I maailmasõja põhjused, sõjaplaanid, ajend ja tagajärjed. (0)

1. Imperialism ja selle avaldumine 20. sajandi algul.
Suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine). NT: 1904-1905 sõdis Venemaa Jaapaniga alade pärast; 1899- 1902 toimus Inglise-Buuri sõda (koloniaalvallutus); suured koloniaalvallutused Prantsusmaa, Suurbritannia , Saksamaa, Belgia jt poolt Aafrikas (90,4%); Inglismaa ei lubanud Iirimaal iseseisvuda jne. Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused.
2. Tehnika areng.
* Kõrge tootlikusega tööpingid , panid aluse seeriatootmisele
* Autode tootmise suur kasv- Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid
* Lennunduse areng- Zeppelini õhulaev, Wrighti lennukiga tõestati et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata
* Sidetehnika areng- raadiosignaal üle Atlandi (tähtis sõjaväele, laevakompaniidele, ärijuhtidele jne)
* Pandi alus geneetikale (Vries), kantmehhaanikale (Planck), avastati elektron ( Thomson ), betoonivalamine ( Edison ), tank (Burstyn).
3. Maailmamajanduse areng. Monopol.
Agraarühiskond lagunes, toimus linnastumine, loodi monopole. SKT suurenes maailmas üle kahe korra. Turusuhted muutusid tähtsamaks, riiklik regulatioon taandus, olulisim oli kaubandus. Maailm globaliseerus: rahandusfirmad põimusid kokku, tööstus muutus rahvusvahelisemaks. Majandus arenes maailmas ebaühtlaselt, mis tekitas pingeid. Arengus jõudsid Inglismaale järgi USA ja Saksamaa, sest rõhusid uuematele leiutistele. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas rohkem kaupa kiiremini transportida, teravnes konkurents .
MONOPOL- turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja ; puudub konkurents.
4. Ühiskondlikud liikumised:
REVIONISTID- leidsid , et Marxi õpetust tuleb parandada ning et sotsialismi on võimalik jõuda järk-järguliste reformidega.
VENE ENAMLASED - olid Lenini eestvedamisel haaranud Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhikoha; ainus tee sotsialismile oli nende arust vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine.
TSENTRISTLIK SUUND- eesotsas Karl Kautsky, püüdis leida keskteed.
ANARHISTID- kodanlik kord tuli kukutada ning klassivastuolud likvideerida , ei pooldanud diktatuuri, lootsid eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele.
5. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Antant ja Kolmikliit
Euroopa riigid hakkasid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma, pinev ja pingeline õhkkond. KOLMIKLIIT- 1879. a liiduleping Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel. Selle liidu loomine tekitas teistes riikides rahutust. Saksamaa ei tahtnud pidada Venemaa lubadust, et ta ei ründa Prantsusmaad. ANTANT- 1904. a liiduleping Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus abistas Prantsusmaad. Antant planeeris ühist sõjategevust Saksamaa vastu. Väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, tegelikkuses oli see I MS eelduseks .
6. I maailmasõja põhjused, sõjaplaanid , ajend ja tagajärjed.
Põhjused:
* ohu alahindamine (suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse)
* sõda romantiseeriti
* puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid
* sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia
* imperialistlike suurriikide vastuolud
Sõjaplaanid:
* Saksa välksõjaplaan (Schlieffen)- nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu.
* Prantsusmaa sõjaplaan (nim. plaan 17)- nägi ette lõuna pool asuva Elsass -Lotringi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kaitses end kindlustustega Saksa-Prantsuse piiril.
*Inglismaa sõjaplaan- hoiduda sõjategevusest, kavatses oma eesmärgid saavutada teiste abiga, valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega.
*Venemaa sõjaplaan- planeeris sõdimist kahel rindel- Saksamaa ja Austria-Ungari vastu.
*Austria-Ungari sõjaplaan- planeeris sõdida kahel rindel- lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu (ühtlasi Saksamaa toetus).
Sõja ajend:
Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi mõrvamine Sarajevos 28.06.1914, mõrvariks oli Serbia terrorist, mistõttu kuulutab Austria-Ungari Serbiale sõja.
Sõja tagajärjed:
* palju hukkunuid (10mln)
* lagunesid Vene ja Austria-Ungari impeeriumid, tekkisid uued riigid: V- Soome, Leedu, Eesti, Poola, Läti; A-U Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia . Eraldus Iirimaa .
* muutus jõudude vahekord maailmas: USA esiletõus; uus jõud rahvusvahelisel areenil Nõukogude Venemaa.
7. I maailmasõja suuremad lahingud: Marne , Ypres, Verdun , Somme
Marne - 5-6. sept 1914
* osapooled: Saksa - Prantuse ja Briti väed
* Prantsuse ja Briti väed nurjasid sakslaste välksõjaplaani
* läänerindel tekkis positsioonisõda , mille rinde pikkus oli 720km
Ypres - 22.aprill 1915
* Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, kuid see ei läinud korda * sakslased piirdusid läänerindel kaitsega * sõjas kasutasid sakslased esimest korda mürkgaasi
Verdun - 21.veb 1916- 18.dets 1916
* lahingu algatas Saksamaa eesmärgiks teha lõpp kaua kestnud positsioonisõjale * üks verisemaid lahinguid * Saksamaa tahtis anda löögi vastaste peatoele Verduni kindlusele * suured kaotused, kuid Prantusmaa pidas vastu
Somme - 1.juuli 1916-18.nov 1916
* Prantsusmaa suurendas oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasiliikumise
* 1.juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi Saksamaale
* esimest korda võeti kasutusele tankid
8.1905. a revolutsioon
*algas 22.jaanuaril (9.jan) 1905 Sankt-Peterburgis Verise pühapäeva sündmustega
Põhjused:
1) kodanikuõiguste puudumine
2) maa puudus
3) linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel
4) kogu ühiskond vajas põhjalikke reforme, kuid neid ei tulnud
5) Venemaa-Jaapani sõda, kus Venemaa lüüa sai
6) venestamine
*streigid, seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad jne
*16. okt leidis aset suur rahvakoosolek
*17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile, millega lubas kokku kutsuda Riigiduuma ja kindlustada rahvale kodanikuvabadused.
Tagajärjed:
* revolutsiooniline liikumine lämmatati 1906. aastaks jõuga ja järelandmiste tegemisega * Riigiduuma volitused olid piiratud * Keiser säilitas laialdase võimu *samas laienesid kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord
9. Kultuur ja eluolu 20. sajandi algul. Eluolu I maailmasõja ajal
*maailm tugevalt Euroopa- keskne *moesõnaks progress *teadusrevolutsiooni aeg: pilvelõhkujad , tselluloid *uued kunsti-, kirjandus- ja muusikavoolud- ekspressionism , futurism, dadaism *naisõiguslased aktiviseerusid *imperialism *sotsialistlike õpetuste levik * antisemitism - (juudivaenu) tugevnemine
Kirjandus ja kunst :
*valik kirjanikke: Kipling , Mann, Lägerlöf *enne I maailmasõda said 14 kirjanikku Nobeli kirjanduspreemia *ekspressionism, impressionism
Eluolu I maailmasõja ajal
* 1916. aasta lõpuks oli mobiliseeritud üle 50mln mehe (mõnel maal üldine töökohustus) * elatustaseme langus * toidupuudus * epideemiad * naised asusid tööle tehastes ja kaevandustes, palka said tunduvalt vähem * muutus traditsiooniline peremudel * väikettevõtete laostumine
10. Veebruarirevolutsiooni põhjused ja tagajärjed, aeg.
Aeg: 23.veb 1917
Põhjused:
* Petrogradi vilets varustamine toiduainetega
* majanduslik kaos
* keisrivõimu autoriteedi langus
* rahutused sõjaväes
Tulemused:
* Nikolai II kirjutas alla Riigiduuma Ajutise Komitee aktile (loobus troonist)
* 27.veb õhtuks oli pealinn ülestõusnud tööliste ja sõdurite käes
11. Oktoobrirevolutsioon
Aeg: oktoober 1917 (vkj)
Põhjused: *Sõjaväelise diktatuuri kehtestamine Venemaal. *Ajutine Valitsus arreteeris Kornilovi . *Bolševikute toetajaskonna kasv.
Tagajärjed: * Vägivald ja terror . *Teisitimõtlemise eiramine . *Maailmarevolutsiooni õhutamine teistes riikides. *Ajutise Valitsuse kukutamine. *Nõukogude Liidu algus.
12. Venemaa kodusõda
Aeg: 1917-1923
Osapooled: * Bolševikud *Valgekaartlased
Võitsid bolševikud, sest neiloli karm kord ja nad rakendasid sõjakommunismi.
Põhjus: *Nõukogude võimu mittetunnustamine.
Tagajärjed: *Nõukogude Liidu loomine. *Majanduslik kaos. *Eesti, Läti, Leedu,Poola, Soome iseseisvumine.
13. Sõjakommunism - Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal.
Tunnused: *Talupoegadele kehtestati toiduainete andmise kohustus. *Viljaga kauplemine keelati. *Kiiruga ja vägivaldselt loodi ühismajapidamised (kolhoosid). *Riigistati kõik ettevõtted.
14. Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist  1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes; Osales 27 riiki; Tähtsaimad esindajad: David Lloyd George (IM)), Georges Clemenceau (PM), Vittorio Orlando (I), Woodrow Wilson (USA).
Versailles ' rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis.
*Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist. *SMl ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, tanke jne *Võis ainult 100000 maaväelast ja 15000 mereväelast olla. *Pidi maksma reparatsioone. *Liitlased okupeerisid 15 aastaks Reini tsooni. *Jäi ilma Elsass-Lotringist.
15. Kuidas muutus pärast I maailmasõda Euroopa kaart?
Uued riigid:
*Austria-Ungarist – Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia
*Venemaast – Soome, Läti, Leedu, Poola, Eesti
*Suurbritanniast – eraldus Iirimaa
16. Rahvasteliit . Rahvasteliidu nõrkuse põhjused.
Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit sõdade ärahoidmiseks.
Nurjus, sest

• Ameerika ja teised tähtsad riigid (NT Saksamaa, Nõukogude Liit, Jaapan, Itaalia) ei osalenud.
  
• Rahvasteliidul puudus oma sõjavägi.
  
• Otsustamine oli aeglane.
  
• Juhtivad riigid olid omakasupüüdlikud.
  
• Majandussanktsioonid ei toiminud .
  
• Lepinguid, millele ta toetus, peeti ebaõiglasteks.
  

17. Balti kubermangud 20. sajandi algul
* Baltimaad arenesid kiiresti. *Rahvaarv kasvas, tööstuse areng suurendas järsult linnaelanike osatähtsust. *Eriti silmatorkav tööstuse areng Riias, Riiast kujunes piirkonna metropol. *Tallinnast pidi saama Vene sõjalaevastiku peamine tugipunkt Läänemerel. *Maapiirkonnad, eriti Eestis ja Lätis, muutusid kiiresti: arenes põllumajanduslik ühistegevus , talud hõlmati üha tihedamalt turusuhetesse. *Leedus majanduse areng aeglasem (ulatuslik väljarändamine Venemaale, Ameerikasse). *Rahvuslik liikumine jagunes erinevateks suundadeks , hiljem erakondadeks. *Sotsiaaldemokraatia.
18. Eesti iseseisvumine:
A) kultuurilised eeldused:
1) kirjakeele ühtlustamine 2) rahvuskultuuri kujunemine 3) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 4) aktiivne seltsitegevus
B) majanduslikud eeldused:
1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam
arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised)
C) poliitilised eeldused:
1) 1905.a revolutsioon äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks
vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis
andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi
Aeg - 24.veebruaril 1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik.
19. Vabadussõda ja Tartu rahu.
VABADUSSÕDA - 28.november 1918 - 2.veebruar 1920. Oli Nõukogude Venemaa ja Landeswehri vastu peetud sõda Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. Eesti delegatsiooni juhiks rahukõnelustel oli Jaan Poska. Tartu rahulepingu sõlmimisega 2.veebruaril 1920 tunnustas Nõukogude Venemaa esimese riigina de jure Eesti Vabariiki.
20. Isikud:
Jaan Tõnisson - 19. sajandi viimaste aastate mõjukaim rahvuslik tegelane, kes andis Tartus välja ajalehe Postimees (Postimees pidas olulisemaks hariduse ja kultuuri edendamist)
Konstantin Päts - advokaat , kes asus 1901. aastal välja andma ajalehte Teataja (Teataja kuulutas „uueks jumalaks “ majanduse)
Lenin - Vladimir Uljanov ; enamlaste liider; Rahvakomissaride Nõukogu esimees
Nikolai II - Venemaa viimane keiser, Veebuarirevolutsiooniga kaotas nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ja kirjutas 03.03.1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitee aktile, millega loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele
Hertsog Franz Ferdinand - Austria-Ungari troonipärija, kes oli Esimese maailmasõja puhkemise ajendiks