Antiikkirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused ning mis suurimal määral on mõjutanud ka hilisema euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. [8. eKr 5. saj pKr algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia"] Müüt (kr k mythos) on jutustav pärimus jumalatest ja muistse aja kangelastest [müütides on üsna vähe imepärast. Kangelaste saatus traagiline, peamiselt ise oma liigse enesekindluse, hulljulguse tõttu]. Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Antiikkirjandus põhineb müütidele. ,,Ilias" Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja p...
KEHAKEEL Zestidele, poosidele ja kõne laadile on tähelepanu pööratud juba Cicero ja Caesari ajal. Keskajalgi kirjeldati retoorikakoolides kõnepidamisel soovitatavaid zeste ning jagati nõuandeid nende kasutamiseks. 1601. a kirjutas Francis Bacon "Kui keel räägib kõrvale, siis käsi räägib silmale." C. Darwin püüdis välja selgitada kas samad väljendusvahendid ja keha liigutused on omased kõigile rassidele, ja avastas, et näoilmega väljendavad eri eri kultuuride esindajad oma tundeid üsna sarnaselt. Näiteks leidis ta, et häbi tõttu valgub inimesel
lihavõttepühade väljaarvestamisel, millest saabki alguse aastate lugemine. Ajaarvamine pärineb algselt 6. saj abtilit Dionysios Exiguusilt., aga keegi ei tea täpselt, kuidas ta konkreetse aasta kindlaks tegi. See määratlus levis aeglaselt ja sai üldiseks alles hiliskeskajal. Ürikutel märgitakse aastat hoopis valitseja võimuloleku aasta läbi. Algselt oli aasta alguseks Jeesuse sünnipäev, sealt liikus see kuuvahetusele Cicero järgi Jeesuse ümberlõikamispüha. Aasta algust loeti ka 25. märtsiga paastumaarjapäevaga või lihavõttepühadega. Päevade dateerimine toimus tavaliselt Rooma süsteemi järgi, alles hiliskeskajal hakati kasutama kirikupühasid. Euroopa rahva teadvuses on pilt, et nemad on ristirahvas, kes on ümbritsetud vaenlastest (moslemid, paganad), kelle eest peab kristlust kaitsma. Antemurale
oktoobrist 54kuni surmani. Lõpetas elu enesetapuga Caligula oli Vana-Rooma keiser. Valitses 37. aasta 18. märtsist kuni oma surmani. Caligula kaasaegsed kirjeldavad teda enamasti õela, lõbujanulise, ülimalt edeva ja vaimselt ebastabiilse valitsejana. Caligula tapeti tema enda ihukaitsjate poolt. Traianus - oli Vana-Rooma keiser 28. jaanuar 98 kuni surmani, andis 112. aastal välja edikti, mille järgi tuli surmata kõik, kes avalikult tunnistasid või toetasid kristlust Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero kirjavahetusest on säilinud neli kogumikku Rooma ajaloo ja poliitika kohta Vergilius - oli rooma kirjanik, peateoseks on eepos "Aeneis". ÜL 5 Millised ülesanded olid Rooma Vabariigis järgmistel ametiisikutel või institutsioonidel: Magistraadid oli kõrge riigiametnik Vana-Rooma riigis.
,,Kaupmehe kavalus seisnes eelkõige tema püüdes asju ette 10 näha, et märgata enne teisi olukorramuutusi, kaupade üleküllust või puudust, kas on tulemas head saagid või näljahäda" (Vana-Rooma inimene, Giardina 2004; lk 270). Kaupmehe ametit peeti kaasajal madalaks ja rikkad põlgasid seda eriti, kuna leidsid, et vahekasu saamine on pettustest halvim. Siiski tehti vahet suur- ja väikekaupmeestel ja selle kohta on Cicero öelnud: ,,Väikekaupmehed olgu põlatud. Suurkaupmehed, kes Rooma kaupa sisse toovad, on vähem laiduväärsed" (Tiidus 2004; lk 212). Kui ülejäänud linnaelanikud tõusid koos päikesega, siis kaupmehed (ja kooliõpetajad) ärkasid enne koitu, et ettevõtte uksed saaksid varakult avatud. Kaubeldi kõigega, mille järele vajadus oli (nt õli, liha, vein, kangad jne). Suurt tähelepanu pöörati elevandiluust, kullast ja
soola(kõige olulisem). Lääne pool veeti ka samu luksuskaupi, mis olid sisse toodud idast. Haridus Esmane võimalus haridust saada oli kiriku kaudu. Esimesed koolid, mis eksisteerisid, olid kloostrikoolid. Kloostrikoolid olid ikkagi mõeldud munkade ettevalmistamiseks. Õpiti piiblit kui ka kirikuisade teoseid. Kuid mingil määral tutvuti ka antiikautorite teostega, mitte kreeka keeles, vaid ladina keeles. Enamasti oli hinnatud Cicero teosed. Kui kloostrikoolid olid eeskätt mõeldud vaimulike jaoks, siis linnades tekkisid ka toomkoolid, kuhu asusid õppima ka ilmalikud. Aga tegelikkusest, see haridus, mida toomkoolides anti, see neid ei rahuldanud(eeskätt linnakkodanikke) ja seega tekkisid ka linnade arenedes linnakoolid, mis arvestasid kaupmeeste ja käsitööliste vajadustega. Osaliselt õpetati Ladina keeles kui ka kohalikus keeles. Aja jooksul need linnakoolid vabanesid kiriku kontrolli alt ja läksid rae alla.
"Kiri on nagu hing, tal on hääle nii tõeline kaja, et õrnatundelised inimesed arvavad ta armastuse suurimate väärtuste hulka." (Balzac) "Inimene õpib 2 aastat rääkima, et õppida ülejäänud elu vaikima" (G.B.Shaw) "Üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama." (Goethe) "Kui inimene mõtleb ainult endale ja otsib kõiges omakasu, siis ei saa olla õnnelik. Kes tahab elada tõelist elu, see elab ka teistele." (Seneca) "Armastus on lihtne, kui kohtad keerulist armatust on tegu võltsinguga." (T.Tüür) " 1 põhjus, mix inimesed klammerduvad viha külge on see, et viha puudumisel tuleb neil keskenduda valule " (Caldwin) *"Peaaegu igaühe jaox maailmas on kõige raskem asi taibata, et see, keda armastad Sina, ei armasta Sind..." (Charles Percy Snow) ( "Surm purjede all", lk.164 ) *"Kui tahate head teenindust - teenindage end ise." (O.Wilde) *Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. (M. Gorki) *Inimene ei armasta täiusli...
tahtnud rahu sõlmida."Ahharnlased"," Ratsanikud"," Pilved"," Herilased"," Rahu"," Lysistrate"," Linnud"," Naiste pidu"," Konnad"," Naised rahvakoosolekul"," Plutos". Herodotos(u 484 eKr u 425 eKr) Halikarnassosest oli kreeka ajaloolane. Sõbrer Periklese ja Sophoklesega. Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historia". Aleksandria filoloogid jaotasid teose muusade arvu järgi 9 raamatuks ja need said 2. sajandil m.a.j. muusade järgi nimed. Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks". Thukydides (umbes 460 eKr 396 eKr) oli Vana-Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim ajaloolane, kelle elutööks oli "Peloponnesose sõja ajaloo" kirjutamine. Xenophon(u 430 eKr 355 või 354 eKr) oli vanakreeka ajaloolane ja kirjanik, ateenlane, Sokratese õpilane. Ta kirjutas mitmeid teoseid ajaloost, poliitikast, filosoofiast, majandusest ja muudel teemadel, mis on säilinud(Memuaarteos ,,Anabasis" (Sõjaretk), ,,Hellenika" (Kreeka
Historia calamitatum'ile (,,Minu õnnetuste ajalugu.") Pierre Abélard Varasem elu Pierre Abélard, tegeliku nimega ,,Pierre le Pallet", sündis 1079. aastal Prantsusmaal Britannia maakonnas rüütliperekonda. Ta loobus oma pärandusest ja sõjamehekarjäärist selle nimel, et õppida Prantsusmaal filosoofiat, eriti loogikat. Ta õppis kiiresti ning oli loomulikult juba väga andekas. Eeskuju võttis ta näiteks sellistelt suurkujudelt nagu Cicero, Horatius, Juvenalis, Ovidius, Lucanus, Seneca ja Vergilius. Ta rändas õppimise nimel ringi ning enda sõnul sai ta ,,nagu üheks Peripateetikutest". Sel ajal kuulas ta nominalisti Roscellinuse dialektikaloenguid. Matemaatika ja loodusteadused valmistasid talle raskusi. Tema rännakud tõid ta Pariisi, kus tema õpetlaseks sai realist Champeaux William, Anselmi Laoni järgija. Sel ajal vahetas ta ka oma perekonnanime ,,Abélard'i" vastu. Peagi oli ta nii
ROOMA KUNST Kuigi Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne, sest roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta. Marcelluse teatri arkaadid.Arkaade (ladina arcus- vibu) kasutati praeguseni osaliselt kasutamiskõlblike sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel. Võlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus langeb kahele küljele. Roomlased õppisid aga ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt ...
Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sndmus, teises antakse petlik jreldus ehk moraal. 46. Vanakreeka valmimeister oli Aisopis, inetu krakas frgia ori, teda peetakse valmianri loojaks. Tema valmis on kirjutatud proosas, tegelasteks on peamiselt loomad. Hilisemad valmimeistrid on prantslane La Fontaine, venelane Krlov ja eestlane Tamm. 47. Vanakreeka ajalooproosa e histograagia thtsamaid autoreid oli Herodotos, kelle Cicero ristis ajaloo isaks ja kelle peateos on "Historia" ,mis rgib Kreeka-Prsia sdadest. 48. Miks oli vaja Vana-Kreekas knekunsti ehk retoorikat? See oli hiskondlik norm, et inimest oskaksid rkida iget juttu igel ajal. 49. Retoorilise proosa philiigid on: 1) kohtukne 2) poliitiline kne 3) pidulik ilukne 50. Kes on logograaf? Kohtuknede kirjutada 51. Nimeta IV sajandi suurim poliitiline knemees, kes harjutamisega sai lahti knedefektist ja tegutses Ateena juhtiva riigitegelasena - Demosthenes. 52
VANA-ROOMA 1. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geograafilist asendit ja looduslikke tingimusi ja rahvaid Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid maa on tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Itaalia rahvad tegelesid valdavalt põlluharimisega, ning kuna rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas, sõitsid merd kreeklastest vähem. Appenniini poolsaare geograafilised olud lõid paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Roomlased olid rahvuselt latiinid ning kõnelesid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist:kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. 2. Rooma ajaloo põhiperioodid Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr Varane vabariik 509-265 eKr Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr Varane keisririik 30 eKr- 235 pKr 3. Roo...
Paljude sundkäitumise vormide taga on kahtlemata seksuaalne kirg ja soojätkamistung. Seda ka siis, kui too käitumine ei ole otseselt seksuaalne, nagu näiteks raha, karjääri, välise ilu või uhkuse nimel tegutsemine või mingis võistluses võidu taotlemine. (Dan Apter et al, 2006: lk 14) 3 Seksuaaltung tekitab kõigist tungidest suurimat naudingut, kuid ka hingevalu. Cicero tsiteerib vanadusest väetit pimedat Sophoklest: „Hoidku mind jumalad armusuhete eest; meelsasti olen nende eest pagenud, otsekui julma ja ohjeldamatu isanda eest.“ Talitsematutele ihadele rahuldust otsides paneb seksuaalinstinkt paljusid inimesi ohustama nii oma karjääri, perekonda kui ka elu. Kõigis usundeis, kultuurides ja ühiskondades on välja mõeödud keelde, koombeid ja seadusi, et reguleerida om liikmete seksuaalkäitumist. Monogaamne abielu (ainuabielu) ja mosleminaiste
Paljude sundkäitumise vormide taga on kahtlemata seksuaalne kirg ja soojätkamistung. Seda ka siis, kui too käitumine ei ole otseselt seksuaalne, nagu näiteks raha, karjääri, välise ilu või uhkuse nimel tegutsemine või mingis võistluses võidu taotlemine. (Dan Apter et al, 2006: lk 14) 3 Seksuaaltung tekitab kõigist tungidest suurimat naudingut, kuid ka hingevalu. Cicero tsiteerib vanadusest väetit pimedat Sophoklest: „Hoidku mind jumalad armusuhete eest; meelsasti olen nende eest pagenud, otsekui julma ja ohjeldamatu isanda eest.“ Talitsematutele ihadele rahuldust otsides paneb seksuaalinstinkt paljusid inimesi ohustama nii oma karjääri, perekonda kui ka elu. Kõigis usundeis, kultuurides ja ühiskondades on välja mõeödud keelde, koombeid ja seadusi, et reguleerida om liikmete seksuaalkäitumist. Monogaamne abielu (ainuabielu) ja mosleminaiste
Usk Apostel rändjutlustaja, tuntumad Peetrus ja Paulus. Märter usu nimel kannatanu, hukatu. Kirik Kõiki kristlasi ühendav organisatsioon. Numeen looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Laar Vana-Rooma maja, perekonna kaitsejumalus, toodi ohverid ja kujusid hoiti aukohal. Geenius perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu. Pontifeks preester Vana-Roomas. Pontifeks maximus ülempreester Vana-Roomas. Augur preester-ennustaja V-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendajad. Sibüll kreeka päritolu ennustajanna. Sibülliraamatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid. Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. Evangeelium peale Jeesuse surma kirja pandud jutustus tema elust ja õpetusest. Neli evangeeliumi arvati U-Testamendi koosseisu. Presbüter varakristliku koguduse vanem Peetrus Jeesuse lähikondla...
1. õiguse allikate ajaloost 2. sugukondlik kord 3. antiikaja õiguskorrad. Antiik-Kreeka 4. kehtiva õiguse allikad Allikad materiaalses ja formaalses tähenduses. Keskvõimu püsivaks muutumine, võimu koondumine teatud ülikkonna kätte, pärimine vms Antiik-Kreeka iseloomustus siin eralduvad religioon ja õigus Moraali iseseisvaks kujunemine küpsel keskajal (Aurelius, Thomas) Loomuõigus ja mingi teine Antiik-Rooma. Cicero! Lokaalõigus lahutuvad lõplikult moraal ja õigus. Kuidas te seostaksite riigi põhitunnuseid selle ajastuga. Riigi vormid. Põhiküsimus riigi põhitunnused antiikajal (või partikulaarajastul või uusajal) seisused (3 tk aadel, vaimulikkond, linnakodanlis ja käsitöölised; neljas talupojad, aga neid ei peetud inimesteks) Riigi suveräänsuse tagamise neli elementi oli avaliku võimu organisatsioon, erinevus
vasalle (Armeenia ja Juuda). 62 eKr naasis Roomase. Caesar 1.saj: patriitsisuguvõsast, poliitikasse tuli populaarina, 63 eKr valiti pontifex maximuseks. I triumviraat: nii Caesar kui Pompeius olid senatiga vastuolus, mistõttu Caesari vahendusel sõlmisid Caesar, Pompeius ja Crassus kokkuleppe. Selle tulemusel kinnitati Pompeiuse idaprovintsid ning jagati maad tema veteranidele. Caesar valiti 59 eKr konsuliks ja pärast seda Gallia provintside (L-Pr) asehalduriks. Cicero sunniti pagema. Caesari sõjad Gallias; 58-49 eKr vallutas Caesar Gallia tänu sellele, et sekkus killunenud keldi hõimuse omavahelistesse suhetesse. Igasugused sõjaretked piirkonnas, surus maha ülestõusu. Sõjaretkedega koolitas Caesar endale võitlustes kogenud ja ustavad väed. Crassuse surm 53 eKr: Süüria asehaldurina ründas Partia riiki, kaotas ja langes. Roomas pingestasid olukorda kokkupõrkeid populaare ja optimaate toetavate jõukude vahel.
jõudis kõrgtasemele (Cicero, Caesar), formeerus kirjanduskeel ning ettekujutus kirjanduslikest stiilidest. Sajandi teine pool oli eelkõige luule õitseaeg (Vergilius, Horatius, hiljem Ovidius). Hakkas kaduma võõrainestik, kirjanike rolli hakkasid täitma poliitikud. 35. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad? Proosa: Cato (,,Põllumajandusest), Cicero, Caesar Luule, I pool: Catullus, Lucretius II pool: Vergilis, Horatius, hiljem Ovidius 36. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? On jäänud ajalukku Rooma kuulsaima kõnemehena, tema poliitilistel kõndel oli suur mõju ka Euroopa valgustusajal. On kirjutanud peale kõndede (säilinud 58) veel traktaadid filosoofia ja retoorika aladelt, samuti ligi 800 kirja (asendamatud ajalooallikad vabariigi lõppjärgust). Hellenistlike filosoofide teosed on peaaegu kõik
Catilina ja tema kurjategijate jõugu lahkumine Roomast ja Itaaliast. Et inimesed vabaneksid hirmust ja isamaa saaks rahulikult edasi elada igavesti, mitte vaid korraks. Kõne eesmärk on veenmine, alati. (antud juhul,et Catilina on paha, tõbras) Milliste märksõnadega kirjeldatakse Catilinat? Teiste poolt kardetud, hirmu tekitav, alatu, ohjeldamatu ja pöörane iha, alatu, vägivaldne, pahatahtlik Milline on Cicero ise selle kõne taustal? Hirmul, enesekindel 106-43eKr Marguc Tullius Cicero 100-44 eKr Gallius Julius Caesar 22
