Demokraatia ja diktatuur (1)

Demokraatlikud liikumised
Vasakpoolsed
SOTSIALISM – Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust.
SOTSIAALDEMOKRAATIA – Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Sotsiaaldemokraadid-Riigi suurem sekkumine majandusellu, kõrged maksud - aidata abivajajaid, puudub ebavõrdsus.
Parempoolsed
LIBERALISM – Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne .
KONSERVATISM – Poliitiline õpetus, mis järgib ajaloo eeskuju ning on uuenduste vastane. Konservatiivid - tegelesid majandusküsimustega, kaitsta vaba turgu, mittesekkumine majandusellu, tradits. hoidmine, üksikisiku vabadus.
USA
Presidentaalne vab. Parlament e. Kongress : 1)Esindajate kogu, 2) Senat . President (valitsusejuht) + valitsus, Demokraatik ja Vabariiklik Partei
1920ndad vabariiklasete poliitika( Herbert Hoover): piiras riigi osalemist majanduselus, vaba ettevõtlus on tähtis. F.D.Roosvelt(1932) president- riiklik sekkumine, kriisist välja. Reformid : riik toetas uute töökohtade loomist, organiseeris hädaabitöid, miinimumtöötasu, maksimum tööpäeva pikkus, ametiühingute suurenemine, hoolitses abivajajate eest, reguleeris põllumajandust, tootmispiirangud, kontroll panganduses.
KEELUSEADUS- alkoholi tootmise, müügi ning sisse- ja väljaveo keeld. MAFFIA - organiseeritud kuritegevus ( alkohol , prostitutsioon, hasartmängud) UUS KURSS - Roosvelti reformikava(majanduskasv), tuleb soodustada tarbimise kasvu, elanike sissetulekute suurenemine. ISOLATSIONISM- püüe maailas toimuvast eemale hoida.
INGLISMAA
Parlamentaarne monarhia . Parlament: 1)Ülemkoda, 2)Alamkoda, peaminister + valitsus, kuningas esindab, Konservatiivne partei, Töölispartei. 1918 valimisreformiga suurendati valimisõiguslike arv. Liberaalide asemele tekkis Tööerakond.
ÜLDSTREIK- 1926 söetööstuses kuhjunud probleemide tõttu, lõppes palgatõusu nõudnud söekaevuritele lüüasaamisega. IIRIMAA ISESEISVUMINE - 1921 lõppes vaenutegevus kompromissiga. 6 krahvkonda Suurb kooseisus, ülejäänud iseseisevus, kuid Inglismaa dominioon→1937 Iirimaa täielik iseseisvus . BRITI RAHVASTE ÜHENDUS- Suurb. Senised dominioonid muudeti sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks, alus BRÜle.
PRANTSUSMAA
Poolpresidentaalne vab. Parlament, president, peaminister-valitsus, Konservatiivsest Parteist- Kommunistliku Parteini
Tööstusriik, poliitiline ebastabiilsus , valitsuse kiire vahetumine, äärmusliikumised- lubasid riigi karmil käel kriisist välja tulla.
RAHVARINNE- 1934 koostöölepe kommunistid ja sotsialistid , võimalus koostöö kodanike erakondadega.
Demokraatia kriisi ja diktatuuri tekkimist soodustavad tunnused:
1)Muutused ühiskonnas – keskklass kaotas mõjuvõimu, esile kerkis tööliskond. Töölised ja naised said valimisõiguse, mis põhjustas erimeelsusi valijate rühmade vahel. Tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada.2)Sõjamõju – Inimesed olid harjunud kindlakäelise riigivõimuga. Juhid kasutasid ära seda, et inimesed vajasid tugevat juhti.3)Pettumine Versailles ’ süsteemis – Maailmasõjas kaotajad ja mõned võitjad (Jaapan, Itaalia, teatud määral Prantsusmaa). Riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Toetust leidsid need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada.4)Majanduslikud raskused – Reparatsioonimaksed, inflatsioon . Tooraine puudus. Majanduskriis . Majanduskriis võttis ära inimestelt usu, kuid karmikäelised poliitilised jõud lubasid, et elu läheb paremaks.5)Riigisisene võimuvõitlus parteide ja rahvaste vahel. Rahva rahulolematus parteide paljususega ja diktatuur kehtestas ühe partei süsteemi. 6)Valimiskünnise puudumine – parlamenti pääsesid kõik erakonnad , mis põhjustas vaadete paljusust. Rahva rahulolematus parteide paljususega ja diktatuur kehtestas ühe partei süsteemi.
AUTORITAARSED
Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Poliitiliste erakondade tegevus on lõpetatud või piiratud. Tähtis konservatiivsed väärtused, ei propageeri vägivalda. ( Eesti, Läti, Leedu, Soome – enamik euroopa riike)
TOTALITAARSED
Kogu võim koondus ühe isiku või tema sõltlaste kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Täielik kontroll inimeste elu üle. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega.(Itaalia[fašism], Saksamaa[ natsism ], NSVL [ kommunism ])
FAšISTLIK ITAALIA
Pettusid Pariisi rahukonverentsi tulemustes, poolehoid üleskutsed muuta oma maa suurriigiks. Vahetused valitsused, Keskvõim oli nõrk. Töölised kommunistide mõju all, kommunistide vastu fašistide liikumine, juhtis B. Mussolini , kujunes Rahvuslik Fašistlik partei. Lubas taastada riigis korra, Itaalia nagu Rooma Impeerium.1922 sai Mussolini peaministriks, likvideeris demok. riigikorra, 1925 üheparteisüsteem, Ducele anti seadustega piiramatu võim.Üleminek: Poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid, majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Võimu aitas hoida intensiivne riiklik propaganda .
Fašism – Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud.
NATSIONAALSOTSIALISTLIK SAKSAMAA
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Adolf Hitler )- maailmasõja tulemuste ja Weinmari vabariigiga rahulolematud. Katse võimu haarata,vangis- lubas tühistada Versailles’ rahu ja teised ahistavad lepingud , laiendada Saksa pindala, kõrvaldada dem, kommunismi, juutluse, Aarja rass on kõrgeim.
Ainus vastane kommunismile oli natsism- populaarsus, valimistel suurim saadikurühm. Peatamine: Sotside ja kommunistide koostöö. 1933 Hitler kantsleriks, oli algselt põhiseaduseraamides. Peagi kogu võim tema käes, asus piirama demokraat. vabadusi, mitme erakorralise valimise järel, hirmutades sai abs. enamuse, 1933 parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused , kehtestati üheparteisüsteem(NSDAP), Hitlerist füürer.Üleminek: demokraatlike institutsioonide ja vabaduste kaotamine, riiklik meelsusjärelvalve, riigiorganid keskvõimu määratud, majandus kontrolli all, 4aasta plaanide kaupa, rassilise puhtuse tagamine, juutide tagakiusamine, relvastatud rühmitused kontrollisid, SS- Hitleri kaitsemalev, GESTAPO-salapolitsei, teisitimõtlejad koonduslaagrisse, uued sõjatehased- elatustase tõus
Natsionaalsotsialism- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud.
KOMMUNISTLIK VENEMAA
1918 üheparteisüsteem(kommunism), 1922 Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, kõrgeim võim kommunistlikul parteil. Poldud rahul poliitilise olukorraga, 1921 kommunistivastane ülestõus- suruti maha. NEP- uus majanduspoliitika (ajutine lahendus), kindla suurusega maks(asendati tuiduaine kohustuseg), rahareform, kauplemisvabadus ja eraettevõtlus, majandus riigi kontrolli all.
Lenini surma tõusis esile Jossif Stalin, kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle. Konkurendid alahindasid Stalinit, tõrjus tugevamad konkurenid välja. Muutis seisukohti, et saada võim. Trotski väljasöömine. Ainuvõim, isikukultus.Üleminek: NEPi lõpp, likvideeris eraettevõtluse ja põllumajanduse, kurss maailmarevolutsioonile, Punaarmee ettevalmistamine, industrialiseerimine , kadus tööpuudus, viisaastaku plaanid, tööstusriik, raskus viljavarudega- võeti jõuga, 1932-33-suur nälg, sundkollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse, Kolhoos – Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand.
1934 Suur terror - Stalini vastaste hävitamine(komparteid, julgeolekuorganid, Punaarmee juhtkond NSVL rahvusvähemused. GULAG- sunnitöölaagrite süsteem, oluline vahend NSVL rasketööstuse ülesehitamiseks.
Stalin peitis oma kavatsusi, esinedes pigem rahutoojana.
Kommunism – Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine.
Demokraatlikud riigi:
Aadel ja õukond(Suurb) konservatism segunenud uuendusmeelsusega, käidi kaasas kuntsis, kirjanduses, moes. Frivoolne mood, lubas paljastada õlgu ja käsivarsi, kleidiserv kerkis põlvedeni, Carlie Chaplini komöödiad, järjest rohkem autosid, levis džässmuusika, raadio, BBC loomine- avalik-õiguslik institutsioon, dadaism - paroodiline kunstivool , sürrealism- rahulolematus maailmaga , eksistentsialism , sumerirahva avastamine, saavutused teaduses , film sai heli, dokumentaalfilm, muusikal , internatsionaalne stiil (arh), värvifilmid, lennureisid, elekter
Diktatuursed riigid:
Loominguvabaduse puudus, kunstis ja kirjanduses sotsialistlik realism , teadus pidi olema marksistlik , sobimatud autorid ja teadlased tapeti