimisobjektiks on tegutsev ja toimiv inimene, kes teiste keskel elades peab tegema otsustusi õige tegutsemisviisi ja -vormi kohta. Lihtsustatult öeldes vaatleb Aristoteles küsimust, kas elada tunnete või mõistuse järgi. Mille järgi seejuures valik teha, selle kirjeldamisele pühendabki Aristoteles oma eetikakäsitluse. (Nikom.eetika, 2007:350) Kuid hüve ja õnn on inimeste jaoks erineva tähendusega. Aristoteles peabki oma uurimuse eesmärgiks leida, mida tähendab õnn erinevate inimeste jaoks (Nikom.eetika, 2007:363).
Poja Cyrilluse pealt ta ei koonerdanud, ostes talle trombooni ja andis talle rahagi hea pillimängu eest. Koos teiste lastega laulis Cyrillius isa juhendamisel mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui ka kodus. Lapsed laulsid esimest häält, isa bassi, mõni vanematest lastest teist häält. 1896. aastal sai isa õpetajakoha vormsile, kuhu pere lühikeseks ajaks elama kolis. Seal omandas Cyrillus ka rootsi keele ja puutus kokku rootsi rahvamuusikaga . Vormsil elades pöördus terve pere õigeusku, mis nõudis ka sünninimede muutmist venepäraseks. Karl Ustavist sai Kirill ja Gustavist Konstatin. Siit tuleneb ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Varsti kolis ema lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Cyrilluse koolitee algas Haapsalu Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus ta harmooniumil, klaveril ja orelil. Muusikast innustunud poisil lubati harjutada kohaliku
Tema varasemale loomingule avaldasid suurt mõju Edward Munch, Gerhard Munthe ning Ferdinand Hodler. See ilmnes rahvusromantilistes muistendiainelistes kompositsioonides nagu "Sõttaminek" ja "Lennuk". Pärast Pariisi vaheldumisi Eestis ja Peterburis elanud kunstnik lahkus 1910. aasta näitusel vanameelsete akademistidega plahvatanud konflikti tõttu taas välismaale. 191112 lõi ta oma parimad sümbolistlikus laadis tööd "Deemon", "Surma viis" ja "Surma lõikus". Samal ajal Berliinis elades puutus ta kokku saksa ekspressionismiga. N. Triigi töödesse ilmusid veelgi teravamad emotsioonid ahastus, hirm, iha, ja eredamad värvid. Seal loodud portree kunstnik A. Laikmaast kuulub kindlasti eesti kunsti paremikku. Ääretult haaravad on ka vabagraafilised joonistused "Märter", "Jaht", "Katastroof". 1913. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja kujunes siin üheks nõutavaimaks portretistiks. Loomingus võttis maad teatud rahunemine, tasakaalukus, soliidsus. Ta maalis hiilgavaid
omapärase mosaiigi, nagu väites, et just detailid on need, millest meie mälestused koosnevad... Lõputu kindlusetus - sa ei tea kunagi, kus ja kuidas sa homme oled. Peategelane, noormees Ludwig Kern, on pidanud lahkuma Saksamaalt oma juudist isa pärast, too oli varem parfüümiäris, kuid ilmselt läks tal liiga hästi. Kerni ema sai Ungari kodakondsuse, kuna oli seal sündinud. Vanematest lahutatud, eksleb ta ringi mööda Lõuna-Euroopat, kohates palju inimesi, elades palju läbi ja palju õppides. Kern on kui pank - oludest, kus tal elada on tulnud, ta ise on vaid hea pinnas kõige kasuliku kasvamiseks. Ta on mõistlik, kindel, positiivne tegelane: selline, kellega end lihtne samastada on. Raamat algab tema kinnivõtmisega Austrias ühest võõrastemajast. Sealt algab ka tema tutvus Steineriga. Istuvad 2nädalat pogris:Steiner õpib seal ühe petise käest
keeles sisestatud keele maht, lapse motivatsioon ja huvi konkreetse keele vastu ja palju muudki. Kui pere aga otsustab loobuda üldse emakeelest ja hakata kasutama näiteks inglise keele suhtlemiseks ka omavahel, siis ei ole vahet, kas selles peres kasvab autismispektri häirega laps või tavaline laps. On olemas vanemad, kes usuvad, et nii toetavad nad oma lapse toimetulekut nii sotsiaalses, kui akadeemilises plaanis ingliskeelses keskkonnas elades. Samas on ka väga oluline tugiteenuste kättesaadavuse keel. Teenuse pakkujate roll on mõista ja austada pere põhjuseid ja prioriteete nende valikute tegemisel. Tavaliselt vanemad eelistavad, et nende laps valdaks mõlemat keelt. Eriti oluline on see siis, kui koduseks keeleks on keel, mida räägivad vähesed ja on nn. pärandkeel. Selline keel lähendab peret, tekitab uhkustunnet oma kultuurilise kuuluvuse üle. Kui vanemad ise räägivad
või omanikule. Dobermann rahuneb toas kiiresti (juhul, kui temaga on väljas piisavalt tegeldud) ja ta on väga õnnelik jagades sinu kodu, voodit (mille ta vallutab) ja sinu sööki. Väga tavaline on, kui sinu dobermann naeratab, toetub sinu vastu, tonksab sind, et rohkem tähelepanu saada ja järgneb sulle toast tuppa. Nendel põhjustel viidatakse tihti dobermannile kui "takjale" ja üks sellise koera eelis on see, et sa ei pea enam kunagi üksi vannituppa minema. Väljas kuudis elades või tundide kaupa aias ilma pideva tähelepanuta olles või liiga tähtsal kohal perekonnas ("karjas") olles muutub dobermanni iseloom ning see tekitab probleeme. Tihti on sellistes elutingimustes elavad koerad ka puuduliku dressuuriga ning need dobermannid on tihti arad, kartlikud ja närvilised. Teiste koertega kohtudes peaks olema ettevaatlik. Kui kutsikal juba varakult teiste koertega suhelda ja mängida lastakse, saab temast mänguhimuline koer. Juhul kui aga
saanud oma isikupära väärtustades, sest neis joontes peituvad tihti anded ning eeldused. Kuni neid omadusi endas ei nähta või ei taheta tunnistada, on ka ettekujutus tulevikust väga udune. Ehk teisisõnu - nägemaks oma tulevikku selgemalt, peab inimene kõigepealt iseend põhjalikumalt tundma. Kindlasti on sõprade hulgas huvide ja eelistuste ülevõtmine täiesti normaalne, isegi mõneti positiivne, kuid elades vaid ühiskonna põhivoolu trendide ja eeskujude järgi läheb kaduma osa inimese loomingulisusest ja tahtest seda teistega jagada. Loomingulisus kui isikuomadus jääb selliste väärtushinnangute puhul ka üldisemalt ühiskonnas tagaplaanile ning paljudele ei jõua kohale, et tegu on omadusega, tänu millele inimkond oma arengult üldse sedavõrd kõrgele tasemele on jõudnud. Inimese võime toimida uudsel viisil mistahes olukorras ja leida
klassi ja läks 9. klassi, siis ta hakkas õppima. Tema käest küsiti, miks ta siis hakkas õppima? "Ma märkasin, et nüüd tuli aeg, kus ma tahtsin õppida." Ta lõpetas kooli hästi ja nüüd ta lõpetab ülikooli paralleelselt kahes teaduskonnas. Ta on kunsti alal väga andekas. Ta võib üksi anda etendust, kus kõik, ka muusika ja kulissid on ta enda poolt tehtud. Ta on selgeks õppinud vene keele ja 19-aastasena üksi sõitnud läbi kogu endise Nõukogude Liidu, elades läbi erinevaid seiklusi. Siis õppis ta selgeks hiina keele, et sõita Hiinasse. See kõik mahtus 6 aasta sisse aega peale 15. eluaastat. Aga mis oleks temaga enne seda juhtunud tavalises koolis? Pärast 3. või 4. klassi oleks ta halbade hinnete tõttu juba istuma jäänud. Siis veel- ja veelkord. Oleks ehk vahetanud mitu korda kooli, oleks oma klassi jaoks juba liiga vana olnud. Siis oleks läinud tänavale, paremal juhul võib- olla ka individuaalõppesse. Edasi erikool, ja..
ITA EVER 2010 Curriculum Vitae Nimi: Ilse Ever Sünniaeg: 01.04.1931 Aadress: Sütiste tee 46, Mustamäe Telefon: 652 1800 Mobiil: 516 7600 Perekonnaseis: lahutatud, 1 poeg 55.a Hariduskäik: 1950-1953 Moskva GITIS-e Eesti stuudio 1944-1950 Tallinna 4. Keskkool 1940-194 8.algkool 1939-1940 14.algkool Teenistuskäik: 1953- .. Eesti Draamateater (vana Tallinna Draamateater) Tunnustus: 2001 Valgetähe III orden 2001 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemie 1999 Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia parima naisosatäitja eest 1985 ENSV riiklik preemie 1984 festivali Balti teatrikevad parim naisnäitleja 1984 teatriühingu aastapreemia 1983 Jõgeva rajooni preemie 1983 Rapla rajooni majandite preemie 1981 NSVL Rahvaste Sõpruse orden ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
