Versaillesi rahuleping- 18 jan 1919 Pariisis rahukonverents- eesmärk määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Osales 26 riiki- otsustajad tegelikult suur nelik- Suurbritannia, Prantsus, Usa, Itaalia. Rahulepingut Saksamaaga arutati pool aastat, allkirjastati Versailles' 28. Juunil 1919. Maailm häälestatud Saksamaa vastu- leping oli tegelikult mõeldud vastase mahasurumiseks. Lepingu tingimused: S. kaotas kõik meretagused valdused, 1/8 enda Euroopa aladest, S sõjaväge vähendati kuna 100000 meheni, kohutstus mood sõjavägi ainult vabatahtlikest, laevastiku vähendamine, tanke ega lennukeid ei võinud olla, Reini vasakkallas ning 50km laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud tsiooniks (S ei tohtinud seal vägesid olla ega ehitada kaitserajatisi), S pidi maksma repratsioone- korvama sõja võitjatele sõjakulutused. Rahvusvahelised suhted 20ndatel aastatel- I ms väljus võitjana Ameerika Ühendriigid, kes muutusid sõja järel Euroopa...
1.Demokraatia mõiste ja jagunemine Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanike osalemini poliitikas, võimude lahusus ja valitsemine lähtub avalikest huvidest. Avaldumisvormid: · Otsene demokraatia võimu teostavab rahvas · Kadune demokraatia võimu teostatakse kellegi kaudu · Osalusdemokraatia kodanikkonna kaasatus poliitikasse · Elitaardemokraatia keskpunktiks on huvide esindamine ja mandaadi valdamine 2.Demokraatia võimalused, ohud ja puudused Võimalused: · Kaitseb üksikisikut võimu eest ja tema vabadust · Tagab poliitilise stabiilsuse · Edendab ühist ja individuaalset heaolu · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust · Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Ohud: · Võimule võib pääseda harimatu mass · ,,51 protsendi türannia", kus enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla. · Liigne riigiaparaadi ja valitsuse...
Maailm kahe maailmasõja vahel õpikust lk.74-98,110-114. Versailles´i rahuleping- 1919-1920 Keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Rahulepingu järgi pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Saksamaa pidi vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele. Seal ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust. Keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Tuli maksta reparatsioone. Rapollo- 1922, Saksamaa ja Venemaa vahel sõlmitud Versailles´ süsteemi vastane koostööleping. 1917. aasta Venemaal: Kriis- Rahutused sõjaväes- deserteerumine (lahkumine rindelt) Kaos majanduses tööjõu, tooraine, toiduainete puudus, kütuse kriis. Langes keisrivõimu autoriteet. Selle vastu olid ka osa aadlikke. Neil tekkis plaan muuta Venemaa ...
2. 2014. aasta tähtsamad sündmused Eestis ja maailmas – oskad nimetada mõnda koos kirjeldusega. Läti läheb üle eurole Eestis vahetati rongid välja Seve Ehitus Taliolümpia Sotsis. 18 veeb allkirjastasid Eesti ja Vene välisministrid kahe riigi piirilepingu. See pole siiani jõustunud. Ansip astub tagasi Krimm Venemaale 45 Eesti õdurit Kesk-Aafrika Vabariigis Hispaania saab uue kuninga – Filipe VI Uus korrakaitsesüsteem - oorahureform ja avalikus kohas lubatud alkoholi tarbida. Ida-Ukraina kohal tulistatakse alla Malaisia reisilennuk Eestit ähvardab seakatk 3. Ühiskonnaelu tasandid – tabelite alusel. 5. Bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused inimeste vahel – oskad tuua välja ka küsitavusi teatud tunnuste juures (rahvus, seksuaalne orientatsioon). Bioloogilised erinevused – sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne orien...
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ NR 2 II ptk Demokraatlik valitsemine 1. Selgita võimude lahususe eesmärki. Millisteks harudeks võim jaguneb, too näiteid EV põhjal ja lisa iga võimuharu peamised ülesanded. – Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat olema üksteisest eraldatud: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäie koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte. Seadusandlik võim: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine, kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim: seaduste elluviimine, riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Kohtuvõim: seaduskuulekuse tagamine, võimu seadusliku kasutamise järelevalve, sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. 2. Mida mõeldakse horisontaalse, vertikaalse...
