Olla nagu kõik või jääda iseendaks
See on küsimus, mis sobib esitamiseks kõigil tasandeil –
indiviidist tervete riikideni välja, alguse saab kõik aga
üksikisikust ning tema väärtustest, suhtumisest ja teadlikkusest.
Enesemääratluse küsimus on psühholoogiline probleem, mis
globaliseerumise ning üleilmsete moetrendide, massikultuuride ja
väärtushinnangute väljakujunemise tingimustes loob üha enam
kõneainet. Inimeste suutlikkus öelda „ei“ või „jah“
vastavalt oma äranägemisele ning omada originaalseid vaateid jt
jooni on ideede paljususe ja seega kogu ühiskonna arengu üks
põhialus. Originaalsust aktsepteeriv ja hindav ühiskond on pea
alati nii kultuuriliselt kui majanduslikult loovam ja ideerohkem -
oluliselt rikkam ja arenenum ühiskonnast, kus käsitletakse
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
276 laadimist
Kokku alla laetud
8 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Zion106
Õppematerjali autor
Olla nagu kõik või jääda iseendaks Tsiteerin Chalice lugu "Minu inimesed", "Sa võid ju liigitada neid nagu muusikat, tema nahavärvi, vaimu, tema religioonirikkust, tema hariduse, misiganes mille järgi..". Need sõnad iseloomustavad meie ühiskonda, kus igale nähtusele ja isiksusele tuleb nähtamatu silt külge kleepida. Enamus neid silte kannad nimetust "hall mass", mis iseloomustab suuremat hulka sarnaselt käituvaid inimesi, kes peale selle näevad veel lisaks sarnased välja ja eesmärgid ei erine ka suuresti
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Maailmas elab väga palju inimesi ja igaüks neist on ainulaadne. Alatihti püüavad mõned ennast muuta, olles seejuures paljuski sõltuvad ühiskonnast ning teistest inimestest. Võib öelda, et kõik inimesed on detailides väga erinevad, kuid põhilisemas küllaltki sarnased. Tekib küsimus: " Olla nagu kõik või jääda iseendaks?" Soov, millegi erilisega silma paista, on täiesti tavaline nähtus. Paljude unistuseks on pürgida oma sihtmärkide suunas ning elus läbi lüüa. Selleks, et läbi lüüa tuleb olla nagu teised, kuid samas julgeda erineda. Inimene peab arendama oma tugevaid külgi, mille peale ta kogu järgneva üles ehitab.Inimesel peaks olema oma maailmavaade, mida ta pidevalt järgib, et õiges suunas liikuda. Samuti peavad paigas olema eesmärgid ning tegeleda tuleb sellega, mis tõesti huvi pakub
SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE) KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI VAJADUSTE EEST VÄLJA, JÄÄDES ISE VÄÄRIKAKS JA SÄILITADES KA VESTLUSKAASLASE VÄÄRIKUST JA ÕIGUST ERIARVAMUSELE SELLISE KÄITUMISVIISI RAKENDAMINE VÕIMALDAB INIMESEL JÄÄDA ISEENDAKS, OLLA SIIRAS JA SÄILITADA ENESEVÄÄRIKUST I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE Plussid Miinused Uhke tunne Võtab energiat Inimene, kel on hea enesetunne, On vaja mõelda, tähele panna, uusi tekitab ka teistel juuresolijatel hea käitumisviise harjutada enesetunde
