Kalad meie toidulaual referaat (0)

Kalad meie toidulaual

KALAD MEIE TOIDULAUAL

Referaat
Tallinn 2011

SISUKORD

SISSEJUHATUS........................................................................................................2
1. KALA.....................................................................................................................3
2. LATIKAS ...............................................................................................................3
3. KAHEKSAJALG ...................................................................................................4
4. TURSK ...................................................................................................................5
5. PILDID...................................................................................................................7
KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................8
1. KALA
Kala välimust iseloomustavad lõpused, uimed ning piklik keha, mis jaguneb peaks, kereks ja sabaks. Kalad sisaldavad 50-85% vett, 9-27% täisväärtuslike valke ja 0,5-1% süsivesikuid. Kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiinining omega -3 rasvhapet(0,3-35%). Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (1-5%), kuhu kuuluvad kaalium , raud ja fosfor . Oluline on kalas seleeni sisaldus, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest ja hoiab ära südameinfarkti. Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline südamehaigetele. Kõik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud toiduainete ajastul tihti vajaka jääb. Kaladieet aitab "vedeldada" verd ning hoiab ära trombide tekke. Oluline osa on ka veresoonte kaitsel, puhastab- aitab välja tuua organismist nn. mittevajalikku kolesterooli. Kala söömine leevendab reumat, vähendab tuberkuloosi ja vähki haigestumise riski, leevendab migreeni, tugevdab immuunsüsteemi ning karastab oraganismi külmetushaiguste vastu. Omega-3 rasvhape aitab parandada bronhide tööd ja kergendab hingamist. Kalas olevad proteiinid, türoksiin ja aminohapped stimuleerivad ajutegevust, lisavad organismile reipust. Kalanormiks päevas peetakse vähemalt 30 g. Korraga liigne kogus Omega-3 rasvhappeid võivad maksale liig koormavaks muutuda.
2. LATIKAS
Latikas (Abramis brama) on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala. Latikaga samasse perekonda kuuluvad valgesilm ja abakala. Latika pikkus on tavaliselt 30–50 cm (maksimaalselt 85 cm), suurim kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamenenud ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad suhteliselt väiksed. Selg on roheka läikega sinakasmustjas, küljed metalse hõbedase läikega, kõht valge. Noored latikad on hallikad ja hõbedased, vanad muutuvad tumedateks ja omandavad pronksja läike. Turbajärvedes on kalad punakaspruunid . Kõik uimed on hallid . Pärakuuimes on 22–30 hargnevat kiirt . Harilikult on latikas paikne. Riimvees elavad latikad söövad koorikloomi, lõhkjalalisi ja lõnguskilbilisi ja hulkharjasusse, järvedes putukavastseid. Latikas elab järvedes ja aeglaselt voolavates jõgedes. Mõnikord võib teda näha ka vähesoolases merelahes. Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas - ainult päris Lõuna-Euroopas pole neid leitud. Noored kalad elutsevad rohkem kaldavees ja püüavad söögiks pisikesi veeloomi. Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida. Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. Latikas on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu. Lõuna pool kasvab latikas kiiremini ja saab suguküpseks 3-4-aastaselt, põhja pool 5–8-aastaselt. Latikas võib elada 25–27 aastat. Latika peamised vaenlased on luts , koha ja haug . Latikal on maitsev valge liha, kuid palju luid ja rasva( 2-10%). Parim on ta hautatud või ahjukalana koorekastmes ja kuum- või külmsuitsukalana. Samuti on ta üks meie tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete töönduskalu. Latikate õhk- kuivatus - Latikad roogitakse ning lõigatakse selja pealt lõhki selliselt , et külled kõhu osadega ühendusse jääks. Roogitud latikad pestakse jooskva vee all ning lastakse veidi nõrguda. Seejärel latikad soolatakse ning jäetakse paariks päevaks soolduma. Sooldunud latikad pestakse eraldamaks lima ning üleliigset soola. Latika pooled riputatakse, sabapidi nöörile aetult, tuule kätte ent vilusse kohta, sest päikesevalguse käes muutub kala kollaseks. Latikaid kuivatakse seni kuni nad täitsa kuivaks on muutunud. Kuivatatud latikaid säilitatakse kas tünnides ehk sobivates toidunõudes kihtidena laotult ja ilma soolata. Pealmisele kihile asetatakse kerge vajutis. Latikate ahju-kuivatus-peale leiva küpsetamist laotakse ahju puhtad õled ja nende peale kergelt soolatud kalad. Kalu tuleb kuivatamise juures pidevalt pöörata. Kalu kuivatatakse ahjus seni kuni latikad on läbiküpsenud ja kuivanud.
3. KAHEKSAJALG
Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris ) on kaheksajalgsete sugukonda kuuluv peajalgne , kaheksahaarmeliste seltsi tavalisim ja suurim liik. Harilik kaheksajala looduslik levila ulatub Suurbritannia lõunarannikust Vahemerd läbides Senegalini Aafrikas. Samuti esineb teda Assooridel, Kanaari saartel ja Cabo Verdes. Kaheksajala pikkus, arvestades mantlit, on 25 cm ja koos kombitsatega on see kuni 1 m. Tema kehal puudub kaitsekilp kooriku või karbi näol. Ta on tugev ja osav ning lisaks sellele veel ettevaatlik ja kaval. Arvatakse, et kui kaheksajalg magab , siis tema kuus haaret on liikumatud, aga kaks, kõverad nagu küsimärgid, teevad magaja kohal ringe . Kaheksajalg valib endale harilikult magamisasemeks varjatud koha. Väike kaheksajalg poeb näiteks mõnda tühjaks jäänud suurde merekarpi, tõmbab haarmete abil karbipoolmed koomale ning "karbikaane" kinni. Vana kaheksajalg ööbib sageli mõnes augus , mille peale ta kuhjab kive, tirides neid haarmete abil juurde. Suurel kaheksajalal on iga haarme küljes kolmsada iminappa ja iga iminapp on võimeline mitmekilost raskust kinni hoidma. Mõni kaheksajalg kuhjab endale kividest terve maja kokku, mõni varjab ennast kaljudevahelistes lõhedes. Kaheksajala liha on sitkevõitu ja seda on vaja eriliselt töödelda (taguda), et liha muutuks muredamaks. Sügavkülmutatud kaheksajalaga seda probleemi ei ole, sest külmutamine muudab liha muredaks. Müüakse ettevalmistatud värsket ja külmutatud kaheksajalga, samuti suitsutatud ja konservitud. Väiksemad ja nooremad kaheksajalad on mahedamad ja vähem vintsked. Kaheksajala kaheksa haarmed ehk 'jalad' on söödavad, ent silmad, suuümbrus ja soolikad visatakse minema. Kaheksajalga võib süüa mitmel moel- toorelt, keedetult, marineeritult, hautatult, frititult. Vanemaid isendeid võib mitu tundi keeta või hautada.
4. TURSK
Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) on tursklaste sugukonda kuuluv kala. Eesti vetes elutseb Läänemerele omane tursa alamliik läänemere tursk, kes kasvab harilikult 40–60 cm pikkuseks ja kuni 1,5 kg raskuseks, suurimad isendid võivad olla ka üle meetri pikad. Looduses elab tursk tavaliselt 9...10 aastat vanaks . Tursk on omapärase ja hõlpsalt äratuntava kehakujuga kala. Ta ruljas keha on kõige kõrgem kukla kohalt, siis aga aheneb ühtlaselt saba suunas. Pea ja suu on suhteliselt suured. Tursa värvus sõltub elukeskkonnast, kuid enamasti on küljed kaetud rohekate, pruunikate või punakate laikude ja täpidega, kõhupool on seljast heledam. Tursal on Eesti vetes elutsevatest kaladest uimi kõige rohkem – kogunisti 10 (3 selja-, 2 päraku-, 2 rinna-, 2 kõhu- ja sabauim). Röövkalana on tema ohvriks räimed, kilud , lestad ja ka enda nõrgemad liigikaaslased. Tursk on päevase eluviisiga . On kindlaks tehtud, et ööseks laskuvad nad kivisele merepõhjale ja lebavad seal liikumatult, kas kõhuli või koguni külili. Tursk on üks tähtsamaid põhjalähedase eluviisiga püügikalu kogu maailmas. Eriti väärtuslikuks peetakse tema A- ja D-vitamiini rikast maksa, millest toodetakse kalamaksaõli. Tursa liha on rasvavaene, kuid maitsev ja sobib hästi dieettoiduks.
Tursk on kala, kes asustab laiu veteavarusi, elades peamiselt Läänemere kesk- ja lõunaosas. Tursaparved on väga liikuvad, kuid nad hoi
5. PILDID
latikas
kaheksajalg
tursk

KASUTATUD MATERJAL

http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ABRBRA2.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Latikas
http://kalala.emu.ee/userfiles/KALALA/Mageveekalad/LATIKAS.pdf
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kaheksajalg
http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/1laheme/kaheksa.ht m
http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/GADMOR2.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Tursk
http://www.terviseleht.ee/200113/13_kala.php
8