Kreeka ajaloo ülevaade (0)

Ajaloo vastused
1. Maa oli mägine, kasvatati puuvilju ja oliive. Kuna maa oli mägine, arenes hästi merendus ja samal põhjusel loodi ka kolooniad . Selle tagajärjel alavääristati käsitöölisi ja ülistati põlluharijaid.
2. Kreeta – Mükeene periood ( u. 200—1100 a.e.Kr)
tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad, kujunes kiri. Alguse sai minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsaim keskus oli Knossos .
Tume ajajärk(u. 1100- 800 a.e.Kr)
Lossid olid hõljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere, kus olev maaala muutus kreeklaste püsivaks asumaaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud.
Arhailine periood (u 800-500 a.e.Kr)
Kasvas elanikkonna arvukus, hakkasid kujunema linnad, ning ülemkiht. 776 a.e.Kr hakati pidama Olümpiamänge. Hakkas kujunema linnriiklik korraldus, millest tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena . Kirjutati üles seadused. Linnriikide suhted olid tihtipeale vaenulikud.
Klassikaline periood (u 500-338 a. eKr)

• toimusid Kreeka-Pärsia sõjad.
  
• Kreeka hiilgaeg
  
• Peloponnesose sõda
  
• Sparta ülevõim
  
• Makedoonia tõus
  

Hellenismiperiood (u 338-30 a e.Kr)
Aleksander Suur vallutas Pärsia riigi ja jõudis oma väega Indiani. Pärast Aleksander Suure surma algasid aastakümnete pikkused sõjad Makedoonia väepealike vahel ja riik lagunes . Tähtsamaiks linnadeks sai Egiptuse pealinn Aleksandria. Hiljem langesid kõik riigid rooma võimu alla.
3. tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eelkõige nendes linnades esile kerkinud lossid. Linna ja loss moodustasid peaaegu lahutamatu terviku. Tuntuim neist oli Knossos. Kreeklased olid välja arendanud oma originaalse lineaarkirja.
4. Lauldi Heraklese arvukatest vägitegudest, kangelase Iasoni ja tema laeva Argo mereretkest kuldvillaku järele, Teeba kuningas Oidipuse kurvast saatusest. Kõige armastamatuks kujunes aga Trooja sõja lugu. Arhailisel perioodil vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukalt kangelaseeposeid. Kuulsamad olid „Ilias“ ja „ Odüsseia“, autoriks peetakse Homerost.
5. Barbariteks nimetasid kreeklased kõiki teisi rahvaid.
Helleniteks nimetasid kreeklased endid.
6.Aristrokraadid ehk suursugust päritolu suurmaaomanikud. Nende põlde harisid orjad ja sõltlased. Nii riigimehed kui ka vaimuinimesed pärinesid valdavalt aristokraatide seast. Kuna neil oli rohkem aega ennast harida, pärineb peaaegu kogu kreeka kirjasõna nende sulest. Neil olid ühised pidusöögid ehk sümpoosionid, oma sõpruskonnaga. Igaüks proovis olla parim.
7.Ühiskond Kreekas oli patriarhaalne . Naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe eeskoste all. Käisid enamasti vaid usupidustustel. Naise koht oli kodus ja arvati, et mida vähem ta sealt ära käib, seda parem. Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi. Naiselt nõuti monogaamisust.
8. Spartas peeti riigi huvisid üksikisiku huvidest olulisemaks. Spartiaatidel oli väga range sõjaline kasvatussüsteem. Spartas oli võim geruusia käes. Ateena oli aga demokraatlik riik. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse eest võrdsed ja aristokraatial polnud riigi valitsemisel mitte mingisuguseid eesõigusi.
9. Kui mõni suursugune ja silmapaistev juht meelitas suure osa rahvast enda poole ja haaras riigis võimu. Türannid toetusid sõjalisele võimule, palgates sageli endale võõrsilt sõjamehi.
10. Spartas saadeti poisid 7-lt kodust ära, elades koos oma eakaaslastega gruppides ja elu korraldamisega ise toime tulles. Pidid tegelema pideva füüsilise treeninguga. Nende kasvatus oli väga range. Ateenas saadeti poisid 7-lt kooli, kus õpiti lugema, kirjutama kuid ka muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates peredes õpetati lapsi kodus pedagoogi käe all.
11. Kreeka jumalaid eristas inimestest vaid vägi ja surematus. Jumalate arvu pole võimalik kindlaks teha. Zeus - taeva- , tormi - , piksejumal, ning jumalate valitseja. Hera – Zeusi naine ja ka õde, ning teave kuninganna, keda kreeklased austasid peamiselt abielukaitsjana. Poseidon – Zeusi vend, merejumal. Hades – Zeusi vend, allmaailma valitseja. Demeter – Zeusi õde, mulla ja põllu viljakuse jumalanna. Ares – julm sõjajumal (Hera ja Zeusi poeg). Hephaistos – tulejumal. Ateena – sõja- ja tarkusejumalanna ( Zeusi tütar, kelle ta enda peas välja mõtles). Aphrodite – ilu, armastuse, seksuaalsuse, viljakuse jumalanna. Dionysos – veini ja viinamarja kasvatuse jumal. Hermes – teekäijate kaitsja. Artemis – jahijumalanna , looduse kaitsja. Igaüks võis jumalatele ohverdata ja neile enda palveid esitada, kuid suuremate pühamute juures tegid seda preestrid . Vereohver – tähtsaim rituaal. Loomade, enamasti veiste, sigade, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega, süüdati ohvrituli. Jumalate auks toimusid veel erinevad usupidustused .
12. Nimetati spetsiaalseid pühamuid, kus võis jumalatelt nõu küsida. Delfi oraakel (kuulsaim), seal olevat preestrinnat nimetati püütiaks. Temas ei kaheldud ja tema öeldusse suhtuti ülima tõsidusega.
13. Draamakunst sai alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest. Tragöödiad olid tõsised ja ülevad. Enamasti olid need tuntud müüdisüžeede uudsed õpetlikud tõlgendused. Tragöödiad panid inimesi mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle. Komöödiad ehk lõbusa sisuga näitemängud ammutasid ained igapäevasest poliitikast . Näitlejad kandsid sageli tuntud riigimehi kujutavaid maske ja heitsid poliitikute üle vägagi robustset nalja .
14.Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias. Lõuna – Kreekas. Sinna kogunes pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Võistlused toimusid nii meeste kui ka poiste arvestuses. Olümpiavõitjate nimed märgiti varasest ajast peale üles. Seda nimekirja hakati kasutama aja arvestamiseks. Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt.
15. Sokrates - ei kirjutanud ühtegi teost. Ta veendumuse kohaselt olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut. Sokratese meelest oli vaja filosofeerida selleks, et mõista, mis on see, mis on olemuselt hea. Ta ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda. Platon – oli Sokratese kuulsaim õpilane. Pärast Sokratese surma naasis kodumaale ja asutas seal oma kooli – akadeemia. Platon uskus,et hüve on igavene ja muutumatu. Ta kujundas ka tervikliku õpetuse riigist. Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Aristoteles – Platoni õpilane. Tegutses peamiselt Ateenas, kus asutas oma kooli Lykeioni gümnaasiumi. Tema õpetusel oli erakordselt suur mõju. Hindas kõrgelt Ateena riigikorda Saloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demokraatia oli aga veel välja kujunemata . Herodotos – kirjutas raamatu Kreeka – Pärsia sõdadest. Hilisemad põlved andsid talle asutava nimetuse – ajaloo isa. Kirjeldas mitmete Euroopa, Aasia ning Aafrika kombeid. Hippokrates – kõige kuulsaim arst 5-4 sajandi vahetusel. Hiljem peeti teda mitmeköitelise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks. Tema seletuses polnud haiguste põhjused mitte jumalikud vaid looduslikud. Tema meelest sõltus tervis nelja ihumahla ( vere, lima, musta ja valge sapi) tasakaalust. See õpetus valitses kogu vana – ja keskajal. Ta pööras rõhku ka õigele toitumisele.
17. Perioodi, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle – seega ajavahemikku Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni - , nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks.
Hellenistlik luule – luulet soosisid eriti Egiptuse valitsejad , kutsudes Aleksandriasse ajastu silmapaistvamaid poeete. Luule eesmärk oli valitsejatele meelelahutust pakkuda, mitte arutleda ühiskonna probleemide üle. Sageli otsiti ainest mütoloogiast. Filosoofia – hellenistlikku maailma tähtsaim filosoofiakeskus oli Ateena. Sel perioodil juurdlesid filosoofid inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle. Epikuros – väitis, et surma pole mõtet karta . Ja et ka jumalaid ei maksa karta, sest neid inimeste asjad ei huvita. Et filosofeerimine aitab inimestel kõike mõista, vabastab ta hirmust ja lubab tal mõistlikult elu nautides hingerahuni jõuda Stoitsistlik koolkond – väitis, et tark lepib saatusega, sest see on jumalatest määratud ja seega hea. Et hirmudest vabanemine ja saatusega leppimine toovad hingerahu. Haridus – olid templikoolid ja rikkamad saatsid enda lapsed filosoofide juurde.