Euroopa rajamine: ühiskond ja eluolu (0)

Euroopa rajamine: ühiskond ja 
eluolu.  
• Uus Euroopa
Karl Suure suurejooneline katse maid ja 
rahvaid ühendada andis märku, et Rooma  
impeeriumi varemeil on kujunemas uus 
kultuuriline ja majanduslik ühtsus, uue 
tsivilisatsiooni vundament.
• Osa selle juuri pärines Vana- Roomast , kuid 
ühtlasi ka sissetungijate, pemiselt germaani 
rahvaste elukorraldusest, õigusnormidest ja 
mõttemaailmast
• 10.saj keskpaiku algaski Euroopa 
aajaloos ligikaudu nelja sajandi pikkune 
periood, mida on nimetatud ka Euroopa 
rajamiseks või ülesehituseks – 
• pandi aluse feodalismile, kujunesid ilmaliku 
ja  vaimuliku  võimu ja  seisuste  
omavahelised suhted, omanäoline kunsti ja 
kultuurielu  
Euroopa piirid
• Euroopa kui ladina keele ja (rooma) katoliku usu 
läbi ühendatud maade kogum oli veel 8.saj, kuid 
hakkas nüüd laienema
Normannide vallutus  liitis  Euroopaga lõplikult 
Inglismaa ja võitis Bütsantsi mõju alt tagasi 
Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia,
 Hispaanias käis  reconquista  ehk Pürenee 
poolsaare tagasivallutamine araaablastelt
•  - Saksa ekspansioon  suundus   itta  ja 
selleavalduseks oli orduriigi loomine, millega 
Euroopa  idapiir  kinnistus Narva jõel
• Tanlastel, norralastel ja rootslastel 
õnnestus Euroopaga liituda, et neid oleks 
vallutatud
Soome hõlmati Euroopasse rootslaste 
poolt  
Sageli käibisid sõnd „ladina“ ja „frangi“ 
sünonüümidena.
 Rahvusvahelist suhtluskeelt nimetatakse 
tänini  lingua -franca
- Ladinakeelsest ja katoliiklikust Euroopast idas 
asus kreekakeelne õigeuslik maailm, mille 
kultuuriliseks ja poliitiliseks keskuseks oli  Bütsants
- Õigeusklikku maailma kuulusid peale Kreeka ja 
Venemaa veel Balkani maad, samuti mitmeid 
Aasia  piirkondi
- Need kaks jõudu põrkasid kokku muu hulgas 
Eestis ja Lätis, mida püüdsid endaga liita nii 
õigeusklik kui ka  katoliiklik  maailm
 
- 14.saj lõpus võtsid ristiusu viimasena vastu ka 
Leedu  valitsejad
Sisekolonisatsioon
• Euroopa mitte üksnes ei  laienenud , vaid ka 
tihenes 
• -  Sisekolonisatsiooni käigus hõlvati hõredalt 
asustatud piirkondi ja rajati uusi põllumaid
• - Sageli  seisid  uute alade hõlvamise ja 
põllumajanduse  arendamise keskmes kloostrid
• - Sisekolonisatsioon tähendas ka linnade 
rajamist
• -kesk- ja ida-Euroopas rajasid linnu ülekaalukalt 
sakslased  – seda nii Saksamaal kui ka Poolas, 
Tšehhis, Ungaris ja Skandinaavia riikides
• -
• - Väga sageli kutsus valitseja sakslasi oma 
maale, et need linnu rajaksid
• - Nii ka Mõõgavendade ordu kutsus 200 saksa 
kaupmeest Tallinna linna (need saabusid 
Gotlandilt)
Sellel ajal oli Euroopa veel noor ja välja 
kujunemata  
• Feodalism
• 10.-12. saj kujunes välja  feodaalsüsteem . Selle 
aluseks oli  mitmeastmeline , hierarhiline võim 
maa üle
• - Maal puudus üks konkreetne ainuomanik – 
maaomanik oli  tinglik  ja õigused maale olid 
jaotatud mitme üksteisele alluva omaniku vahel
• - Ühiskondliku püramiidi tipus  seisis  kõrgem 
valitseja ehk  süserään , kes  kandis  
tavaliselt kuningatiitlit ja keda peeti 
tinglikult kogu tema riigi maa omanikuks – 
maahärraks. Kuid ta ei omanud  seda 
maad otseselt, vaid  vasallide  kaudu
• - Vasallide kõrgeimal astmel seisid suurte 
pooliseseisvate üksuste valitsejad – 
hertsigid, krahvid, piiskopid jt. Need 
olid oma vürtskonnad, piiskopkonnad jm 
saanud süseräänilt laenuks ehk lääniks
Feodaalsuhete kujunemise varasemal 
ajajärgul said  vasallid  maavaldusi tavaliselt 
benefiitsidena, st mittepärandatavate 
valdusena, mida tavaliselt anti eluajaks ja 
mille eest tuli tasuda teenistusega ratsaväes 
 
- Aja  möödudes  muutusid benefiitsid  aga 
piiratud määral pärandatavaiks ehk 
feoodideks (millest kogu süsteemi 
üldnimetus)
- Alles uusaajal suutsid  aadlikud  saavutada, 
et nende  valdused  muudeti täielikult nende 
isiklikuks, vabalt võõrandatavaks omandiks 
ehk allodiks
• - Eestit ja Lätit valitsenud Balti aadlikonnd 
saavutasid selle 18.sajandil
Senjöör  ja  vasall
• Iga läänimees oli oma isandale vasall ja  isand  
temale senjöör
• - Läänimehed tasusid oma senjöörile enamasti 
süjaväeteenistu sega
• - Mandri-Euroopas  kinnistud  põhimõte, et igal 
vasallil on kohustused vaid oma otsese senjööri 
ees, mida väljendas põhimõte „minu vasalli 
vasall ei ole minu vasall“. 
• -Teistsugune põhimõte maksis Inglismaal, kus 
kõik vasallid, hoolimata sellest, kelle käest nad 
oma valdused lääniks olid saanud, olid ühtlasi 
süserääni ehk kuninga vasallid ja pidid sõja 
korral kuninga käsu peale teenistusse ilmuma
Talupoja kohuseks oli kanda oma  koormised  
(kas rahas, põllumajandussaaduste või töö näol) 
ja kui see oli tehtud, ei olnud  isandal  õigust teda 
tema talust välja ajada; ta oli tinglik maaomanik
Lisaks olid talupoja otsesel isandal tema ees ka 
kohustused – kaitsta talupoja mis tahes 
vägivallatsejate ja röövlite eest ja aidata teda ka 
muude hädade korral
- Tõsi,  varakeskajal  talupoegade õigused 
mitme sajandi jooksul vähenesid (kuni suur 
osa oli muutunud pärisorjadeks), kuid juba 11.-12. 
saj hakkas pärisorjus Lääne-Euroopas taanduma 
ja valitsevaks sai raharendil põhinev suhe
Venemaal kaotati pärisorjus alles 19. saj (püsis 
kaua ka  Preisimaal  ja Taanis)
Kuid feodaalaegne  talupoeg  ei olnud nagu 
antiikaja ori vaid „kõnelev  riist “. 
Õiguslik seisud oli erinev – talupoeg võis õigust 
nõuda, ja oli ka ristiinimene nagu tema härragi 
Rüütlikultuur
• Aadliku põhiline tegevusala ja kohustus 
oli sõdimne
• - Eluga  riskimine  ja suurte otsuste 
langetamises osalemine, suurem liikuvus ja 
elustandard viisid järk-järgult erilise 
rüütlikultuuri väljakujunemiseni
• -  Rüütlid  pidid järgima  kindlaid  käitumis- ja 
kõlblusreegleid, olema õilsad, ustavad oma 
isandale. -----Samuti peeti kõrgelt au sees 
pühendumust oma südamedaamile
• Tänapäeva mõistes olid keskaegsed rüütlid 
kahtlemata  robustsete  elukommete  ja 
sõnavaraga, kuid püüdlus millegi kõrgema 
poole oli siiski
• -Rüütlid viimistlesid oma oskusi ja relvi, 
suursündmu- seks olid  uhked   rüütliturniirid
Kuidas saadi rüütliks
• - Kuni 7. eluaastani kasvas poiss kodus 
vanemate  hoole  all
• - Seejärel saadeti ta kõrgemalseisva 
feodaali juurde, kus temast sai  paaž , kes 
asus õppima kombeid ja seltskon- nas 
käitumist, relvade käsitlemist, ratsutamist 
ja jahipidamist 
• - Tavaliselt 15-aastaselt sai paažist 
kannupoiss, kes saatis oma isandat 
sõjakäikudel, aitas talle kaitserüü selga ja 
kontrollis  relvade korrasolekut
• - Kannupoiss löödi rüütliks tavaliselt 18-21 
a vanusena
Посвящение в рыцари, Эдмунд Блер Лейтон 
Linnad ja linnaühiskond
• Tüüpiline keskaegne linn  allus  nimeliselt 
maahärrale, kelle  kodanikkond  oli truudust 
vandunud ja kes vastutasuks kinnitas linna 
õigused, kuid linn oli oma õiguste piires sisuliselt 
iseseisev  
• - Linna juhtis  linnavalitsus  ehk magistraat, mida 
saksa keeleruumis nimetati raeks (sks Rat – 
nõukogu) 
• -Linnakodanikud olid tegevusalade kaupa 
organiseeritud kutseühinguisse ( tsunftidesse ), 
mis omakorda moodustasid  gildid
• -Tavaliselt kõige tähtsam gild (Suur gild) ühendas 
kaupmehi
- See osutab kaubanduse määravale osale linnade 
elus ja toimimises
-  Ehkki  linnad olid ka olulised käsitöö- ja 
kultuurikeskused, põhines linnade jõukus ja 
positsioon siiski  esmajoones  kaubandusel
- Kaup liikus linnast linna ja iga linna kaupmehed 
said ostust-müügist oma vaheltkasu
- Linnade puhul oli tähelepandav, et säilis 
antiikajast pärit kodaniku mõiste ja 
institutsioon , mis talupoja, vasalli ja senjööri 
suhetest täielikult kadunud oli (sellel õiguslikul 
raamistikul hiljem rajati uusaegne ( kodanlik ) 
Euroopa
Linnaelanikud ei olnud otseselt kellegi  alamad , 
nad olid vabad inimesed 
Kuna loomulik iive oli linnades tavaliselt 
negatiivne, vajasid linnad inimeste  sissevoolu  
-  Talupojad said teatud aja  elades  linnas 
vabadeks inimesteks („linna õhk teeb vabaks“)
- Kuid isiklikult vabadena olid linlased ühtlasi 
siiski linnakogukonna liikmed ja pidid  alluma  
linnavalitsuse korraldusele – kohustus oli ka 
sõjamehena osaleda linna  kaitsel
- Tavaliselt oli igal tsunftil kohustus valvata ja 
kaitsta mingit konkreetset lõiku linna 
kaitsesüsteemist
Hansa Liit
• Linnad moodustasid maapiirkondadest ja 
feodaalsüsteemist mingil määral eraldi seisva 
võrgustiku , omaette maailma
• - Põhja-Saksamaa ja Läänemere maade linnadest 
kujuneski selgelt organiseeritud võrgustik, Hansa 
Liit, mida võib vaadelda kui  omapärast  „linnade 
riiki“
• - Hansa Liidul puudus pealinn, tähtsamateks 
keskusteks olid Lüübek, Hamburg, Danzig, Brügge, 
Visby , Riia jt
• -  Hansalinnade  peamiseks tuluallikaks oli Venemaa 
ja Euroopa vahelise kaubanduse  vahendamine  
Läänemere ruumis
• - Venemaalt toodi karusnahku, mett, puitu, vaha jm, 
vastu veeti soola, kangaid, soolakala, veini, vürtse   
Hansa Liit 1400. a
Когг – основной тип судна Ганзейского Союза 

Document Outline

• Euroopa rajamine: ühiskond ja eluolu. Uus Euroopa
• .
• Euroopa piirid
• .
• Slide 5
• Sisekolonisatsioon
• .
• .
• Slide 9
• .
• Senjöör ja vasall
• Slide 12
• .
• Rüütlikultuur
• .
• Kuidas saadi rüütliks
• Посвящение в рыцари, Эдмунд Блер Лейтон
• Linnad ja linnaühiskond
• Slide 19
• .
• Hansa Liit
• Hansa Liit 1400. a
• Когг – основной тип судна Ганзейского Союза