Kui ma oleksin Eesti põllumajandusminister (0)

Kui ma oleksin Eesti põllumajandusminister
Keskenduksin kolmele põhiprobleemile mis on suuresti seotud just põlluharimisega ning biogaaside tootmisega ja ka põllule sattuvate ravimijääkidega väetamisel.
Suurimaks probleemiks on põlluharimises üleväetamine mille suur tõus algas nõukogude perioodi lõpul, ning põllumeeste vähene keskkonnateadlikkus mida see siis ikkagi loodusele põhjustab. [6]
Intensiivse põllumajanduse mõjul on vee kvaliteet halvenenud kogu maailmas, veekogud rikastuvad liigselt toitainetega ehk eutrofeeruvad ning palju rohkem tuleb teha kulutusi joogivee puhastusele või uute veeallikate leidmisele. Euroopa Liidu maades on põllumajandusliku hajureostuse mõju veevarudele ilmnenud valusa kogemusena: reoveepuhastusele kulutatud miljardid pole andnud loodetud tulemust ja paljude veekogude seisund on endiselt kehv . Praegusel ajal asuvad põhilised põllumajanduse tootmisalad põhjavee toitealadel. Kaitsmata põhjaveega aladel on tõsime probleem sõnnik ja silomahl, mida ei suudeta veel korralikult ja keskkonnahoidlikult kasutada.[1]
Olgu teadmiseks, et ülemäärased nitraatioonid põldude aluses põhjavees pärinevad taimede poolt kasutamata jäänud lämmastikust.[6]
Samuti on suur oht põllumajandusele ravimijäägid. Alates 1940. aastast on antibakteriaalsete ravimite tootmine ja tarbimine maailmas mitmekordistunud, samal ajal on märksa suurenenud ka bakterite antibiootikumiresistentsus. Näiteks kui sõnnikus leidub tõvestavaid baktereid, võivad need täies elujõus põllule sattuda.Kui samas laudas on loomad saanud antibiootikumravi, võivad põllule jõudnud bakterid olla antibiootikumide suhtes resistentsed. Ja kui veel ei ole, siis on neil antibiootikume sisaldavas põllumullas elades kõik eeldused omandada see vastupanuvõime . [3]
Kolmandaks ,Eesti on suuteline rakendama rohkem biogaaside tootmise ja kasutamise võimalusi. Hetkel on biogaaside osatähtsus eestis veel väike. Samas me suudaksime vähendada oluliselt fossiilsete kütuste tarvet kasutades biogaasi kui soojusallikana kuid ka autode energiana ning mujalgi nagu näiteks põlluväetisena.
Biogaasi tootmisprotsessist väljuv käärimisjääk on väärtuslik põlluväetis , mida taimed omastavad paremini kui läga või tahesõnnikut. Kuna anaeroobsel kääritamisel lagunevad enamjaolt ka sõnnikule iseloomulikku lõhna andvad ained, siis ei levi käärimisjääki põldudele laotades hoopiski nii palju haisu kui tavapärasel sõnnikulaotusel.[2]
Kusjuures kõige suurem tootlikkus ei olegi biogaasi tootmises sealägal ega lehmasõnnikul vaid hoopis piimatööstuse jääkidel .[5]
Biogaasi hakati tootma taasiseseisvunud eestis esimesena Tallinna Paljassaare reoveepuhastusjaamas 1993.[7]
Kõigis kolmes valdkonnas on vajalik olukorda muuta ,et kindlustada põllumajanduse jätkusuutlik areng võrdselt loomakasvatajatele, põlluharijatele kui ka taastuvatele loodusvaradele mõeldes.
Põlluharimise osas tuleks muuta :
1.Põllumajanduse keskkonnameetmetesse tuleb leevendusmeetmena lülitada madalate reostunud veega kaevude asendamine. Selline meede on maal elavate inimeste elukvaliteedi tagamiseks tunduvalt efektiivsem kui näiteks sõnnikuhoidlate rajamiseks vajalikud kulutused. Hajaasustuse veevarustuse pilootprojektiga tuleb alustada Adavere piirkonnast .[1]
Kaasan tegevusse Adavere inimesed. Hullemaks see asja ei tee ja mõjub positiivselt inimeste tervisele.
1.2. Sügiskünni pindasid tuleks vähendada nitraaditundlikel aladel (nt: Pandivere ), ehk siis talvel taimkattega põllupindade suurendamine .[6] Selline tegevus pigem suurendab põldudele positiivset efekti liigilise mitmekesisuse näol ning vähendab nitraatide jõudmist põhjavette. Kaasan tegema põlluharijad .
1.3. Rajada rohkem puhverribasid põldude ja veekogude vahele, mis takistavad väetusainete kandumist põllult vette. Riski pole, pigem puhverribad meelitavad ligi rohkem tolmendajaid kes on kasuks ka põllule.Kaasan tegema põlluharijad, väiketalupidajad.[4]
1.4. Kontrollida üle olemasolevad sõnnikuhoidlad või rajada vajadusel uusi. Kaasan tegema loomakasvatajad. Kahju selline tegevus ei tee.Selgitada talupidajatele, et ka juba olemasolevad sõnnikuhoidlad võivad vahel siiski lekkida.
Ravimijääkide osas tuleks :

Rakendada täiendavaid uuringuid ning seadusemuudatusi mis vähendaks ravimijääkide jõudmist põldudele. Kaasan tegema riigi ning vastavad teadlased ja institutsioonid . Selline tegevus võib kindlasti alguses põhjustada pahameelt talunike poolt, kuid pikemas perspektiivis tooks kasu ja muutuksid ka põllul kasvatatavad taimed puhtamaks ravimijääkidest ning väheneks ravimiresistensus haigustel mis põllumajandusloomi kimbutavad.
Biogaasi tootmise edendamise osas tuleks:

Propageerida biogaasi kasutamist.Teavitustöö toob pigem kasu ja teadlikkuse tõusu.Kaasan biogaasi tootmise ettevõtted.

Muuta seadusi, et saaks selles vallas areneda konkurents mis tooks sisse uusi tehnikaid ja paneks samas arendama ka töötluse efektiivuse kasvu. Toob pigem kasu ning kaasaks seaduste muutmiseks riigikogu.

Moodustada ühing mis alustaks biojäätmete tarnimist ning pakkudes näiteks talumeestele ka hüvesid. Näiteks kui talumehel on jäänud seisma või läinud halvaks silorullid, heinarullid. Siis saaks ta need mingisuguse hinna eest biogaasi tootjale maha müüa. Sama kehtiks ka sõnniku, õlletööstusejääkide, piimatööstuse jääkide jms kokkuostmisel. Selline tegevus tooks pigem kasu kõigile. Tegevusse kaasaksin nii biojäätmete müüjad( talumehed , põlluharijad, tööstused),kui ka potentsiaalsed kokkuostjad.
Ressurssidena saaks kasutada nii riiklikke toetusi kui ka euroopa toetusi.
Tulemusena:

• Paraneks eesti elanike joogivee kvaliteet mille halvenemist on põhjustanud üleväetamisest tingitud nitraatide tõus vees.
  
• Sügiskünni pindalade vähendamine karstialadel või nende jätmine väheintensiivsesse kasutusse parandab oluliselt karstialadel põhjavett.
  
• Puhverribad soodustavad põllule kasulikke nn. liikuvaid agente (ingl. mobile agents ): tolmeldajaid, näiteks kimalasi, kahjurite vaenlasi , näiteks lepatriinusid. Neile on tüüpiline peatuda rohuribal, aga toitu käia hankimas põllul.[4]
  
• Kõik mis on kasutuses paraku laguneb aja jooksul või lekib . Siinkohal sõnnikuhoidlate kontroll vähendab nende lekete riski . Hoidlaid mida enam parandada ei saaks, tuleks ümber ehitada.
  
• Ravimijääkide kontrolli tõhustamine muudaks jäätmekäitluse tavasid ning paneks vastutustundlikumalt ravima loomi. Aitaks arendada või leiutada viise kuidas sõnnikutöötluses ravimijääke filtreerida . See julgustaks talupidajaid või ettevõtjaid kelle sõnnik ei vasta nõuetele pigem seda müüma biogaasi tootvatele ettevõtetele kus samuti ravimijääkide töötlus või kogumine toimuks.
  
• Biogaasi propageerimine suurendaks selle kasutust , suurendaks selle tootmise efektiivsust ning julgustaks leiutama uuenduslikke viise kuidas jõuda võimalikult paljude tarbijateni.
  
• Biogaasi vallas konkurentsi elavdamine oleks vägagi kasulik nii tarbijatele kui ka kogu riigi jäätmemajandusele. Leiutatakse nt eramajadele biogaasi tootmiseks masinaid, et inimesed saaksid eramajapidamistes ise toota biogaasi iseenda jääkidest ( näiteks majapidamise reovesi , toidujäätmed, muruniitmise jäätmed.
  
• Biojäätmete kokkuost muudaks väga palju . Inimesed kes varem nt muruniitmisjääke , toidujääke, reoveejääke,sõnnikujääke, tehaste jääke ei väärtustanud, hakkaks selle pealt teenima kasu ning muudaks looduse puhtamaks. Mis muudaks puhtamaks lõppkokkuvõttes ka jõed ning järved ja joogivee.
  

Kokkuvõtteks:
Selline tegevus oleks vajalik kogu maailmas ning muudaks selle puhtamaks ja jätkusuutlikumaks kohaks. Nagu jutust selgus, siis on kõik omavahel mingitpidi seotud,nii põllumajanduses väetamine, kui ka ravimijäägid ning biogaasi tootmine on omavahel seotud.
Seega aitaks vastavad tegevused ning seadusemuudatused ahelreaktsioonina muuta põhjavett puhtamaks kui ka edendada taastuvate loodusvarade kasutamist ja pöörata tähelepanu ravimitele. Kindlasti on olemas mooduseid kuidas aina paisuvat ravimitööstust ohjeldada , kasvõi pöörata tähelepanu rohkem alternatiivmeditsiinile. Enamasti saaks ka põllumajandusloomi ravida looduslikumalt ning seeläbi vähem ravimijääke ringlusesse lastes .
Kasutatud kirjandus:

EL 2005/4 Pinna- ja põhjavee olukord nitraaditundlikul alal ( http://www.eestiloodus.ee/artikkel1070_1062.html )

EL 2010/6-7 Põlva energiamajanduse roheline tulevik ( http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=3361&id_a=3333 )

EL 2012/6-7 Ravimijäägid looduskeskkonnas ( http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=4680&id_a=4623 )

EL 2011/02 Keskkonnahoidlik põllumajandus tasub ära ( http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=3733 )

M. Luna-delRisco1, A. Normak1 and K. Orupõld1,2. Biochemical methane potential of different organic wastes and energy crops from Estonia. Agronomy Research 9 (1–2), 331–342, 2011

Lämmastikuringest, Nitraadiprobleem . MADIS METSUR , TIIU VALDMAA 2003
( http://www.maves.ee/Tasub_teada/nitraat.ht m)

Biogaasi ressurss ja tootmine Eestis. Projekti W-Fuel andmebaasi loomine. Ülo Kask
Tallinna Tehnikaülikool, Projekti W-Fuel infopäev Lääne-Virumaal, Rakvere, 4.03.2010