Imperialism – levis 19. saj lõpupoole, suurriiklikud püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas Tunnused: 1.)koloniaalvallutused 2.)sõjalised liidud 3.)(sõja)tehnika areng 4.)mõjusfääride laiendamine 5.)suurriikide vastuolu rahvuste enesemääramisel 6.)agressiivsus, sõjakus Tehnikasaavutused: auto- Henry Ford, õhulaev-Zeppelin, lennuk-vennad Wrightid, raadiosignaal üle Atlandi- Marcon Teadussaavutused: kvanttehnika-Plank, planetaarne aatomimudel-Rutherford, relatiivsusteooria-Einstein, psühhoanalüüs-Freud 90% Aafrikast oli Euroopa suurriikide võimu all Koloniseerimise põhjused: odav tööjõud, tooraine, maavarad. Inglise-Buuri sõda: Hollandi päritolu Lõuna-Aafrika elanikud surusid maha Inglismaa katse kehtestada võim Transvaali ja Orjanje vabariigis. Bokserite ülestõus: Hiina üritas võõrvõimust lahti saada, kuid Euroopa riikide omavahelise koostöö tulemusena see ebaõnnestus. Ühiskondlikud liikumised:*revisionistid-Marxi õpetus on ...
KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSEST 12. klassile DEMOKRAATIA 1. Selgita mõisted ja too näited: otsene demokraatia- ehk vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise esindusdemokraatia- on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindejate kaudu. Osalusdemokraatia- on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Elitaardemokraatia- puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte 2. Kuidas, mil viisil kodanikud saavad osaleda valitsemises? Õpik lk.60 kodanikud saavad jälgida parlamendi istungeid , suhelda poliitikutega ,hääletada ja avaldada arvamust. 3. Demokraatia puudused: - Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud - Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada - Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu Demokraatia eelised: + Kai...
1. Ideoloogia mõiste- õhuke ja paks riik Ideoloogia tuleb kreeka keelest, mis on ideid käsitlev teadus. Õhuke riik on parempoolsed ja vasakpoolsed on paksud riigid. 2. Iseloomusta parempoolset maailmavaadet ja selle jagunemine Parempoolsed jagunevad liberaalideks ja konservatiivideks. Põhimõtteks on : iga inimene on oma õnne sepp ehk nad toetuvad individualistidele. Liberaalid väärtustavad vabadust, erinevaid pere vorme, inimõigusi, toimuvad kiired reformid ja ei kirikule. See eest konservatiivid väärtustavad stabiilsust, traditsioone, perekonda, kirikut ja usku. Parempoolsed on eraomandid, enamasti turumajandus, kus on madalad maksud ja vähe toetus või madalad toetused. Perekond peab toetama oma hädasolijaid. Lapsevanemad peavad hoolitsema laste eest täisealiseks saamiseni ning kui laps on 18+ peab ta hoolitsema vanemate eest kuni surmani 3. Iseloomusta vasakpoolset maailmavaadet ja selle jagunemine Vasak pool jaguneb kommunismiks ja ...
Diktatuurid 5-8 Diktatuuride tekkepõhjused – Pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Demokraatias tekkis pettumus, mida nim. demokraatia kriisiks. Tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. Kui karmil käel riiki juhtiv riigijuht saavutas kasvõi mingit edu muutus ta väga populaarseks. Pettumine Pariisi rahukonverentsi lepingus – Riigipead, kelle riikides ei oldud selle lepinguga rahul lubasid ebaõigluse heastada. Majanduslikke raskustega riikides lubasid riigijuhid, et elu läheb kiiresti paremaks kui nad võimule saavad ning rahvas uskus neid. Terav riigisisene võimuvõitlus ning põhirahvuste ja vähemusrahvustevahelised vastuolud. Kuna parlamentides oli palju erakondi kasutasid mittedemokraatlikud...
1. Ühiskonnaelu tasandid Ühiskonna mõiste: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselude korrastatud viis. Sektorid ja nende ülesanded: avalik sektor - riik, kohalikud omavalitsused, avalik- õiguslikud asutused, nende organid. Ülesanded: riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine, riigi kodanikkonna määratlemine. Erasektor eraisikute tulunduslik tegevus. Õiguslikud vormid on FIE, täisühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.Kolmas sektor ühiskondlik tegevus, mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. Ülesanne: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Õhuke riik: võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatud sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus. Paks riik: jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlussekt...
1. Imperialism ja selle avaldumine 20. sajandi algul. Suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine). NT: 1904-1905 sõdis Venemaa Jaapaniga alade pärast; 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda (koloniaalvallutus); suured koloniaalvallutused Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia jt poolt Aafrikas (90,4%); Inglismaa ei lubanud Iirimaal iseseisvuda jne. Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. 2. Tehnika areng. * Kõrge tootlikusega tööpingid, panid aluse seeriatootmisele * Autode tootmise suur kasv- Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid * Lennunduse areng- Zeppelini õhulaev, Wrighti lennukiga tõestati et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata * Sidetehnika areng- raadiosignaal üle Atlandi (tähtis sõjaväele, laevakompaniidele, ärijuhtidele jne) * Pandi alus geneetikale (Vries), kantmehhaanikale (Planck), avastati elektron (...
Surju Põhikool Reelika Luik 9.klass Diktatuurid ja Kommunistlik Venemaa uurimistöö Juhendaja: Liis Virkus 2010 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................. Diktatuurid................................................................................................................................. Kommunistlik Venemaa............................................................................................................. Kokkuvõte................................................................................................................................. Kasutatud allikad...................................................................................................................... ...
1. Majanduskriisi põhjused, iseloomulikud jooned, lahendused ja tagajärjed; Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Põhjused: Esimeseks põhjuseks toodi välja ületootmine. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta Teiseks toodi vale majandamine. Riigi toetusel võeti liiga palju laenu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ja inimesed ei suutnud seda tagasi maksta sellepärast varises pangandus ja rahanuds. Kolmandaks toodi välja valitsuse vead kriisi ajal. Tehti liiga suured tollimaksud ja sellega muudeti kriis ülemaailmseks. Lahendused: 1933 valjus ameerika majanduslangusest, kuna President F.D.Roosevelti poolt loodud uus kurss ja sellega kaasnevad seadused tõid majanduskriisi lahendamisel edu. Suurbritannis jäi poliitiline olukord enamvahem stabiilseks, loobuti naela seotusest kullaga, sisseveotollid, neil aitas kriisi leevendada kolooniate olemasolu. Sõjajärgne majanduskriis Põhjused: Sõja nõudmistele vastanud majandus ei s...
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Tran...
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Diktatuurid, Venemaa Sissejuhatus diktatuuri olemus, fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, sotsialism 1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda Diktatuur totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusust pole, on üks ideoloogia ja üks partei. 1. Autoritaarne diktatuur e. autokraatia üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seadusl...
Ajalugu Miks tekkisid diktatuurid? 1. Muutused ühiskonnas. Valimisõiguse saanud töölised ja naised olid rahulolematud ja diktaatorid kasutasid seda ära, lubades neile paremat elu. 2. Sõja mõju. Sõja ajal harjuti karmikäelise riigivõimuga, mis oli samuti ka edukas. Seega oli diktaatoritele rahva poolehoid tugev. 3. Pettumine Versailles' süsteemis. Paljusid maailmasõjas osalenud riike ärritas see, et kehtestatud riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Seetõttu leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4. Majanduslikud raskused. Majandusraskused ja majanduskriis röövisid inimeste usu demokraatiasse, seda kasutasid ära karmikäelised poliitilised jõud, keda rahvas uskus. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitikute omavaheline võitlus põhjustas pettumuse demokraatias, seetõttu otsustati toetada diktatuurierakondi, kes lubasid korra majja lüüa. 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa ri...
Ühiskonna arvestus · Ühiskond inimeste kooselu vorm Vanus 4-5 miljonit aastat · Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. · Inimeste kooselu vormid : 1) Inimkari 2) Sugukond 3) Naaberkogukond 4) RIIK organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste ja kõige muuga. · Ühiskonna arengu etapid... 1) Agraarühiskond : - Tähtsaim ressurss maa - Peamised otsustajad maaomanikud - Peamised töötegijad talupojad - Peamine töövorm käsitöö - Levinud riigivorm absolutistlik kuningriik - Valitsuse roll tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord - Perevorm suurpere - Valitsev majandamisviis nat...
DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS. ITAALIA JA SAKSAMAA ITAALIA 1. Nimeta põhjused, miks sattus demokraatia kahe maailmasõja vahel (Ida) Euroopas kriisi (4-5). Poliitiline ebastabiilsus, uute rahvakihtide kaasamine poliitikasse valimisõiguse laienemine, pettumine demokraatias, majanduslikult raske olukord, kiire arengu ja õitsengu iha. 2. Nimeta diktatuuri kehtestamise eeldused (3). Tööpuudus, majanduslikud raskused, manipuleeritav rahvas, rahva arvamus et ,,kõva käega" asjad paranevad. 3. Nimeta diktatuuri tunnused (5-8). Totalitaarne, võimu koondamine ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste, tegevuse ja kogu elu üle. Hirmuõhkkond, hirmuvalitsus inimõiguste rikkumine, diktaatori suva ülimuslikkus. 4. Anna Itaalia I maailmasõjajärgse olukorra üldiseloomustus (majandus; sisepoliitika jne). Itaalia viis rikkaimat provintsi olid laastatud. Rasked kaotused ja pettumus maailmasõja tulemus...
1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused: 1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3) Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis ai...
Nüüdisühiskond põhimõisted Nüüdisühiskond ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond...
A pool 1. Kommunistlik liikumine. 1920.a algus oli kommunistlike liikumiste mõju. Enne seda moodustati Moskvas kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komitern. Oma teisel kongressil kuulutas kom, avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele. Mitmes euroopa riigis kujunes see kommunistlik partei mõjukaks poliitiliseks jõuks ja see oli ka vaimselt edukas. Nende eesmärk oli haarata võim- kui vaja, siis vägivallaga- ning kehtestada ,, proleetariaadi diktatuur''. Komintern asus rahastama ettevalmistusi riigipöördeks Euroopariikides. Suurem osa kulutati näljahädale mõeldud rahast. Liikumine tõi endaga kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekked ja ka fasismi. 2. 1929-1933.a Majanduskriis 1920.a teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmesid kriisinähud põllumajanduses. (ületootmine-hinnad ...
Maailm 1956-1985. Demokraatia tunnused, diktatuuri tunnused. DEMOKRAATIA TUNNUSED * rahvavõim * valimised ühetaolised ja vabad * kodaniku puutumatus * kodaniku kohustus * eraomandi puutumatus * sõna-, koosoleku- ja trükivabadus * liikumisvabadus DIKTATUURI TUNNUSED * Kõik, mis demokraatias lubatud, on siin pigem keelatud! * massirepressioonid (massiline inimõiguste rikkumine, küüditamine, mõrvamine) Berliini kriis (müür) NSV Liit oli saanud üheks maailma kahest üliriigist. Kreml ei salanud, et tema eesmärgiks on kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas ja järelikult on tal oma huvid mitte ainult NSV Liiduga piirnevates maades, vaid kõikjal – nii Berliini tänavail kui ka Aafrika vihmametsades, nii Araabia turgudel kui ka inimtühjadel polaaraladel. Kuid kõikjal põrkus ta teise üliriigi, USA tahte ning põhimõtete vastu. Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal. Saksamaa saatus ei olnud ikka veel se...
SOTSIAALSUS.. ..ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda. Sotsiaalne sidusus : - Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. - Kirjeldab sidemeid või ,,liimi" mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: - Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine - Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: ,,Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist." Ühiskonna uurimine Sotsiaalteaduste valdkonna eripära: - Uurib inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. - Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Kvalitatiivne meetod Eesmärgiks on kirjeldada, andmete k...
DEMOKRAATIA Demokraatia tunnused: (rahva valitsemine) 1. kõik pääsevad poliitika juurde 2. avalikkus on kaasatud otsustamisele 3. otsused lähtuvad avalikest huvidest • Otsene (vahetu) demokraatia – rahvahääletus (referendum), valitakse otse, rahvas saab ainult poolt või vastu hääletada. • Esindus (vahendatud) demokraatia – rahvas ise ei osale otsustamises, mandaat-saadikutele antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. • Osalusdemokraatia – kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, võimalik osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormistamisel. (Skandinaavias-tugev omavalitsus; USA-kohalik kodanikualgatus) • Elitaardemokraatia – võim eliidi käes, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui õnnest ja harmooniast. Demokraatia eelus Demokraatia puudus Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Inim...
Esimene maailmasõda Toimus aastatel 1914- 1918 Põhjused: 1. Võitlusturgude ja tooraineallikate pärast, ekspordi võimaluste pärast 2. Mõjupiirkonnad, asumaad 3. Suuri sõdu polnud sinna maani olnud, ei teatud, kui negatiivne see oli, peeti hoopis kangelaslikuks. 4. Diplimaatilisi suhteid ei reguleerinud ükski rahvusvaheline institutsioon 5. Olid kujunenud suurriikide sõjalispoliitilised liidud Antant ja Keskriigid. 4. Prantsusmaa ja Saksamaa vihavaen Ajend: 28. juunil 1914. toimunud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile I maailmasõda algab, kui Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja. Sõjaplaanid: Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (välksõjaplaan), mille järgi kavatseti Prantsusmaale tungida läbi Belgia, vallutada kiiresti Prantsusmaa ja võita sõda maksimaalselt kolme kuni nelja kuu jooksul. Plaan ebaõnnestus! Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17, mille järgi kavatseti kindlustada Sa...
Raudne eesriie- Nõukogude Liidu riikide eraldatus muust maailmast, tõkestades oma liitu kuuluvate riikide läbikäimist ja suhtlemist lääneriikidega. 1947 Trumani doktriin- USA välispoliitika eesmärgiks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. USA toetab kõikide oma vahenditega demokraatia levikut ja takistab sotsialistliku ideoloogia levikut. 1947 Marshalli plaan- USA abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata Euroopa majandust ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. 1948 Berliini blokaad- NSV L lõikas Lääne- Berliini ära välismaast. Jättis ilma elektrist, kütusest, toidust, lootes linna endaga liituma. USA ehitas õhusilla, mida varustas aasta aega. NSV oli sunnitud lõpetama blokaadi. 1949- Saksamaa Demokraatlik Vabariik- IDA & Saksamaa Liitvabariik- LÄÄNE Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki elu valdkondi. 1)Võidurelvastumine 2)...
1. Pinged peale I Maailmasõda ·Esimese maailmasõja tulemused rahuldasid väheseid. ·Ainsaks puutumatuks territooriumiks oli USA, kelle majanduslik mõju kasvas. ·Saksamaal suurim pettumine (ei olnud rahul Versaille rahulepinguga). ·Ungari pidi loovutama enamiku territooriumist ( nad pidasid seda ülekohtuseks). ·Kaotajaks pidas end ka Venemaa kuid kes pidas eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. ·1922. a sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille`i süsteemi vastase koostöölepingu. ·Itaalia ja Jaapan, Antanti riigid, kaotasid palju kolooniaid, mida pidasid enda riigi osadeks. ·1918a. järgses Euroopas puudutas vaesus ja tööpuudus peaaegu igat riiki, see andis olulise põhjuse rahulolematuseks Itaalial, Saksamaal ja Austrial. 2. Ülemaailmne majanduskriis ·Esimesena ilmnesid kriisid põllumajanduses. ·Valitses ületootmine, hinnad hakkasid langema. ·Põllumajanduse probleemid toodanguga tekitasid ebakindlust ülekuumenenud ning seetõttu häiri...
Mõisted Nüüdisühiskond- Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Infoühiskond-Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Teadmusühiskond-Teadmusühiskond (teadmispõhine ühiskond) on ühiskonnatüüp, kus majanduse ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi ning uued avastused ja leiu...
IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. · 1920 · Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. · Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. · 1921 · Näljahäda Venemaal; kasutusele võeti Uu...
1.1 1. Mis on kollektiivne identiteet? - Rahvuslikel, kultuurilistel, religioossetel, ajaloolistel, majanduslikel ja/või poliitilistel väärtustel ja eesmärkidel tuginev ühistunnetus, ,,meie". 2. Ühiskonnaelu tasandid. - *Mittemajanduslik hüve (kodanikuühiskond): 1)Ühistasand => Valitsemine. >>> valitsusasutused; sise- ja välisjulgeoleku tagamine; majanduselu ja õigusemõistmise korraldamine(valija, õpilane, parlamendisaadik, ametnik jne) 2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem, vend, sõber jne) *Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses): 1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne) 2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omani...
Uusaeg umbes 400-aastane ajaloo periood keskaja lõpust kuni lähiajalooni. Õleminek feodaalühiskonnalt kapitalistlikele suhetel põhinevale kodanlikule ühiskonnale. Algus 1492/1517 Lõpp 1914 a. I ms algus. Monarhia riigivalitsemisvorm, kus riigipeaks on harilikult päriliku ja eluaegse võimuga monarh (monarh kuningas, tsaar, keiser, vürst jne). ABSOLUTISM monarhia vorm, kus monrhile kuulib piiramatu võim ja puudub võimude lahusus. Tunnused : · Monarhist sai riigivõimu ainuke teostaja · Alaline sõjavägi (lk 53-54) · Mõjukaks ühiskonnakihiks kujunes professionaalne ametikond ehk bürokraadid. · Majandus põhines mergantilismil (vara uusaja majanduspoliitika, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kell ja hõbed varudest. Riigirikkuse allikaks kubandus (ld. Mercantia). Eeskätt väliskubandus ja rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevool. Lk 11+50) · Monarhi poolt rangelt kontrollit...
Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Diktatuur: 1917 Venemaa, 1922 Itaalia, 1926 Poola, Leedu, Portugal, 1933 Saksamaa, 1939 Hispaania. Põhjused- tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid); tugevad juhid, rahvuse idee; demokraatia nõrkus, uued riigid; majandusraskused; mitmed riigid olid I ms kaotajate hulgas. Demokraatia: Iirimaa, Suurbritannia, prantsusmaa, Madalmaad, Taani, Norra, Rootsi, Soome, austria, Shveits, Tshehhoslovakkia. Põhjused- vanad riigid, inimesed harjunud demokraatiaga. I ms võitjariigid või neutraalsed; pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kiiremini üle. Tunnused: demokraatia- sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlamen, mitmepartei ...
Maailm kahe ilmasõja vahel §11-15;17 1. Maailm I ilmasõja järel. Põhjused, miks riigid polnud rahul I maailmasõja tulemustega.- Kuna osad riigid pidid osad oma asustatud alad naabritele loovutama. Saksamaa polnud rahul Versailles' lepingu tingimustega, ja veel pidid loovutama oma aladest naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa kaotas ka oma asustatud alasid. Kõige vähem sõjatulemustega jäid rahule Itaalia ja Jaapan, kuna mneid jäeti ilma territoorimuidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Ei saanud nad kumbki mingit kasu. Reparatsioonid- sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Ehk siis kuna ainsaks võitjaks ostusid Ameerika Ühendriigid, siis peale sõda Euroopa riigid olid võlglased Ühendriikidele. 1922 Rapallo leping- Venemaa ja Saksamaa vaheline Versailles' süsteemi ...
1.1. Sotsioloogia. Ühiskond Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid. Sotsioloogiaga tegelevad sotsioloogid, kelle eesmärk on koguda teavet ja kajastada ühiskonnas toimuvaid protsesse, inimeste hoiakuid, arvamusi ning kirjeldada ja uurida ühiskonna tasandeid. Sotsiolooge huvitavad andmed ja faktid. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus ja juba avaldatud andmete analüüs. Ühiskond- kollektiivsel identiteedil põhinev suhtlemine. Ühtekuuluvustunne, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed. Edukalt toimiv riigivõim väljendub majanduslikes ja mittemajanduslikes ühishüvedes. Majanduslik ühishüve- kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta: riiklik või munitsipaalmeedia (televisioon, ajalehed), heakorrastatud linnaruum, toetused rahvuskultuuri arengule, kvaliteetne infrast...
Kontrolltöö ,,Demokraatlik tänapäeva riik" Riigivõim 1. Defineeri riigi mõiste ja nimeta tema peamised tunnused. Riik on organiseeritud inimeste kogu, kes elavad kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigi peamised tunnised on rahvad, territoorium, avalik suveräänne võim 2. Kuidas tekivad uued riigid? Miks osasid riike tunnustatakse ja teisi mitte? Riigitekke teooriad on 5. 1) Lepinguteooria - Kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. 2) Orgaaniline - Põhjuseks samad jõud, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Tugevamad jäävad ellu. 3) Vägivalla - Juba sündides on inimühiskond jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Võimu nimel on vaja võidelda. 4) Teokraatlik - Jumal lõi maailma ja selle korralduse. 5) Marksistlik - Ühiskonna lõhenemine sotsiaalsetesse klassidesse (nt orjad ja orjapidajad. Osasid riike ei tunnustata, sest neil pole kindla...
1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse. Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformi seaduse (10.oktoober), millega riigistati mõisnike maavaldused. 1920 Nõukogude Venemaa tunnustas Tartu rahuga (2.veebruar) Eesti iseseisvust. Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. 1921 Näljahäda Venemaal; ...
Ühiskonna töö materjal 1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist - millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisega ühiskonnas kaasnesid? Tööstusühiskonna ajal oli majanduses esikohal tööstuslik tootmine. Range arvestus, aja otsstarbekas kasutamine, ratsionaalsus, bürokraatia tugevnemine Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna- ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid Postindustriaalses ühiskonnas kasvas kiiresti teenindussektori osatähtsus Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Postindustriaalne ühiskond vajas haritud spetsialiste Kujunes välja keskklass Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiuti...
USA Ameerika Ühendriigid astusid I MS alles 1917.aasta kevadel. Jäädes lahingupiirkonnast kaugele, kandis USA minimaalseid kaotusi. Ameeriklased, kes seni olid pidevalt eurooplaste ees vlglased, muutusid nüüd viimaste vlausaldajateks. Sjalisi purustusi vältinud USA näitas vapustavaid saavutusi uue tehnika ja tehnoloogia kasutuselevtmisel. Henry Fordi autotehases 1914.aastal rakendatud konveier lühendas autode kokkupandamise aega 14 tunnilt pooleteise tunnini. 1920.aastal hakati nn jooksvat linti kasutama ka teistes tööstusharudes, see vimaldas alustada laiatarbekaupade masstootmist. Suuri edusamme tegid ameeriklased ka lennunduses. 1920.aastaid hakati nimetama prosperity aastakümneks. Euroopa maadest eristas USA-d ka see, et siin loobuti kohe pärast sda majanduse riiklikust reguleerimisest. Vidutses majanduslik liberalism. 1920.aastatel vapustasid USA poliitilist elu suured skandaalid, mis olid seotud korruptsioonisüüdistustega kongress...
USA 1920ndatel Ameerika Ühendriigid astusid I MS alles 1917.aasta kevadel. Jäädes lahingupiirkonnast kaugele, kandis USA minimaalseid kaotusi. Ameeriklased, kes seni olid pidevalt eurooplaste ees vlglased, muutusid nüüd viimaste vlausaldajateks. Sjalisi purustusi vältinud USA näitas vapustavaid saavutusi uue tehnika ja tehnoloogia kasutuselevtmisel. Henry Fordi autotehases 1914.aastal rakendatud konveier lühendas autode kokkupandamise aega 14 tunnilt pooleteise tunnini. 1920.aastal hakati nn jooksvat linti kasutama ka teistes tööstusharudes, see vimaldas alustada laiatarbekaupade masstootmist. Suuri edusamme tegid ameeriklased ka lennunduses. 1920.aastaid hakati nimetama prosperity aastakümneks. Euroopa maadest eristas USA-d ka see, et siin loobuti kohe pärast sda majanduse riiklikust reguleerimisest. Vidutses majanduslik liberalism. 1920.aastatel vapustasid USA poliitilist elu suured skandaalid, mis olid seotud korruptsioonisüüdistuste...
Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Sotsiaaldemokraadid-Riigi suurem sekkumine majandusellu, kõrged maksud- aidata abivajajaid, puudub ebavõrdsus. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne. KONSERVATISM Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid- tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus. USA Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress: 1)Esindajate kogu, 2)Senat. President(valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei 1920ndad vabariiklasete poliitika(Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba...
I Sotsiaalne side 1. Mis on sotsioloogia? Millised on selle teaduse uurimisteemad? 2. Oska nimetada ja iseloomustada ühiskonnaelu tasandeid riikliku võimukorralduse tingimustes. 3. Mille poolest erinevad majanduslikud ühishüved mittemajanduslikest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 4. Mille poolest erinevad ühiskonnaliikmete bioloogilised erinevused sotsiaalsetest erinevustest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 5. Oska leida vajalikke andmeid rahvastikupüramiidilt. 6. Mis on sotsiaalne kihistumine? Mille poolest erineb horisontaalne sotsiaalne liikuvus vertikaalsest sostiaalsest liikiuvusest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 7. Millised on infoühiskonna tunnused? 8. Oska iseloomustada erinevaid riigivalitsemise vorme ja riigikorralduse vorme. Tea, mille poolest erinevad liberaalne demokraatia, autoritaarne riik ja totalitaarne riik. 9. Tea, mille poolest erineb parempoolne ideoloogia vasakpoolsest ideoloogiast. 10. Mis on iseloomulik liberal...
Katrin Olhovikov 25.01.09 Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel Diktatuuri olemus on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonnas. Diktatuuririikides puudub võimulahusus, eksisteerib vaid üks ideoloogia ja üks partei. Demokraatiale on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuõigused ja vabadused. Demokraatliku riigi tunnused on veel ka rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, pluralism. Demokraatia eeldab võimude lahusust ning riigivõimu kuulumist rahvale. Demokraatia kriisi ja diktatuuri tekkimist kahe maailmasõja vahel soodustasid p...
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Kunst reklaamis Essee Tallinn 2010 Rockwell Kent ütleb:” Kunstil on kahtlemata sotsiaalne väärtus, see tähendab, et võimaliku suhtlusvahendina tuleb kunst kellelegi suunata ja inimkonnale arusaadavas keeles mõistetavaks teha.” Seega ongi juba aegade algusest kasutatud kunsti kui reklaami vormi, kui mingit võtit, millega inimesi mõjutada. Reklaam ongi rohkem või vähem süstemaatiline ja sihilik manipuleerimine teiste inimeste emotsioonide, suhtumise, tõekspidamiste, tegutsemisega. Siin võib näiteks võtta kas või paleoliitilised koopamaalingud, mida on tõlgendatud mitmeti: neid on seotud jahimaagiaga (hea jahiõnne tagab läbimõeldud tegevus, rituaalid ) ning sotsiaalsete suhete kajastamisega (kes on kõige tähtsam, keda peab kuulama). Reklaamiti ju lihtsalt ennast ja oma hõimu. Mida aega edasi, seda enam on aga kasutatud just monumente ja...
Miks kujunesid diktatuurid? Kuna rahva elu-olu oli halb ning demagoogid lubasid selle paranemist ning majanduslikku õitsengut, demokraatia oli kriisis, oldi pettutud Versailles' süsteemis. Valijate hulk oli kasvanud, erakondi oli palju koalitsioonivalitsused (puudus valimiskünnis), valitsuskriisid, võimuvõitlus, vastuolud põlisrahvaste ning teiste rahvaste vahel. Lubati taastada rahvusvahline positsioon, rahvahulgad poliitikasse ning rõhuti rahvuslusele. Diktatuurid: autoritaarne ja totalitaarne. Diktatuur on plaanimajanduslik riigikord, kus riiki juhib üks partei, võim on koondatud ühele isikule ning puudub võimude lahusus. Seadused juhti ei piira, see on piiramatu, jõule toetuv kord. Totalitaarne diktatuur isikukultus, kontrollib eraelu. Tunnused: Võim kontrollib kõiki ühiskonnaelu valdkondi ning totalitaarses diktatuuris ka eraelu. Tootmine teenib võimu huve ehk riik kontrollib majandust. Ainupartei m...
Arvamus- Kas esimene maailmasõda oli paratamatu ? Esimene maailmasõda oli ajaloo üks suurimaid sõdu .Hukkunuid oli ligi 10 miljonit ja sõda kestis aastatel 1914-1918 . Maailmasõda ei oleks saanud vältida kuna suurriigid tahtsid saada võimu ja käis pidev maade jagamine, mis tekitas väiksemaid sõdu ja tülisid. Valitses pingeline olukord ja suurriigid sõlmisid omavahel lepinguid, et saada niiöelda kindlustunnet . Näiteks Saksamaa sõlmis lepingu Austria-Ungariga kuhu hiljem tuli ka Itaalia.Neile vastu sõlmisid liidu Inglismaa ja Prantsusmaa, millega hiljem liitus Venemaa. Omakasu tahtsid ka paljud väiksemad riigid ja pinget suurendas ka jagelemine kolooniate pärast. Kui terrorist tappis Austria-Ungari troonipärija F.Ferdinandi saigi sõda alguse.Võib küsida, et kui terrorist ei oleks tapnud F.Ferdinandi, kas oleks olnud võimalik sõda ära hoida? Ilmselt mitte kuna Euroopa riigid olid juba valmistunud sõjaks ja see oleks võinud alguse saada mi...
