50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
oundude
Õppematerjali autor
de- või d vahelise kahjulik suhte vorm Konkurent Kahjulik konkurend Taimed, kes võitlevad valguse pärast. Loomade s id puhul, kus tugevamad sunnivad nõrgemaid alistuma. Parasitism Parasiit, Paeluss ja inimene kahjulik peremees- organism Röövlus/ kahjulik Kiskjad, hunt sööb lamba ära kisklus saakloom Herbivoori herbivoori liblikaröövlid söövad taime a kahjulik d Mutualism kasulik Peremeesl taimede suhe seente mükoriisaga, mis varustab iik, bakter taime anorg. ühendite ja mitmete mikroelementidega
Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga Kommensalism eri liikide organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm Laguahel toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõppeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega) Lagundaja desturent. Surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism (bakter, seen, selgrootu loom) Omnivoor segatoiduline. Loomaliik, kes toitub nii taimedest kui loomadest Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik Populatsioon ühist territooriumi(levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum Populatsiooni arvukus ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tihedus ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta
* Mis on hingamine? * Millised on selgrootute hingamisviisid? Olulised mõisted * raamatkopsud * trahheed Miks peab hingama? Nii nagu kõik loomad, võtavad ka selgrootud keskkonnast hapnikku ja eritavad sinna kehas tekkinud süsihappegaasi, st organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel toimub gaasivahetus. Hapnikku on tarvis selleks, et saada toitainetest energiat: kõikides loomarakkudes toimub energiarikaste toitainete lagundamine hapniku abil. Süsihappegaas aga on jääkaine, millest organism peab vabanema. Maismaaloomad saavad hapniku õhust, veeloomad veest. Vastavalt elukeskkonnale on kujunenud loomadel gaasivahetuseks sobivad hingamiselundid. Hapnik ja süsihappegaas liiguvad läbi hingamiselundi hingamispinna nende väiksema kontsentratsiooni suunas (s.o difusiooni teel). * Milleks kasutab organism hapnikku? Hingamiselundi hingamispind * on õhuke, tavaliselt koosneb see ühest rakukihist; * peab olema kogu aeg niiske, et seda moodustavad rakud ei kuivaks õhuga
Mükoriisa (taim ja seen) Taime kasu seene juurtest on see, et taim saab rohkem toitained ja vett , kuna pind kust ained saada on suurem. Seene kasu taimest saab toitained, kuna seen ise ei sünteesi neid. Neutralism mõjutamine puudub. Ressursid, millepärast konkureerivad: Taimed: valgus, mineraaltoitained, vesi(ainevahetuse tööks), kasvukoht, ruum, tolmendajad, paljunemiseks(linnud, loomad viivad semmned laiali) Loomad: toit(võib olla ka liigisisine ja väline), elupaik, elamistingimused, kaaslased(ainult liigisisene), vesi(sisene väline), valgus(kõigusoojased) K keskkonnakandevõime! (Neutralismi graafikud) Samasuguste ökoloogiliste tingimustega liigid ei saa püsivalt koos eksisteerida, üks tõrjub teised paratamatult välja. Genofond kaitseb ühe liiigi kõikide geenide kogum. Taimede poolest on dominant see, keda on kõige rohkem. Loomade puhul toiduahelas tähtsaim.
Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse lühi- ja pikapäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 9. Oska graafiliselt kujutada ökoloogilise teguri mõju mõnele organismile (kasutades ja selgitades termineid: alumine- ja ülemine taluvuslävi; ökoloogiline amplituud ja optimum). Alumine taluvusväli teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukub. Enamiku meie kliima taimede areng pidurdub, kui temp. on 4 kraadi. Ülemine taluvusväli teguri maksimaalne intensiivsus, mille tõustes organism hukub. Enamiku meie kliima taimi kannatab temp. kuni 40 kraadi. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele. Ökoloogiline optimum kõige soodsam tingimus kus organism hakkama saab, sõltub organismi iseärasustest. 10
Bioloogia 10.klass PUISNIIDUD Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased eestlased saaksid nautida
veest ehk siis niiskusest. Taim saab vett juurtega mullast (enamasti) ja süsihappegaasi lehtedel olevate pooride nn. õhulõhede kaudu. Reaktsioon on pöörduv. Mida see tähendab? Päripidine reaktsioon kulgeb ainult energia andmisel ehk on endotermiline reaktsioon. Energia andjaks on päike. Ameeriklaste katse teha kinnine ökosüsteem maal ebaõnnestus. Süües aga süsivesikuid või teisi energiarikkaid aineid, vabaneb sama kogus energiat, mis talletati ainesse ja mida organism saab kasutada talitlemiseks. Energia vabastamiseks on vaja hapnikku (pöördreaktsioon), et energiarikast ainet oksüdeerida = põletada, mille käigus energia jälle vabaneb. Koos aastaaegade vaheldumisega muutub meie kliimavöötmes ka päeva pikkus – valgusperioodi pikkus. See avaldab mõju ka taimede ja loomade elutegevusele. Fotoperiodismiks nimetatakse organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele
(nt. liblikõielised taimed + mügarbakterid; põdrasamblik = vetika- ja seenerakkude kooselu). 3. Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist? Kui sümbioosi puhul oli kooselu mõlemale liigile kasulik, siis kommensialismi puhul on kooselu ühele osapoolele kasulik, teisele kahjutu (nt. mõndade mardikaliikide elamine sipelgapesas). 4. Milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks? Organism, kellele on kommensiaalne kooselu kasulik. 5. Millist kahju tekitavad parasiidid? Parasiidid elavad teiste organismide arvelt (nt. inimese soolestikus elav solge saab sealt toitu ning põhjustab inimesele tervisehäireid). 6. Koostage kolmelüliline kiskahel kodumaistest liikidest. NISU - > PÕLDHIIR - > ÖÖKULL 7. Võrrelge kisklust ja herbivooriat. Kiskjad söövad herbivoore, nemad kiskjaid mitte. Kiskjad peavad toidu saamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid