Kahe maailmasõja vaheline periood (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks osa Euroopa riike ei suutnud asuda demokraatlikule teele?

Lõik failist

1. Pinged peale I Maailmasõda

Esimese maailmasõja tulemused rahuldasid väheseid.
Ainsaks puutumatuks territooriumiks oli USA, kelle majanduslik mõju kasvas.
Saksamaal suurim pettumine (ei olnud rahul Versaille rahulepinguga).
Ungari pidi loovutama enamiku territooriumist ( nad pidasid seda ülekohtuseks).
Kaotajaks pidas end ka Venemaa kuid kes pidas eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada.
1922. a sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille`i süsteemi vastase koostöölepingu.
Itaalia ja Jaapan, Antanti riigid, kaotasid palju kolooniaid, mida pidasid enda riigi osadeks .
1918a. järgses Euroopas puudutas vaesus ja tööpuudus peaaegu igat riiki, see andis olulise põhjuse rahulolematuseks Itaalial, Saksamaal ja Austrial.

2. Ülemaailmne majanduskriis

Esimesena ilmnesid kriisid põllumajanduses.
Valitses ületootmine, hinnad hakkasid langema.
Põllumajanduse probleemid toodanguga tekitasid ebakindlust ülekuumenenud ning seetõttu häirivate sõnumite suhtes tundlikuks muutunud USA aktsiaturul.
29. oktoober 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika ( hakati müüma väärtpaberid ja nende hinnad langesid kohutava kiirusega).
Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suure osa varandusest ( ei suutnud laene tagasi maksta).
Pankrotilaine
USA nõudis Euroopast tagasi neile antud laene – kehtestasid kõrged tollimaksud , kaubanduse hääbumine.
3 põhjust, miks majanduskriis toimus:
Suur vaesumine, kuna tööd ei olnud.
Kriisist pääsemiseks asus riik senisest rohkem sekkuma majanduslikku ellu.

3. Miks osa Euroopa riike ei suutnud asuda demokraatlikule teele? Peamised demokraatia ideoloogiad.

Osa riike ei suutnud asuda demokraatlikule teele, sest mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks ( demokraatia traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus).

Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga, ei suudetud luua stabiilset valitsust.
Kõik see – nõrgendas mõnedes riikide demokraatia autoriteeti rahva silmis .
Demokraatia ideoloogiad :

4. Ülevaade Ameerikast kahe sõja

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

c2roly Õppematerjali autor

Konspekt

ülemaailmne majanduskriis demokraatia ameerika diktatuur fa?ism natsism nep-poliitika eesti demokraatia tunnused diktatuuri tunnused

Sarnased õppematerjalid

odt

Kahe sõja vaheline periood

ainelist ebavõrdsust. Eesmärke loodeti saavutada järkjärguliste seaduslike ümberkorraldustega. · Liberalism ehk vabameelsus on suund, mis lähtub inimeste vabadustest ja õigustest, mida kaitseb riik. Pooldab võimalikult suurt vabadust turul olevale eraomandile ja võimalikult vähest valitsuse sotsiaal- majanduslikku sekkumist. Liberalismi kohaselt on kõik inimesed võrdsed. Tunnusjooned on individualism, materialism, ühetaolisus. 4. Ülevaade Ameerikast kahe sõja vahel. · Ameerika arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti, kasvas Ühendriikide väline võimsus ning ka kodanike jõukus. · Tehti lõpp alkoholi tarbimisele nn. Kuiv seadus, kuid inimesed alkoholist ei loobunud, alkoholi levitamise võttis enda peale organiseeritud kuritegevus ehk maffia. · Vabariiklaste poliitika piiras riigi osalemist majanduselus ja rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust- sellist mõtteviisi

Ajalugu

doc

Kahe maailmasõja vahel

Sakslaste tingimused olid rängad ja sinna alla kuulusid ka Poola ja Ukraina eraldamine Venemaast. Pärast sakslaste rünakut 17.veebruaril läksid enamlased paanikasse ning nõustusid kõikide tingimustega. 3.märtsil 1917 sõlmiti Bresti rahu. Sellega loovutati sakslastele alad, kus elas ligi veerand Vnm rahvastikust, neljandik tööstusest, kolmandik põllumajanduslikust maast. Paljud pidasid lepingu sõlmimist reetmiseks. Maailm esimese maailmasõja järel Pinged säilivad Esimese maailmasõja ainsaks selgeks võitjaks osutus USA, mille alad jäid sõjast puutumata ja sõjavägi väheste kaotustega. Suurim pettumus oli Saksamaal, kes polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega. Ungari loovutas osa oma aladest. Kaotajaks pidas end ka venemaa, kes seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. 1922 sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille' süsteemi vastase koostöölepingu. Sõjajärgne majanduskriis

Ajalugu

doc

Ajalugu §11-14

inflatsioonu mujalgi. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. Dawesi plaan USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, Ameerika andis Saksamaale reparatsioonide maksmiseks ka laenu. Saksa majandusele mõjusid sellised sammud elustavalt, rahandus stabilieerus, majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas. Inimeste elujärg hakkas paranema ning maailmasõja haavad kaduma. Locarno konverents 1925.aastal, millest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ning Saksamaa, kes esimest korda pärast maailmasõda osales mitte võidetu, vaid võrdõigusliku partnerina. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. Sarnased lepingud sõlmis Saksamaa ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga. Briand-Kellogi pakt 1928.a. sõlmitud leping, millega kohustuti loobuma

Ajalugu

doc

AJALUGU KORDAMINE: diktatuurid ja demokraatlikud riigid

4. Eesmärk oli haarata võim, kasvõi vägivallaga 5. 1923 Poola ja Bulgaaria, 1924 Eesti mäss katsed suruti maha 6. Komiterni katse maailmarevolutsiooni käivitada kukkus läbi 7. Tekkisid Euroopas äärmuslikud liikumised 8. 1922 Itaalias võimule fasistid (Benito Mussolini) Uue majandusliku tõusu aastad 1. 1920 majanduslik tõus; Dawes(USA rahandusminister): väheneb SM reparatsioonikoorem ja maksude tasumise tähtaegu pikendati Maailmasõja haavad kaovad, elujärg paraneb 2. Ameerika majandusbuum; majanduse areng ebaühtlane Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. aastatel 1. 1925 locarno konverents (Inglismaa, prantsusmaa, itaalia, belgia, poola, tsehhoslovakkia, saksamaa) Reini tagatispakt (läänepiir SM-le) 2. 1928 Briand'i-Kelloggi pakt patsifistlike unistuste kulminatsioon; kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt (15

Ajalugu

pdf

Maailm kahe maailmasõja vahel

Venemaast - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia Saksamaast - Elsass-Lotring Prantsusmaale, Poola, Leedu, Taani, Belgia, Tsehhoslovakkia Austria-Ungari - Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Itaalia Ingismaa loovutas enda küljest Iirimaa Türgi - Süüria-Liibanon, Iraak, Transjordaania, Palestiina Missugused vastuolud ja pinged tekkisid või jäid pärast Esimese maailmasõja lõppu püsima maailma, eriti Euroopa riikide vahelistesse suhetesse? Kas ja kuidas oleks neid saanud vältida või lahendada? Ainsaks selgeks võitjaks jäi Ameerika Ühendriigid - Euroopa riigid jäid Ameerikale võlglasteks. Saksamaa oli kaotanud kõige rohkem, Verssailes´ rahuleping oli nende jaoks ebaõiglane, nt sakslastega asustatud alad tuli loovutada naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa pidas end ka kaotajaks ja seadis eesmärgiks maailm

Ajalugu

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Viimased kaotasid suured territooriumid. Balti riikides nähti tulevase mittebolsevistliku Venemaa autonoomseid osi. Lepingud tekitasid uusi pingeid. Rl koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Sellest jäi välja USA ise. Uuenenud Türgil õnnestus sõlmida uus rahuleping, mis andis osad kaotatud alad tagasi. Maailma kahe maailmasõja vahel USA- territoorium jäi sõjast puutumata, kaotati vähe inimesi, majanduslik võimsus kasvas Saksa- polnud rahul rl tingimustega, pahased, et alad tuli loovutada naabritele Ungari- loovutama enamiku oma senisest territooriumist 1922. Saksa ja Vene sõlmisid Rapallos V süsteemi vastase koostöölepingu. Saksa asus Vene sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed.

Ajalugu

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

inflatsioon rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur riigikor

Ajalugu

doc

Maailm kahe sõja vahel.

relva jõul. Selleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi. Vahendeid selleks saadi oma inimeste ekspluateerimisest (kollektiviseerimine, Ukraina alam-Volga ja Kesk-Venemaa kunstlik näljahäda). · Stalin plaanis oodata, kuni lääneriigid on üksteist maailmasõjas välja kurnanud, ja siis ise neid rünnata, mängides vabastajat ja kehtestades kogu Euroopas nõukogude võimu. Eluolu ja kultuur kahe sõja vahel · Inimesed olid pettunud, sest sõda peeti ilma põhjuseta. · 1920. a terav kergemeelsus (püüti unustada sõjakoledused). · Loobuti kombekusest, naiste õigused ja võimalused laienesid tunduvalt. · Kadusid kolm piinikult etiketti järgivat keisrikoda (sh aadlid, õukonnad; ainult Inglismaal säilis). · Mood oli frivoolne - lubas naistel paljastada õlgu ja käsivarsi, kleidiserv kerkis põlvedeni.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid