Kõrboja peremees- raamatu vastamine (6)

Kirjandusteose analüüs
08.04.2009
Kõrboja peremees
Anton Hansen Tammsaare
Eesti, 1980
1. Teose sisu lühikokkuvõte
Katku Villu vabanes vanglast, kus ta istus kinni inimese tapmise eest, mida ta tegi oma lapse ema kaitseks. Külas oli tema maine maas . Peale vangast vabanemist hakkas ta kodus kõvasti tööd tegema ning oli oma vanematele talus suureks abiks.
Oli jaanipäeva õhtu, kui Villu hakkas Kõrboja uue perenaise Annaga juttu rääkima ning tantsima. Hiljem mingi kivimäele, kus Villu tahtis paar kivi õhku lasta, kuid selle tulemusel sai ta viga ning ta toimetati haiglasse. Villu alles oleval silmal läks nägemine tuduvalt halvemaks ning ta käsi sai kõvasti viga.
Külas levisid jutud, et Kõrboja Anna tahab Villut oma talule peremeheks. Villu aga soovis sauna Eevi ära võtta. Peale seda, kui Anna kutsus nutt silmis Villut kõrbojale, läks päev mööda, kuni Villu ennast maha lasi. Kõrboja peremeheks sai Villust maha jäänud sauna Eevi poeg, kelle Anna koos lapse emaga Kõrbojale elama võttis.
2. Teoses esilekerkinud probleemid

Villu probleemid joomisega ning enese vaos hoidmisega.

Kõrboja Anna tugev soov saada talu peremeheks Villut, kellel on külas halb maine.

Sauna Eevi mure, et tal pole kuskil elada, kui ta ema sureb ning ootus, et Villu midagi ette võtab.

Villu tappis enda, jättes maha oma poja koos Eeviga.
3. Teose peategelas(t)e iseloomustus
Katku Villu – Ühest silmast ilma jäänud (selle kaotas ta siis, kui ajas Annat metsas taga ja sai oksaga silma). Tappis sauna Eevi kaitseks ära ühe mehe ning istus selle pärast kinni. Armastas olla looduses üksi ning uurida maas olevaid jälgi. Käis Kivimäel kivisid lõhkumas, et sinna kunagi põllu rajada. Peale vanglast vabanemist oli väga töökas. Esines probleeme joomisega. See muutis teda (nt. siis, kui oli jaanipäev või pähklipuudepüha). Külas käisid jutud, et temast saab Kõrboja peremees, kuid tema seda ei soovinud, tema tahtis hoopis sauna Eevi ära võtta. Oli Katku talu pärija. Omas palju tahtejõudu (Katku taluga olid tal suured plaanid). Tappis ennast peale seda, kui teda paluti Kõrbojale peremeheks.
Kõrboja Anna – 30ndates aastates preili . Kõrboja talu ainuke pärija. Algul ei soovinud ta sinna elama minna, kuid ta oli Kõrbojale ainukeseks võimaluseks nende perekonnast, kuna muidu oleks talu maha müüdud. Hea juhtumisoskusega ( kui ta Kõrbojale kolis, hakkas seal kohe elu liikuma). Kindel oma soovides ja tahtmistes ( ta tahtis, et Villust saaks Kõrboja peremees. Sellepärast tülitses ta oma isaga ning ta ei andunud järgi ka siis, kui Villu ütles talle „ei“ ning halises edasi. Heasüdamlik preili, kes ei soovinud otseselt kellegile halba ( talle meeldis Villu, kuid ta oleks soovinud, et temaga selliseid õnnetusi poleks juhtunud. Külarahvale, aga korraldas uhke jaanitule, et kõigil lõbus oleks).
4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus
Sauna Eevi – Villu lapse ema. Tema kaitsemise pärast istus Villu vanglas kinni. Eevi elas oma haige ema juures saunas. Teda ähvardas sealt välja viskamine peale ema surma. Üksildane üksikema ( üksildane- ootas ja soovis Villut omale kõrvale, kuid see ei juhtumata ; üksikema- Villu ei olnud tema kõrval, kui ta last kasvatas ). Ei olnud enesekindel ( ta läks Kõrbojale, et Annale öelda, et too Villi rahule jätaks, kuid kui nad olid veidi aega sõbralikult juttu ajanud, ei julgenud ta seda öelda ).
5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele

• Kõrboja Anna – Miks soovisid enda kõrvale just halva mainega ja vigast Villut? Mis sulle tema juures nii väga meeldis?
  
• Katku Villu – Miks tapsid sa end sellepärast, et sind Kõrbojale peremeheks taheti jättes Eevi sinnapaika?
  

6. Teose miljöö
Tegevus toimus ühes hajakülas. Talus asusid üksteisest kaugel. Kõige suurem ja tähtsam talu oli Kõrboja. Inimesed suhtusid seal üksteisesse kritiseerivalt ning ei suudetud unustada korda saadetud vigu. Seda tegid nad vist sellepärast, et tõsta endi enesehinnangut. Tähtis oli, et talul oleks olemas oma perest pärija, kes vanemate aetud asju edasi ajaks.
Ümberringi oli palju metsi ning talumaid. Külaelanikud armastasid käia suure järve ääres pidusid pidamas.
7. Huvitavaid tsitaate teosest

• Kümned, isegi sajad pisitillukesed märgid jälgedes jutustavad loo elust ja olust.
  

8.1. Teised teosest
Parafraseerides lauset “tõlkes kaduma läinud”, tuleb tunnistada, et “Kõrboja peremees” on lugedes kaduma läinud. Lihtsustatud armastus- ja külaromaaniks, on tõlgendamata jäänud romaani sügavam metatasand . Muidugi, ka Anna ja Villu armastusloona on “Kõrboja peremees” vapustav romaan. Ning külaromaanina annab ta hea läbilõike paradoksidest kubisevast maaühiskonnast, mis ühtaegu tahab, aga ei julge moderniseeruda. Ometi ei ole “Kõrboja peremees” lihtsalt üks väike lugu Tammsaare suurte narratiivide kõrval, nagu võib lugeda romaani uustrükkide järelsõnadest.
http://www.styx.ee/read_rssnews.php?id=30726
8.2. Minu nägemus teosest
Mulle see teos väga meeldis. Nõustun arvamusega, et külaromaan annab hea läbilõike paradoksidest klubisevast maaühiskonnast. Arvan, et raamatul oli väga hea lõpp. Sündmused tegid pöörde ning lõpuks elasid kõik õnnelikult, kuid siiski ilma Villuta.
9. Aita õpetajat

• Kuidas kaotas Villu oma ühe silma?
  
• Miks kutsuti Villut Kõrboja Mousiks?
  
• Kelle jälgi nägi Villu järve äära mõni päev peale vanglast vabanemist?
  

10. Aita iseennast kirjandi kirjutamisel
“Inimene pole võitnud midagi, kui ta pole võitnud iseennast” (A. H. Tammsaare “Kõrboja peremees” põhjal)
Inimene on enese kõige suurem vaenlane. Seda sellepärast, kuna probleemid ja raskused, mis tuleb läbi elada, on kõik iseenda põhjustatud. Selleks, et jagu saada muredest, peab inimene läbi analüüsima läbi palju oma tegusid , kuid isegi hoolimata sellest, ei suudeta ennast probleemidest eemal hoida. A. H. Tammsaare raamatus “Kõrboja peremees” , pidi peategelane Villu palju kannatama . Ta istus vanglas, kaotas oma silma ning vigastas oma allesolevat silma ning kätt tugevasti. Neid piinasid pidi ta kannatama just sellepärast, et ta ei suutnud jagu saada enda sees pesitsevast vihast, alkoholilembusest ning muudest segavatest faktoritest.
11. Autorist
Mõnda eluloost

• Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime)
  
• 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli
  
• 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm
  
• 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms)
  
• 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902 . aastast
  
• 1907. astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, kuid haiguse tõttu katkestas õpingud
  
• Tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. a sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. Venna juures elades kirjutas ta oma esimese romaani „Kõrboja peremees“.
  
• 1918. kolis Tallinnasse Kadriorgu, kus praegu asub tema majamuuseum
  

Loomingu üldiseloomustus

• oluliseks peab mõistust ja tundeid
  
• paralleele võib tõmmata Piibliga
  
• matsi ja vurle kontseptsioon
  

Olulisemad teosed

• „Kõrboja peremees“
  
• „Ma armastan sakslast“
  
• „Põrgupõhja uus vanapagan “
  
• „Tõde ja õigus“ I – V osa
  
• „Inimesest, elust, armastusest“
  
• „Tähtis päev“
  
• „Siin mägi, seal mägi...“
  
• „Sic Transit “