Vargamäe naised (0)

5 VÄGA HEA

Vargamäe naised
Vargamäe asus keset soid ja rabasid, seal kasvasid vaid üksikud kidurad männid ja karjamaadki olid suurelt jaolt vee all. Selline ümbruskond jättis oma jälje kõigile Vargamäe elanikele, nii meestele kui naistele. Tundub aga, et naised olid need, kes kõige rohkem kannatasid.
Krõõt ei sobinud algusest peale Vargamäele, ta oli sealse raske ja kontimurdva töö jaoks liiga pika ja kõhna kehaehitusega. Ta sobis rohkem oma isakoju suurte laante keskel, mitte aga Eespere perenaiseks keset soid, rabasid ja kiduraid mände. Olgugi, et Krõõt Vargamäele ei istunud, pidi ta seal päevad läbi tööd rabama , sest tema eest kedagi teist seda tegemas ju polnud. Oli küll tüdruk, aga ega tema kõike perenaise tööd saa teha, perenaine peab ikka oma tegema, jõuab siis või ei jõua. Andres ja Krõõt pidid ikka oma toimetamistega teistele eeskujuks olema, et teisedki kõvasti töö murraksid. Nemad kahekesi tegid kõige rohkem tööd ära ja ehk Krõõt rohkemgi kui Andres, sest tema pidi tegelema loomade ja majapidamisega ning kui sai ka välitöödel abiks olema. Kõigi nende toimetuste juures tundus, et aeg hommikust õhtuni on liialt lühike. Nõnda möödusid perenaise päevad ja polnud sugugi imestada, et temast kadusid naer ja rõõmus olek. Oma isakodus oli ta ikka vahel laulu suhu võtnud, aga Vargamäel ei juhtunud seda kunagi, siin käis ta alatihti nutetud silmadega ringi – küll valas ta pisaraid õueväravas, küll laudas ja aidas , kartulipanekul ja –võtul. Nutt oli muutunud osaks argipäevast ning Andres ei teinudki sellest peagi välja, tundus, nagu see peakski nii olema, et Vargamäe perenaine ei tohigi naerda, vaid peab aina silmi pühkima. Ka Krõõda esimese lapse sünd ei toonud muutust. Olles kangesti poega oodanud, aga tütre saanud, olid pisarad taaskord varmad tulema oma mehe näol pettumust märgates. Järgmised kaks tütart tõid talle jällegi nutu kurku, kuigi polnud ju midagi parata. Neljanda lapse Andrese sünd oli vist Krõõda elus ilusamaid hetki. Käes oli kauaoodatud poeg ning tal oli hea meel, et sai oma mehe õnnelikuks teha. Aga see õnn ei kestnud kaua, sest Krõõt tundis, et oma asemelt ta enam ei tõuse ja seda ei juhtunudki. Surres oli ta suul naeratus, mis elades enam ammu sinna polnud sattunud, sest viimaks ta tundis, et lõpuks ometi saab puhata , pole vaja enam kontimurdvat tööd teha ja nutetud silmadega ringi käia.
Krõõt oli oma mehest praktilisema mõtlemisega, sest nägi isakodust lahkununa oma uut kodu sellisena, nagu see oli, aga mitte nagu Andres, kes nägi vaid seda, milline peaks Vargamäe tulevikus olema. Selleks, et teha Vargamäest see, mis ta olema peaks, nõudis peremees , et kõik töötaksid selle nimel. Kellelgi ei lasknud ta puhata, kõige vähem endal ja oma naisel, kes pidi väga palju vaeva nägema, et aidata oma meest teel tema unistuste täitumise poole. Krõõdal oli küll raske, aga ei kurtnud ta kunagi. Oma mehega ei olnud ta ühel nõul ka suhetes Oru rahvaga. Ikka püüdis ta Andrest tagasi hoida, et see oma üleaedsega pahandustest hoiduks, kuid mees ei kuulanud teda, sest see polevat naiste mure. Aga Krõõt tahtis rahulikult elada, ilma tülideta. Oma mehega ei riielnud ta kunagi, kuigi mees ise temaga tõreles. Esimest korda juhtus see heinamaal, kui vihm ähvardas kaela tulla ning oli tarvis kiiresti koormat laduda. Rutuga ei märganud Krõõt, et koorem viltu läks ning lõpuks kukkus kõik ümber. Hiljem läks Krõõt aita ema vana kirstu najale nutma mehe sõnade pärast. Surivoodilgi mõtles ta sellele korrale tagasi ja leidis, et kui ta tookord poleks pisaraid valanud, oleks ka ülejäänud korrad olemata jäänud. Aga seda ei või kindlalt teada, sest oli see esimene kord ja olid ka need ülejäänud.
Kui Mari Vargamäel veel tüdrukuks oli, laulis ja naeris ta alatihti. Oma rõõmsa olekuga võlus ta sulase Jussigi ära. Nad abiellusid ning said Andreselt loa sauna elama minna. Mari oli Jussiga õnnelik ja neil sündisid kaks last: Juku ja Kata. Ikka käis Mari peres abiks ja vaatas , et Krõõdal liialt raske poleks. Pere- ja saunalapsed mängisid koos ning kui Krõõt suri, palus ta Marit , et too tema laste eest hoolitseks. Maril ei jäänud midagi üle, sest oli ta oma lubaduse ju andnud, pidi hakkama väikest Andrest imetama ning kolima koos oma lastega peresse, et aidata Andrest majapidamises . Mõistis ta küll, et Jussile see ei meeldinud, aga teha ei saanud ta sina midagi. Lubas küll, et läheb peagi oma mehe juurde sauna tagasi, aga see päev ei jõudnudki kätte, sest oma käitumisega viis ta Jussi nii kaugele, et too end üle poos peale seda, kui oli Andrest rünnanud. Mari tundis endal süüd mehe surmas, sest oleks ta ju pidanud kohe sauna tagasi minema, kui Juss kutsus, aga ta ei läinud. Ei läinud sellepärast, et tegelikult ei tahtnud ta seal elada, vaid Vargamäe perenaine olla. See rõhuv süütunne kaotas ka laulu tema huulilt ning tõi pähe vaid muremõtted, mitte aga nalja ja naeru nagu vanasti. Ka siis, kui Andres Marist päriselt Vargamäe perenaise tegi, ei muutunud ta endiseks, just nagu Vargamäe perenaised ei tohikski õnnelikud olla. Andres oli aga Mariga just sellepärast abiellunud, et too tüdrukuna ikka oli naernud ja laulnud, kuid kuna Mari nüüd tõsiseks muutus, ei suutnud ta kuidagi sulatada Andrese Krõõda surmast alates külmuma hakanud südant. Nii mõnigi kord pidi Vargamäe uus perenaine kuulma etteheiteid oma mehe suust ning võrdlust kadunud Krõõdaga. Ainukeseks lohutuseks tööga täidetud päevades oli Mari ja Andrese esimene poeg Indrek. Temaga oli Maril eriline suhe ja lapski hoidis oma ema erilise hoolega. Teisi lapsi, olgu nad Krõõda või tema enda omad, hoidis Mari ka ning kaitses Andrese vihagi eest, kuid Indrek oli talle nagu meenutuseks neist õnnelikest aegadest, mis olid kunagi ammu olnud.
Kui Andrese ja Krõõda esimene tütar suureks kasvas, oli tema ja Pearu poja Joosepi sõprusest välja kasvanud armastus. Kui Liisi isale rääkis, et tahab Oru Joosepiga abielluda , oli Andres sellele vastu. Aga tüdruk ei hoolinud isa vastuseisust ning oli valmis isegi sauna minema, et ainult saaks Joosepiga olla. Kahekesi kavatsesid nad Vargamäelt ära minna. Liisi uskus, et ei armastagi seda kohta, sest kõikjalt vaatasid vastu vaid halvad mälestused, ent kui ta viimaks lõplikult väljamäelt alla sõitis, olid tal silmis pisarad – sünnikoht oli talle siiski armsam , kui ta uskus.
Krõõda teise tütre abiellumisegagi oli Andresel raske leppida. Ka Mareti tulevane mees ei meeldinud tüdruku isale. Andres proovis küll tüdruku meelt muuta, ent asjatult – Maret olevat nagu kadunud Krõõt: heidab alla, aga järele ei anna, tee mis tahes. Tüdruku õnneks andis isa ise lõpuks järele ning ta võis abielluda. Kuid ma arvan, et oma mehega ta väga õnnelik ei olnud, sest ta ei armastanud teda päriselt ning abiellus vaid seetõttu, et mees teda armastas ja Maretil kedagi teist võtta ei olnud.
Vargamäel oli palju erinevaid naisi, kes kõik endast sinna midagi maha jätsid: Krõõt jättis sinna oma elu, Mari tervise, Liisi ja Maret lapsepõlvekodu. Kui poleks olnud neid, oleks Vargamäe ja Andres kindlasti olnud teistsugused . Aga millised? Seda ei saa iialgi teada.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 29 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lynson Õppematerjali autor

Vargamäe naised kirjandus

Sarnased õppematerjalid

docx

Miks Vargamäelased õnne ei leidnud?

Miks Vargamäelased õnne ei leidnud? Vargamäe asus keset rabasi ja soid, seal kasvasid vaid üksikud kidurad männid ja karjamaadki olid suurelt osalt vee all,see tegi põlluharimise väga raskeks. Selline ümbruskond jättis jälje kõigile Vargamäe elanikele, võib-olla oli sellepärast raske Vargamäelastel oma õnne leida. Krõõdaga esmakordselt Vargamäele tulnud Andres ei näinud Vargamäed sellisena nagu see oli, vaid nägi seda, milline peaks Vargamäe tulevikus välja nägema. Kellelgi ei lasknud ta puhata, kõige vähem endal ja oma naisel, kes pidi väga palju vaeva nägema, et aidata oma meest teel tema unistuste täitumise poole. Pealegi ei saanud Vargamäel kunagi töö otsa, ikka tulid uued hädad ja uued takistused

Eesti keel

doc

Tõde ja Õigus I osa ( Põhjalik )

kahandanud. Pole muud kui roogi uut põldu ja puhasta uusi niite, muidu pole varsti enam toas ega laudas midagi suhu pista. Alguses tegi Andres tööd mingi eesmärgiga, aga nüüd nagu harjumusest või paratamatusest. Kasvab põllu- ja heinasaak, peab loomi juurde muretsema, aga muretsed neid juurde, siis tekib varsti vajadus suurema saagi järele. Mehele tundub nagu oleks ta nõiaringis - ta mõistab ligi kümne aastase rähklemise järel, et ta ei suuda kõike teha, mida Vargamäe temalt nõuab. Ta ei usu, et seda noor Andreski suudaks, aga ühte tahab ta siiski tõeks teha, et sood 1 saaks loomakandvaks, tänini pole ta sedagi suutnud teha. Siiski usub oma jõudu ja tulevikku, sest elatakse ju suurel majandusliku tõusu ajajärgul. Paarikümne aasta möödudes, ei valmistanud Andresele enam midagi rõõmu. Aastate jooksul olid tal tekkinud põldudele pikad kiviaiad ja kivivaremed, aga põld on ikka kive täis.

Kirjandus

doc

Tõde ja õigus I osa

see oma naise suud pidada ei oska. Pärast seda andis Madis oma eidele tubli nahatäie, et viimane teaks, mis teda edaspidi ees ootab, kui ta veel keelt lõksutama peaks. Varsti sündiski Maril nääpsuke poeg, kes sai nimeks Indrek. Andrese üks soov oli siiski täitunud: Vargamäele tulles oli ta lapsi tahtnud ja neist polnud õnneks puudu. Aastate möödudes olid Andrese ja Krõõda lapsed juba suureks sirgunud ning Pearu pojad Joosep ja Karla samuti. Vargamäe lapsed said omavhel hästi läbi, hoolimata vanemate vihavaenust. Andrese ja Mari esimene poeg oli juba mõni kuu üle nelja aasta vana, kui sündis järgmine poeg Ants. Varrud otsustati pidada koos nelipühadega ning Eespere ei hoidnud millegagi tagasi, kõike oli küll. Kutsutud oli isegi Oru Pearu ühes kõigi teiste Tagapere elanikega, sest paar viimast aastat olid Vargamäe peremehed rahulikult läbi saanud, ning veel palju teist rahvast.

Kirjandus

rtf

Tõde ja õigus

1. Vargamäe Eespere peremees Andres Paas (Mäe Andres)- laiavõitu nägu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega. Kavatsus maapind esimesel võimalusel maha müüa. Ei olnud tema tõelise väärtusega arvestanud. Abielu tähendas talle eelkõige lapsi. Isakodu asus välismaal. Ei olnud suur viinavõtja, rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp. Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja, kui asi tõsiseks läheb annab kere peale

Kirjandus

docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju

Kirjandus

doc

"Tõde ja õigus" - kokkuvõte

XXIII (224-230) Mari ütles, et tööd ei tee teda kurvaks. Andres kuuleb Aaseme Aadult laulu kohta. Andres hakkab rihma andma aga lapsed takistavad. Andres saab laulusõnad ja hävitab need. XXIV (231-2237) Andres sõimas saunatädi läbi ja saatis ta Madise järgi. Saunatädi sai rihma. Saunatädi arvamus pererahvast. Maril ja Andresel sündis poeg. XXV (237-252) Eespere laste nimed. Nõrk Indrek sünnitab palju kurvameelsust ei saa mängida, puhata, magada. Lastel oma Vargamäe. Andrese ja Pearu rahavõistlus kõrtsis. Pearu eit pidi mehele viima kapukad taldriku ja kinnastega. XXVI (252-266) Vargamäe Andres ehitas uut rehetuba ja rehealust. Maret ja Liisi viivad Joosepile ja Karlale saepuru, koort, liiste aga ainult natukene. Kasuema Mari lubab nende saladust hoida. Poisid mängisid Türki ja Venet. Andres oli hädas uute kividega - tööd pidevalt. XXVII (266-285) Mari soovib uut lauta, mitte aita. Antsu ristsed ja nendeks valmistumine (loomade

Kirjandus

doc

Tõe ja õiguse I osa kokkuvõte

raske seal liikuda. VI Nelipühad, karjapoiss Eedi, Tagapere Kaarli ja Eespere Andrese jõukatsumine(Andres katsub jõudu Pearu sulasega, selgub, et Andres on väga tugev peremees), kõik on külas Eesperel pärast kirikus käimist, peetakse pidu, tutvustatakse end teistele, näidatakse Eespere kodu (meie mõistes soola- leiva pidu). VII Kaarel ja Maie Andrese sõnnikuvedu VIII Heinatöö, Krõõda tegemised suurem töö, Vargamäe nimi IX Saaki vähe, ree laenamine, Krõõda tütar, Andres polnud rahul X Töö tegemine talvel, Mai läks ära, Pearu ja Andrese vaidlus, ärplemised, Pearu piiriaia lõhkumine, Krõõt ja sead XI Mari, hobuste koplist väljalaskmine, Pearu ja Andrese esimene tüli, leppimine, Pearule meeldib Krõõt rohkem kui ta enda naine XII Raske töö, Pearu salajane abi ei millegi eest, Juss ja Mari XIII Uued kambrid valmis, teine laps on tütar, Andres jälle pettunud, Andrese esimene Krõõda

Eesti keel

doc

A.H. Tammsaare "Tõde ja õigus"

A.H. Tammsaare ``Tõde ja õigus`` Perekonnaelu 1.Andrese ja Krõõda abielu iseloomustus. Vargamäele minnes unistas Andres- kraavid teeme sügavamaks, tee kõrgemaks ja siledamaks. Andres unistas sellest, mis väärtuse tööga võiks Vargamäele anda. Andres tundis, kuidas omandatud maalapp tekitas kohustusi, millest ei või loobuda, kui oled aus inimene. Abielu Krõõdaga tähendas lapsi, kellele Vargamäe jätta. Andres unistas, et terve Vargamäe oleks kord tema laste käes. Töörõõmud etendasid Vargamäele tulles peamist osa Andrese elust. Ta tundis lõbu tööst. Põllukraavis ja kivihunnikus puhkasid mälestused peremehelikest mesinädalaist. Peagi peab Andres tunnistama, et jaks ei hakka peale võsale, mis tahab igalt poolt peale tungida ja vili ei kasva niihästi, kui lootis. Andres ja Krõõt ei taha, et nende ostetud koha peaksid lapsed tasateenima ja seepärast teevad kõvasti tööd.

Kirjandus

Rohkem sarnaseid