Tahiti (0)

Gümnaasium
………………….
klass
TAHITI
Referaat
Juhendaja
õpetaja ………
2009
Sissejuhatus.
Tahiti on maaliline saar Prantsuse Polüneesias. Tänu oma imeilusale loodusele ja võrratule rannale võib teda pidada täielikuks paradiisisaareks.
Valisin selle referaadi teema, kuna soovisin rohkem teada saada sellest kaunist saarest, mida olin varem korduvalt piltidel näinud. Kunagi lugesin ka ühte blogi , kus kirjeldati Tahitit nii kaasakiskuvalt, et tekkis soov isegi seda saart oma silmaga näha. Seniks rahuldun aga selle referaadi koostamisega .
Nagu juba eelnevalt mainisin , asub Tahiti Polüneesias. Ta koosneb kahest vulkaanilise tekkega massiivist Tahiti-Nui ja Tahiti-Iti (ehk suur Tahiti ja väike Tahiti), mida ühendab kuni 2 kilomeetri laiune maakitsus . Tahiti suuruseks arvestatakse ligi pool Hiiumaad. Tahiti tekkis juba 20 miljonit aastat tagasi, avastati aga 1767.aastal inglase Samuel Wallisi poolt. Nii Wallis kui temale järgnenud maadeavastajad Antoine de Bougainville ja James Cook kirjeldasid tagasi jõudes Tahitit kui maapealset paradiisi, kus elavad suursugused metslased ja Veenuse moodi naised, kes külastajatele lahkelt oma seksuaalseid võlusid pakuvad. Need müüdid meelitasid kohale mitmeid kirjanikke ja kunstnikke. Esimesed püsielanikud saabusid Tahitile 1797. aastal. Saarest sai 1890. aastal Prantsusmaa kolooniaks. 1946. aastal omas piirkond teatava autonoomia ja 2004. aastal sai riik esimest korda oma kohaliku presidendi. Praegu elab saarel ligikaudu 214 445 inimest.
Tahiti loodus on märkimisväärselt kaunis. Taimeliike kasvab saarel üle tuhande. Tahitil on kõrgeid mägesid ja koske, sügavaid orge, selgeid allikaid. Kaunid rannad valge liivaga vahelduvad kaljuse ranniku ja troopiliste lilleväljadega. Kõikjal saarel kasvavad kookospalmid, mida polüneeslased kutsuvad „elu puudeks“, sest kõik kookospalmi osad (pähklitest puiduni) leiavad kasutust igapäevases elus. Saarel kasvatatakse palju maitsvaid troopilisi vilju - ananasse, greipe, apelsine, banaane, mangosid, sidruneid, papaiasid ja muud. Puuviljamahlu toodetakse ka ekspordiks. Tänu valitsuse toetusele kasvatatakse ka kartulit (mille analoogi leivapuuvilja söövad kohalikud rohkesti), kohvi ja vaniljet, kusjuures Tahitil kasvatatav vanilje on tuntud oma tugeva maitse- ja lõhnaomaduste tõttu.
Tahiti kuulsamaiks lilleks on tiare, mille õis on valge. Tiaret peetakse ilu ja puhtuse sümboliks, taime õisi kannavad nii kohalikud tütarlapsed, naised kui ka turistid meelsasti kõrva taga. Tiare kandmisel on ka omad tavad- parema kõrva taha pandud õis tähendab, et kandja on hõivatud, vasaku kõrva taga olev õis viitab aga sellele, et kandja süda on veel vaba. Kui aga õis on pandud mõlema kõrva taha, annab see märku, et kuigi kandja on hõivatud, ei ütle ta ära ka uutest meeldivatest väljakutsetest.
Tahitil on palju troopilisi linde, mis hakkavad silma nii hotellides, looduses kui ka tänavatel. Neid arvatakse olevat umbes sada erinevat liiki. Ka kalaliike leidub palju. Aga loomi on üldiselt vähe, enamasti võib turist kohata vaid mägedes leiduvaid kitsi ja üksikuid metssigu. Mürgiseid roomajaid ja putukaid saarel pole, ettevaatlik tuleks olla vaid sajajalgsete suhtes, kes hammustavad üsna valusasti.
Tahitil valitseb troopiline kliima, seetõttu on ilma üsna võimatu ette ennustada. Aasta lõikes on ilm üsna ühesugune ja enamasti paistab päike, kuid alati võivad tekkida ootamatud vihmahood, mis lõppevad sama äkitselt,
kui tekivad. Õhutemperatuur on valdavalt 29 kraadi, veetemperatuur 25-26 kraadi. Torme esineb saarel harva, keskmiselt kord 20 aasta jooksul. Seepärast on siin ka võimalik ehitada veepealsete bangalotega hotelle, mis on Prantsuse Polüneesiale väga iseloomulik.
Tahitil asuvad pärlifarmid, kus toodetakse hinnalisi ja maailmakuulsaid polüneesia musti pärleid, mille kasvatamine on vägagi kallis ja aeganõudev protsess. Just nende tootmise keerukuse tõttu ongi mustad pärlid kallid- leidub ju umbes 100 tuhande karbi kohta ligikaudu 30 kvaliteetset pärli. Need pärlid, vaatamata nende nimetusele, võivad olla väga erinevat värvi: hallid , hõbedased, rohelised, pruunid, lillad, kuldsed ja isegi vikerkaarekarva. Erinev on ka pärlite suurus ja kuju. Hind sõltub ühel pärlil põhiliselt diameetri suurusest . Parim koht Tahitil pärlite ostmiseks on Tahiti Pearl Market, mille kauplused asuvad Tahiti pealinnas Papeetes. Pealinnas asub ka kuulus Robert Wan’i pärlimuuseum. Tänavatel müüakse üsna palju võltsitud pärleid, mille tunneb ära põhiliselt vähese sära järgi.
Tahitilaste tavapäraseks riietusesemeks on pareo ehk puusarätt, mis on mugav ja seetõttu kantakse teda igal ajal ja igal pool. Enamasti kannavad pareosid naised kleidi või seelikuna, kuid palju kannavad neid ka mehed pükste asemel. Pareol on mingite andmete kohaselt 1001 erinevat sidumisviisi, mis on tõenäoliselt teada vaid kohalikele endile.
Tahitil on palju ajaviitevõimalusi. Pealinnas Papeetes asuvad peened restoranid, spaad , ööklubid, turud , pärlipoed ja boutique ’id. Tahitil saab sukelduda haidega, ujuda delfiinidega, teha džiibisafarit, külastada pärlifarmi, shopata turgudel , nautida ilusat loodust, päevitada jne.
Paul Gaugin, kelle nö jalajälgedes on võimalik ekskursioone teha, oli kuulus prantsuse kunstnik, kes elas Tahitil aastatel 1891-1903. Ta ammutas Tahitil elades inspiratsiooni väga paljude oma kunstiteoste jaoks. Saarel asub ka tema auks loodud muuseum, kus on eksponeeritud mõned tema originaalmaalid ning temaga seotud esemed.
Nagu ma juba varem mainisin, siis on Tahitist inspireerituna kirjutatud palju raamatuid. Siinkohal tahaksingi tuua välja katkendi Ivar Murdmaa raamatust „Ookean tulerõngas“, kus kirjanik räägib Tahitist mitte nii roosiliselt, nagu seda on teinud enamik teisi autoreid oma teostes.
„Paduvihmast märg betoonkai oli inimtühi. Papeete kesklinna andis siit oma paar kilomeetrit vantsida. Vaikne, puhas, enamasti ühekorruseline väikelinn pakkus vähe vaatamisväärset, millise pilguga seda ka ei vaata. Tavalised kauplused, baarid, kohvikud , villad lilleaedade keskel, moodne postkontor.
Olid küll ka tahitilased, olid tahitilannad. Motorolleril vuras mööda kirjus seelikus näitsik, uhke ronkmust juuksepahmakas tuules lehvimas. Vana tahitilanna müütas tänavanurgal lillevanikuid, pakkudes neid harvadele möödujaile, kaubitsejate tellitud naeratus tõmmul näol. Ka kohvi täiesti euroopalikus kohvikus pakkus polüneesia päritoluga neiu .
Aga need võinuks ka mitte olla, üldmuljet Papeetest see suurt poleks muutnud. Niikuinii ei tunneta siin Polüneesiat. On maalilised vaated, vahest liigagi maalilised, et hingelähedaseks saada. On suured kirevad lilled, nagu liigagi kirevad, liigagi suured. On palmid, on ookean ümberringi, aga juba esimesel saarelviibimise päeval hakkab sul igav kõige selle keskel. Hea, vaikne, mõnusalt soe või siis ainult pisut liiga vihmane. Laiselda, lõtvunult lõbutseda – jah, selleks pakub Papeete küllalt võimalusi. Kuid midagi väga olulist on kadunud, mis oivalise loodusega saare põnevaks paigaks muudaks.
Rannabulvari ääres loksusid laguuni vaikselt õõtsuvas vees kümned jahid, väikeseist lootsikuist kuni uhkete kahemastiliste luksuslaevadeni. Reisid ookeanil väikestel alustel üksi, kahekesi või tervete perekondade kaupa on ju viimastel aastatel päris moeasjaks saanud. Eks see ole jällegi üks 20. sajandi tehismaailma eest põgenemise viise. Prantsuse Polüneesia soojad, suhteliselt vaiksed veed , mõõdukad püsivad passaattuuled ja maalilised saared tõmbavad taolisi seiklusteotsijaid rohkesti ligi.“
Kokkuvõttes on Tahiti tõeline paradiisisaar, mille külastamisest unistavad kindlasti paljud inimesed. Ta on saar, mille kohta on küll ka jahedamaid arvamusi , kuid külmaks ta pole kindlasti kedagi jätnud, eriti arvestades raamatute ja maalide hulka, mis temast loodud on. Arvan, et Tahiti on kindlasti üks paikadest, mida külastada tahaksin. Huvi on kindlasti olemas.
Kasutatud materjalid:
1) ENE, 7. Tln: Kirjastus „Valgus“. 1975. 435 lk.
2) Murdmaa, I. Ookean tulerõngas. Tln: Kirjastus „Eesti raamat“. 1980. 129 lk.
3)
http://www.fantaasiareisid.ee/index.php?m1=22&lang=2&ava=1&reis=349
4) http://katrinaroundtheworld.blogspot.com/2007/12/tahiti-30-31-oktoober-2007.html
5) http://www.travelin.ee/index.php?lang=est&main_id=932&left_active=699&PHPSESSID=24e62a59578bbbd1c603b8d24588ac81
6) http://www.wris.ee/?op=body&id=1&catalog=countryinfo&country=36
7