Jossif Stalin - sajandi suurim diktaator (3)

kool
Jossif Stalin -sajandi suurim diktaator
Diktatuurid euroopas
Essee
nimi
klass
Koht aasta
Jossif Stalin -sajandi suurim diktaator.
Jossif Stalin sündis 1879 . aastal Gruusias. Tema õige nimi oli Dzhugashvili, mille ta hiljem vahetas välja STALINI vastu; tõlkes tähendab see “terasmeest”.
Nooruses pidi Stalinist saama õigeusu preester . Nimelt õppis ta vaimulikus seminaris , kust ta aga halva õppeedukuse pärast välja heideti. Hilisemas Stalini ametlikus biograafias on öeldud, et “suur juht” visati koolist välja marksismi propageerimise pärast; õpingute enneaegse katkemise tegelikuks põhjuseks oli “eksamitele miteilmumine”
1903. aastal asus Stalin bolshevistlikku parteisse ja 1917. aastaks, mil see erakond oktoobrikuise riigipöörde tagajärjel võimule tuli, oli temast saanud partei häälekandja Pravda toimetaja . Võimuhaaramise protsessis mängis Stalin minimaalset rolli: hilisemad väited tema suurest panusest oktoobripöörde ajal on SUUR VÕLTSING.
1922. aastal sai Stalinist Kommunistliku Partei peasekretär.
Lenini üks tähtsamaid kaaslasi ja Stalini olulisemaid rivaale hilisemas võimuvõitluses Lev Trotski (1879-1940) kirjutas: “Stalin on meie partei kõige silmapaistvam keskpärasus, kangekaelne empiirik, kellel puudub igasugune loomunguline mõtlemine.”
Kuid just see “kangekaelne empiirik” ja “ silmapaistev keskpärasus” sai Venemaa ja Nõukogude Liidu liidriks, keda suur osa inimkonnast lausa jumaldas. Kui partei ülejäänud liidrid 1920. aastate teisel poolel selle mängu läbi nägid, oli juba hilja midagi ette võtta.
1922. aastal oli Lenin juba ravimatult haige ja ta kirjutas oma poliitilise testamendi. Avalikkusele on see tuntud Lenini teose “Kiri Kongressile” järgi. Aastatel 1924-1929 suutis Stalin osava kulisside-taguse mängu abil järk-järgult kõrvaldada võimult kõik juhtivad bolshevikud. Tema peamiseks märklauaks oli loomulikult Trotski, kes 1929. aastal saadeti Nõukogude Liidust välja. Samal ajal kaotasid oma
2
ametikohad Kamenev, Zinovjev ja Nikolai Buhharin (1888-1938). Kõik nad olid Lenini mõttekaaslased ja palju haritumad kui Stalin. 1930. aastate teisel poolel kõik need inimesed hukati. Kasutades ära nende inimeste toetust, keda ta ise oli ametisse määranud, kindlustas Stalin oma võimu kogu riigis. 1928. aasta lõpuks oli ta käes täielik kontroll. Kui Stalin oli Nõukogude Liidus kogu võimu oma kontrolli alla saanud, hakkas ta kohe muutma põllumajandust ja tööstust. Ta uskus, et Nõukogude Liit on Ameerika Ühendriikidest umbes saja aasta võrra maha jäänud. Järelikult on peamiseks ülesandeks nii kiiresti kui võimalik USA kinni püüda.
Taolist eesmärki on võimalik täita vaid juhul, kui riigi käes on kontroll kogu majanduse üle. Siit ka põhjus, miks hakkas Stalin 1928. aasta lõpus lõhkuma Lenini poolt 1921. aastal välja töötatud majanduspoliitilist liini. Ajaloos on see liin tuntud “uue majanduspoliitika ” (vene k. lüh. NEP) nime all ja selle olemuseks oli turumajanduslike elementide ning eraettevõtluse kasutamine majaduselu turgutamiseks.
Stalini ise pidas oma kõige tähtsamaks ülesandeks põllumajanduse kollektiviseerimine . Kollektiviseerimine võimaldas: *kontrollida toiduainete tootmist; *hankida vahendid riigi sõjalise võimsuse aluseks oleva rasketööstuse arendamiseks – industrialiseerimiseks.
Talupoegade massilise ja sunniviisilse kollektiviseerimisega alustati 1929. aastal. Kõik talupojad pidid oma kariloomad ja masinad kolhoosidele üle andma, vastasel korral lubati neid karmilt karistada . Kollektiviseerimise käigus tapeti umbes 5 miljonit jõukamat talupoega ehk kulakut. Olemasoleva põllumajadusliku tootmisviisi järsk purustamine tõi endaga kaasa toodangu kiire languse – 1930. aastate alguses langes põllumajanduslik kogutoodang NL-is kuni 15%, samas aga suurenes teravilja eksport üle 10 korra (1927. aastal eksportis NL 4,3 milj. ts. teravilja; 1931 . aastal oli sama näitaja 50,8 milj. ts.).
Kõige selle tagajärjeks oli 1932.-1934. aasta suur näljahäda. Nälja ohvrite täpne arv pole teada, kuid ajaloolased paigutavad selle 3 ja 7 miljoni vahele. Tookord esines Venemaa ja Ukraina külades isegi kannibalismi ehk inimsöömise juhtumeid. Briti kuulus peaminister Winston Churchill meenutab, et kui ta 1942. aasta augustis Staliniga esimest korda Moskvas kohtus, siis olevat Nõukogude liider talle küüniliselt öelnud: 1930. aastate alguses hukkus või suri NL-s nälga umbes 10 miljonit talupoega.
1932.-1934. aasta näljahäda peetakse ajaloo suurimaks, mille inimene on oma tegevusega tahtlikult tekitanud. Samas aga ei võtnud võimud süüd omaks. Vastupidi, nende loogika järgi tekitasid nälja kolhoosikorra vastased, kes varastavad ja saboteerivad kogu ettevõtmist. 7. augustil 1932. aastal koostas Stalin seaduse riikliku omandi kaitsest; rahvas ristis selle “5 viljapea seaduseks”. Selles seaduses on järgmine säte: “Inimene, kes üritab koristatud viljapõllult korjata pudenenud viljapäid, sooritab kuriteo, mille eest määratakse karistuseks kas mahalaskmine koos vara konfiskeerimisega või (pehmendatud asjaoludel) 10-aastane vanglakaristus koos vara konfiskeerimisega.”
Ajavahemikus 1932. aasta septembrist kuni 1933. aasta veebruarini mõisteti selle seaduse alusel kohut 56 645 inimese üle ja neist 2110 mõisteti surma.
Kollektiviseerimise tähtsaimaks ülesandeks oli vahendite hankimine majanduse industrialiseerimiseks. Tööstuse arendamine toimus NL-is viie aasta plaanide kaupa. Sel eesmärgil loodi Moskvas uus ametiasutus Gosplan (riiklik
3
plaanikomitee), kus oli tegev tohutu ametnike armee , kelle ülesandeks oli töötada välja majandusnäitajad iga ettevõtte jaoks; need näitajad tuli viie aasta jooksul saavutada. Karistused plaani mittetäitmise korral olid karmid , kaasaarvatud surmanuhtlus. Plaani täitmise nimel pidid töölised tegema ületunde ja neil oli keelatud elukutse vahetamine. Järelikult võib öelda, et 1930. aastate alguses taastati Nõukogude Liidus tegelikult pärisorjus. Kõige raskemaks kuriteoks aga kuulutati mittetöötamine. Kõik, kes ei olnud nõus Stalini valitsemismeetoditega, saadeti töölaagritesse, mis on tuntud GULAG-i nimetuse all. Need laagrid loodi kas Siberisse või siis Venemaa põhjaregiooni, kus klimaatilised tingimused olid rasked. Vähese toidu eest sunniti inimesi neis tegema ülirasket tööd.
Alljärgnevatest tabelitest võib välja lugeda, kuivõrd kiire oli NL areng võrreldes Lääneriikidega 1930. aastatel:
Tööstustoodangu koguprodukti indeks (%)
Aasta
NL
Saksamaa
Prants .
Suurbr.
Am.Üh.
Jaapan
1929
100
100
100
100
100
100
1937
372
117,2
81,9
123,6
102,7
168,9
1938
413
126,1
76,1
115,5
80,0
74,7
Söe tootmine (miljonit tonni)
Aasta
NL
Saksamaa
Prants.
Suurbr.
Am.Üh.
Jaapan
1929
41,8
177
53,8
262,0
552,3
34,3
1937
112,6
154,5
44,3
244,3
448,8
45,3
1938
232,9
186,2
46,5
230,7
355,3
33,0
Malmi tootmine (miljonit tonni)
Aasta
NL
Saksamaa
Prants.
Suurbr.
Am.Üh.
Jaapan
1929
4,3
15,3
10,4
7,6
42,6
1,1
1937
14,5
16,0
7,9
8,6
37,7
2,6
1938
14,7
18,6
6,2
6,9
19,5
0,7
Kogu Nõukogude Liidus püstitati Stalinile kui “kõigi rahvaste isale ” monumente , nn. õukonnakunstnikud (need olid kunstnikud , kes täitsid valitsuse tellimusi) kujutasid Stalinit superman’ina, kes lahkelt võtab vastu õnnelikke inimesi, kes avab uusi tehaseid ja vabrikuid. Tegelikult peitus kogu selle näitemängu taha XX sajandi üks suuremaid timukaid.
Ajalugu ei tea varasemat juhtumit, kus ühe isiksuse austamine oleks võtnud taolise ulatuse . Tekib küsimus: “Kuidas on võimalik, et miljonid inimesed tehakse lihtsalt lolliks ja et nendega manipuleeritakse?” Vastused on kõige erinevamad. Üks on aga kindel – Stalin oli tõepoolest omamoodi geenius ja õigustatult on teda nimetatud XX SAJANDI KÕIGE SUUREMAKS DIKTAATORIKS.
4
Teise maailmasõja päästis valla Stalin koos Hitleriga; sõda hävitas Hitleri, Stalin oli aga hiljem võitja ja isegi kohtumõistja sõja kurjategijate üle.
Sajandi suurim diktaator suri 73. eluaastal , 1953. aasta 5. märtsi õhtul.
Pildid J.Stalinist
5
Diktatuurid Euroopas.

Diktatuuride tüübid

• autoritaarne
  
• totalitaarne
  
• fašistlik
  
• kommunistlik
  
• natsionaalsotsialistlik
  

Diktatuuri tunnused:
1.Autoritaarne riik

• Võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimest kätte
  
• Muudavad seadusi
  
• Rahvas ei saa valitsemisel osaleda
  

2.Totalitaarne riik

• Võim kuulub ühele parteile
  
• Kodanlikud vabadused piiratud
  
• Inimõiguste rikkumine ,repressioonid
  
• Juhikultus
  
• Suur võim sala-ja julgeolekuorganitel
  
• Majandus riigi kontrolli all
  
• Erinesid võimuloleva partei ja ideoloogia poolest:
  
• Itaalias fašistlik partei
  
• Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei
  
• NSVL kommunistlik partei
  

6
Diktatuuride tekkimise põhjused:

• Pettumus I maailmasõja tulemustes (Itaalia, Saksamaa)
  
• Inimeste elujärje halvenemine I maailmasõja järjel(Venemaa) ja seoses 1929-1933.a. majanduskriisiga(Saksamaa,Itaalia)
  
• Demokraatia traditsioonide nõrkus (Saksamaa,Venemaa, Itaalia)
  
• Sotsiaalprobleemide teravnemine mitmes Euroopa riigis seoses sisserände piiramisega USA-sse
  
• Kodanluse kartus tööliste võimuletuleku ees Venemaa eeskujul (Itaalia, Saksamaa)
  
• Raskustest ülesaamiseks toetati nn. karmikäelist valitsemist
  

7