sõbraperekonna toetusele, saata ta õppima Madaura Ülikooli. 17ndal eluaastal kolis ta Kartaagosse, et alustada seal oma õpinguid. Kartaago oli tollel ajal tuntud kui Põhja-Aafrika Rooma. See oli Põhja-Aafrika keskuseks nii majanduslikus, kultuurilises, kui ka poliitilises mõttes. Siinjuures on oluline ära mainida, et Augustinuse isa suri üsna pea pärast poja Kartaagosse kolimist. Ajal, mil Augustinus õppis Kartaagos, puutus ta üsnagi lähedalt kokku Cicero kirjutistega. Teos nimega "Hortensius"? andis Augustinusele tõuke filosoofia õppimiseks. Filosoofia jäi ka tema suurimaks armastuseks kuni ajani, mil ta pöördus ristiusku. Armastus filosoofia vastu ajendas teda ühinema manilaste liikumisega (sektiga), mis oli religioosne kultus vastuolus kristluse vaadetega. Kuid üsnagi pea pettus Augustinus selle liikumise nõrkades usulistes veendumustes. Kuigi eraelus oli Augustinus ennast eraldanud manilaste liikumisest, jäi ta
sidrunipuud, palmid, mandlipuud jne. Metsades kasvavad puudest kastanid, küpressid, tammed, männid ja lehised. Suuri metsloomi on aga vähe. Alpides ja Apenniini mäestikus elab vähesel määral karusid, hunte, kaljukitsi, hirvi, Sardiinias mufloneid, metskasse. Rohkem on rebaseid ja metssigu ning palju on väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde. Itaalias on 5 rahvusparki ja 41 looduskaitseala. Rahvuspargid on Abruzzo, Gran Paradiso, Calabria, Stelvio ja Cicero. Rahvastik 94% rahvastikust on itaallased, kuid riigi ääreosades elab rohkesti muid rahvusi: 1,5 miljonit sardiinlast (Sardiinias), 520 tuhat friuuli (Friuli-Veneetsia Giulias), 300 tuhat Triooli sakslast (Trentino-Alto Adiges), 90 tuhat prantslast (Piemontes), 100 tuhat sloveeni, 115 tuhat albaanlast, 25 tuhat kreeklast (mõlemad Lõuna-Itaalias ja Sardiinias) ja teisi rahvusi. Valitsev usund on Itaalias katoliiklus. 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-
Varjane proosa. Vanim ladina keelne tekst ,,Põllumajanduse(MARCUS PORCIUS CATO). Ceaser Kõnemees, väitis et demokraatia on riigi langus. Tema oluliseim teos on ,,Märkmeid Gallia sõjast". Sealt saab väga palju olulist informatsiooni Gallia hõimude kohta. Oluline sest, et kirjutab endast kolmandas isikus. Püüab õigustada miks vallutus retked läbi viidud ja kuidas tehtud. Tema stiili iseloomustab hoogsus, selgus ja lihtsus. Memuaari kirjandus e. mälestiste kirjutamine. Marcus Tullius Cicero Kõnemees, tema kõnesid kasutatakse tänapäevani retoorika õppimisel. Temast on jäanud tänapäevani 58 kõnet ja 12 traktrati. ,,Märkmeid Gallia sõjast" sealt : Mercurius - Kunstide leiutaja. Appollon - Tõrjub haigusei. Jupiter Pea jumal, kamandab taeva jumalaid. Mars - Sõja jumal. Minerva Käsitöö õpetaja. Kirjanduse Mõisted Ahcilleuse kand- Ainus koht kehal, kust A. Oli haavatav. Ehk inimese kõige nõrgem koht.
Selleks vajati vilunud isikute abi 2. Rooma magistratuudi ja kohtu korraldus soodustas juriidiliste teadmiste levimist rahva keskel, sest igal kodanikul oli võimaluus saada magistraadiks või kohtunikuks 3. Vabariigiaegne rooma ühiskondlik korraldus nõudis igalt kodanikult õiguse elementaarset tundmist sest kogu rahvas vüttis osa poliitilisest elust ja arutas seadusandlikke küsimusi Vabariigiaja teisel poolel on olemas juristide klass. Cicero jutu järgi avaldus juristide tegevus kolmel kujul : Cavere, mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine st eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel Respondere. Juristide vastused üksikisikute järelepärimistele vaieldavate juriidiliste küsimuste kohta Agere, nõuded hagide koostamiseks ja protsessi ajamiseks. Rooma juristid kohtus ei osalenud.
Sellega nad seletavad ära, miks me näeme kaugeid asju halvemini, nimelt silmadesse hajutakse esemelt tulevad aatomid kokkupõrgete tõttu õhuaatomitega. Seoses tänapäeva uute teadus ja tehnika arengutega, näitab, et Demokritose (antiikatomistid) jõudsid oma mõttetöö abil õigele arusaamisele tajuprotsesside kohta. Demokritose õpetaja oli filosoof Philolaos, kes kuulus Pütaagorlaste hulka. Pütaagorlasteks kutsutakse Pythagorase järgijaid. Diogenes Laertios ja Cicero kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Pythagoras on usutavasti kuulsaim Sokratese-eelne filosoof, kuid tema isik on ümbritsetud nii suurest hulgast legendidest, et ajaloolist tõde on raske eritleda. Sofistid olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5. ja 4. sajandil e.m.a õpetasid tasu eest tarkust ja kõnekunsti
Siis pöörduti tagasi Rooma ja oodati 33 päeva. Kui vastust ei saadud, kandsid fetiales Senatile ja rahvale ette olukorrast, kes otsustasid sõja kuulutamise. Peale sõja kuulutamist läks pater patratus viimast korda vaenulikku linna ja viskas üle piiri põetatud otsaga verise noole. Rahu sõlmimisega kaasnesid samuti keerulised tseremooniad. Rahvaste õiguse (ius gentium) alused kujunesid välja Rooma riigis. Neid mõisteid analüüsis Cicero oma traktaatides ,,Riigist" ja ,,Kohustustest". Saadiku funktsioone peeti väga oluliseks ning saadikuteks valiti väärikaid inimesi. Kunagi ei läkitatud teise riiki saadikut üksinda. Tavaliselt oli delegatsioon kolmeliikmeline. Saadikupuutumatuse tagasid seadused ja tavad. Saadiku volitusi kinnitas kuldne sõrmus. Saadikud täitsid mitmeid funktsioone. Nad kuulutasid sõdu, sõlmisid rahulepinguid, korraldasid elutegevust alistatud
Padovas lasti tal vabalt sõna võtta, ilma teda mahategemata. 1592. aasta 7. detsembris pidas ta oma esimese loengu. Tema kolleegid kui ka õpilased ennustasid talle õppetoolis suurt tulevikku. Galileo võis nüüd oma katseid vabalt läbi viia. Ta tegeles paljude asjadega, alustades täheteadusega lõpetades lahingumanöövritega. Galileo kohtas kurtisantide seltskonnas Marina Gambat. Nad ei abiellunud Galileoga kunagi, kuna Galileo uskus Cicero eeskujul, et mees ei saa olla üheaegselt hea filosoof ning hea abikaasa. Kuid neil sündis kolm last. Isakohustused, sotsiaalsed kohustused ning teaduslike katsete maksumusel ei olnud Galileo olukord sugugi hea. Ta palk oli selle kõige jaoks liiga väike, mis siis, et see aina kasvas ja kasvas. Galileo oli pidevalt võlgades, ta pidi isegi ükskord ülikooli laekurilt kahe aasta palga ette välja võtma, et kuidagi toime tulla. Laekur oli küll rahulolematu, kuid täitis Galileo palve siiski.
sõja ajal. Ta oli sõja äge vastane ja pilkas oma näidendites poliitikuid, kes ei tahtnud rahu sõlmida. Demosthenes (384322 eKr) oli VanaKreeka kõnemees ja Ateena riigimees. Eriti kuulsad on Demosthenese kõned Philippose vastu, mis häbimärgistavad Makedoonia kuningas Philippos 2. ekspansioonitaotlusi ja kutsuvad kreeklasi ühinema, et kaitsta oma sõltumatust. Herodotos (umbes 484 eKr umbes 425 eKr) oli kreeka ajaloolane, tõenäoliselt Kaaria päritolu. Cicero nimetas teda austavalt "ajaloo isaks". Cicero (10643 eKr) oli VanaRooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Temast on säilinud 58 kõnet. Vergilius Maro ( 70 eKr 19 eKr ) oli rooma kirjanik. Õppis kõnekunsti. Peateoseks on eepos "Aeneis" KESKAEG: 5 1. MÕISTED:
elanikest. 3)J. Baudrillard 1929-2007 prantslane Põhiterminiks on simulatsioon. Rõhutab seda, et tänapäeval on aset leidnud selline nähtus kus tegelikult inimesed on kaotanud sideme tegelikkuse ja reaalsusega. Selle asemel on olemas tegelikkuse simulatsioon. Läbi teleprogrammide toimub simulatsioon, ja läbi arvuti, inimene tunnetab maailma virtuaalselt.. Kaasneb ekstaatiline seisund. KULTUUR Kultuur- ladina keeles cultura tähendab midagi viljelema. Võttis kasutusele M. Cicero. Cultura animin- vaimu viljelema, kultuur on seotud vaimsusega. Kultuur on ühiskonna liikmetele omaste õpitud käitumisviiside ning nende tulemuste ühte tervik. Kultuur avaldub üksikisiku käitumises, aga ka kollektiivne kultuur. Kultuuri liigitus: 1) Proffesionaalne kultuur- siin on kultuur elukutseks, kultuuri tegijale on ta elukutse, on ta siis muusik, vabakutseline kirjanik. Ta elatub kultuurist. Sellega seostatakse
elanikest. 3)J. Baudrillard 1929-2007 prantslane Põhiterminiks on simulatsioon. Rõhutab seda, et tänapäeval on aset leidnud selline nähtus kus tegelikult inimesed on kaotanud sideme tegelikkuse ja reaalsusega. Selle asemel on olemas tegelikkuse simulatsioon. Läbi teleprogrammide toimub simulatsioon, ja läbi arvuti, inimene tunnetab maailma virtuaalselt.. Kaasneb ekstaatiline seisund. KULTUUR Kultuur- ladina keeles cultura tähendab midagi viljelema. Võttis kasutusele M. Cicero. Cultura animin- vaimu viljelema, kultuur on seotud vaimsusega. Kultuur on ühiskonna liikmetele omaste õpitud käitumisviiside ning nende tulemuste ühte tervik. Kultuur avaldub üksikisiku käitumises, aga ka kollektiivne kultuur. Kultuuri liigitus: 1) Proffesionaalne kultuur- siin on kultuur elukutseks, kultuuri tegijale on ta elukutse, on ta siis muusik, vabakutseline kirjanik. Ta elatub kultuurist. Sellega seostatakse
, kes kõnelesid igapäevast, lopsakat keelt, kus sageli tuli ette otse ebaviisakaid ütlemisi. Vabariigi lõpul muutusid teatrietendused veelgi rahvapärasemaks. Teravmeelse dialoogi asemel levis üha enam labastel žestidel põhinev lihtsakoeline nali. Kuna sellised näitemängud haritumad ja nõudlikumat publikut ei rahuldanud, hakkasid mitmad autorid vabariigi lõpul ja keisririigi ajal kirjutama näidendeid mitte ette kandmiseks, vaid ainult lugemiseks. Teadus ja kõnekunst. Cicero Teoreetilise teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased kreeklastele selgelt alla. Neis valdkondades roomlastel peaaegu polnudki originaalseid saavutusi. Rooma õpetlased tundsid küll suurepäraselt kreeklaste teoreetilisi seisukohti, kuid neil puudus huvi nende loominguliseks edasiarendamiseks. Selle asemel püüti leida kreeklaste teooriatest juhiseid praktiliseks eluks ja moraalseks käitumiseks. Näiteks stoitsistlikku õpetust saatusele
Omnis Determinatio Est Negatio Lõplik määratus on eitamine Non Omnis Moriar ma ei sure täielikult Quid prohibetis aquis miks te takistate vett Usus communis aquarum est vee kasutamine on kõigile tasuta Nunc est bibendum nüüd tuleb juua Sub aqua vee all Et tu, Brute! ka sina, Brutus! Quod licet Jovi, non licet bovi mis lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Vale! Ole tervitatud! Arma virumque cano relvi ma laulan ja meest Dulce est desipere in loco hea on unistada õigel ajal; hoolivus on käituda lollilt teatud kohas. Graecum est, non legitur see on kreeka keeles, seda pole vaja lugeda Aere perennius vasest kestvam Exegi monumentum teoks ausamba ma teinud Politeia riik Memento mori mäleta surma Ridet hoc, inquam, Venus ipsa seda nerab, ma ütlen, isegi Venus Nec dulces amores sperne, puer, neque tu choreas! ära pelga, poiss, sulnist armastust ega tantsu! Permitte divis cetera muu jäta taevaste hoole...
Vana-Rooma 1) Sõjaväereform pani aluse Makedoonia laienemisele. Aleksandri Suure juhtimisel ja Makedoonia valdus piirnes Doonau, Aadria mere, Egiptuse, Kaukasuse ja Indusega.. 2) Aleksander Suur omab suurt tähtsust hellenismis, tänu temale levis see plajudesse eri paikadesse. Rajas Egiptusesse Aleksandria, millest sai hellenismi pealinn. 3) Kuningate aeg (723-509 eKr) iseloomulikud jooned: plebeid ja patriitsid, valitses 7 kuningat, kodanikuõigused olid seotud sõjaväekohustusega. Sündmused: Alba Longa linna hävitamine, Ostia rajamine, kuningavõimu kaotamine 509 eKr. Isikud: Romulus, Numa Pompilius, Tullus Hostilius, Ancus Mardus, Tarquinius Priscus, Servius Tuilius ja Tarquinius Superbus. Varane vabariik (509-265 eKr) iseloomulikud jooned: valitses kaks konsulit, kes igal aastal ümber valiti. Sündmused: Gallid rüüstasid Roomat 390 e.K.r, Rooma vallutas Kampaania ja Laatiumi maa...
Arengumaades tehakse halbu valikuid, sest neil pole nii palju ajalist ressurssi, et nad saaksid enda aega ette planeerida. Arenenud maades tehakse halbu valikuid kogenematusest ja sellepärast peavad vanemad lapsi mõjutama, et lastel oleks parem tulevik. Tuleb eemaldada kogenematus, pohhuism ning harimatus, siis inimesed lõpetavad halbade valikute tegemise. Leidke retsenseeritavast tekstist 1. Sissejuhatus ,,Juba Vana-Rooma oraator, riigimees ja filosoof Cicero on väitnud: "Inimene on tihti iseenda suurim vaenlane.". Nii ajalugu kui ka ennast ümbritsevaid inimesi vaadeldes, võib tõepoolest leida palju seda tsitaati illustreerivaid käitumisviise. Näiteks Esimene maailmasõda sai alguse vaid inimeste tahtmisest mängida kangelasi ja selle põhjuseks ei olnud üldise heaolu levitamine. Kust tuleb selline pimedus kaugemasse tulevikku jäävate tagajärjede suhtes ning kuidas on võimalik muuta maailm jätkusuutlikumaks?" 2
Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas (Alexandros III) alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik Romulus - Remuse kaksikvend Servius Tullius - poollegendaarne kuues Rooma kuningas, kes valitses aastatel 578–535 eKr. Pyrrhos - vanakreeka väejuht ja riigivalitseja Hannibal - Kartaago väejuht. Julius Caesar - Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Marcus Tullius Cicero - Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Kleopatra - Egiptuse valitsejanna Augustus Octavianus - Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr. Augustus oli esimene Rooma keiser. Caligula - Vana-Rooma keiser 37. aasta 18. märtsist kuni oma surmani. Nero - Vana-Rooma keiser 13. oktoobrist 54 kuni surmani. Hadrianus - Vana-Rooma keiser 11. augustist 117 kuni surmani. Diocletianus - Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305.
Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas (Alexandros III) alates 336, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, Philippos II ja Olympiase poeg, Aristotelese kasvandik Romulus - Remuse kaksikvend Servius Tullius - poollegendaarne kuues Rooma kuningas, kes valitses aastatel 578–535 eKr. Pyrrhos - vanakreeka väejuht ja riigivalitseja Hannibal - Kartaago väejuht. Julius Caesar - Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Marcus Tullius Cicero - Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Kleopatra - Egiptuse valitsejanna Augustus Octavianus - Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr 19. augustini 14 pKr. Augustus oli esimene Rooma keiser. Caligula - Vana-Rooma keiser 37. aasta 18. märtsist kuni oma surmani. Nero - Vana-Rooma keiser 13. oktoobrist 54 kuni surmani. Hadrianus - Vana-Rooma keiser 11. augustist 117 kuni surmani. Diocletianus - Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305.
mereäärne ala/piirkond ning nende kombed ja tavad ei erine palju Gallia omadest. Enamik sisemaa elanikest ei külva teravilja, vaid elavad piimast ja lihast ning kannavad nahast rõivu/riideesemeid. Kõik Britid värvivad ennast sinerõigasega, mis annab sinist värvi ning seda hirmsamad nad on lahingus oma välimusega; juuksed on pikkad/lahti ja kõik kehaosad raseeritud välja arvatud/peale pea ja ülemise huule. 3) Cicero Oratio in Catilinam I, lõigud 1-3 ja 8-9, lk 274-275; kommentaarid lk 300 Trükkitud välja lehed 1.Kui kaua ometi, Catilina, kavatsed sa kuritarvitada meie kannatust? Kui kaua veel mõnitavad meid su märatsevad meeled? Millise piirini hoopleb su ohjeldamatu jultmus? Kas sind põrmugi ei heiduta Palatiumi öine kaitse ega linna öised valvepostid, ei rahva hirm ega kõigi tublide kodanike kogunemine, ei kõige kindlamini kaitstud senatikoosoleku paik ega senaatorite näoilmed
Arengumaades tehakse halbu valikuid, sest neil pole nii palju ajalist ressurssi, et nad saaksid enda aega ette planeerida. Arenenud maades tehakse halbu valikuid kogenematusest ja sellepärast peavad vanemad lapsi mõjutama, et lastel oleks parem tulevik. Tuleb eemaldada kogenematus, pohhuism ning harimatus, siis inimesed lõpetavad halbade valikute tegemise. Leidke retsenseeritavast tekstist 1. Sissejuhatus ,,Juba Vana-Rooma oraator, riigimees ja filosoof Cicero on väitnud: "Inimene on tihti iseenda suurim vaenlane.". Nii ajalugu kui ka ennast ümbritsevaid inimesi vaadeldes, võib tõepoolest leida palju seda tsitaati illustreerivaid käitumisviise. Näiteks Esimene maailmasõda sai alguse vaid inimeste tahtmisest mängida kangelasi ja selle põhjuseks ei olnud üldise heaolu levitamine. Kust tuleb selline pimedus kaugemasse tulevikku jäävate tagajärjede suhtes ning kuidas on võimalik muuta maailm jätkusuutlikumaks?" 2
Rooma riigi algus · Kuningate aeg Roomas I kuningas oli Romulus, kokku valitses 7 kuningat, ühtib etruskide hiilgeajaga Itaalias. · Varajane vabariik V saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias, võitlus gallidega, jäid alla, kuid taastasid oma võimsuse .256. eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all · Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 eKr - konflikt Kartaagoga(põhja-aafrikas) III sõda Puunia sõjad 1. Peamiselt merel ja Sitsiilia saarel, sõja algul polnud roomlastel laevastikku ning see tagas esialgse kartaagolaste ülevõimu. Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merasõiduoskused saavutasid roomlased mitu võitu ja sundisid Kartaago rahu paluma, 2. Kartaago püüdis oma positsioone taastada, Hannibal tungis oma väega läbi Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus, Rooma väed sundisid ta roomast lahkuma, ...
See tähendab, et igaüks töötab ühiskonnas nii enda kui ka teiste heaks. Selline olukord kestab vaid siis, kui on vastastikune usaldus. Riik on eelkõige rahumeelne avalik elu. Rahvas on riigi tunnuseks ja riigi rahvas on õiguslik mõiste. Riigi rahvas on aga kõigi riigi alamate ühendus, vaatamata nende kultuurilistele või rassilistele iseärasustele. Rahvust ei iseloomustata mitte ainult ühise keele kasutamise kaudu. Kaasaaegne Eesti riik on paljurahvuseline. Cicero on öelnud, et Riigi rahvas ei ole mitte igasugune suur inimeste ühendus, ta on selline suur inimeste ühendus, keda seovad ühised huvid ja lugupidamine kehtiva õiguse vastu. Eesti õiguskorras reguleerivas juriidilist sidet inimese ja riigi vahel peamiselt kaks seadust PS ja kodakondsuse seadus. Riik on inimeste ühendus, kes elavad teatud maa-alal, mida nimetatakse riigi territooriumiks. Territoriaalriigi areng võimaldab ühtse riseriikliku õiguse rakendamist. Riigi territooriumi
kes on sentensi ,,Orandum est, ut sit Õ) maadlusest ja rusikavõitluses mens sana in corpore sano" (...terve vaim V) kaarikusõidust ja ratsutamisest terves kehas) autor, kas : v) Seneca 7. Milon Krotosest oli 6-kordne õ) Juvenalis olümpiavõitja: v) Cicero Õ)maadluses v) triasteses 39. Spartacuse ülestõus toimus: v) kaarikusõidus 71-74a m.a.j 31-27a eKr 8. Antiikolümpiamängude lühima 74-71a eKr jooksuditantsi stadiodoromose (600 kreeka jalga) pikkus: 40.loetleda aineid, mida õpetati Rooma
Kultuuris on tugevalt Kreeka mõju. Teater oli rahva lõbustamiseks ja oli kreeka omast vähem populaarne. Etendused toimusid vabas õhus, koor puudus, toimusid dialoogid maskidega näitlejate vahel. Näitlejad olid ühiskonnas madalal tasemel ning hiljem liitusid meeste kõrvale ka naised. Plautus oli kuulsaim rooma näitekirjanik, kes kajastas igapäevaelu ja mugandas hellenismiperioodi komöödiaid. Kõnekunstil oli tähtis roll, sest seda oli väga poliitikas vaja. Cicero on väga kuulus oma kõnede poolest. Keiser Augustuse ajal oli tugev kultuuri õitseng. Sel ajal oli pikk rahuperiood ja ta soodustas võimekate autorite loomingulist tegevust. Samuti toetas Maecenas noori kirjamehi ja tema nimest on tulnud sõna metseen, mis tähendab rikast kultuurisoosijat. Keisririigi ajal idapool jätkus hellenistliku teaduse ja kultuuri viljelemine. Kuulsaim näitekirjanik oli Lukianos, kes pilkas ja naeruvääristas paljusid nähtusi.
keelatud eraisikul pidada võitluseid juhul, kui gladiaatoripaaride arv ületab 320 ja võitlused võivad venida kolme nädala pikkuseks. Kuna poliitilised huvid hakkasid pikapeale mängude korraldamisel liiga suurt osa etendama, mõisteti 67. aastal e.Kr senati poolt hukka kõik poliitilistel huvidel korraldatud mängud. Piiravaid seaduseid hakati nimetama lex Calpurnia de ambitu. Neli aastat hiljem lisandus sellele veel Cicero poolt käibele võetud seadused lex Tullia de ambitu, millega keelati magistraadiks pürgival inimesel korraldada gladiaatorivõitlusi kahe aasta jooksul enne valimisi. Keiser Augustus keelustas võimu haarates valimisvõitluse, niisiis ei olnud valitavatel ametimeestel tarvidust enam gladiaatorivõitlusi korraldada. 22 e.Kr otsustas senat keisri mõjutusel, et enne 3
Katherine sai aru, et David oli oma teadmistelt küpsenud ebatavaliselt varajaselt ning, kui Davidi vanem vend John Edinburghi ülikooli siirdus, siis läks sinna ka kaheteistkümne aastane David. Ta õppis ajalugu, kirjandust, tolleaegset ja antiikfilosoofiat, matemaatikat ja kaasaaegset füüsikat. Hume'i perekond arvas, et talle sobib õigusteaduses karjääri teha, aga tema eelistas lugeda klassikuid nagu Cicero. Ta eesmärgiks oli saada õpetlaseks ja filosoofiks ning seepärast seadis endale karmid nõuded. Ta luges erinevaid filosoofilisi teoseid ja arutles nende üle kolm aastat, kuni ta enda arvates oli leidnud sügavama mõtte oma filosoofias. Tema filosoofilise nägemuse intensiivne arendamine muutis ta ühiskonna suhtes isoleerituks ning viis ta psühholoogilisse kriisi. Et seda parandada läks ta tööle Bristolisse, kus ta müüs imporditud suhkrut
1.Muistne itaalia: Itaalia asub Apenniini ps. Põlluharimiseks sobivaid piirkondi rohkem kui Kreekas, meresõiduga vähem. Latiinid- Latiumi elanikud, kõnelesid ladina keelt. Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul. Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna...
viiside seletamise ja põhjendamisega. Üks vanimaidteoreetilisi distsipliine, ehk uurimis objektiks on moraal. Eetika käitumises peegelduv väärtuste süsteem (ld moralis, = kõlblus). Olulisemad küsimused: hea või halb? EETIKA (komme, harjumus) filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; nimetus pärineb Aristoteleselt. Eetika mõiste võttis teoreetilises arutluses kasutusele Aristoteles moraali aga Cicero (ld. mos, mores- komme). Tavaliselt kasutataksegi neid mõisteid läbisegi. Siiski eristatakse filosoofias nende mõistete tähendust: MORAAL -- kombelisus EETIKA -- teoreetiline arutlus moraali üle. Eetikateooria puhul on eraldi ka kaks aspekti: 1) iseenda olemuse teostamine ja 2) voorusliku inimese jäljendamine. 17) Mis on solipsism? Vastus : Solipsism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina koos oma vaimuseisunditega. 18) Mis on metafüüsika?
8. II triumviraat, Antoniuse ja Octavianuse vastuolud; Antonius ja Kleopatra; Actiumi lahing ja Octavianuse tõus Rooma riigi valitsejaks. 20) Kultuur vabariigi ajal 1. Religioon: etruski ja kreeka mõjud; tähtsamad jumalad (Jupiter, Juno, Minerva, Mars, Quirinus, Janus); rituaal, ennustamine; hellenistlike kultuste levik. 2. Kirjasõna: Kreeka mõjud ja reaktsioon nende vastu (Cato Vanem); teater (Plautus); varane eepika (Ennius); teadus (Lucretius Carus). Cicero. Ajalookirjutus (Sallustius, Caesar). 21) Varane keisririik 1. Allikad: Suetonius; Tacitus. 2. Augustus: riigi korraldus; piiride laiendamine ja kindlustamine; Augustuse perekond ja järeltulija probleem. 3. Augustuse järglased: Tiberius; Caligula; Claudius; Nero; Vespasianus. 4. Keisririigi õitseng 2. sajandil: Traianus ja Rooma välise võimsuse tipp; Hadrianus; Antoninus Pius; Marcus Aurelius. 5. Varase keisririigi riik ja ühiskond: riigi korraldus; keiser ja
Alates Petrancast hakati humanismi all mõistma inimese ja inimlikkuse väärustamist. Inimest kui isiksust hakati vabastama kirikute dogmadest. Tekkisid näiteks küsimused ,,Kuidas Maa tekkis?" Vabastama hakati ka seisuslikest normidest ja ilmaliku võimu alt. Nii kirjanduses kui ka ajaloos sai tähtsaks algupärandite lugemine, tagasipöördumine allikate juurde. Sellega pandi siis alus filoloogilisele teksti kriitikale ja ajaloo allikate kriitikale. 14. sajandi humanistide eeskujuks oli Cicero. Cicero stiil kujutati ainuõigeks, keskaegselt ladina keelt hakati pilkavalt köögi või munga keeleks. Keele puhtuse eest muutus lausa tähenärimiseks. Antiigi ja Cicero imetlemine andis surmahoobi ladina keelele kui elavale keelele ja ladina keele kasutus muutus teisejärgulisemaks. Kreeka keele ja kultuuri taasavastamine hoogustus pärast Konstantinoopoli langemist ja see oli aastal 1453, kui Itaaliasse tulid Bütsantsi pagulased. 15
Rõhub näidendi sisule. Fantastilisust on välditud. Peategelane ei ole kaval ori, orjad esinevadm aga nad ei olek õige tähtsamad. Ta toetud mendandrosele. Terentiuse komöödia ,,Andria" (,,Androslanna") oli Eesti esimene dateeritud teatrietendus (1529). 34. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma kirjanduses. 35. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad? Marcus Tullius Cicero, Gaius Julius Caesar, Gaius Sallustius Crispus, Titius Livius <- proosa Titus Lucretius Carus, Gaius Valerius Catullus <- luuletajad 36. Milline on Cicero kirjanduslik pärand? Cicero kirjandusliku pärandi moodustavad kõned, retoorikaalased ja filosoofilised teosed ning kirjad. 37. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad? Teosed: ,,Commentarii de bello Gallico" (,,märkmed Gallia sõjast") kirjutatud 52/51 a talvel. Tema sulest 7 raamatut
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut Tige Tikker XII tahvli seadus Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Õppejõud: lekt Toomas Anepaio Tallinn 2010 Sisukord 1. Allika analüüs...............................................................3 lk 2. Ajalooline tagapõhi........................................................ 7 lk 3. Allika sisuline analüüs..................................................... 9 lk 4. Allika ajalooline tähtsus...................................................10 lk 5. Kasutatud kirjandus...................................................... 12 lk Allika analüüs ALLIKA LIIK XII tahvli seaduste puhul oli oluline, et see oli ius scriptum. Õigus sündis kirjapanemise aktiga. Iseenesest ei olnud see midagi uut. Roomlased rõh...
tehnilises filosoofilises analüüsis. Rorty läbimurdeteoseks sai "Filosoofia ja looduse peegel" (1979), mis üritas näidata, kuidas uus-aegse filosoofia püüd leida tõsikindla teadmise kriteeriume on ummikusse jooksnud ning selles olevat süüdi metafoor, nagu peegeldaks inimese sisemaailm, teadmised või keel välismaailma, loodust või reaalsust. Tema pragmatismiversioon jätkas seda humanistlikku traditsiooni, mis metafüüsikale ja skolastikale vastandudes ulatub tagasi Montaigne'i, Cicero ja antiiksofistideni KOKKUVÕTE Pragmatismi on teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja senised seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Kui need töötavad ja osutuvad kasutuskõlblikeks, ongi need tõesed ja väärtuslikud. Samas pragmatismi tõeteooriast lähtutakse ka sellest, mis on praktikas läbi proovitud ja töötab. Nagu juba öeldud on pragmatismi kohaselt tõde alati praktiline.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
