Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Gaia teooria (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes või mis on Gaia?

Gaia  teooria
Marianne Kangur
Muutke teksti  laade
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Gaia hüpotees on poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa  tervikuna  
funktsioneerib kui elav organism. Selle vaate esitas niisuguse nime all 
1960ndatel keemik James Lovelock.
James Lovelock
Sündinud 26. juuli 1919
Muutke teksti laade
    Inglismaal.
Teine tase
On õppinud Manchesteri ülikoolis 
keemiat ja Londonis meditsiini.

Kolmas tase
Sellele järgnes USAsse kolimine , kus ta 

Neljas tase
töötas erinevates ülikoolides teadurina. 

Viies tase
Aastal 1961 asus ta tööle NASAsse.
Raamatuid hakkas kirjutama 1970. aastail 
ja kõik nad keerlevad Gaia sõna ümber.
Kes või mis on Gaia?
See (Mis) on õhuke sfääriline maapinna- ja veekiht Maa ergava sisemuse ning 
planeeti ümbritseva atmosfääri ülemiste kihtide vahel. Ta (Kes) on rohkem kui 
4 miljardit aastat maakera asustanud elusorganismide  vastastikmõjuline kude. 
Teineteist katkematult mõjutanud Mis ja Kes on kokkupanduna saanud 
kaunikõlalise nime – „Gaia“. Nagu James Lovelock ütleb, on see  metafoor
tähistamaks elusat Maad.
Kui alguses läksid Gaia hüpoteesiga kaasa vaid mõned New Age´i  esoteerikud , siis 
nüüdseks on selle teooria ka mõistlikud teadlased omaks võtnud.
Raamatu „Gaia kättemaks“ peamiseks sõnumiks pole mitte see, et Gaia ise on ohus, 
vaid see, et inimesed on tema praegusele välispinnale järjest suuremat kahju tekitanud.
Gaia elukäik
Elu maal sai alguse 3 - 3,5 miljardit aastat tagasi.
Tollel ammusel ajal oli päikesekiirguse intensiivsus arvatavasti 25% 
tänapäevasest tasemest madalam.
Kasvuhooneefektist tingitud kliimasoojenemine, mis on täna meile suureks 
probleemiks, on väga sarnane äraspidise kasvuhooneefektiga, millega  seisid  
silmitsi esimesed elusorganismid , kuigi neid ohustas mitte liigne soojenemine, 
vaid hoopis jahenemine ja külmumine.
Päike on muutunud järjest kuumemaks ning Maale jõuab  sellelt praegu rohkem 
energiat kui 3 miljardit aastat tagasi, mil elu alguse sai.
Pikas perspektiivis kujutab Päikese  kuumenemine  palju suuremat ohtu elule, 
kui seda on tänapäevane, inimese põhjustatud globaalne soojenemine.
Ligikaudu miljardi aasta pärast, hakkab Maa iga  ruutmeeter saama ajaühikus 
rohkem kui 2 kilovatti energiat (praegu saab 1,35).
 Klimatoloogid on jõudnud arvamusele, et me oleme eluohtlikult lähedal 
künnisele, mille ületamine toob kaasa pöördumatud muutused ebasoodsate 
tingimuste suunas. Maa ei võta küll  tuld , ent muutub piisavalt kuumaks, et 
kogu Gröönimaad kattev jää, samuti osa  Antarktika lääneosa jääst ära sulaks; 
selle tagajärjel voolab maailmamerre piisavalt vett, et ookeanide veetase 
tõuseks 14 meetrit.
Muutke teksti laade
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
1988. aastal tehtud kliimaennustused
Muutke teksti laade
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Joonisel on kujutatud kolm 
skemaatilist maailmakaarti, kus on 
võrreldud vetikate ja taimede 
globaalseid levikumustreid,  juhul kui 
kliima Maal oleks 5 kraadi külmem 
või soojem kui praegu.
Energiaallikad
Fossiilsed kütused
Energia saamiseks fossiilseid kütuseid põletades ei käitu me kvalitatiivses 
mõttes mitte  sugugi vääramalt kui puid põletades. Meie pahategu seisneb 
selles, et me kulutame Gaialt saadud energiat sadu  kordi  kiiremini, kui seda 
looduslikes tingimustes taastub .
1) Kivisüsi ja  nafta :  Taibukates riikides proovitakse elektrijaamade tööd 
tõhusamaks muuta sel viisil, et elektri tootmisel tekkiva heitsoojusenergiaga 
köetakse vett, mis suunatakse talviti  kodude  soojendamise eesmärgil 
ümbruskonna asulatesse. 
Süsinikdioksiidi toodetakse igal aastal maailmas kokku 27000 miljonit tonni. 
Kui see süsinik oleks külmutatud -80 kraadi juures, siis moodustaks see 1,5 km 
kõrguse ja 20 km ümbermõõduga mäe.
Energiaallikad
2) Maagaas: Oleks justkui ideaalne  fossiilne  kütus.  Maagaasi 
peamiseks koostisosaks on  metaan .  Võrreldes nafta või kivisöe 
põletamisega tekib maagaasi põletamisel poole vähem 
süsinikdioksiidi. Kuid probleemiks on see, et tegemist on 24 
korda 
tõhusama kasvuhoonegaasiga.
Vesinik
Sarnaselt elektriga  on ka vesinikku vaja toota; ühestki 
puuraugust seda välja ei pumpa . Vesinikku on tunduvalt 
keerulisem käsitseda kui teisi gaasilisi kütuseid, nagu metaan ja 
propaan . Õhuga segunenud vesinik on äärmiselt plahvatusohtlik.
Energiaallikad
Taastuvenergiad
1) TuuleenergiaInimkond  on 
kasutanud tuuleenergiat juba oma 
eksisteerimise algusest saadik.  
Arvestades kõiki energiavajadusi, siis 
tuul moodustaks vaid 3% 
lahendusest.
Tuuleenergeetika sektori hooletu ja 
jätkusuutmatu tööstusliku arengu 
tõttu on praeguseks ära lagastatud 
juba nii mõnedki imekaunid 
loodusmaastikud.
Energiaallikad
Taastuvenergiad
2) Lainete ja  loodete  energia:  Tõusu ja 
mõõna rakendamine võimaldaks meil 
Muutke teksti laade
tarvitada Maa, Kuu ja kogu päikesesüsteemi 
Teine tase
gravitatsioonilist energiat. Kuid isegi kõige 

Kolmas tase
lootustandvamad süsteemid hakkaksid meie 

Neljas tase
vajadusi rahuldama alles lähima 20 või isegi 

Viies tase
40-50 aasta pärast.
3) Hüdroenergia: Kuigi tegemist pole 
läbinisti ohutu ja keskkonda mittehäiriva 
energeetikasüsteemiga, on hüdroelektri 
tootmine siiski märgatavalt 
keskkonnasõbralikum kui fossiilsete kütuste 
põletamine. Kuid ka see  energiaallikas ei 
hakka kunagi rahuldama rohkem kui vaid 
väga väikest osa meie üldisest 
energiavajadusest.
Energiaallikad
Taastuvenergiad
4) Biokütused: Kujutavad endast taastuvenergiat üksnes  niikaua , kuni neid 
kasutades ei mõjutata looduslikku süsinikuringet.
5) Päikeseenergia: Päikesepatareid on hindamatud Maa tehiskaaslaste jaoks, 
kuid paraku ei ole nad veel sobilikud varustama elektriga kodusid või töökohti, 
enamasti just seetõttu, et nad on tavakasutaja jaoks liiga kallid.
Sarnaselt tuuleenergiale on ka katkendliku iseloomuga päikeseenergia jaoks 
vaja leiutada tõhus energiasäilitussüsteem, kuid praegusel hetkel ei paista seda 
kuskilt tulemas.
Energiaallikad
Tuumaenergia
Praegusel hetkel on kaks erinevat tuumaenergia allikat. Esiteks aatomituuma 
lõhustumine, millel põhinevad tuumaelektrijaamad. Teiseks on vesiniku, selle 
erinevate isotoopide ja teiste kergete elementide aatomituumade süntees, mis 
võiks olla tuleviku energiaallikas.
Võrreldes fossiilsete kütustega seisneb üks tuumaenergia suurimaid eeliseid 
heitmete  lihtsamas käitlemises.  Sama hulga energia tootmisel tuumade 
lõhustumise meetodil tekib 2 miljonit korda vähem heitmeid kui fossiilsete 
kütuste põletamisel.
Muutke teksti laade
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Surmajuhtumid energeetikasektoris ajavahemikul 1970-1992
Kuidas saada üle tuumaenergiaga seotud 
hirmudest?
Šveitslaste raporti kohaselt on tuumaenergia ligikaudu 40 korda ohutum kui 
kivisöel või naftal põhinev energia tootmine ning ohutum isegi „rohelisest“ 
hüdroenergiast.
Kui paljud arvasid, et Tšornobõli tuumakatastroofi tagajärjel suri tuhandeid, 
isegi  miljoneid  inimesi, siis tegelikult hukkus üksnes 75 inimest.
Õnnetus lühendas kindlasti nii mõnegi ukrainlase või valgevenelase eluiga 
mitme nädala võrra, kuid tohutute inimkaotuste pidev ülekordamine on väga 
suur vale.
Igapäevane oht Gaiale
Oma igapäevast elu  elades anname me peaaegu kõik oma isikliku panuse Gaia 
purustamisse.
Tänu meie saastamisele on atmosfääris juba vähemalt pool teratonni süsinikku 
rohkem.
Kui me suudame globaalse kliimasoojenemise üle elada, jõuavad tuleviku 
ajaloolased järeldusele, et üks meie suurimaid vigu oli liigne hirm vähktõve 
ees. Faktid väidavad, et ligi 30% meist  sureb  vähktõve tagajärjel, aga vaid 
vähesed teavad, et peamine põhjus on hapniku sissehingamine.
Vaid üksikud meist on teadlikud, et õhus  leiduv  hapnik on ülekaalukalt kõige 
olulisem kantserogeen meid ümbritsevas keskkonnas.
2004. aasta jaanuaris toimus  Cambridge´i ülikoolis teaduslik nõupidamine, 
kus sai selgeks, et laias laastus on võimalikud kaks lähenemisteed 
kliimamuutuste peatamiseks: esiteks vähendada Päikeselt Maale  saabuva  
soojuse hulka ning teiseks eemaldada CO2 ja teised kasvuhoonegaasid 
atmosfäärist või kütteseadmetest.
Kordagi ei toodud esile aga seda, et kliima on vaid üks osa globaalsest 
muutusest. Sama oluline kui emissioonide ohjamine on ka möönmine, et Maa 
looduslikud ökosüsteemid on võimelised ise reguleerima nii kliimat kui ka 
aineringet.
Lovelock`i isiklik arvamus 
keskkonnakaitse  kohta
Keskkonnaprobleemid lähtuvad 
sellest, et inimeste  juurdekasvu  ei 
piirata mingil moel.
Muutke teksti laade
Kui me suudaksime jagu saada 
Teine tase
kliimamuutuste ohust, oleks meie 

Kolmas tase
järgmiseks ülesandeks kindlustada 

Neljas tase
inimeste hulga vastavus Gaia ja meie 

Viies tase
endi võimega kõiki ära toita.
Gaia, elus Maa, on jäänud  vanaks  
ning pole enam nii tugev, kui ta oli 2 
miljardit aastat tagasi.
Muutke teksti laade
Majandusteadlased ja poliitikud 
Teine tase
peavad endale selgeks tegema, et 

Kolmas tase
inimtsivilisatsiooni püsimajäämiseks 

Neljas tase
on vaja  esmajoones , kiiresti ja 

Viies tase
põhjalikult, peatada igasugused 
fossiilsete kütuste põletamisest 
tingitud emissioonid.
Aitäh kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • James Lovelock
  • Kes või mis on Gaia?
  • Slide 5
  • Gaia elukäik
  • Slide 7
  • 1988. aastal tehtud kliimaennustused
  • Slide 9
  • Energiaallikad Fossiilsed kütused
  • Energiaallikad
  • Energiaallikad Taastuvenergiad
  • Energiaallikad Taastuvenergiad
  • Energiaallikad Taastuvenergiad
  • Energiaallikad Tuumaenergia
  • Surmajuhtumid energeetikasektoris ajavahemikul 1970-1992
  • Kuidas saada üle tuumaenergiaga seotud hirmudest?
  • Igapäevane oht Gaiale
  • Slide 19
  • Lovelock`i isiklik arvamus keskkonnakaitse kohta
  • Slide 21
  • Aitäh kuulamast!
Vasakule Paremale
Gaia teooria #1 Gaia teooria #2 Gaia teooria #3 Gaia teooria #4 Gaia teooria #5 Gaia teooria #6 Gaia teooria #7 Gaia teooria #8 Gaia teooria #9 Gaia teooria #10 Gaia teooria #11 Gaia teooria #12 Gaia teooria #13 Gaia teooria #14 Gaia teooria #15 Gaia teooria #16 Gaia teooria #17 Gaia teooria #18 Gaia teooria #19 Gaia teooria #20 Gaia teooria #21 Gaia teooria #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor m1a1n1n1u Õppematerjali autor
mis on Gaia teooria, kes on selle autor, tekst põhineb raamatul \"Gaia kättemaks\".

Sarnased õppematerjalid

Referaat Globaliseerumine
29
doc

Referaat Globaliseerumine

SISUKORD ANNOTATSIOON....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST.....................................9 2.1.Rahvastikuprobleemi

Kodanikuõpetus
Globaalsed keskkonnaprobleemid
10
pdf

Globaalsed keskkonnaprobleemid

Globaalsed keskkonnaprobleemid 9 klass Õ Sisu Globaalsed keskkonnaprobleemid ........................................................................................................... 1 Õhk ...................................................................................................................................................... 3 Kasvuhooneefekt ................................................................................................................................. 4 Kliima muutus ...................................................................................................................................... 4 Energia................................................................................................................................................. 5 Ökosüsteemid ...................................................................................................................................... 5 Loodusv

Bioloogia
Inimese ökoloogine jalajälg
48
odt

Inimese ökoloogine jalajälg

Tallinna Teeninduskool Inimese ökoloogiline jalajälg Referaat Juhendaja: Tallinn 20xx Inime se ökoloogiline jalajälg Sisukord SISSEJUHATUS………………………………………………………………… ……………………………….3 1.MIS ON ÖKOOLOGILINE JALAJÄLG…………………………………………………………………4 1.1.Kuidas ökoloogilist jalajälge väljendatakse..……………….. …………………………….4 1.2.Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi ja nende hindamine…………………………………4 1.2.1.Haritav põllumaa……………………………………………………………………… …………….4 1.2.2.Karjatatav maa……………………………………………………………………………… ………..5 1.2.3. Bioproduktiivsed mere ja sisev

Ökoloogia
Globaalne kliima soojenemine
66
docx

Globaalne kliima soojenemine

Globaalne kliima soojenemine Keemia uurimustöö 2009 SISUKORD Mis on globaalne soojenemine..........................................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis...............................................................................................

Keemia
Ökoloogia konspekt
71
docx

Ökoloogia konspekt

1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning inimese ja keskkonna suhteis. Millised need muutused on olnud? Mainida võiks näiteks õhusaaste suurt kasvu (Londoni sudud, mis nõudsid tuhandeid inimelusid ja on kordunud Tokis, Mehhikos), happesademete suurenev mõju kooslustele, pinnasesaaste, veekogude reotus, millele järgneb teatud looma ja taime

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Taastuvenergia
13
doc

Taastuvenergia

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND VEROONIKA MÄTLIK KNT-3 TAASTUVENERGIA VÕIMALUSED EESTIS REFERAAT JUHENDAJA: ENDA PÄRISMA TALLINN 2011 SISUKORD 1.TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD.....................................................................................4 1. 1. Päike energiaallikana...................................................................................................... 4 1.2. Tuuleenergia.....................................................................................................................6 1.3.Bioenergia......................................................................................................................... 7 1.4.Geotermiline energia.......................................................................................................10 KOKKUVÕTE....................................................

Keskkonna ja loodusõpetus
KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE
168
pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

viibimine looduskeskkonnas, otsene kontakt looduse elementidega. Kasutades ökokülade praktikat, õuesõppe, Reggio Emilia ja waldorfpedagoogika metoodikaid ning Koolieelse Lasteasutuse Riiklikku Õppekava (2008), loodi metoodiline materjal. Metoodilise materjali struktuuri alusena kasutati rahvusvahelise ökokülade liikumise kogukonnahariduse programmi „Gaia Haridus”. Materjal koosneb 4-st osast: 1) Jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse tegevused Gaia Hariduse 4 aspekti järgi (ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne, maailmavaateline); 2) meisterdamistegevused ja katsed 3) täiendavad jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse toetamise võimalused 4) näidis-õppekäikude kavad. Et saada metoodilisele materjalile praktiseerivate õpetajate hinnangut, viidi läbi empiiriline uurimus II - elektrooniline struktureeritud intervjuu 7 eesti õpetajaga. Uurimus viidi läbi 2012. aasta aprillis

Eelkoolipedagoogika
Energia ja keskkond konspekt
113
doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.

Energia ja keskkond




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun