Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSEST - Valimised (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas mil viisil kodanikud saavad osaleda valitsemises?
  • Miks valimisi üldse korraldatakse?
  • Mille poolest erinevad valimised demokraatlikus ja diktatuuririigis?
  • Kes ja millistest valimistest võivad osa võtta kandideerida?
  • Kuidas saab kandideerida?
  • Millised on hääletamise võimalused?
  • Miks on hea või halb hääletamine interneti teel?
  • Milised valimised toimuvad sel aastal?
  • Millised asjaolud mõjutavad valijate käitumist?
  • Miks on erakondi vaja?
  • Milliste tunnuste järgi saab eristada parempoolseid ja vasakpoolseid erakondi?
  • Millised erakonnad on praegu Riigikogus kes koalitsioonis kes opositsioonis?
  • Mis on populism?
  • Mis on survegrupp?
  • Mille poolest erineb survegrupp erakonnast?
  • Mis on sotsiaalne liikumine?
  • Mis on poliitiline kultuur?
  • Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut?
  • Miks riik peab hoolitsema poliitilise kultuuri taasloomise eest pidevalt?
  • Miks poliitiline kultuur on üks sotsiaalse sidususe tagaja ühiskonnas?
  • Mis on sotsialiseerumine?
  • Mis on kodakondsus?
  • Kuidas on inimesel võimalik saada Eesti Vabariigi kodanikuks?
  • Millised õigused ja kohustused on ainult EV kodanikul Eestis?
KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSEST
12. klassile
DEMOKRAATIA
1. Selgita mõisted ja too näited:
otsene demokraatia- ehk vahetu demokraatia – võimu teostavad inimesed ise
esindusdemokraatia- on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt , esindejate kaudu.
Osalusdemokraatia- on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi.
Elitaardemokraatia- puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte
2. Kuidas, mil viisil kodanikud saavad osaleda valitsemises? Õpik lk.60 – kodanikud saavad jälgida parlamendi istungeid , suhelda poliitikutega ,hääletada ja avaldada arvamust.
3. Demokraatia puudused:
- Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud
- Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada
- Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu
Demokraatia eelised:
+ Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust
+ Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas
+ Edendab ühist ja individuaalset heaolu
+ Tagab poliitilise stabiilsuse.
4. Demokraatia tunnused:
  • • kodanikuvabaduste tunnustamine
  • • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
  • sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed
  • • pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus
  • vähemuste õigustega arvestamine
  • tsiviilkontroll relvajõudude üle
  • kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus)
  • toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised

5. Iseloomusta valimiste funktsioone! Miks valimisi üldse korraldatakse? Valimiste funktsioonid: tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; vahendada võimudele kodanike nõudmiseid; hariv külg.
6. Selgita vabade valimiste põhimõtteid. -valimised on üldised , vabad, ühetaolised e. võrdsed ja korrapärased.
7. Mille poolest erinevad valimised demokraatlikus ja diktatuuririigis?
8. Majoritaarse valimissüsteemi tunnused, positiivsed ja negatiivsed jooned.- Majoritaarse valimissüsteemi plussid: võimaldab teha tugeva ja stabiilse valitsuse; valitu ja valija tihedam kontakt; võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu; tähtis on valitsemise efektiivsus Miinused: Domineerivad suured erakonnad , sest väiksemad saavad vähem kohti ja ei pääse sõõtõttu "löögile"; kaotsiläinud hääled.
9. Proportsionaalse valimissüsteemi tunnused, positiivsed ja negatiivsed jooned. Proportsionaalne vs.-i plussid: ei takista väikeparteide tegevust; mitmemandaadiline valimisringkond; esindab võrdeliselt valimistel saadud häälte protsendiga erakonda parlamendis; kandidaadid seatakse üles parteide, valimisliitude kaupa; osaleda võivad üksikkandidaadid. Miinused: Koalisatsioonivalitsused; sõltumine väikestest parteidest; keerukas häältelugemine; saadiku isiklik vastutus hajub.
10. Iseloomusta Eesti valimissüsteemi- Eesti valimissüsteem on proportsionaalne. Valimiskünnis on eestis 5% mis erakonnal ületada tuleb. Kasutatakse suletud ja avatud nimekirju. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat - antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel
Kes ja millistest valimistest võivad osa võtta, kandideerida?- osa võivad võtta kõik kodanikud, kellel on hääleõigus (st kes on 18aastat vanad). Ei rakendata piiranguid, mis põhineksid sool, usul , rassil
Kuidas saab kandideerida? Riigikogusse võivad kandideerida hääleõiguslikud Eesti kodanikud,kes on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks vähemalt 21‐aastased. Kandideerida saab erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina
Millised on hääletamise võimalused? Miks on hea või halb hääletamine interneti teel? Interneti teel või valimisjaskonda minnes . Interneti teel hääletamine on hea , sest saab kiiresti tehtud ja saab muuta oma otsust. Halb sest keegi teine võib muuta sinu häält .
Milised valimised toimuvad sel aastal? kohaliku omavalitsuse volikogu valimised
  • Selgita mõisted: suletud nimekiri, avatud nimekiri, valimiskünnis. Miks valimiskünnis on vajalik?
    • suletud nimekiri- kandidaatide järjekorra partei nimekirjas määrab partei ning seda ei muudeta. Seega osutuvad valituteks need, kes asuvad nimekirjas eespool .
    • avatud nimekiri- iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta
    • valimiskünnis - on võrdelise valimissüsteemi puhul rakendatav reegel, mille kohaselt valitavasse parlamenti pääsevad ainult nende valimisnimekirjade kandidaadid, mille kandidaatide poolt anti vähemalt teatav protsent hääli kas häälte üldarvust või häälte koguarvust mingis valimisringkonnas .

  • Hübriidsed valimissüsteemid.
    • hübriidne ehk segavalimissüsteem - valimissüsteem, mis kasutab üheaegselt majoritaarset ja proportsionaalset süsteemi. Parlamendi kohti jagatakse tavaliselt nii- pooled ühe süsteemi järgi ja pooled teise järgi.

  • Iseloomusta riigi ülesandeid valimiste korraldamisel.
    • Valmistada ette valimisteks vajalik dokumentatsioonid. • Kindlustada andmebaaside ja infosüsteemide töövalmiduse, tagab rahaliselt kõik valimiste läbiviimisega seotud toiminguid .• Kontrollida tähelepanelikult erakondade kulusid .
    14. Millised asjaolud mõjutavad valijate käitumist? Massimeedia , valimiskampaania ja klassikuuluvus.
    15. Miks on erakondi vaja?- Erakondi on vaja, et saaks esindatud erinevad inimeste huvid ning et kodanik saaks oma hääle ühiskonnas kuuldavaks teha.
  • Milliste tunnuste järgi saab eristada parempoolseid ja vasakpoolseid erakondi?Vasakpoolsed: Keskerakond , Sotsiaaldemokraadid. • Peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust, • püüeldakse selle poole, et suurema sissetulekuga inimesed maksaksid kõrgemaid makse, • laekunud raha kasutatakse koolide ja haiglate ülalpidamiseks kui ka pensionide ja toetuste maksmiseks, • haridus, tervishoid , eluase, transport ja kultuur peavad olema kättesaadavad igaühele.
    Parempoolsed: IRL, Reformierakond . • Esindavad klassikaliselt jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve. • Nende arvates peaks inimene oma toimetuleku eest vastutama inimene ise, • Inimesi tuleks innustada töötama, mitte karistama jõukamaid teiste suutmatuses • Sotsiaalteenuste hinna madalal hoidmine, • Paremate valikuvõimaluste loomine.
    17. Millised erakonnad on praegu Riigikogus, kes koalitsioonis, kes opositsioonis? O: sotsiaaldemokraadid ja keskerakond ; K: reformierakond ja IRL
    18. Mis on populism ? Tooge näiteid selle kohta! - erakonna tegutsemisstiil!! nt : erinevate lubaduste andmine valimiste ajal.
    19. Mis on survegrupp ? Tooge näiteid! Mille poolest erineb survegrupp erakonnast?- legaalselt tegutsev ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse v poliitikute mõjutamise teel. Vahe on selles , et erakonnad loovad poliitikat , survegrupid aga mõjutavad poliitikat. NT : aidsivastased kampaaniad
    20. Mis on sotsiaalne liikumine? Tooge näiteid! Mille poolest erineb sotsiaalne liikumine erakonnast ja survegrupist? Kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustvad sarnased põhimõtted ja hoiakud. Erineb survegruppidest ja erakondadest, sest puudub liikmelisus ja organisatsioon . Nt : roheliste liikumine , abordivastaste liikumine.
    21. Mis on poliitiline kultuur? Poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks.
    Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? Miks ei saa poliitilist kultuuri käsu korras ega järsult muuta? Muutumine on väga pikk ja vastuoluline protsess.
    • Peavad esinema sotsiaalsed muutused, mis on väga võimsad, pikaajalised ja ulatuslikud
    Miks riik peab hoolitsema poliitilise kultuuri taasloomise eest pidevalt?
    Miks poliitiline kultuur on üks sotsiaalse sidususe tagaja ühiskonnas?
    22. Mis on sotsialiseerumine ? Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab oma arusaama enda kohta.
    23. Mis on kodakondsus ?Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused.
    Kuidas on inimesel võimalik saada Eesti Vabariigi kodanikuks? Võib taotleda kodakondsuse, tehes Eesti riigile erilise teene, sünnipärane
    Millised õigused ja kohustused on ainult EV kodanikul Eestis? Õigused : kandideerida valimistel, valida riigikogu, saada tööd riigiametis. Kohustused: kaitsta riiki
  • KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSEST - Valimised #1 KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSEST - Valimised #2 KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSEST - Valimised #3 KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSEST - Valimised #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tolbuzov1 Õppematerjali autor
    küsimused ja vastused

    Sarnased õppematerjalid

    Kodanikud ja demokraatia
    4
    doc

    Kodanikud ja demokraatia

    Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanikkond ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. 2. Valimiste põhimõtted ja piirangud Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei ja järelikult on ka valimised vaid n-ö poliitiline tsirkus. Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, seepärast nimetatakse demokraatlikke valimisi ka vabadeks valimisteks. Valimised on vabad, kui valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid: valimisõigus on üldine (kodakondsus, vanusepiirang); valimistel on vaba konkurents (vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike

    Ühiskonnaõpetus
    Demokraatia
    5
    doc

    Demokraatia

    vormimisel. Siia kuuluvad kodanikufoorumid, ümarlauaudade ja võrgustike tegevus. Juurudun seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus. Elitaardemokraatiat iseloomustab huvide esindamine ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokraatia suund. Võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse huvidega. Vabad valimised. Valimiste funktsioonid: Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimised on korralised e toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga 4, president iga 4-6 aasta tagant. Erakorraliste valimiste põhjus on parlamendi laialisaatmine; Teine funktsioon on vahendada võimudele kodanike nõudmisi; Valimised on rahva usalduse indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal

    Ühiskonnaõpetus
    Vabad valimised ja parteid
    4
    doc

    Vabad valimised ja parteid

    11.2010 Valimiste funktsioonid · Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. · Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes) Parlament ja volikogud tavaliselt 4 aasta tagant, president 4-6 aasta tagant. · Valimised võivad aset leida ka sagedamini, kuid seda ainult põhiseadusega määratud viisil- seda nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. · Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsuspartei lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumist senisessse poliitikasse.

    Ühiskonnaõpetus
    Kodanikud-huvid ja demokraatia
    6
    rtf

    Kodanikud, huvid ja demokraatia

    ühiskonnaellu Osalusdemokraatia- kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Osalusdemokraatia tähendab massiaktsioone ja kampaaniaid ning mitmesugused kodanikufoorumid, ümarlauad ja võrgustike tegevus ( USA, Skandinaavia). Elitaardemokraatia- esindusdemokraatia suund. Elitaardemokraatia püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest. Vabad valimised Valimiste peamised funktsioonid: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimisi nimetatakse seetõttu korralisteks · vahendada võimudele kodanlike nõudmisi. · rahva usalduse indikaator · hariv funktisoon Valimisi hinnatakse selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei . Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond

    Ühiskonnaõpetus
    Kokkuvõte-kodanik-demokraatia erinevad vormid-erakonnad-
    2
    doc

    Kokkuvõte (kodanik, demokraatia erinevad vormid, erakonnad)

    Demokraatia ­ valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas Otsene demokraatia ­ Eestis esineb enamasti kohalikes omavalitsustes ja referendumitel. Võimu teostavad inimesed kodanikud ise. (14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus) Esindusdemokraatia ­ võimu teostab inimeste poolt valitud esindajaskond. Mandaatide loomine-ühendav side valija ja valitava vahel. Eestis: kohaliku omavalitsuse volikogu 2009 ja riigikogu valimised 2007. Osalusdemokraatia ­ kodanike kaasamine poliitikasse, arvamusi oodatakse kõigilt. Eestis enamast kodanikuorganisatsioonid, samas ka streigid ja meeleavaldused. Elitaardemokraatia ­ mandaati käsitletakse kui rahvalt saadud volitust valitseda. Juhtivaks grupiks on väikesearvuline eliit, kuid arvestavad siiski enamuse huvidega. Valimiste funktsioonid: *täidavad võimu regulaarse ja seaduspärase vahetuse *vahendavad võimudele kodanike nõudmisi *hariva funktsiooniga

    Ühiskonnaõpetus
    Kodanikud-huvid ja demokraatia
    58
    docx

    "Kodanikud, huvid ja demokraatia"

    Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised.................................................................................................. 6 2.1Valimiste funktsioonid....................................................................................... 6 2.2Vabade valimiste põhimõtted.........................................................................7 2.2.1Valimistel on vaba konkurents.....................................................................8 2.2.2Valimised on ühetaolised ehk võrdsed........................

    Ühiskond
    Kodanikud-huvid ja demokraatia
    2
    doc

    Kodanikud, huvid ja demokraatia

    kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teadet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega. Valimistel kehtivad piirangud (vanusepiirang, kodakondsuspiirang jne) *Kodakondsuspiirang ­ parlamendi-, ja presidendivalimistel võib hääletada ka kodanik, kes ei ela oma kodakondsusmaa territoorimil. *Vanusepiirang ­ kehtib nii hääleõiguse kui ja kandideerimisõiguse puhul. Mida tähendab valimiste regulaarsus Eestis? Valimised on korralised ­ toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes, et tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Parlament ja kohalikud omavalitsused valitakse tavaliselt iga nelja, president iga 5 aasta tagant.

    Ühiskonnaõpetus
    Ühiskonna KT-ideoloogiad-valimissüsteem jms
    6
    docx

    Ühiskonna KT (ideoloogiad, valimissüsteem jms)

    · Üldised- hääleõigust omavad pea kõik täiskasvanud elanikud, v-a kriminaal karistust kandvad ja teovõimetud isikud. · Vaba konkurents- vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi · Salajased- eraldi kabiinid hääletamiseks · Ühetaolised e võrdsed- võrdsed tingimused vaadete propageerimiseks kandideerivatele parteidele ja üksikkandidaatidele 9. Valimiste liigid: korraline, erakorraline · Korraline- korrapäraselt toimuvad valimised teatud ajavahemiku möödudes · Erakorraline- kui valimised leiavad aset sagedamini, põhiseaduseda määratud viisil. Tüüpiline põhjus ntks parlamendi laialisaatmine. 10. Piirangud hääleõiguses · Kodakondsuspiirang- valida saavad EV kodanikud · Vanusepiirang- valida saab 18.a , president peab olema 40.a jne · Tervisepiirang- kui oled kohtu poolt kuulutatud teovõimetuks · Muu- vangid ei saa valida 11. Passiivne ja aktiivne valimisõigus

    Ühiskond




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun