50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mopzyk
Õppematerjali autor
Euroopa asjades. Eriti puudutas see majandusküsimusi. USA oli üks Briandi-Kellogi pakti algatajaid. 1930.aastate Washingtoni välispoliitikat mjutasid majanduskriis ning uue maailmasja puhkemise oht. 1935.aastal veti vastu neutraliteediseadus, mis eeldas Ühendriikide mitteosalemist Euroopa poliitilistes liitudes. Isolatsioonipoliitika jäi määravaks USA välispoliitiliseks suunaks kuni II MS alguseni. ITAALIA 1920ndatel fasistliku riigi kujunemine Esimese maailmasja lpetas Itaalia vitjate poolel, kuid oli kige väljakurnatum neist: viis kige arenenumat provintsi olid laostatud, valitses tööpuudus. 1915.aastal toimusid parlamendi- valimised, mille vitsid liberaalid. Suurimaks opositsiooniparteiks kujunesid sotsialistid (kige pahempoolsemad Euroopa sotsialistid). 1920.aastal puhkes Itaalias üldstreik, seda nimetati ka Itaalia streik: töölised hivasid tehased ja moodustasid nukogud. Tegevusse astus Mussolini. 1919
säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse- Preisi sõjas 1870 71, tagasi saada Elsass-Lotringi. Saksamaa soovis vallutada kolooniaid ja laieneda Euroopas Wilhelm II laevastiku ehitamise programm, Berliini-Bagdadi raudtee ehitus ärritasid teisi riike. Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas. Seega riikidel imperialistlikud huvid 2. Suurriigid valmistusid sõjaks Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid) Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid) Lennuväe teke. Raadioside Raudteevõrk
RAHVASTELIIT tegutses ajavahemikus 1920-1946 ning oli loodud Pariisi rahukonverentsil. Oma ülesehituselt oli see eeskujuks tänapäevasele ÜRO-le. Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest, igaühel neist üks hääl. Rahvasteliidu Nõukogu võiks võrrelda ÜRO Julgeolekunõukoguga, mis tegeles maailma rahu mõjustavate küsimustega. Nõukogu koosnes alalistest ja Täiskogu poolt valitavatest ajutistest liikmetest. Viieks alaliseks liikmeks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA, kusjuures juhtivat osa Rahvasteliidus etendasid Inglismaa ja Prantsusmaa. Rahvasteliidu Alaline Sekretariaat asus Sveitsis Genfis. Rahvasteliit pidi haarama kõiki maailmariike ning pidi tegelema otseselt sõja ja rahu küsimustega, et riikidevahelisi tüliküsimusi mitte lasta sõjaks kasvada, eesmärgiga tagada maailmas riikidevaheline rahu, julgeolek ja territoriaalne puutumatus. Rahvasteliidu põhikirja peamine autor oli Ameerika president W. Wilson. Ometi
4. Miks loobuti 1920. Aastate lõpus NEP-i poliitikast? Sest venemaa pidi muutuma lühikese ajaga tööstusriigiks. Loobuti ühtsest majanduse arengust. 5. Mis oli kollektiviseerimise eesmärk? Eesmärk oli eraomand kaotada ja talupoeg allutada täielikult riigile ning vili kätte saada talt tasuta. 6. Miks talusid nõukogude inimesed ühiskonnas toimuvat vägivallapoliitikat? Sest nad ei saanud selle vastu midagi teha, kuna neil polnud piisavalt võimu. 7.Fašistlik Itaalia Õpik 1. Miks Esimese maailmasõja võitjad ei suhtunud Itaaliasse kui võrdväärsesse partnerisse? Kuna nad ei suutnud näidata erilist sõjalist oskust ja neil oli ka majandusraskusi. 2. Miks itaallased toetasid Mussolinit? Kuna arvati et just tema suudab itaalias majanduse korrale seada ja madalseisust välja tuua. 3. Millised ideed Mussolini õpetusest said ka paljude teiste diktatuuride alusideeks?