1ÜHISKONNAÕPETUS Demokraatia Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Demokraatia on alguse saanud Vana-Kreekast. Antiikdemokraatia kõrgaeg oli Periklese aeg. Demokraatia jaguneb otseseks demokraatiaks ja esindusdemokraatiaks. Otsene ehk vahetu demokraatia Esindus- ehk vahendatud demokraatia Kodanikud osalevad vahetult võimu teostamises. Kodanikud teostavad võimud läbi valitud Referendumite korraldamine. esindajate. Teine võimalus demokraatia jagamiseks: demokraatia jaguneb elitaardemokraatiaks ja osalusdemokraatiaks. Elitaardemokraatia Osalusdemokraatia Rahva osalus poliitikas väike, põhirõhk Rahvas sekkub aktiivselt poliitikasse, võimalus rahvaesindajatel osaleda ka küsimuste arutamisel. Demokraatia tunnusjooned vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, kõigi võrdsus seaduste ees, kohtusüsteemi ja tei...
Nüüdisühiskond · Nüüdisühiskonda iseloomustavad: o Tööstuslik kaubatootmine (konveierid) o Rahva osalemine ühiskonna valitsemises o Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus o Kapitalism ja demokraatia o Teenindusühiskond o "kitsenev ja paisuv" maailm · Algas Inglismaal 18. saj. lõpus · Nüüdisühiskonna aluseks loetakse: o Protestantlust (eelkõige kalvinism) o Majandusliku huvi tekkimist (time is money) o Isikuvabadusi (my home is my castle) o Masinad (alguses on alati mägi ja riie) · Nüüdisühiskonna kujunemise etapid: valdkond Agraarüh. Industriaalüh. Postindustriaalüh. Infoja teadusüh. Ajavahemik U~3000eKr. 19.saj I pool1950ndad 1950ndad1990 1990... Euroopas 19.saj II...
1) Aasta 1917 Autonoomia saavutamine. Venemaa veebruari revolut. Mõjul puhkesid rahutused. 1917. märtis Eestis. (streigid, ülekaalus vene meel ja keel) Eestimaa kubermangu kommissariks sai Jaan Poska. eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine st. Eesti oleks olnud omavalitsus Vene riigi ees. Eesti rahvuslikud organisatsioonid koostasid ise autonoomiaseaduse eelnõu ja esitasid ise seaduse eelnõu ja esitasid selle kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. Surveavaldamiseks valitsusele korraldasid Petrogradis elavad eestlased 26.märtsil 1917 võimsa meeleavalduse. Ära hirmutatud AV kinnitaski Eestile omavalitsuse andmise seaduse 30. märts 1917. Seaduse kohaselt: *P.E ja L-E ühendati ühtseks Eestimaa kubermanguks. Komissariks sai J. Poska. *valiti rahvaesindus-Maapäev e. Ajutine Maanõukogu ja selle juurde organ Maavalitsus. (K. Päts) Bolševikud e enamlased (VSDTP) ei pooldanud iseseisvust, kuna et see kahjustab maailmarevolutsiooni huve. Eestis oli...
kool Jossif Stalin-sajandi suurim diktaator Diktatuurid euroopas Essee nimi klass Koht aasta Jossif Stalin-sajandi suurim diktaator. Jossif Stalin sündis 1879. aastal Gruusias. Tema õige nimi oli Dzhugashvili, mille ta hiljem vahetas välja STALINI vastu; tõlkes tähendab see "terasmeest". Nooruses pidi Stalinist saama õigeusu preester. Nimelt õppis ta vaimulikus seminaris, kust ta aga halva õppeedukuse pärast välja heideti. Hilisemas Stalini ametlikus biograafias on öeldud, et "suur juht" visati koolist välja marksismi propageerimise pärast; õpingute enneaegse katkemise tegelikuks põhjuseks oli "eksamitele miteilmumine" 1903. aastal asus Stalin bolshevistlikku parteisse ja 1917. aastaks, mil see erakond oktoobrikuise riigipöörde tagajärjel võimule tu...
Kordamine Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides (government of the people by the people and for the people Abraham Lincoln). Kõigil on juurdepääs poliitikasse, avalikkus on kaasatud otsustamisse ja otsused peavad lähtuma kogu rahva huvidest. Otsene e vahetu e klassikaline demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille korral kodanikud võtavad rahvakoosolekul v referendumil e rahvahääletusel (kasutatakse tänapäeval) poolt v vastu hääletades ise vastu poliitilisi otsuseid. Esindus e vahendatud e liberaalne demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, valitakse rahva poolt valitud ja rahva huvide nimel tegutsevad esindajad. Osalusdemokraatia korral on kodanikud kaasatud poliitikasse. Lisaks poolt v vastu hääletamisele saavad kodanikud osa ka küsimuste ja otsuste teostamisest (nt kodanikufoorumite kaudu). Nt USA, Skandinaavia maad. Elitaardemokraatia korral on võim...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
