Võrdse kohtlemise põhimõte. Eestis on see põhimõte esmakordselt fikseeritud manifestis "Kõigile Eestimaa rahvastele". Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi tuleb võrdseid olukordi käsitleda ühtmoodi. Samasuguste olukordade ebavõrdne käsitlemine on diskrimineerimine. Proportsionaalsuse põhimõte. Proportsionaalsuse põhimõte on tuletatud põhiseaduse§ 11, mille järgi õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõte. Õiguspärase ootuse põhimõtte järgi peab isikul olema õigus realiseerida oma õigusi mõistlikus ootuses, et talle lubatu ka kehtima jääb (näiteks kui isikule on määratud mingiks ajaks teatud soodustus, siis antud põhimõte aitab vältida soodustuse ennetähtaegset äravõtmist).
Headest seadustest on vähe kasu, kui puuduvad nende rakendusjuhised või kui pole asjatundlikke ja ausaid ametnikke. Viimastel aastakümnetel pälvib just demokraatia halduslik aspekt suuremat tähelepanu. 4 Valitsemine ja avalik haldus 1. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine 1.1 Demokraatia kui piiratud valitsemine Seadused, eriti põhiseadus ehk konstitutsioon, mängivad demokraatlikus valitsemises esmatähtsat rolli, seepärast nimetatakse demokraatlikku valitsemiskorda ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse ühtlasi selle erinevust õigusvastasest valitsemisrežiimist ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Toodud definitsioon sisaldab ka teist diktatuuri ja demokraatia olulist erinevust. Kui diktatuur
arvuga, parlamenti võib pääseda suur arv parteisid-ei suudeta moodustada stabiilset valitsust. Nt. Rootsi, Soome, Holland, Taani, Eesti 3. Hübriidsed ehk segasüsteemid Segu majoritaarsest ja proportsionaalsest. Nt. pooled parlamendi kohad jagatakse ühe süsteemi ja pooled teise süsteemi alusel. Valimisringkond on mitmemandaadiline. Nt. Ungari, Itaalia, Venemaa Täidesaatev võim demokraatlikus ühiskonnas Valitsust juhib peaminister (parlamentaarne) või riigipea (presidentaalne). Valitsuse koosseisu kuuluvad veel täitevvõimu erinevad valdkondi juhtivad ministrid, kellel on tavaliselt erakondlik ja ideoloogiline taust. a) presidentaalses riigis: Rahva poolt valitud president nimetab ametisse valitsuskabineti. Valitsuse liikmed (Ministrid) annavad aru presidendi ees. President võib ka valitsuse liikmeid tagandada. Nt. USA, Venemaa.
Illokatiivsete kõneaktide filoloogilisus assertiivne kõneakt on seotud selliste verbidega, nagu: kõnelema, ütlema, informeerima komissiivsed küneaktid on erinevad lubadused, nagu: vannun, luban direktiivsed on seotud direktiividega, aga ka käskiva kõneviisiga. Deklaratiivid on sellised, nagu: verdiktiividest(need,mis seotud kohtu- või muu otsute tegemisega) nt igasugune hindamine on verdiktiiv. Kõneakt ja kõneleja staatus: · kõneleja staatus on erinev ühiskonniti, demokraatlikus on inimesed võrdsed (seda,mis üks ütleb teisele, võib teine talle vastu ka öelda) võrdsus laieneb.arhailistes ühiskondades kõneaktid väga tsensoriseeritud.esiteks:kes sa selline oled, et ütled mulle?!; olukord:kes sa selline oled, et rääkida sellistest asjadest?! · Deklaratiivsed ja direktiivsed kõneaktid on seotud kindla staatusega demokraatlikes riikides.
tööstuste töölisi. Selle tagajärjel tekkis veel rohkem majandusraskustes inimesi ja tarbiti veel vähem jne jne kuni riigi sekkumiseni (nt pani pangad kinni) 3) Autoritaarses ei pruugi olla kogu võim ühe inimese käes. Totalitaarne tahab lisaks võimuleolekule kontrollida inimesi. Autoritaarses võib olla teisi erakondi aga mille tiibu kärbitakse. 4) Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse. Pettumine Versaille süsteemis. Pettumine demokraatlikus riigikorralduses. Majanduslikud raskused 5) Paberraha kadus ajutiselt käibelt, mis vahetati kulla vastu. Töötuse suurenemine 1933 oli USA-s 15 ja Saksamaal 6. milj. Töötut. (üle 50%) Inimestel kadus usk paremasse tulevikku ja hakati pooldama äärmuslikke parteisid (kommunistid, Tasistid, Natsid, kuklux-Klan) Paljudes riikides tulid võimule totalitaarsed ja autoritaarsed jõud (sh. Eestis ja Lätis) USA-s sai presidendiks F.D
tulenev põhjus. 18.7 Formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse hindamine Formaalne nõue- tähendab, et iga põhiõiguse riive peab vastama kõigile pädevus-, menetlus ja vormieeskirjadele. Materiaalne nõue tähendab, et riivel peab olema legitiimne põhjus ja riive peab olema proportsionaalne. 18.8 Kuidas hinnatakse proportsionaalsust Proportsionaalsuse põhimõtte- piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. See tähendab, et isegi kui mõni põhiõiguse piirang oli kehtestatud PS-s kehtestatud lubatud eesmärgil, võib selline piirang osutuda siiski põhiseadusevastaseks. 18.9 Vabadusõigused Vabadusõiguse eesmärgiks on anda isikutele võimalus elada ja tegutseda vabalt, ilma et nende tegevusse sekkuks riik ja kolmandad isikud. 18.10 Võrdsusõigused
3. Vabadust väljendada oma usku või tõekspidamisi võib allutada vaid sellistele piirangutele, mis on ette nähtud seaduses ja vajalikud riikliku julgeoleku, korra, tervise ja kõlbluse või teiste inimeste põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks. Artikkel 15 1. Osalisriigid tunnustavad lapse õigust moodustada ühinguid ja vabadust rahumeelseteks kogunemisteks. 2. Nende õiguste kasutamisel võib teha ainult selliseid seaduses ettenähtud kitsendusi, mis on vajalikud demokraatlikus ühiskonnas riikliku julgeoleku või rahva turvalisuse, avaliku korra (ordre public) ja rahva tervise või kõlbluse kaitseks või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Artikkel 16 1. Mitte ühegi lapse eraellu, perekonnaellu, kodusse ega kirjavahetusse ei või meelevaldselt ega ebaseaduslikult sekkuda, samuti ei tohi ebaseaduslikult rünnata tema au ja head mainet. 2. Lapsel on õigus seaduslikule kaitsele niisuguse vahelesegamise ja rünnakute vastu. Artikkel 17
Nimetatud põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab eeskätt karistusõiguse eriosa norme, kuid selle kõrval kahtlemata ka karistusõiguse üldosas sisalduvaid norme, mille alusel määratakse kindlaks teo karistatavus. Tagajärje saabumise aega teo toimepanemise aja kindlaksmääramisel ei arvestata. Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele on demokraatlikus ühiskonnas üks olulisemaid õigusi, mis tagab ka teiste inimõiguste reaalse kaitse. Igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis. Õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Õigus asja arutamisele sõltumatus ja
viisil pädevad institutsioonid. Õiguse mittejärgimise korral tagatakse igal juhul riigi sunniga tagamist tähistatakse fraseoloogilise mõistega ultima ratio. Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult, vaid kogumina, nad kujutavad endast terviklikku süsteemi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. Õigusnorme loob ainult riik. Sellest asjaolust aga ei saa teha järeldust, nagu sõltuks õigusnormide kehtestamine ainult riigi suvast. Tänapäeva demokraatlikus õigusriigis on riik ise seotud õigusega, samuti peab ta ka arvestama normidega. Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, on kehastatud võimuloleva klassi, rahva või rahvuse huvid. Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Inimkond on läbi aegade unistanud õigusest, mis oleks õiglane, seadusandja aga on loonud õigust, mis on rahuldanud tema vajadusi. Õigus ei ole ühiskonnast eraldi seisev ja alatiselt muutumatu, staatiline nähtus.
66. Loetle nn uue atika komöödia tegelastüüpe. armunud, kergemeelne noormees, hooplev rikas sõjamees, ahne kupeldaja, pahur ja kitsi vanamees (noormehe isa), jonnakas ja õel naine, salakaval (mõnikord ka heasüdamlik) hetäär, leidlik ori (noormehe abiline), väle ümmardaja või vana ustav amm (naistegelase abiline), priileivasööja parasiit, libekeelne kokk 67. Kirjelda kõnekunsti ehk retoorika rolli kreeka kultuuris. Eriti oluliseks sai kõnekunst demokraatlikus Ateenas, kus kõik kodanikud võtsid osa koosolekuist ja kaitsesid ennast kohtus. 68. Kes olid sofistid? rändavad kõneõpetajad, pragmaatiline lähenemine (kõne peab veenma, tõde pole oluline), samas olid mitmekülgselt haritud 69. Millist kuulsat kõneteoreetilist teost tead? Aristotelese ,,Retoorika" 70. Kirjelda Aristotelese kõneteooriat teoses ,,Retoorika". Jaotas kõned kolme liiki: kohtukõne, poliitiline kõne (rahvakoosolekul), ilukõne (ehk
Mingi perioodi võib eelarve defitsiidi katmise lisa emissiooniga majandust elavdada, kuid pikemas perspektiivis vähendab see usaldust nii keskpangale kui ka inflatsioonis raha väärtuse vähenemine raha vastu. Usalduse kadumine raha vastu tekitab ebastabiilsuse, mis paratamatult kandub üle majandusele. Peamiselt toimubki riikide majanduse hindamine inflatsioonitasemete alusel, mis omakorda määrab ära riikidevahelise usalduse ja nendevahelised majandussuhted. Rahapoliitikat mõjutavad demokraatlikus ühiskonnas ka erinevad poliitilised huvid. Ükskõik kui sõltumatu on keskpank, mõjutab usaldust tema vastu poliitikute tegevus ja keskpanga positsioon sõltub parlamenti valitud poliitikute tegevusest. Seega võib mõne poliitilise huvigrupi tegevus vähendada usaldust keskpanga vastu küll kaudselt, sõltumata milline on keskpanga rahapoliitika. Kõrge inflatsiooniga riikides ei pruugi poliitikud alati suhtuda sellesse negatiivselt, mis omakorda võiks süvendada inflatsiooni arengut.
Lapse õiguste konventsioon* Vastu võetud ÜRO peaassamblee poolt 20. novembril 1989. a. SISSEJUHATUS Käesoleva konventsiooni osalisriigid, võttes arvesse, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas välja kuulutatud printsiipidele on kõigi inimeste sünnipärase väärikuse ja võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine vabaduse, õigluse ning rahu tagatiseks maailmas, pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvad on põhikirjas kinnitanud oma usku põhilistesse inimõigustesse ja inimisiksuse väärtusse ja väärikusse ning on otsustanud arendada sotsiaalset progressi ning kõrgemat elatustaset vabamates tingimustes, tunnustades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on Inimõiguste ülddeklaratsioonis ja rahvusvahelistes inimõiguskonventsioonides välja kuulutanud ja kokku leppinud, et igaühel on õigus kõigile neis esita...
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete n...
välja ei mõelda. Näiteks kasutas AutoDesk oma vektorgraafika programmi AutoCAD vanemate versioonide juures spetsiaalset elektroonilist võtit, mille pidi programmi töö ajaks arvuti järjestikporti ühendama, ilma selleta ei hakanud programm tööle. Paraku muutsid piraadid programmi koodiridu nii, et programm uskus, et järjestikpordis tõepoolest mingisugune võti on. Tehnilist lahendust piraatluse kontrolliks tänapäeva demokraatlikus maailmas olla ei saa - alati on kusagilt võimalik hankida programmi piraatversioon. Üks veidi kaalukam tehniline põhjus, miks otsustada originaaltarkvara kasuks, on dokumentatsioon. Mugavam on kasutada trükise kujul olevat käsiraamatut kui vaadata arvutiekraanilt vastavat dokumenti. Ja näiteks arvutimängude juures on omaette kunstiline elamus omada originaalkoopiat, tihtipeale tuleb originaalpaketiga kaasa ka mitmesuguseid ekstravagantseid
teadmisi ja kogemusi ning bürokraatlikku infrastruktuuri inimesi hävitava poliitika elluviimiseks. Kui inimesed mõistavad paljusid ajaloolisi, sotsiaalseid, religioosseid, poliitilisi ja majanduslikke tegureid, mis koos kutsusid esile holokausti, saavad nad teadlikuks ajalooprotsessi keerukusest ning neil tekib ettekujutus sellest, kuidas teatud tegurite kokkulangemine võib kaasa aidata demokraatlike väärtuste lammutamisele. Inimesed jõuavad arusaamisele, et demokraatlikus ühiskonnas on iga kodaniku kohus õppida ära tundma ohumärke ja teada, millal on vaja reageerida. Kuna antud teema on seotud ajalooga, siis uurimismeetoditena on kasutatud internetiallikad ja raamatud. Uurimusest võib järeldada, et o tapeti kuus miljonit juute, nende hulgas poolteist miljonit last. o natside propaganda näitas juute alaväärsetena, neid süüdistati igasugustes pattudes ja nimetati saksa rahvuse suurimaks vaenlaseks.
viibimine on juba elukoha valimine?); legitiimne põhjendus võiks olla §157 (kohaliku omavalitsuse eelarve ja maksude kogumine) - Proportsionaalsuse põhimõte (allikaks §11 Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonnutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.) - § on tekkinud Euroopa Inimõiguste Konventsioonist (artikkel 8 ja järgnevad: õigus eraelu kaitsele, kuid eraelu võib piirata, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik Proportsionaalsuse kolm astet:
sätestatud õigustel ja vabadustel täies ulatuses teostuda. Artikkel 29 Igal inimesel on kohustused ühiskonna ees, kuna ainult ühiskonnas on võimalik tema isiksuse vaba ja täielik arenemine. Oma õiguste ja vabaduste teostamisel peab iga inimene alluma vaid sellistele seadusega sätestatud piirangutele, mille eesmärk on tagada teiste inimeste õiguste ja vabaduste tunnustamine ja austamine, samuti moraalist, avalikust korrast ja üldise heaolu nõuetest kinnipidamine demokraatlikus ühiskonnas. Nende õiguste ja vabaduste teostamine ei või mingil juhul olla vastuolus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eesmärkide ja põhimõtetega. Artikkel 30 Selles deklaratsioonis ei tohi midagi tõlgendada kui õiguse andmist mingile riigile, isikute rühmale või üksikisikule tegevuseks või teoks, mis on suunatud selles deklaratsioonis välja kuulutatud õiguste ja vabaduste kaotamisele. 29
kooskõlas olevate seaduste alusel. Demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja EESTIS. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega. Demokraatlikus režiimis saab valdav enamus kasutada poliitilisi- ja inimõigusi ning nende õiguste kaitse on kohtulikult tagatud, peavad toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 37. Mis on demokraatlik legitimatsioon? Demokraatlik legitimatsioon tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st. toimuma rahva otsesel või kaudsel heakskiidul. Toimub otseste või kaudsete vahendite abil, rahvahääletuse või valimiste teel.
Nende seaduste iseärasusesks on see, et neid saab vastu võtta ja muuta üksnes riigikogu vähemalt 51 poolthäälega. President enda seadlusega neid muuta ei saa (tõenöoliselt saaks ka rahvahääletusega muuta). §2 täitevvõimu üldaktid Täitevvõimu hulka kuuluvad nii riigipea kui valitsus. Seaduse jõuga riigipea üldakte nimetatakse teoorias dekreetideks. Dekreetidega RÕ-like küsimuste lahendamine on lubatav kui dekreet põhineb demokraatlikus korras vastu võetud K-l ja on antud K-i raames. Erinevates õiguskordades kasutatakse dekreedi asemel vahel ka teistsugust terminoloogiat. Prantsuse presidendi seaduse jõuga üldakte nimetatakse nt ordonantsideks, Vene presidendi omasid ukaasideks. Viimast tõlgitakse eesti keelde ka seadlusena. Prantsuse president nt 1958. a kehtestas majoritaarse valimissüsteemi ja parlamentide kodade kodukorra (Alzeeria sõjaga seoses oli vaja uut PS-st, muud võimalust ei olnud, kui presidendi ordonants
kooskõlas olevate seaduste alusel. Demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja EESTIS. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega. Demokraatlikus reziimis saab valdav enamus kasutada poliitilisi- ja inimõigusi ning nende õiguste kaitse on kohtulikult tagatud, peavad toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 37. Mis on demokraatlik legitimatsioon? Demokraatlik legitimatsioon tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st. toimuma rahva otsesel või kaudsel heakskiidul. Toimub otseste või kaudsete vahendite abil, rahvahääletuse või valimiste teel.
kohaselt Eesti Advokatuur määrab kaitsja uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel, kui kaitsja ei saa ilmuda kohtuistungile üldmenetluse asjas, milles ta on võtnud kaitsekohustuse, ja ta ei ole endale nime- tanud asenduskaitsjat. Nimetatud säte rakendub seadusandja mõtte kohaselt nii riigi õigusabi korras mää- ratud kui ka kokkuleppeliste kaitsjate puhul. Advokatuuri hinnangul on viidatud säte põhiseaduse vastane, tuues kaasa kaitseõiguse olulised rikkumised, mida ei saa demokraatlikus õigusriigis aktsepteerida. See, kui olukorra lahenduseks korrigeerida riigi õigusabi seaduse sätteid, mis võimaldaksid kaitsjaid KrMS § 43 lõike 2 punkti 4 eesmärgist tulenevalt määrata, kõrvaldaks küll tehniliselt vastuolu kahe seaduse vahel, kuid advokatuuri hinnangul ei lahendaks see põhimõttelist probleemi, nimelt, kaitseõigus tähendab ka õigust valida kaitsjat ning osaleda kogu menetluses koos valitud kaitsjaga. Jätkuvalt ei saa advokatuur nõustuda
Demokraatia vormid. Siirdeühiskond. Antiik-kreekast pärit riigikorraldus. Demakraatia (demos- rahvas; kratos- võim). DEMOKRAATIA VORMID TÄNAPÄEVAL ESINDUSDEMOKRAATIA OSALUSDEMOKRAATIA Kodanikud valivad omale Valijaskonna kollektiivne esindajad, kes kasutavad võiu otsustamine ühiskondlikult olulise rahva heaolule mõeldes ja küsimuse üle. Nt referendum annavad oma tegevustes rahvale aru. Demokraatlikus ühiskonnas on au sees ühiskondliku pluralism ehk arvamuste ja ühenduste paljusus ja võrdsus. Tänapäevase demokraatia peamised tunnused: Vabad ja õiglased valimised Alternatiivsed teabeallikad Konkurents Seaduste ülimlikus Võimude lahusus Vähemustega arvestamine Demokraatia indeks: Valimisprotsess Valitsuse toimimine Poliitiline osalus Poliitiline kultuur
Kriitika: Ühiskondlikku heaolufunktsiooni ei saa tuletada individuaalsetest eelistustest; Heaolufunktsiooni ei saa empiiriliselt kontrollida; “Optimaalne” poliitika ei seostu poliitikute huvidega; Vastuolu tarbijate ja valijate primaarsusega; Ei arvesta strateegilise mängu võimalust; Absolutiseerib turukonkurentsi kui ühiskondlikku otsustussüsteemi; Alternatiive ei uurita; Eiratakse probleeme, mida turg ei lahenda; Ei huvitu ühiskondlike reeglite kujunemisest demokraatlikus protsessis; Heatahtliku diktaatori eeldus. 8.Majandussüsteemide kirjeldamise olulised aspektid Süsteemi elemendid (tarbijad ja tootjad), elementide vahelised suhted (tootmis-, vahetus- ja jaotusportsessid), süsteemi kord (majanduslik kord, turumajanduse reeglid). Süsteemi kord määrab ära süsteemi motivaatorid (nt turuosaliste omavah. suhtelises). Omand Eraomand Riiklik- või Planeerimisviis ühisomand
inimesed teevad koostööd, edendamaks oma huve ja väärtusi, end ka ühiskonnakorraldus, milles inimeste põhiõigused ja -vabadused on kaitstud, nad julgevad ning oskavad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda ning saavad mõjutada avaliku võimu otsuseid Võib mõista 3 mõõtme kaudu: assotsiasiooniline väli, kus avaldub kodanikualgatus, ennekõike ühingute vormis. Samas on see ka avalikussfäär, kus avatud demokraatlikus arutelus luuakse ühistähendusi ja otsitakse teed parimate lahendusteni, et saavutada hea, tsiviliseeritud ühiskonnakorraldus Poliitilised, sotsiaalmajanduslikud kui ka hariduslikud rollid Nende elujõudu mõjutavad Ühiskonna jõukusaste Õiguskorra kindlus Domineeriv ideoloogia Kodanikeühiskonna tüübid - ühingud ja seltsingud, heategevusorganisatsioonid, fondid, mõttekojad, teenusosutajatena
põimuvad inimelu eetilised ja sunnitegurid ning töötatakse katseliselt välja nende ebamugavaid kompromisse" (Reinhold Niebuhr)." Suurepärane kogum erinevatest vaatepunktidest poliitikale ja erinevatest toimimisviisidest reaalses poliitikas läbi aegade! Teiseks. 2011. aasta lõpus ilmunud põhjaliku algupärase eestikeelse kõrgkooliõpiku ,,Poliitika ja valitsemise alused" autorid esitavad nüüdisaegse, demokraatlikus riigikorralduses kujunenud, selgepiirilise arusaama poliitikast järgmiselt. ,,Kõige üldisemas mõttes on poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ning juhtida avalikku elu. See tegevus on kestev mitmejärguline protsess, mis annab ka poliitikale mitu tähendust. Esiteks tähendab poliitika eri huvide esindajate ja nende rühmade võitlust võimu pärast. Võim annab õiguse otsustada ning otsuste kaudu saabki
muuta. Allikas: Ameerika Psühholoogide assotsiatsioon, mis on maailma juhtiv psühholoogiateadlasi ühendav organ. http://www.apa.org/ppo/issues/lgbfamilybrf604a.html Järeldus Nii et kuna riigil ei ole mingit põhjust teistsuguse seksuaalse orientatsiooniga inimeste diskrimineerimiseks, on ainus võimalus anda neile kõik samasugused õigused ning seega legaliseerida homoabielud. (Soovi korral võib veel lisada, et demokraatlikus riigis meeldib inimestel elada ja sellega on tagatud ühiskonna heaolu) Kui teil tekkis nüüd mitu mõtet, miks see argument vale on, on teil väitlejana lootust. Järgmise peatüki juures tulemegi sama argumendi juurde tagasi ja vaatame, kuidas talle vastu vaielda ehk seda ümber lükata. Eitav kaasus Eitava poole ülesanne väitluses on tõestada, et teema ei ole tõsi. Selle tõestamiseks peavad eitajad
rahvaste reeturid, teised rahvad, kommunistid · diktatuuridele aitas kaasa sõjajärgse maailma olukord: 1. uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguse laienemine tõi kaasa suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suudeti kasutada 2. pettumine Versailles' süsteemis: peeti ülekohtuseks, toetati juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada 3. pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas riigisisese võimuvõitluse ja ebastabiilsuse-->kahjustas demokraatia autoriteeti, tõi kaasa igatsuse "kõva käega" valitseja järele 4. majanduslikud raskused: tulevased diktaatorid lubasid majanduskriisist välja tuua Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid: · autoritaarne: 1. võim ühe isiku või rühma käes 2. poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud 3
meile seni tavapärase n-ö enamusvõimule orienteeritud või uue, põhjamaise konsensusliku valitsemiskultuuri vahel. «Reaktsioonilise vastandumiskultuuri ning negatiivsete kampaaniate ideed on Keskerakond hästi ka teiste erakondade seas turustada suutnud. Elame, näeme.» Tema sõnul tuleb ettevaatlikult suhtuda ka näiteks linnade ja valdade lehtede tehtava propaganda piiramise plaanidesse. «Meedia reguleerimine on demokraatlikus riigis iseäranis valuline teema ning võrdsemate võimaluste loomise asemel eksisteerib siin hoopis suurema politiseerimise oht.» Soome eeskujul munitsipaaltelevisiooni loomine on tema sõnul muidugi kallis projekt ning sealjuures puudub meil oluline aluseeldus, mis Soomes olemas on: konsensuskultuur. «Samas pole selle loomise kava veel laiemale avalikkusele esitletud, nii et seda on keeruline kommenteerida.»
-erakaupa asendatavuse piirmäär avaliku kaubaga - kui palju erakaupa igaüks soovib ära anda, et saada lisaühik avalikku kaupa. Ühiskonna kohta tervikuna tuleb leida nende kaupade summa. Samas tingimus: ühiskonna heaolu peab olema kõrgem, kui avalikku kaupa toodetakse 2.5. Valitsuse valikud 2.5.1. Politoloogia ja majandusteadus Traditsiooniliste kaupade pakkumine on määratud turujõudude poolt. Kuidas määrata avalikele kaupadele tehtavate kulutuste tase demokraatlikus ühiskonnas? Kui täpselt peegeldub kodanike eelistus? Kas pakkumine on Pareto-efektiivne? Millised on avalike hüviste kulutused? Kas avalike hüviste taseme määramiseks on paremaid demokraatlikke protseduure? Neile küsimustele tuleb vastust otsida politoloogia ja majandusteaduse kattuvus aladelt ning selgitada, miks poliitiliste parteid nihkuvad tsentri suunas? Mille tulemusena jääb hääletajale suhteliselt vähe valikut? Kuidas prognoosida valimiste
Teenistuslik järelevalve kohtunike üle Gea Suumann asjassepuutuva kohtuniku jaoks enamasti tegu tagajärgede lahendamisega, võib seda liiki teenistus- likul järelevalvel olla kohtunikkonna jaoks laiemalt ka üldpreventiivne toime. Kohtuniku vastutuse teemal on Eestis hiljaaegu arutletud seoses kohtute seaduse vastuvõtmisega.*5 Ilmselt on igas demokraatlikus riigis soovitud jõuda sellise tasakaalustatud olukorrani, kus oleks vä- listatud sõltumatu õigusemõistmise sobimatu mõjutamine, kuid samas tagatud kohtunike kompetent- sus ja eeskujulik käitumine. Vaidlevate poolte või avalikkuse poolt võib kohtuniku väär toiming kaasa tuua pahameele. Tuleb aga arvestada, et kohtuniku igal otsusel ja teol on autoriteet. Seega valitseb kohtuniku autoriteedi ja tema vastutavuse vahel teatud pinge, mida on võimalik lahendada eelmaini-
arvesse teo iseloomu ja laadi, tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, võimalust valitud karistusega mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest, õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuritegu kergendavad või raskendavad asjaolud on: hädakaitse, hädakaitseseisund, kohustuste kollisioon, eksimus teo toimepanemisel, muud seaduses ette nähtud juht. 5. Kohtuvõimu roll, tähtsus ja pädevus demokraatlikus riigis. Demokraatlikule õigusriigile on iseloomulik, et õigust mõistab demokraatlikel põhimõtetel kujundatud ja tegutsev kohus, kes õigusemõistmisel on sõltumatu, on lahutatud täidesaatvast võimust, allub ainult seaduse nõuetele ja vastavalt põhiseadusele peab moodustama ühtse kohtusüsteemi. 6. Kohtu tegevuse üldised põhimõtted Eesti kohtusüsteem.
Tammlaan ja Jüri Parijõgi tapeti, Heiti Talvik polnud olemas ka võltsimata avalikku arva suri Siberis), jäi kodueesti kultuuriväli siiski alles must. See omakorda tähendas, et segamini olid ja suutis ennast mõne aja möödudes paisatud kõik loomingu ja lugejaskonna vahel regenereerima hakata. Allesjäänud kirjanikest demokraatlikus ühiskonnas toimivad mõju ja valisid mitmed sõja järel vaikimise või sunniti tagasimõju reeglid. Tohutud tiraa žid, vaikima, põhjusteks neile esitatavad arvustused ja lugejatega kohtumised ei ideoloogilised nõuded, masendav tegelikkus ja pruukinud tähendada tegelikku populaarsust, isiklikult läbielatu. Nii vaikis kauaks Betti Alver
” - õiguspärane ootus – vt: HMS § 67 lg 1: „Isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks.” Vt samuti järgnevad lõiked. 4. Proportsionaalsuse põhimõte10 PS § 11: põhiõiguste ja -vabaduste piirang peab olema vajalik demokraatlikus ühiskonnas ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust. 9 RKPJKo 02.12.2004, nr 3-4-1-20-04, p 12. Õigusselguse põhimõte tuleneb ka PS § 13 lõikest 2. 10 Huvi korral vt nt M. Triipan. Proportsionaalsuse printsiip riigi- ja haldusõiguses. – Juridica nr 5, 2001. 7 Riigi- ja haldusõigus
Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt I Loeng: Kuidas uurida poliitilist süsteemi? 5 võimalust, kuidas uurida poliitilist süsteemi: 1. Institutsionalistlikult 2. Behaviouralistlikult 3. Pluralistlikult 4. Strukturalistlikult 5. Ratsionaalse valiku teooriaga Institutsionalism Antud skeemi kese võib olla eri paigus NB! Avalikkus=valijate kogum · Vaade kehtib Demokraatlikus ühiskonnas · Uurimisteooriad erinevad teineteisest sihtmärgi poolest ehk uuritavast. Institutsionalism uurib institutsioonide vahelist tasakaalu · Probleemid tasakaalu puudumisel: o Kas tegu on demokraatliku korraga? o Mida peavad institutsioonid dem. Tagamiseks tegema? o Kas demokraatiat on liiga palju?(Omane institutsionalismile) · Institutsionalism aitab analüüsida/seletada aeglasi muutusi. Eeldab pikaajalist uurimist.
Töötaja kohustused. 91. Tööandja kohustused. 100. Töö-ja puhkeaeg. 101. Töölepingu lõppemise alused ja tagajärjed. 102. Töölepingu ülesütlemine. Ülesütlemise viisid. Ülesütlemise piirangud ja erisused. 103. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu.. 104. Kuriteo eest kohaldatavad karistused. 105. Karistamise alus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. 106. Kohtuvõimu roll, tähtsus ja pädevus demokraatlikus riigis. 107. Kohtu tegevuse üldised põhimõtted Eesti kohtusüsteem.
b. See sfäär, milles toimib meedia c. See sfäär, milles toimivad inimesed kodanikena d. Avalik ja mitteformaalne kommunikatiivne ruum, millele on tagatud kõigi võrdne ligipääs 10. Kuidas suhestuvad omavahel kodanikeühiskond ja avalikkussfäär a. Avalikkussfäär on kodanikeühiskonna üks osa b. Kodanikeühiskond on üks avalikkussfääri osa c. Need kattuvad omavahel d. Need vastanduvad teineteisele 11. Mis on avaliku arvamuse funktsioonid demokraatlikus ühiskonnas? a. demokraatliku otsustamise tagamine b. Sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine c. Isoleerituse vältimine d. Inimeste vaheliste vaidluste lahendamine 12. Mida nimetatakse vaikuse spiraaliks? a. tendentsi, et üha vähem poliitikaid arutatakse läbi avalikkusega b. tendentsi, et inimesed tegelvad üha enam eraasjadega ning vaikivad poliitilistes küsimustes? c. tendentsi, et nõrgemalt esindatud arvamuse kandjad tunnevad end vähemusse kuuluvana ning ei soovi seda v d
vaenlased: rahvaste reeturid, teised rahvad, kommunistid diktatuuridele aitas kaasa sõjajärgse maailma olukord: 1. uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguse laienemine – tõi kaasa suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suudeti kasutada 2. pettumine Versailles' süsteemis: peeti ülekohtuseks, toetati juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada 3. pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas riigisisese võimuvõitluse ja ebastabiilsuse-->kahjustas demokraatia autoriteeti, tõi kaasa igatsuse “kõva käega” valitseja järele 4. majanduslikud raskused: tulevased diktaatorid lubasid majanduskriisist välja tuua Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid: autoritaarne: 1. võim ühe isiku või rühma käes 2. poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud 3
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos riigiga. Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohutstusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahe kujuneb poliitilise süsteemi ehk organisatsiooni kaudu. Demokraatlikus ühiskonnas kuuluvad poliitilisse süsteemi mitmed elanikkinna organisatsioonid, mis tegelevad ühiskonna juhtimisega. (erakonnad, ametiühingud, noorsoo-organisatsioonid, usuühingud) Need org-d vahendavad oma tahet riigi seadusandlikku organisse – parlamenti. Parlemendis summeruvad need tahted riigi tahteks, mis vormistatakse seadusena. Mida demokraatlikum on riik, seda rohkem vastab seaduses sätestatud riigi tahe kogu elanikkonna huve väljendavale üldisele tahtele. Riigi tahe vastab ka enamuse arusaamadele moraalist, vabadusest ja võrdsusest. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingim...
kõrvaletõrjumist poliitilisest elust. Erinevalt vaestest oli neil piisavalt aega, oskusi ja materjaalseid võimalusi, et täielikult riigiasjadele pühenduda. Rikkus võimaldas neil riigile teeneid osutades endale rahva hulgas poolehoidjaid võita. Tänu heale haridusele ning sellega kaasnevale kõneoskusele suutsid nad ka rahvakoosolekul teistest paremini mõjule pääseda. Seetõttu pärinesid poliitilised liidrid demokraatlikus Ateenas endist viisi peamiselt rikaste ja suursuguste kodanike seast. Ateena linn Ateenast sai V sajandil Kreeka suurim linn ja tähtsaim kultuurikeskus, Ateena sadamalinn Pireus muutus aga suurimaks sadamaks Kreekas. Ateena linnas elas arvatavasti 50 000 100 000 inimest. Kreeka linnadele tüüpiliselt olid enamus tänavaid kitsad ja kõverad ning majad enamasti ühe- või kahekordsed kivivundamendile rajatud põletamata tellistest ehitised.
seaduseid andes arvestama inimeste põhiõigusega ning nii omandavad põhiõigused tähtsuse ka üksikisikute vahelistes suhetes. Samuti kui õigusi rikub teine indiviid, siis on rikutul õigus pöörduda kohtu poole et tagada rikkumatus, mida riik siis kohtu kaudu teisel isikul teha kohustab. Põhiõiguste piiramisest. Lähtudes põhiseadusest, siis keskne norm on paragrahv 11, mille kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõilas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. See tähendab, et põhiõiguseid võib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega üldjuhul tähendab see seda et õiguseid tohib piirata ainult seadustega. Põhiseaduses on paljude õiguste juures lisaklausel mis väidab, et seadus võib sätestada selle õiguse tingimused ja kasutamise korra. Seadus peab olema kooskõlas põhiseadusega, vastuvõetud vastavat menetlust järgides etc
kõrvaletõrjumist poliitilisest elust. Erinevalt vaestest oli neil piisavalt aega, oskusi ja materjaalseid võimalusi, et täielikult riigiasjadele pühenduda. Rikkus võimaldas neil riigile teeneid osutades endale rahva hulgas poolehoidjaid võita. Tänu heale haridusele ning sellega kaasnevale kõneoskusele suutsid nad ka rahvakoosolekul teistest paremini mõjule pääseda. Seetõttu pärinesid poliitilised liidrid demokraatlikus Ateenas endist viisi peamiselt rikaste ja suursuguste kodanike seast. Ateena linn Ateenast sai V sajandil Kreeka suurim linn ja tähtsaim kultuurikeskus, Ateena sadamalinn Pireus muutus aga suurimaks sadamaks Kreekas. Ateena linnas elas arvatavasti 50 000 100 000 inimest. Kreeka linnadele tüüpiliselt olid enamus tänavaid kitsad ja kõverad ning majad enamasti ühe- või kahekordsed kivivundamendile rajatud põletamata tellistest ehitised.
Luba midagi teha on meil põhiõiguste jõul, seadus, mis sätestab migneid lubasid ilma keelde sätestamata on mõttetu. Kõik, mis pole keelatud, on lubatud.Soorituspõhiõigused on õigused sooritusele. Võrdsuspõhiõigused õigused võrdsele kohtlemisele. 2. Vabaduse primaarsus vabadust ei pea õigustama, õigustama peab vabadusepiirangut. 3. Proportsionaalsuse põhimõte on sätestatud PS §11 lause 2 õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud... (kirjutada PS-sse juurde,et see on proportsionaalsuse põhimõte). Proportsionaalsuse põhimõte tähendab seda, et kõik vabaduse piirangud peavad olema sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Põhiõiguse riive peab olema: -sobiv soodustab eesmärgi saavutamist, st, et vabadust piirava abinõuga peab olemavähemalt kuidagi viisi võimalik saavutada püstitatud eesmärgid. -vajalik abinõu on vajalik siis, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada muud moodi kui
90. Töötaja kohustused. 91. Tööandja kohustused. 100. Töö-ja puhkeaeg. 101. Töölepingu lõppemise alused ja tagajärjed. 102. Töölepingu ülesütlemine. Ülesütlemise viisid. Ülesütlemise piirangud ja erisused. 103. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu.. 104. Kuriteo eest kohaldatavad karistused. 105. Karistamise alus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. 106. Kohtuvõimu roll, tähtsus ja pädevus demokraatlikus riigis. 107. Kohtu tegevuse üldised põhimõtted Eesti kohtusüsteem.
5 Rahvaste võrdsus ja enesemääramisõigus Printsiibist on võimalik rääkida alles peale II Maailmasõda, printsiibiks kujunes ÜRO ajal. o väline enesemääramisõigus seondub eelkõige koloniaalmaade või teiste võõra valitsuse all olevate maade õigusega enesemääramisele, o sisemine enesemääramisõigus tähendab suverääns riigi rahva õigust valida oma valitsejad demokraatlikus ja pluralistlikus protsessis, eelkõige vabade ja tõeliste valimiste kaudu Vastastikkus Vastastikkus tähendab riikidevahelises suhtlemises teatud õiguste, privileegide või rahv.-vah. kohustuste vastastikkust austamist ja täitmist ning rahv.-vah. õiguse rikkumise puhul vastavate vastumeetmete tarvitusele võtmist. Printsiibid lühidalt: Riikide suveräänsus Riikide võrdsus
selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. § 10. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.> § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on
Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PS-ga ehk siis iga põhiõigust riivav akt peab olema kooskõlas kõigi PS normidega. Formaalne nõue - tähendab, et iga põhiõiguse riive peab vastama kõigile pädevus-, menetlus ja vormieeskirjadele. Materiaalne nõue tähendab, et riivel peab olema legitiimne põhjus ja riive peab olema proportsionaalne. 18.8 Kuidas hinnatakse proportsionaalsust Proportsionaalsuse põhimõtte- piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. See tähendab, et isegi kui mõni põhiõiguse piirang oli kehtestatud PS-s kehtestatud lubatud eesmärgil, võib selline piirang osutuda siiski põhiseadusevastaseks. 18.9 Vabadusõigused Vabadusõiguste abil võimaldatakse igaühel kaitsta enda vaba käitumist teiste isikute rünnete eest. Igaüks, kelle vabadusõigusi rikutakse, peab saama seda vabadust uuesti kasutada
Kohus põhjendas keeldumist järgmiselt: ''Justiitsministeerium oma arvamuses on leidnud, et tuleks kaaluda Musta Veenuse Ordu usulise ühendusena registreerimata jätmist tulenevalt KKs§14 Ig2 p2. Satanistlik ideoloogia ei austa ega arvesta teiste inimeste õigustega põhiseaduse §19 kohaselt (inimväärikus, piinamise, julmuse keeld), seetõttu on satanismi koguduse registreerimisest keeldumine õigustatud usuvabaduse piiramisega, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja ei moonuta usuvabaduse olemus'' MVO vastulause oli: ''Maailmapraktikas puuduvad näited satanistlike usuliikumiste poolt toime pandud massimõrvadest. Isegi tõendatult satanistliku taustaga isikute poolt toimepandud üksikuid mõrvajuhtumeid on teada äärmiselt vähe. Seevastu näiteks kristlike sektide poolt toime pandud massimõrvad on üldtuntud, toogem neist silmapaistvamatena välja James Warren Jonesi (''Peoples Temple Christian Churich'i''
Teadlase vastus küsimusele, milline on hea ühiskond, ei ole õigem kui vastus, mille annab tädi Maali. Mis on hea või halb, õige või vale, peitub vaataja silmades ning tuleks alati olla kahtlev ühiskonnateadlaste suhtes, kes arvavad teadvat, kuidas ideaalne ühiskond välja näeb. Kas ühiskonnas peab olema rohkem või vähem võrdsust? Kas me peame püstitama rohkem Vabadussõja monumente? Kas eesti keele kasutust peab kontrollima Keeleinspektsioon jne on poliitilised küsimused, mis demokraatlikus ühiskonnas peaks ideaalis paika pandama laiaulatusliku ühiskondliku debatiga. Sotsiaalteadlastel nagu ka kõikidel teistel inimestel võib nendes küsimustes olla oma arvamus, kuid see jääb nende isiklikuks arvamuseks, mida ei ole võimalik teaduslikult põhjendada. Poliitikuks ei saada politoloogiat õppides ja ma ei ole sugugi kindel, et politoloogid on paremad poliitikud kui ükskõik millise muu taustaga inimesed. Politoloogia areng
html?action=artmitu&id=5 (15.03.2008)..................................... 28 4 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, sest tahtsin teada saada, kuidas kirjanduses ja ühiskonnas Lydia Koidula eluajal naisi kujutati ja mida neist arvati. Mind on alati huvitanud teiste maailmanägemus, seda on huvitav lugeda, sest nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka isesuguseid arvamusi. Tänapäeval on see lihtne, sest pole enam piiranguid. Elame ju demokraatlikus riigis ja vabal maal, kus inimesed võivad oma arvamust avaldada kõige ja kõigi suhtes. Aga sajandeid tagasi ei olnud lubatud kirjutada kõigest, millest taheti, ning oma mõtteid ei tohtinud igal pool välja öelda. Isegi kirjanikud pidid jälgima enda sõnakasutust, et mitte eirata moraalinorme ja tihtipeale tuli mõte sõnastada hoopis "ümber nurga" öelduna. Päris keeruline on jõuda inimese mõttemaailmani, kellest on meile maha jäänud ainult mõtted paberil. Võtsin seda kui
majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Pärast Teist maailmasõda on funktsionalism levinud kogu maailmas. Kuigi natside võimuletulekuga üldine areng Euroopas pidurdus (edenes peamiselt mõnes demokraatlikus väikeriigis nagu seda oli Holland, Taani ja Soome), siis laialdaselt levis ta USAs. Tähtsaks ehituskeskuseks sai Chicago. ,,De Stijli" ideoloogid töötasid välja FUNKTSIONALISMI alused, mille kohaselt maalil, arhitektuuril ja disainil on eelkõige täita funktsioon praktilise vajaduse süntees masside, värvide, valguse ja materjali abil. Kokkuvõttes oli ,,De Stijli" kaugem eesmärk allutada kogu keskkond neoplastitsislikule vormikeelele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
