Dobermann (0)

Sõmerpalu Põhikool
Kristen Parijõgi
5.klass
Koer
Referaat
Sõmerpalu 2009
Sissejuhatus
Dobermann on keskmist kasvu, tugev ja muskilise kehaehitusega. Oma elegantsete joonte, uhke hoiaku ja temperamentse iseloomu ning meelekindla ilme tõttu vastab ta koera ideaalpildile. Dobermanni kere näib peaaegu ruudukujulisena, eriti isastel. Karv on lühike, karm ja tihe, aluskarv ei ole lubatud. Värvustest on Euroopas lubatud must ja tumepruun (Ameerikas ka sinine ja isabella e. koorekohvivärv), roostepunaste selgepiiriliste puhaste värvimärkmetega. Märgid koonul on täppidena põskedel ja kulmude peal; kõril, kaks märki rinnal; kämblal, pöial ja käppadel, tagajäsemete siseküljel, küünarvartel ja saba all. Turjakõrgus on isastel 68 - 72 cm, emastel 62 - 68 cm ( soovitav on keskmine kasv).
Tõu ajalugu
Tõu algusajaks võib lugeda 19. sajandi keskpaika Saksamaal Apoldas, kus Friedrich Louis Dobermann aretas omale sobiva koera ühendades ja sobitades kokku palju erinevaid koeratõuge. Dobermann on ainus saksa tõug, mis kannab oma esialgse aretaja, Friedrich Louis Dobermanni (02.01.1834 - 09.06.1894) nime. Teatakse , et ta oli maksukoguja ja lihunik, kes kõrvaltööna tegeles koerapüüdjana, kel oli seaduslik õigus kinni püüda hulkuvaid koeri . Aretusmaterjalina kasutas ta kõige teravamaid koeri sellest kontingendist. Need nn. "lihuniku koerad ", milliseid peeti juba tollal küllalt puhtatõulisteks, mängisid tähtsaimat rolli dobermanni tõu tekkimisel. Need koerad olid segu varasemast rottweileri tüübist ja Thüringi aladelt pärinevast roostepunaste märkidega lambakoera tüüpi koertest. Nii saavutas hr. Dobermann "oma tõu", mis polnud mitte ainult vilgas, vaid ka kõrgete kaitseomadustega ja hästi kodustatud. Neid kasutati tihti valve - ja politseikoertena. Ulatusliku kasutamise tõttu politseitöös saidki nad hüüdnime "sandarmikoer". Neid kasutati ka jahil röövloomade leviku piiramiseks. Nende asjaolude tõttu oli enesestmõistetav, et dobermann oli selle sajandi alguseks ametlikult tunnustatud politseikoerana.
Esimesed dobermannid
Esimesed ametlikud andmed dobermanni kohta avaldati 1890. aastal raamatus Dobermannpinscher Verein Saksamaal. Esimene dobermannide erinäitus toimus 1899. aastal, kus kohtunikuks oli härra Ullrich. Osa võttis 12 koera, näituse võitis Graf Belling von Grönland (Thüringen).
Otto Göller asutas von Thüringeni kenneli 1901. aastal ja tema lisas dobermanni nimele sõna pinšer juurde.
Saksa Dobermanniühing uuris 1933. aastal tõu algupära ja üritas seda müsteeriumit lahendada. Intervjueeriti paljusid vanu kasvatajaid. Pikkade arutelude järel jõuti järeldusele, et suurim roll dobermanni aretuses on olnud saksa pinšeril.
Kirjeldus
Dobermann on keskmise suurusega jõuline koer. Tal on ilus kiilukujuline pea, hästi kaarduv kael, mis läheb sujuvalt üle õlgadeks - mis koos moodustavad tugeva, kindla esiosa . Ühendades selle lihaselise tagaosaga, lisades hästi liibuva naha, mis on kaetud lühikese tiheda karvaga saab selge ja karge koera silueti, kelles on aadellikkust, erksus ümbritseva suhtes ning julgus ja liikuvus igas olukorras.
Dobermann on koer, kellel on palju energiat ning vaadates seda lühikese seljaga galopeerijat vabalt jooksmas kas rannas , põllul või mägedes, mõistavad paljud, mida nähakse hirve graatsias, kiiruses ja ilus.
Hoolimata sellest, et algselt aretati dobermann valvuriks ja kaitsjaks, on dobermannil jälitustegevuseks väga hea nina ja teda on tihti kasutatud kurjategijate kinnipüüdmisel. Mõningatel juhtudel on omanikud üllatusega märganud oma dobermanni jahiinstinkte ning neid edukalt jahil rakendanud. Peale selle on dobermanne kasutatud veel lambakarjatajatena.
Dobermanni lojaalsus, pühendatus, enesekindlus ja ülihea treenitavus (õigetes kätes) sai otsustavaks , et neid kasutati USA merejõududes Teises Maailmasõjas. Vastandina kasutatakse dobermanni pimedate ja kurtide juhtkoertena.
Dobermann on üks targemaid koeri maailmas. Ta on tuntud oma intelligentsi ja veidra arutlemisoskuse poolest. Need omadused koos dobermanni tugevuse, elujoovastuse ja lihtsa, kuid siiski keeruka loomuse ja temperamendiga vajavad palju aega suhtlemiseks teiste koerte ja inimestega, koolitust ja piisavalt trenni. Dobermann ei sobi inimesele, kellel on vähe aega ja energiat.
Teiselt poolt on dobermann väga hell ja leidnud tee oma omaniku südamesse, nagu keegi teine koertest ei ole seda teinud.
Iseloom
Küsi ükskõik milliselt dobermanni omanikult ja nad vastavad, et dobermann on iseloom karakteriga. Vaata tema tumedatesse silmadesse ja sa näed, kui uudishimulik ta on. Ta uurib iga puud ja kivi, laseb igal rohuliblel paljastada oma saladused väga tundlikule ninale, ta on valvas iga liigutuse suhtes, olles iga hetk valmis oravale või liblikale järgi tormama. Tagasi tulles laia naeratusega, ja teada andes , kui õnnelik sa oled, et sind kaitseb temasugune suurepärane kaaslane.
Vaata oma dobermanni pehmetesse armastavatesse silmadesse, ja sa saad teada, et oled tema jaoks maailma naba . Ta saab aru, mida sa tunned, ja juhindub sellest, kas sa aktsepteerid olukorda või mitte. Kui ta märkab, et midagi on valesti või tunneb, et kardad , muutub ta tähelepanelikuks - tema silmad muutuvad - valmis ohuga silmitsi seisma.
Kaitseinstinkt on dobermannil kaasasündinud (seda ei saa maha suruda ega koolitusega kõrvaldada) ning edasine "valvekoera" koolitus ei ole vajalik.
Dobermannid on inimeste koerad, osutades erakordset pühendumust oma perekonnale või omanikule. Dobermann rahuneb toas kiiresti (juhul, kui temaga on väljas piisavalt tegeldud) ja ta on väga õnnelik jagades sinu kodu, voodit (mille ta vallutab) ja sinu sööki. Väga tavaline on, kui sinu dobermann naeratab, toetub sinu vastu, tonksab sind, et rohkem tähelepanu saada ja järgneb sulle toast tuppa . Nendel põhjustel viidatakse tihti dobermannile kui "takjale" ja üks sellise koera eelis on see, et sa ei pea enam kunagi üksi vannituppa minema.
Väljas kuudis elades või tundide kaupa aias ilma pideva tähelepanuta olles või liiga tähtsal kohal perekonnas ("karjas") olles muutub dobermanni iseloom ning see tekitab probleeme. Tihti on sellistes elutingimustes elavad koerad ka puuduliku dressuuriga ning need dobermannid on tihti arad, kartlikud ja närvilised.
Teiste koertega kohtudes peaks olema ettevaatlik. Kui kutsikal juba varakult teiste koertega suhelda ja mängida lastakse, saab temast mänguhimuline koer. Juhul kui aga kokkupuuted teiste koertega ära jäid, ei pruugi sinu dobermann neisse väga hästi suhtuda .
Kui nad on haiged, võivad dobermannid olla küllalt stoilised, varjates valu kaua enne kui sina seda märkad. Terve dobermann tuleb sinu juurde või liigub aias ringi erilise sörgiga, samal ajal kui haige dobermann ainult käib, hoides oma pead ja kaela madalal. Mõned dobermannid tõmbavad ennast kerra ja ei taha üldse liikuda . Nende silmad on kurvad.
Sõltuvalt haigusest ei söö mõned dobermannid üldse, mõned käivad edasi tagasi, rahutult ja hingeldades. Teised sirutavad ennast tihti. Dobermannidel on halb komme igasuguseid asja alla neelata, mis võivad seedesüsteemi blokeerida. Kui asi on nii, ei taha su dobermann süüa, või kui ta sööb, siis oksendab ja hingeldab ja sirutab ennast jälle. Kui su dobermannil on mõni neist sümptomeist, siis konsulteeri kiirest loomaarstiga.
Kõige raskem osa dobermanni omamise juures on see, et ta ei ole surematu ja ühel päeval ei pruugi ta enam sinu juures olla. See hetk on ainuke, kui oled pettunud , et kunagi endale dobermanni võtsid.

Silmad

Silmadest tuleb rähma - see on loomulik. See tuleb lihtsalt ära pühkida. Rähma värvus peaks olema hallikas. Juhul, kui silmadest tuleb kollakat või rohekat rähma, pöördu kohe arsti poole, kuna see tähendab, et sinu dobermann võib haige olla.

Mänguasjad

Dobermann on väga hea mänguasjade hävitaja. Üks kindel mänguasi on Kong , mis väga vastupidav. Sellel kummist jullal on sees tühimik, kuhu saab toppida erinevaid maiuspalu, mille kättesaamiseks kulub sinu koeral tunde. Dobermannidele meeldivad ka tennispallid, kuid nendega peab ettevaatlik olema - on teada juhtumeid, kus dobermann on tennisepalli kurku tõmmanud.
Ole ettevaatlik toodetega, millele on kirjutatud - saab ohutult alla neelata. See ei tähenda, et need edukalt seeditud saavad.

Hooldus

Dobermannid vajavad kutsikana palju suhtlemist nii erinevate inimeste kui koertega. Peale selle peaksid nad kindlasti läbi tegema algdressuuri. Dobermann on väga intelligentne töökoer ja armastab õppimist, samuti kulutab ta trennis piisavalt energiat, et omanikul pärast kodus rahulik on.

Elamistingimused

Dobermann ei ole koer, kes väljas elada tahaks / elama peaks. Nad on inimeste koerad ja eelistavad seda keskkonda, mida sinagi. Kui sul on palav , on ka sinu dobermannil palav. Kui sul on külm või sa ei taha enam päikse käes olla, on ebamugav ka su dobermannil.Kõrge taraga avar aed on muidugi suur pluss, kuid dobermann saab hästi hakkama ka väikse aiaga majas või isegi korteris . Seda niikaua, kuni omanik saab aru, et dobermann armastab (vajab) treeningut ja pakub talle pikki jalutuskäike või jooksuringe iga päev.