kohta kätte näidata: · 1923 Ruhri okupeerimine > Ing ja USA toetavad Saksamaad, Pr tõmbab väed tagasi 1. 1920´aastatel kõige NSVLi vaenulikum riik, sest kaotas varad, mis olid investeeritud omal ajal Tsaari-Venemaale 2. algatas Briand-Kelloggi pakti (vt Rahvusvahelised suhted) 4. 1930´aastatel välispoliitiline seisund ebasoodne, sest Pr-d ümbritsesid 3 diktatuuririiki (Sxm, Itaalia, Hispaania). Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: · Pr ja NSVLi lähenemine (Idapakti sõlmimise kava, 1935 vastastikuse abistamise leping suunatud Sxm vastu) · lähenemine Ing-le (N: neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmine Saksamaale koos Ing-ga Münchenis 1938) 5. Diktatuuririikide iseloomulikud jooned (Saksa, Itaalia, NSVL näitel)
Rahvasteliit ● Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit, mille eesmärk oli sõja ärahoidmine. Rahvasteliidu hoone Genfis. Rahvasteliidu nõrkus: ● Puudus jõud oma otsuste elluviimiseks ● USA ei astunud Rahvasteliidu liikmeks ● Kaotajariike ei võetud algselt Rahvasteliitu. 1922 Rapallo leping ● SM ja Nõukogude Venemaa koostööleping. Rahulolematud võitjariigid ● võitjariikidest olid rahulolematud Itaalia ja Jaapan 1923.a. Ruhri kriis ● Saksamaa ei suutnud maksta reparatsioonimakseid ● Prantsusmaa Ruhri okupeeris tööstuspiirkonna Komitern ● 1919 loodi Moskvas komitern-maailma kommunistlike parteide liit. ● Selle eesmärk oli maailmarevolutsioon. ● Keeruline olukord Euroopas aitas sellele kaasa. Komiterni riigipöördekatsed 1923 tehti riigipöördekatsed: Poolas, Bulgaarias, Saksamaal Dawesi plaan ● Sm raske olukord mõjus halvasti kogu Eu majandusele.
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL 2. Demokraatia ja diktatuur 20 sajandi I poolel Laar I, lk.74-99 Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandi I poolel. Diktatuuride kehtestamise põhjused. Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa, Itaalia ja NSVL-i näitel. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel. II maailmasõja põhjused ja tagajärjed. Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950). Laar II, lk.6-23. MUUTUSED EUROOPA POLIITILISEL KAARDIL PÄRAST I MAAILMASÕDA 1) Pariisi rahukonverentsil sõlmitud rahud, millega Euroopa kaart ümber kujundati (vt. Rahvusvahelised suhted) eriti Versailles' ja Saint Germaini rahulepingud, aga ka Trianoni rahu 2) Venemaast lahku löönud uued riigid
Windsorid - peale Hannovere, tänane Briti dünastia, 1901-tänapäev Romanovid - Venemaal 1613-1917 Osmanid - Türgi dünastia 13.saj-1922 (kuulutatakse välja vabariik) Qingid - Hiinas, kuni 1911 Hohenzollernid - Brandenburgi, Preisimaa, Saksamaa dünastia, kuni 1918 Bernadotte`id - Rootsi dünastia, 1818-tänapäev Glücksburgid - Taani dünastia Kolmikliit 1879 - Saksa (purustada Prantsa, mõju Euroopas), Austria-Ungari (realiseerida Balkanil huvisid), Itaalia (tõusta suurriigiks) Antant 1904 - Suurbritannia (Saksa vastu, impeeriumi säilitamine), Prantsusmaa (purustada Saksa, kättemaks Prantsuse-Preisi sõja eest, Lotringi ja Elsass tagasi saada), Venemaa (huvid Läänemerel, Balkanil, Aasias), hiljem Jaapan (Saksa Aasia valdused endale) Ameerika-Hispaania sõda 1898 - Hispaania sai lüüa, Puerto Rico/Filipiinid USAle 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus Venemaa jõuab 20 sajandisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid