Ühiskond - Demokraatia, valimised, erakonnad ja m�isted (0)

1.Demokraatia mõiste ja jagunemine
Demokraatia on valitsemisvorm , mille tunnuseks on kodanike osalemini poliitikas, võimude lahusus ja valitsemine lähtub avalikest huvidest.
Avaldumisvormid :

• Otsene demokraatia – võimu teostavab rahvas
  
• Kadune demokraatia – võimu teostatakse kellegi kaudu
  
• Osalusdemokraatia – kodanikkonna kaasatus poliitikasse
  
• Elitaardemokraatia – keskpunktiks on huvide esindamine ja mandaadi valdamine
  

2.Demokraatia võimalused, ohud ja puudused
Võimalused:

• Kaitseb üksikisikut võimu eest ja tema vabadust
  
• Tagab poliitilise stabiilsuse
  
• Edendab ühist ja individuaalset heaolu
  
• Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust
  
• Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali
  

Ohud:

• Võimule võib pääseda harimatu mass
  
• „51 protsendi türannia“, kus enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla.
  
• Liigne riigiaparaadi ja valitsuse sekkumine ühiskonnaellu
  
• Diktatuuri kehtestamine
  

3.Valmiste funktsioonid ja põhimõtted
Peamiseks funktsiooniks on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Teiseks funktsiooniks on kodanike nõudmiste vahendamine võimudele. Kolmandaks funktsiooniks on hariv funktsioon, kus inimesed saavad rohkema poliitilise teabe tarbimisega end kurssi viia kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega.
Põhimõtted:

• Valmisõigus on üldine – valida saavad kõik täisealised ja kodakondsusega inimesed
  
• Valmistel on vaba konkurents – vabadus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi
  
• Valimised on võrdsed – parteidel ja üksikkandidaatidel on võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks ning kõik hääled on kaalult samad ja igal valijal on üks hääl
  

4.Valimissüsteemid
Majoritaarne süsteem – Igal valimisringkonnal on üks mandaat ehk saadikukoht parlamendis. Saadikukoht saadakse lihthäälte tulemusel st. et võidab see kes saab kõige rohkem hääli. Suurtematel parteidel on suurem võimalus pääseda võimule.
Proportsionaalne süsteem – Saadikukohti jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjades.
5. Erakonnad (mõiste, asetus , peamised põhimõtted)
Erakond - sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel.
Asetus ja põhimõtted:

• Vasakpoolsed - Indiviidivabadus, Madalad ja võrdsed maksud kõigile, Konkurents ja vabaturumajandus , Riik sekkub majandusse vähe, Ühiskond toetub traditsioonidele.
  
• Parempoolsed – Võrdsus, Erasektori kõrval peab olema riiklik sektor , Riigi roll majanduses on suur, Kõigile väärikas elatustase riigi poolt, Kõike on kõigile võrdselt, Välistab eraomandi.
  

6.Eesti erakonnad (juhid)

• IRL – Isamaa ja rahvaliit – Urmas Reinsalu
  
• Keskerakond – Edgar Savisaar
  
• Reformierakond – Andrus Ansip
  
• Sotsiaaldemokraatlik erakond – Sven Mikser
  

7.Survegrupid
Survegrupp – legaalselt tegutsev ühendus, liikumine või võrgustik, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Erakond loob poliitikat, survegrupp mõjutab seda. Survegruppidel ei pruugi olla kindlat liikmeskonda.
8.Survegruppide liigid (näited)

• Kategooriakaitse grupid – organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, tarbijate, riigiteenistujate) huve. Nõudmised on suhteliselt püsivad läbi aegade. Huvituvad eeskätte enese elu- või äritingimuste parandamisest.
  
• Edendamisgrupid – organisatsiooni ja liikmete poolest hägusem. Liikmeskond võib kiiresti muutuda, samuti pole see piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga. Edendavad väärtusi, või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale (muinsuskaitsesse kuulub firmaomanikke, pensionäre ja õpetajaid).
  

9.Kuidas survegrupid mõjutavad poliitikat
Survegruppides tegelevate probleemide lahendamine ei nõua võimuletulekut, kodanikualgatus on seal osutunud märksa tõhusamaks kui mõni seadus või valitsuse määrus.
10.Sotsiaalsed liikumised
Sotsiaalsed liikumised on killustunud võrgustikud, mis on probleemipõhised e. tekivad ja kaovad vastavalt probleemi kerkimisele ja hääbumisele. Eelistavad otseseid aktsioone.

• Naisliikumine
  
• Geiliikumine
  
• Lesbiliikumine
  

11.Poliitiline kultuur (tunnused)
Kompleks , mis koosneb väärtustest, käitumisreeglitest ja hinnangutest.
Tunnused:

• Omane väga suurele sotsiaalsele grupile
  
• Kujunenud ajaloolise arengu jooksul
  
• Jäik poliitiliste muutuste suhtes
  
• Püsiv vaid pideva taastootmise korral
  

12.Mõisted
Identiteet – inimeste ühtekuuluvustunne
Väärtusvaakum - kujuneb, kui vanad teadmised osutuvad vildakateks ning uued pole selgelt veel välja kujunenud.
Valimisringkond – piirkond, mis moodustatakse isikute valimiseks
Mandaat – riigikogu koht
Isikumandaat – üks inimene saab nii palju hääli, et toob nendega kaasa teisi erakonnakaaslasi valitsusse
Valimiskümnis – seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent, mille erakond peab koguma parlamenti pääsemiseks
Valimiskvood – häältemiinimum, mis on vajalik mandaadiks.
Elektrooniline hääletamine – kaughääletamine interneti teel
Eelhääletamine – hääletamine enne valimiskuupäeva
Valimisaktiivsus – valimistest osavõtt
Valimispropaganda – enne valimisi poolehoidjaid taotlev ideede, õpetuste jms. sihikindel levitamine
Valimiskampaania – valimiseelne kampaanialik agitatsioon saavutamaks valimistel edu
Lihthäälteenamus – otsuste tegemisel poolthäälte enamus võrreldes vastuhäälte arvuga
Absoluuthäälteenamus – valimisvõiduks tuleb koguda 50% +1 häältest
Avatud nimekirjad – suurema hulga saanud hääli kandidaat liigub valimisnimekirjas ettepoole
Suletud nimekirjad – erakond koostab nimekirja ning see, kes on eespool saab rohkem hääli, sest teiste hääled kantakse üle esimestele
Koalitsooni leping – koalitsioonis olevate erakondade vaheline leping, millega sätestatakse koostöö põhimõtted
Erakorralised valimised – valimised, mis viiakse läbi enne õigeid valimisi, kas rahva tahtel või valitsuse kriisi korral