Kreeka lühikokkuvõte 2 (1)

Kreeka Paulina Pähn
Rõivastus: Kreeklased ei kanna tuunikat, rõivad koosnevad neljkandilistest riidetükkidest, õmblusi pole, riie oli kallis lõbu. Peakatet kandsid ainult töölised, jalas kanti sandaale.
Kitoon – tavaline riietus nii meestel kui naistel.
Peplos – pidulik riietus naistel.
Himation soojem üleriie.
Chlamys – lühem üleriie sõjaväelastel ja reisijatel.
- dooria stiil( arhailise perioodi alguses)
-joonia stiil(kaunistatud, hilisem)
Religioon: Jumalad on antropomorfsed, kehastavad peamiselt suuri loodusjõude. Puudub tsentraliseeritud kultus ja preestrite kiht. Kreeklaste suhe jumalatega on usalduslik ja kaaskodakondlik, nad ei kartnud oma jumalaid.
12 Olympose jumalat ja 2 maajumalat:
Zeus (peajumal); Hera (Zeusi õde ja abikaasa, taeva kuninganna, abielu kaitsja); Poseidon ( merejumal ); Hades(allilma jumal); Ares (sõjajumal, kreeklased ei armastanud teda); Athena (sõjajumalanna); Hephaistos( tulejumal ); Apollon(kunstide kaitsejumal); Artemis (jahijumalanna Mandri-Kreekas, viljakuse kehastus Väike-Aasias); Aphrodite(ilu- ja armastusjumalanna); Hermes(käskjalg); Hestia (kodukoldejumalanna); Demeter( maajumalanna ); Dionysos( veinijumal ).
Jumalatega suhtlemine : Jumalatega sai suhelda iga inimene. Kodus viis usurituaale läbi perekonnapea, templites aga preestrid , kes pidid olema moraalselt ja füüsiliselt puhtad, tugevad ja karsked. Preestrid olid seotud kindlate templite ja jumalatega, rituaal viisid läbi templi ees altaril.Tähtsaim oli vereohver templijumalaile – tavaliselt härg. Kõige tähtsam oli polise kaitsejumala tempel.
-pidustused: Ateenas - panatenoiad („kogu Ateena “) tähistatakse uut aastat, osalevad kõik
- dionüüsiad (veinijumala pidustused), teatri sünd, osalevad ainult kodanikud
Ülekreekalised -Olümpiamängud, osalesid hellenitest mehed, võitjatele loodi ülistuslaule(Pindaros)
Olümpiaalad: Staadionijooks, pikemad distantsid, maadlus , rusikavõitlus, viievõist.
-müsteeriumid: Vana-Kreeka salajane uskumus , et pärast surma ei minda mitte Hadesesse, vaid elatakse hauatagu-
ses õndsuses. Orpheuse müsteeriumid – hinge taaskehastumine lõputus sündide ahelas, millest võib
vabaneda elades vooruslikku elu.
-oraaklid: kohad, kus jumalate tahet vahendas püütia
Teadusliku mõtteviisi teke. Arhailise ajajägu lõpul toimub üleminek müütiliselt maailmapildilt teaduslikule, mis põhines kogemusel ja mõistusel. Tekivad esimesed filosoofid .
Filosoofia:
I Loodusfilosoofide koolkond (sünd. Mileetoses)– neid huvitasid loodus ja selle muutused, taheti mõista loodust toetumata müütidele. Peamised probleemid – algaine ja muutumine
Thales (6 saj. eKr) – algaine vesi
Anaximandros – algaine apeiron ehk määramatus; mis muutub, mis on püsiv.
Demokritos – maailm koosnev aatomitest, mis on muutumatud ja püsivad, moodustavad erinevaid ahelaid, surm on mingi ahela lagunemine .
Herakleitos – muutumine on absoluutne, selle taga on tervikidee ehk logos .
II Ateena filosoofid – põhiprobleem inimene.
Sofistid – õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi, eriti kõnepidamist; tugevama õigus; polnud põhiväärtusi, tõe kriteerium oli selle kasulikkus inimesele.
Sokrates(490-399 eKr) – uskus, et on olemas tõeline tõde ja väärtus, mis tuleb võtta asjade aluseks,“me ei tea, mis on see põhiväärtus, aga peame sellele lähemale liikuma“, kasutas sokraatilist ehk küsimuste-vastuste põhist dialoogi
Platon (427-357) – Sokratese õpilane, pani ka oma mõtteid kirja Sokratese dialoogide kaudu; kahe maialma teooria: tõeline, muutumatu ideedemaailm vs selle hale meeltega tajutav vari ehk nö „ reaalsus “, side kahe maailma vahel on hing. Ideaalne riik: filosoofidest valitsejad (mõistus), alluv sõjavägi( tahe ), mass( kirg ). Platoni kool – Akadeemia
Aristoteles – Platoni õpilane, kahtles Platoni kahe maialma teoorias, „on ainult üks meeltega tajutav maailm“, üldmõisted tuletatakse üldistamise teel, korrektseks mõtlemiseks töötab välja loogika ja väiteskeemi ehk süllogismi – kahest eeldusest tuleneb järeldus; nimetas paljud teadused, arendas terminoloogia. Suhtumine riiki ja ühiskonda: Riik on vajalik, et inimesed elaksid hästi, peab olema tasakaal, inimene ei saa ilma riigita inimene olla, eitab Ateena demokraatiat. Artistotelese filosoofiakool – Lykeion (lütseum)
Teadused:
MATEMAATIKA – Kreeklased hakkavad üldistama ja sõnastama teoreeme ja neid loogiliselt tõestama, õppisid palju Idamaade teadustest, eeskuju Mesopotaamia .
Thales – I matemaatik
Pythagoras – kogu maailm on allutatud arvudele (pütagoorlaste sekt – arvutavad välja maailma).
MEDITSIIN – sündis Kreekas
Hippokrates – „haigus on organismi väljamineks tasakaalustatud seisundist“, loob meditsiinieetka (arstivanne)
AJALUGU – põhineb kangelaseepikal
Herodotos – kirjutas Kreeka-Pärsia sõdadest, kirjeldas teisi rahvaid, ajalooteaduse isa
Thukydides – kirjutas Peloponnesose sõjast
Aleksander suur ja tema sõjakäigud
356-323 eKr
Algab hellenism
Makedoonia hakkab tugevnema Philippos II ajal, Aleksander võtab ette oma vallutusretke
Aleksander: -ema Olympias , isa Epeiose kuningas; pärinevat Achilleusest; õpetaja Aristoteles, õpetab ka tema sõpru, kellest hiljem saavad tema väepealikud; parim sõber Hephaistion; kuulus hobune Bukephalos.
Eesmärk oli vallutada kogu maailm, polnud kunagi ühtegi lahingut kaotanud.
336. aastal Philippos tapeti ja Aleksander saab troonile, tahab kätte maksta pärslastele (sõja eeldus).
Kreeka linnad hakkavad mässama, Aleksander surub mässud maha.
Korintoses tunnistasid linnad Aleksandri valitsust.
334. algab sõjaretk Pärsia vastu:
Granicose lahing 334. – Dareios II vastu, pärslased kaotavad (legend: Gordioni templis oli sõlm, mida keegi lahti ei saanud, Aleksander tuli ja raius selle mõõgaga katki, temast pidi saama Aasia valitseja)
Issose lahing 333. – sihtmärk Egiptus , vallutab pärslaste laagri, kuhu Dareios oli jätnud oma ema, naise ja tütred. Dareiose emast saab Aleksandri pooldaja .
332. jõuab Egiptusesse , asutab Aleksandria – antiikmaailma teaduse ja kultuuri keskuse. Egiptuses kujuneb tal veendumus , et ta on jumal ja hakkab endale hiilgust nõudma.
331. suundub Mesopotaamiasse
Gaugamela lahing 331. – Aleksander võidab, Dareios põgeneb, hiljem sureb omaenda vasalli käe läbi
Aleksander sõidab suurde uhkesse Babüloni, kavandatavasse uue impeeriumi pealinna. Pärsia vägi on hävitatud, vastupanu ei osutata.
Liigutakse Persepolisesse, pannakse põlema.
Porose lahing 326. – Indias, viimane lahing
Indiast pöördub tagasi, sest sõjavägi on väsinud, kõrbeteekonnal sureb Hephaistion. 323 jõuab Babüloni, kus ta sureb või tapetakse. Poeg on alles väike, Aleksander ei ütle oma järglast, pillab sõrmuse ja ütleb „kõige väärikamale“. Järgneb sõda trooni pärast – diadohhide sõjad.
Aleksandri maailmariik jaguneb:

Egiptus – Ptolemaiosed

Babüloonia, Süüria, Pärsia – Seleukiidide riik

Makedoonia + Kreeka – Antigoniidid

Bergamoni kuningriik – Lysimachos
Riigid pole enam polised , vaid kuningriigid .
Hellenism
Hellenism on kreeka kultuur idamaiste mõjutustega. Kreeka kultuur ja keel säilivad läbi hellenismiajastu.
Muutused ühiskonnas:

• Valitsemisvorm – monarhia ( monarhid loovad enda ümber idamaised õukonnad)
  
• Kaob mõiste „kodanik“, selle asemel kujuned „riigi alam“
  
• Linnad kaotavad iseseisvuse ja alistatakse keskvõimule (kasvavad tohututeks – Aleksandria, Antiookia)
  
• Sõjavägi koosneb palgasõduritest, mitte kodanikest
  

Muutused kultuuris:
Aleksandriast sai suurim kulturikeskus, esile kerkis ka Pergamon ja Ateena ei kaotanud tähtsust, valitsejad soosisid kultuuri.

• Kunst (korintose kapiteel; dünaamilisem, kirglikum skulptuur , alasti naisekeha)
  
• Kirjandus(luule populaarsus kasvab, pööratakse tähelepanu ilule ja kaunile eneseväljendusele)
  
• Teater(kodanikuteemad asenduvad argiielutemaatikaga)
  
• Filosoofia (hingerahuprobleem, Ateena endiselt keskus)
  

Epikuroslased – inimene koosneb aatomitest, surm on hingeaatomite lagunemine, surma pole vaja karta , jumalaid ka mitte, hirmudest vabanemiseks tuleb elu nautida
Skeptikud – me ei tea midagi lõplikult, tuleb hoiduda otsustamast asjade olemuse üle
Küünikud – tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes asjadest mitte sõltuda
Stoikud – „maailma juhib saatus, kõik on paika pandud, inimene peab püüdma tunnetada oma saatust, sellele tuleb alluda , inimese mõistus on suure maailma peegeldus , kõiksus on kõiges ja kõikjal, kui elu ei kõlba, võib ennast ära tappa.

• Teadus – teadused spetsialiseeruvad, keskuseks saab Aleksandria, erilised saavutuseg geomeetrias ja astronoomias.
  

Eukleides – tõestas geomeetria põhialused
Archimedes – füüsik ja leiutaja, veeväljasurve, kruvi, kindlused jne
Ptolemaios – tegi maailmakaardi, arvutas maa ligikaudse ümbermõõdu, arvas , et universumi keskpunkt on Maa.