50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 23 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Svetlana Pospelova
Õppematerjali autor
Tulemus oli aga oodatust vastupidine: saadik läks patriarhiga tülli ja paavst ning patriarh panid teisteise kirikuvande alla. See nn suur kirikulõhe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikule. Esimene oli paavsti võimu all nind tuntud kui katoliku kirik, teine õigeusu kirik allus patriarhile. Gregorius VII reformid-lk 171 Kanossas käimine-, InnocentiusIII-paavst aastatel 1198-1216. innocentius oli alaealise Saksa- Rooma keisri eestkostja ja kuna mitmed Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande, sai ta sekkuda riikide siseasjadesse. Ta väitis et kuion karta pattu, on paavstil sekkumiseks alati õigusi. Ta kuulutas välja IV ristisõja ja ristisõja Läänemere idaranniku paganate alistamiseks, juhtis võitlust tol ajal kiiresti leviva ketserlusega, täpsustas ristiusu seisukohti ning täiustas kiriku korraldust. Tema valitsusaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke.
keiser Heinrich IV vahel lõppes paavsti võiduga ja keiser pidi paavstilt andeks paluma. · Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks. · Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid edukamad. · XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus killustatus. · Paavstivõimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal (1198-1216), mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end paavsti vasalliks. 4. Ristisõjad kristlaste sõjaretked Idamaadesse (11.saj. lõpust 13. saj. lõpuni). a. Põhjused: · Talupoegadel elujärje parandamine ja rüütlitel rikkuste haaramine · Bütsantsi keisri abipalve vabaneda türklaste ohust, kes vallutasid juba V.- Aasia. · Soov vabastada Kristuse pühahaud Jeruusalemmas uskumatute käest. b. Sõdade käik:
· 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli · 1492 Kolumbus avastab Ameerika · 1494 Itaalia sõjad · 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel Prantsusmaal keskaeg kuni Prantsuse revolutsioonini (1789-1799), Venemaal keskaeg Peeter I eelne aeg. EESTI KESKAEG Nn pikk keskaeg võtta üheks perioodiks kokku terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni. Varakeskaeg kuni 11. sajandini Kõrgkeskaeg 11. - 13. sajand 1 Hiliskeskaeg 13. sajandi II pool 15. - 16. sajandi vahetus Murrang 11. sajandil, aastal 1000 toimus feodaalrevolutsioon. Või 13. sajandi keskpaik, mil tekkisid moodsad ning rahvusvahelised riigid ja keskvõim. Keskaeg on küll väljamõeldud periood aga piisavalt tugevalt juurdunud. Otsitud keskajast vaimupimedust, eeskujusid, vaimulätteid.
Pandi alus katoliku ja ortodoksse kiriku võitlusele Vahe-Euroopa rahvaste pärast. Lõuna-Vene steppidest tungis 867.a. Euroopasse järjekordne nomaadrahvas ( keele poolest meie sugulased) ungarkased, kujunedes oma röövretkedega Kesk-Euroopa rahvaste nuhtluseks. Asusid püsivalt elama (praeguse Ungari) Doonau orus, rajades 997.a. vürstiriigi ja 1001.a. kuningriigi. IX saj. alanud Skandinaavia viikingute röövkäikude all kannatasid Balti saared ja kogu Euroopa põhja-ja lõunarannik. 911.a. asustasid viikingid Normandia maakonnna, võtsid üle prantsuse kultuuri ja keele. Normannide nime all kujunesid nad tähtsaks sõjaliseks ja poliitiliseks teguriks Euroopas. Viikingiaja epiloogina valitses XI saj. algul Taani kuningas Knut Suur suuri maa-alasid Inglismaal ja mõlemal pool Põhjamerd, mood. Lühiajalise Taani impeeriumi. Pärast impeeriumi varisemist jäi Taani Skandinaavias ja Läänemerel ligi 200 aastaks juhtivale positsioonile.
Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr)
Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr)
tähtsamat võimukeskust : Vladimir-Suzdalimaa vürstiriik ja Novgorod. Vürsti peamise sõjalise ja kohustusliku võimu tagaja oli druziina. Novgorod oli ammune slaavlaste ja varjaagide tugipunkt, seal tõusis esile jõukas ja mõjukas kaupmeeskond. Linna juhtis rahvakoosolek ehk veetse, kus domineerisid jõukad kaupmehed. Vürst valiti ainult sõjamehe valitsemiseks. Võiti minema ajada, oli nagu kaubanduslik vabariik. Riigivõim kõrgkeskajal. Saksamaa Kõrgkeskajal oli Euroopa areng kiire. Uuendused põllumajanduses. Rahvastiku kiire kasv. Linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kujunes lõplikult välja feodaalkord. Mitmel pool tekkis tugev kuningavõim. Ristiusk ka Skandinaaviamaades. Ristisõjad islamiusuliste vastu. Hiliskeskajal kiire areng pidurdus mõneks ajaks. Suur katkuepideemia, nn must surm. Rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord hakkas järk-järgult murenema.
Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid