Diktatuurid (0)

Diktatuurid 5-8
Diktatuuride tekkepõhjused – Pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Demokraatias tekkis pettumus, mida nim. demokraatia kriisiks.

• Tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada.
  
• Kui karmil käel riiki juhtiv riigijuht saavutas kasvõi mingit edu muutus ta väga populaarseks.
  
• Pettumine Pariisi rahukonverentsi lepingus – Riigipead, kelle riikides ei oldud selle lepinguga rahul lubasid ebaõigluse heastada.
  
• Majanduslikke raskustega riikides lubasid riigijuhid, et elu läheb kiiresti paremaks kui nad võimule saavad ning rahvas uskus neid.
  
• Terav riigisisene võimuvõitlus ning põhirahvuste ja vähemusrahvustevahelised vastuolud.
  
• Kuna parlamentides oli palju erakondi kasutasid mittedemokraatlikud pisirühmitused parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Ning mõjutasid valijaid.
  

Diktatuuride tunnused

• Ühe partei ideoloogia
  
• Juhikultus nt Saksamaal führer
  
• Teised parteid tõrjuti või keelati
  
• Piirati kodanike vabadusi ja inimõiguseid
  

Venemaa/ NSVL teke
Pärast bolševike võimuletulekut (1917) moodustati esimene nõukogude valitsus (Rahvakomissaaride Nõukogu) ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan . Uue riikluse võimukeskmeks kujunes siiski oktoobripöörde korraldanud kommunistlik partei. Saadeti laiali Asutav Kogu. Ning mõne aasta jooksul likvideeriti teised erakonnad , kehtestati üheparteiline süsteem. 1922. Aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL).
Uus majanduspoliitika – sõjakommunism
Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus: talupojad pidid kõik vilja ülejäägid tasuta riigile andma. Selleks loodi eraldi toitlusarmee, maapiirkondadesse saadeti relvastatud toidusalku. Enamik tööstusettevõtteid riigistati. Toiduainete/tööstuskaupade äärmises puuduses hakati neid elanikkonnale normi järgi tasuta jaotama. Olid ka mõned tasuta teenused (lühikest aega): teater, transport, korterid jms. Sellist kodusõja aegset poliitikat on hakatud nim. sõjakommunismiks.
Pärast kodusõda alustati uut majanduspoliitikat (NEP – venekeelne lühend).

• Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus asendati maksuga
  
• Taastati kauplemise vabadus
  
• Laiendati ettevõtete tegevusvabadust
  

Kodusõda (1918-1920) – Teistele poliitilistele jõududele ja ühiskonnakihtidele ei meeldinud enamlaste võimuletulek. Avalik võitlus enamlaste üle kasvas 1918. Aastal üle kodusõjaks. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka välisriigid , kes toetasid enamlaste vastu võitlevaid poliitilisi jõude. 1918. Aasta kevadel saatsid USA, Inglismaa, Prantsusmaa oma väed Venemaale, algas interventsioon. Nõukogude võim aga suutis luua võitlusvõimelise Punaarmee ning sisemisele ja välisele survele vastu seista. Kodusõda oli ohvrite rohke hukkus 13 miljonit inimest.
Industrialiseerimine – tööstuse eelisareng, loobuti NEP-i poliitikast .
Kollektiviseerimine – eraomanditele tuginevate talumajapidamiste liitmine kolhoosidesse
Mussolini õpetus – Tähtsaimal kohal oli rahvus ja selle nimel inimeste ohverdamine on igati õigustatud.
Milles seisnes fašistlik diktatuur – Mussolini nõudis peaministri kohta mille ta ka sai, sest kuningas pooldas ka fašistlike vaateid. Ta hakkas ellu viima seadusi, mis tegi ta kuningaga võrdsed õigused ja piiramatud võimu. Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks, ettevõtteid kontrollis riik. Poliitiliste vastastega võitluseks loodi salapolitsei ja koonduslaagrid. Ajalehtedes võisid ilmuda , vaid fašismimeelsed kirjutised, valitsuse kontrolli alla võeti haridus . Kõik inimesed pidid teenima riiki. Paljud välisriigid tunnustasid esialgu Mussoliini diktatuuri, sest riik toimis polnud palju inimeste vahistamist ja koonduslaagrisse saatmist. Vahemeri taheti muuta Itaalia sisemereks. Itaaliast sai Hitleri Saksamaa liitlane .
Hitleri seisukohad

• Saksamaa pidi saama jälle suureks, jõukaks riigiks
  
• Laiendada sakslaste eluruumi
  
• Aaria rass maailma valitsejateks
  
• Saksa rassile puhtuse saavutamine (Juutluse, demokraatia kõrvaldamine jne)
  

Milles seisnes natside diktatuur – Teised parteid saadeti laiali ning keelati samuti keelati ka ametiühingud . Pärast riigipresidendi loomuliku surma võttis selle ameti üle Hitler . Ta muutus diktaatoriks. Demokraatlikult valitud võim asendati keskliidu poolt valitud isikutega. Ettevõtete juhtidele anti korraldused kõik probleemid ise lahendada, mitte allujaid peeti riigireeturiteks. Sõna- ja kodanikuvabadused kaotati. Tähtis oli rassi puhtus. Keelati abielud juutidega ning ei lastud kurjategijatel ja vaimuhaigetel lapsi saada. Noorte kasvatamist juhtis riik, seega võidi sekkuda inimeste eraellu. Hakati juute tagakiusama. Neilt võeti ära õigused jäid, vaid kohustused makse maksta. Loodi sõjaväestatud organisatsioon SS ja allutati salapolitsei. Riik hakkas ise majandust juhtima . Rajati tehaseid ja vabrikuid sõja tehnika tootmiseks. Ehitati kiirteid, mis võimaldasid vajaduse korral liigutada sõjaväeüksusi ühest riigi otsast teise. Sakslased olid liitlased Itaalia ja Jaapaniga, mis ähvardas ka lääneriike.
Kaarel Mäemuru