Eesti naise roll 19. ja 21. sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites (3)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida Lydia Koidula oleks soovinud?
Missugune on see praegu?
Mis kasu võis olla 19 sajandi naisele neist näidenditest?
Mida Lydia Koidula oleks soovinud?

Lõik failist

Põlva Ühisgümnaasium

Aviva Vigel
10 B klass
EESTI NAISE ROLL ÜHISKONNAS XIX JA XXI SAJANDIL NING SELLE VÕRDLEV KUJUTAMINE LYDIA KOIDULA NÄIDENDITES
Uurimistöö
Juhendaja: õp. M. Punak
Põlva 2008
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. NAISED 19. SAJANDIL 3
1.1. Eesti naine 19. sajandil 4
1.1.1. Naise roll ühiskonnas 4
4
1.1.2. Naine ja mees 4
1.1.3. Naine ja lapsed 5
1.1.4. Naine ja töö 7
2. LYDIA KOIDULA ELUKÄIK 8
2.1. Lydia Koidula näidendid 11
2.1.1. Saaremaa onupoeg 12
2.1.2. Maret ja Miina ehk kosjakased 13
Vastupidiselt Maretile saab Miinat pidada täiesti eeskujulikuks tegelaseks. Kõrtsinaine Liisu iseloomustas teda nii: „Kõige armsam , kaunim ja tasasem laps kõiges Suti külas, ent vaene nagu hiirepojuke ja sellepärast pool-teed Mareti ori.’’ (Sõgel 1957: 236). Oma vaesusest hoolimata pidas aga Miina tähtsaimaks jääda iseendaks. Siiski ei arvanud ta end Hansu vääriline olevat just nimelt oma seisuse pärast ning Mareti üleolek suurendas neiu alandlikkust veelgi. Samas teadis ta, et rikas suurtalu omaniku tütar pole tast sugugi parem, lihtsalt eneseväärikus ei lubanud tal seda kõvasti välja öelda. Ka ei olnud Miinal kombeks teisi laimata ja seda Hans naiste puhul väga hindas ning pani imeks. Peale selle paistis neiu silma oma armsuse, tagasihoidlikkuse, õigluse, aususe, virkuse ja töökusega. 14
Kolmas naistegelane selles näidendis oli Tõkkesilma Liisu, küla kõrtsinaine. Hans iseloomustas teda kui ,,kärme keelega’’ vanakest, aga seda heas mõttes. Kuigi talle meeldis kuulujutte levitada, ei rääkinud ta Miinast ja Hansust kunagi halba, sest soovis neile ainult parimat . Ent Mareti puhul ta end tagasi ei hoidnud. Liisu oleks võinud ka olla üks ematüüpidest, kes jagas oma elutarkust ja andis noortele nõu. Tema arvamus oli, et olgu mees kes teab kui hea, teda ikka tüki paremaks teeb naine ja seda rääkis ta oma kogemuste põhjal. 14
2.1.3 Säärane mulk ehk sada vakku tangusoola 14
Peretütar Maie on kaunis, haritud, pisut edev ja tundetuhinaline neiu. Nii kindel oma armastuses, et enne hüppaks jõkke, kui läheb vastumeelsele mehele. Aga seekordki on õnne üle otsustajaks isa, kes algul tütre heaolust teps mitte ei hooli. Minu arvates on tema olukord väga sarnane ,,Saaremaa onupojas’’ oleva Miinaga, kes pidi ka abielluma vastumeelse mehekandidaadiga ja enesel polnud selles mingit sõnaõigust, samas oma tulevasele julgesid mõlemad oma vastakaid tundeid tunnistada. Maiel oli rohkem vedanud, sest tal oli ema, kellele võis alati loota . Kuna neiu ei julgenud isale vastu hakata, paluski ta ema abi, sest teadis, et isa alati tema tahtmist teeb. Nagu õige tütar ikka, oli ka Maie tubli ja töökas ning aitas ja kuulas alati oma vanemaid. 15
On ka sõnakas pereema, kes oma rumalavõitu meest ohjas hoiab ja kelle sõna ikka peale jääb. Anne ise ütleb: ,,seni kui tarkust sõimab, seni ma ikka veel saan temast jagu, aga kui ta ise ka targaks hakkab, siis ei ole aru ega otsa enam“ (Sõgel 1957: 299). Ta tunneb oma meest läbi ja lõhki ning armastab teda koos oma vigadega. Toetas tütart ja tema valikuid , isegi kui abikaasa erimeelt oli. Maie võis alati kindlal meelel oma ema poole pöörduda: ,,Sa tead ju ikka nõu ja isa teeb alati sinu tahtmist, eks sa aja nüüd asjad õigeks!“ (Sõgel 1957: 305). Ja kahtlemata oli Anne väga agar koduperenaine, kes kunagi midagi sinnapaika ei jätnud, olgugi, et töö kasvas ülepea. Seega oli ta igati usaldusväärne ja kindlasti pere tugi. 15
2.1.4. Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai 16
2.1.5 Naise prototüübid Lydia Koidula näidendites 17
3. NAINE PRAEGU, 21. SAJANDIL 20
3.1. Eesti naine 21. sajandil 20
3.1.1. Naise roll tänapäeva ühiskonnas 20
3.1.2. Naine ja mees 21
Joonis 10. Men Versus Women Tug of War. 21
Autor: Steve Chenn. 21
(pro.corbis.WWW) 21
3.1.3. Naine ja lapsed 21
19. sajandil võttis naine lapse põllule või heinamaale kaasa, sest polnud teda kuhugi jätta. Tänapäeval on emade elu lihtsamaks tehtud. On loodud lasteaiad, kus kõigele lisaks tagatakse ka mudilaste turvalisus ja omavanuste seltskond . Naine võib rahulikult tööl käia, ilma et peaks südant valutama sellepärast, kas lapsega on ikka kõik korras. 22
3.1.4. Naine ja töö 22
(pro.corbis.WWW) 23
KOKKUVÕTE 24
Kas see on, mida Lydia Koidula oleks soovinud? Ta oleks ilmselt rõõmus ja rahul, et probleemid, mille pärast tema südant valutas, on tänapäeva neidude-naiste jaoks muigamapanev minevik . Kuigi mõnes mõttes ei ole majanduslik sundolukord ja võimukad mehed ka tänapäeval oma aktuaalsust kaotanud, nii et Koidulal ei napiks ainest ka uute näidendite jaoks. 25
KASUTATUD ALLIKAD 26
Aaver, E., Laanekask, H., Olesk , S. 1994. Lydia Koidula 1843- 1886 . Tallinn: Ilmamaa. 26
Hansson, M. 2001. Naine, perekond ja töö. Tallinn: TPÜ kirjastus. 26
Junkkari, K. M. 1997. Naine, nagu sa oled. Tallinn: Valgus. 26
Kala, A. suuline vestlus . (09.01.2008) 26
Mihkla, K. 1965. Lydia Koidula elu ja looming. Tallinn: Eesti Raamat. 26
Mäelo, H. 1999. Eesti naine läbi aegade. Tallinn: Varrak. 26
Niiberg, T. Ivari , I. 2000. Abielu eesti moodi. Tallinn: Maalehe Raamat. 26
Peterson , A. 2006. Eesti maarahva elust 19. sajandil. Tartu: Atlex . 26
Salu, M. 2008. Eurostati uuring ütleb, et Eesti naine on terve Euroopa töökaim. - Ärileht, 8. märts, lk 4. 26
Sõgel, E. 1957. Lydia Koidula jutud ja näidendid. Tallinn: Eesti riiklik kirjastus. 26
Kosjaviinad. Lavastused . Sa Kuressaare teater. http://www.skt.ee/page.asp?p=51 (15.03.1008) 26
Lydia Koidula. www.et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula (03.01.2008) 26
Lydia Koidula. Kirjandus. Referaadid. E-lehed. Miksike. http://miksike.com/documents/main/referaadid/koidula_maili.ht m (28.12.2007) 26
Põhiseadus. Süstemaatiline jaotus. Elektrooniline riigi teataja . https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12846827 (10.04.2008) 26
Rüütel, I. kõne „Naised otsustavad“. http://vp2001-2006.vpk.ee/et/president/proua_k6ned.php?gid=24376 (13.04.2008) 26
Teatrielu areng aastatel 1918-1940. Ajalugu. Eesti teatri agentuur . 26
http://www.teater.ee/index.html?action=artmitu&id=5 (15.03.2008) 26
SISSEJUHATUS
Valisin selle teema, sest tahtsin teada saada, kuidas kirjanduses ja ühiskonnas Lydia Koidula eluajal naisi kujutati ja mida neist arvati. Mind on alati huvitanud teiste maailmanägemus, seda on huvitav lugeda, sest nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka isesuguseid arvamusi. Tänapäeval on see lihtne, sest pole enam piiranguid. Elame ju demokraatlikus riigis ja vabal maal, kus inimesed võivad oma arvamust avaldada kõige ja kõigi suhtes. Aga sajandeid tagasi ei olnud lubatud kirjutada kõigest, millest taheti, ning oma mõtteid ei tohtinud igal pool välja öelda. Isegi kirjanikud pidid jälgima enda sõnakasutust, et mitte eirata moraalinorme ja tihtipeale tuli mõte sõnastada hoopis “ümber nurga“ öelduna. Päris keeruline on jõuda inimese mõttemaailmani, kellest on meile maha jäänud ainult mõtted paberil . Võtsin seda kui väljakutset ning seadsin endale eesmärgiks leida vastused küsimustele: milline oli naise roll 19. sajandil ja missugune on see praegu? Kas Lydia Koidula näidendites ja tema enda elus võib leida sarnasusi? Mis kasu võis olla 19. sajandi naisele neist näidenditest?
Kuna kirjandus oli suure kontrolli all ja näitemängud ammugi, pakkus mulle huvi uurida, kuidas Koidula selle olukorra lahendas ja teatud keeldude kiuste naist enda ideaalide järgi kujutas. Reeglina kirjeldati õrnema soo esindajat kui tagasihoidlikku koduperenaist, kelle sõna midagi ei maksnud. Lydia Koidula oli ise selle vastu ning tahtis saavutada neile suuremat vabadust. Ta ihkas naistele sõnaõigust, et ei oleks ebavõrdset kohtlemist. Teema iseenesest ei

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #1

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #2

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #3

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #4

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #5

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #6

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #7

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #8

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #9

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #10

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #11

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #12

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #13

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #14

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #15

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #16

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #17

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #18

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #19

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #20

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #21

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #22

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #23

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #24

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #25

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #26

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #27

Eesti naise roll 19-ja 21-sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites #28

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

123 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Aviva Õppematerjali autor

uurimustöö, millele pühendasin terve õppeaasta ja sain vääriliselt tasutud :)

lydia koidula elulugu lydia koidula näidendid naine 19 ja 21 sajandil

Kasutatud allikad

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12846827

Sarnased õppematerjalid

doc

Lydia Koidula "Elu ja looming"

CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING" Referaat Koostaja: Jaak Raud 8. klass Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2011 2 Sisukord CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL............................... 1 LYDIA KOIDULA ,,ELU JA LOOMING"......................................................................1 Referaat..............................................................................................................................1 Koostaja: Jaak Raud 8. klass............................................................................................. 1 Juhendaja: Toomas Aavasalu............................................................................................ 1 Torma 2011....................

Ajalugu

doc

Koidula referaat

Sissejuhatus Ma valisin Lydia Koidula sellepärast, et on oli üks eesti kuulsamaid ja armastatumaid luuletajaid ning ma tahan temast rohkem teada saada, mida ta teinud on. Ma loodan temast teha pika referaadi, kus on temast palju infot. Mu eesmärk on temast palju teada saada. Lapsepõlv vändras Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula (ta sai oma kirjanikunime Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) oli meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja. Peale nende oli ta ka ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Väga suur väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks

Ajalugu

doc

Lydia Koidula elu ja looming

Lydia Koidula elust ja loomingust Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras köstri ja kihelkonnakooliõpetaja J. V. Jannseni tütrena. Ta õppis aastatel 1854-1861 Pärnu tütarlastekoolis. Sooritas eksami 1862. aastal Tartu ülikooli juures ja sai koduõpetaja kutse. Töötas isa abilisena "Perno Postimehe" ja 1863 aastast Tartus "Eesti Postimehe" toimetuses. 1873. aastal abiellus Tartus arstiteadust õppinud Eduard Michelsoniga ja asus elama Kroonlinna. Lydia Koidula suri Kroonlinnas 11

Kirjandus

doc

Lydia Koidula draamalooming

EESTI ROMANTISM Lydia Koidula draamalooming & ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" Näidendeid hakkas Lydia Koidula kirjutama peamiselt vajadusest anda Vanemuise seltsile lavastamiseks eestikeelseid tükke. Eesti näitlejate teatrietendused just eesti publikule said alguse 1870. aastal, kui Vanemuise seltsi sünnipäeva puhul kanti seltsimaja suveaias ette Koidula esimene näidend naljamäng ,,Saaremaa onupoeg", mis oli küll mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist, kuid samas oli sellest palju Koidulapoolseid täiendusi ning kohandusi Eesti oludele. ,,Saaremaa onupoja" ettekandmise peakorraldaja oligi Lydia Koidula ise. Lisaks näidendi teksti kohandamisele aitas ta näidendit lavale seada, kirjutas etenduse

Kirjandus

rtf

Lydia Koidula

LYDIA KOIDULA (18431886) Lidia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras köstri ja kihelkonnakooli õpetaja Johann Voldemar Jannseni perekonnas. Koidula ema oli sakslanna ja seetõttu räägiti Jannsenite perekonnas enamasti saksa keeles ja Koidula eesti keele oskus oli lapsepõlves kesine. 1850 kolisid Jannsenid Pärnusse. HARIDUS Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidulat kodus isa. 18541861 õppis ta saksakeelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. 1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Koidula sai kõrgeima hariduse, milleni naised sel ajal võisid jõuda. 1857 hakkas J. V Jannsen välja andma ajalehte Pärnu Postimees ja õige pea sai Koidulast isa

Kirjandus

odt

Lydia Koidula- ''Eesti rahvusliku teatri rajaja.''

Lauka Põhikool Janeli Liivak Lydia Koidula- ''Eesti rahvusliku teatri rajaja.'' Referaat Lauka 2015 Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra asulast umbes üks kilomeeter lõuna suunas, Suure-Jaani poole viiva maantee ääres. Koidula lapse- põlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja, mille juurde kuulusid saun, laudad, ait. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen (Johann Voldemar Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis) oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Jäänud varakult vaeslapseks, pandi noor Johann valla kulul kihelkonnakooli. Seal hakkas J.V.Jannsen tundma huvi muusika vastu ning tal endal oli ka lauluanne. Hiljem sai ta koolis õpetaja koha. Johann Voldemar Jannsen on meile

Kirjandus

doc

L.Koidula elulugu ja näidend "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola"

Lydia Koidula (1843-1886) Luuletaja, jutu- ja näitekirjanik, eesti teatri rajaja, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju. Sündis 24. detsembril 1843 Vändras J. V. Jannseni esimese lapsena (kodanikunimi ongi Lydia Emilie Florentine Jannsen, abielus Michelson). Tema elusaatus kujunes omas ajas erandlikuks. Koidula lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Juba noorelt asus isa kõrval tööle ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" juures, saades nii praktiliselt eesti esimeseks naisajakirjanikuks. Papa Jannseni eestvõttel avaldas Koidula juba 1863 oma esimese raamatu, tõlkelise jutukese

Kirjandus

rtf

Lydia Koidula

Lydia Koidula Sissejuhatus Koidula oli oma aja koidulaulik paljude ärkamisaja püüdluste teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson, sest see tähistas koidu aega. (Sel ajal oli Eestis ärkamisaeg (1850-1885).) Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, millega ta suutis teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks. Üks tuntumaid isamaalisi laule on ,,Mu isamaa on minu arm" , mida esitati ka Eesti esimesel üldlaulupeol 1869. aastal Tartus. Koidula on ka eesti algupärase näitekirjanduse ja eesti teatri alusepanija. Selles referaadis teengi kokkuvõtte Koidula parimast näidendist ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola", 1872. Elulugu Lydia Koidula (kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, 1873. aastast Michelson) oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. Sündinud Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena; 1850 asus perekond Pärnu Ülejõele.

Kirjandus

Rohkem sarnaseid