õigustatud, millistele argumentidele nad toetuvad. Platoni poliitilises õpetuses toetub selleteemaline õigustus kogu tema seniesitatud õpetusele, omades nii ontoloogilisi, epistemoloogilisi kui ka eetilisi eeldusi. Ontoloogiliselt on eeldatud eelkõige muidugi see, et tegelikkus kätkeb endas nähtuste muutumatuid üle-ajaloolisi olemus-struktuure, mis kujutavad endast ühtlasi igas vastavas nähtuste liigis kõige täiuslikumat olemist ning saavad mõistuslike olendite jaoks olla püüdluste sihiks ka nähtumuslikus maailmas. Nii kätkeb tegelikkus endas ka kesksete poliitiliste väärtuste – nagu “hüvelisus”, “õiglus” ja teiste selliste – olemus-struktuure, mis omavad universaalset, indiviidide suvast sõltumatut kehtivust kõigi seda liiki nähtuste kohta. Näiteks üks õiglane nähtus on õiglane tänu osavõtule õigluse ideest ja on ühtlasi tõeselt ja universaalse kehtivusega hinnatav ühel või teisel määral õiglasena
1. ENESEKEHTESTAMINE Elus tuleb tihti ette olukordi, kus on tarvis end jõu või nõuga maksma panna oma huve ja väärikust kaitsta. Kedagi veenda, mingi ettepanek läbi suruda, kellegi nõue või pealesunnitud kohustus tagasi lükata jne. Mida toimekam, ärksam ja ettevõtlikum inimene, seda enam tuleb tal äri- või ametiasjade ajamisel oma isiksuse mõjujõud mängu panna ning valmis olla ka teiste isikute vastuseisuga toime tulema (Kidron, 2001). Väljapaistva ameerika psühholoogi H. Murray järgi on paljud inimlikud tarbed seotud täisväärse eneseteostamisega suhtlemisel. Paarikümne põhilise inimvajaduse hulgas on nii sõprussidemete loomise kui iseseisvuse, jonni ja enesekaitse, abistamise ja abistatuse, keeldumise ja osavõtlikkuse ilmutamise tarbed. Konkreetne olukord tingib ühe või teise vajaduse esiletuleku määra
* Carl Gustav Jung ,,Inimene ja tema sümbolid" (peale tema on kirjanikuks ka ta õpilased) * Carl Gustav Jung ,,Psühholoogilised tüübid" (nii mahukas, et läheb kahe raamatuna) * Clarissa Pinkola Estes ,,Naised, kes jooksevad huntidega" (läheb kahe raamatuna) * Margaret Mark & Carol Pearson ,,Kangelane ja lindprii" (brändide loomisest) * Alfred Adler ,,Inimese tundmine" * Erich Fromm ,,Armastuse kunst" * Erich Fromm ,,Psühhoanalüüs ja zen-budism" * Erich Fromm ,,Omada või olla" * Karen Horney ,,Meie aja neurootiline isiksus" * Eric Berne ,,Suhtlemismängud" * Abraham Maslow ,,Motivatsioon ja isiksus" (läheb kahe raamatuna) * Starak, Oldham, Key ,,Risk olla elus" Isiksuse psühholoogia * Huvi isiksuse kui nähtuse vastu saab alguse kahekümnenda sajandi algusel, kui esimese maailma sõja ajal sõdurid hakkavad sõja ajal pead kaotama ning Ameerikas hakatakse
Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet.
oskab paremini analüüsida kõike toimuvat enda ümber ning oskab ka paremini tundma õppida teisi inimesi. Filosoofid tihtipeale mõeldes inimese elumõtte ja olemusele kohtusid küsimusega, kuidas peab inimene õigesti elama ning mis on üldse õige elu. Aristotelese sõnadel „õnn on samaväärne sellele, et inimese elukvaliteet on kõrgel tasemel“. Seega võib järeldada, et inimese jaoks õnn on rohkem rahaline võimsus. Samuti mainib Aristoteles, et igal inimesel õnn võib olla erinev, kellelgi raha, kellelgi sõbrad või pere. Iga inimene otsustab ise mis tema jaoks on õnn ning ei saa konkreetselt vastata küsimusele, et mis on ikka see õnn. Loetleda erinevate inimeste arvamusi seoses õnne, võib öelda, et enamiku õnn on midagi ilmne ja selge: õnne, rõõmu, auks, rikkusi, jne Õnn on, ja järgmine määratlus "moraalse teadvuse, mis tähistab riigi isiku, mis vastab kõrgeima rahulolu sisemiste tingimuste olemasolu,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
juhe sassis, viuviu
Kõik kommentaarid