Lisalugemine kehakeel (0)

KEHAKEEL

Žestidele, poosidele ja kõne laadile on tähelepanu pööratud juba Cicero ja Caesari ajal. Keskajalgi kirjeldati retoorikakoolides kõnepidamisel soovitatavaid žeste ning jagati nõuandeid nende kasutamiseks. 1601. a kirjutas Francis Bacon “Kui keel räägib kõrvale, siis käsi räägib silmale .”
C. Darwin püüdis välja selgitada kas samad väljendusvahendid ja keha liigutused on omased kõigile rassidele, ja avastas, et näoilmega väljendavad eri eri kultuuride esindajad oma tundeid üsna sarnaselt. Näiteks leidis ta, et häbi tõttu valgub inimesel veri näkku ja inimene punastab; millegi üle mõtleval inimesel on kulm kortsus või kissitab silmi; imestust väljendavad kergitataud kulmud.
Erilise hoo sai mittesõnaliste väljendusvahendite uurimine 1960 aastal. Kümnendi lõpul avaldas J. Fast suure tähelepanu teosega ”Body language ”.
Mehrabiani järgi väljendab inimene vaid 7% oma hoiakuist ja tunnetest sõnade abil. Hääle abil antakse edasi informatsiooni 38% ja kehakeele ehk sõnatu suhtluse teel koguni 55% .

Kehakeele lugemine

NÄGU – inimesed pööravad suhtlemisel näole ja selle ilmele erilist tähelepanu, kuivõrd just näolt saab kõige paremini välja lugeda tundeid, suhtumist ja vastastikuse mõjutamise märke. Inimene on võimeline tundma kuut põhiemotsiooni: üllatust, hirmu, viha, vastikust, rõõmu ja kurbust.
Üllatust väljendavad kõrgele tõstetud kaardus kulmud, otsmik on kortsus, lõug veidi alla langenud ja suu lõdvalt lahti.
Hirm peegeldub üles tõstetud ja kokku surutud kulmudes. Otsmik on samuti kortsus, kuid kurrud on koondunud lauba keskossa. Suu on paokil, huuled pingul .
Viha – alla kokku surutud kulmud, nende vahel vertikaalsed jooned. Pingul nii üla- kui ka alalaug.
Vastikus- kulmud on alla surutud, põsesarnad kõrgemale kerkinud , nina krimpsus.
Rõõm – otsmik on sile, silmanurga all on väikesed kurrud. Põsesarnad on ülespoole kerkinud, moodustades nina ja suunurkade väliskülje vahelisele alale naeratuseks koondunud kaare.
Kurbus – kulmud on kerkinud nii, et otsmiku keskele juustepiiri lähedale moodustub kolmnurga kujutis, suunurgad on all ja huuled võivad võbiseda.
PILK
Silmavaatest võib palju välja lugeda. Pilguga võib flirtida, hoolivust väljendada, võimukust demonstreerida, abi paluda , nõutust üles näidata. Pilk annab olulist infot inimeste omavahelise suhtluse kohta. Eriti võetakse seda arvesse filmide tegemisel, kus näidatakse just pilkude keeles inimeste tundeid ja vastastikuseid suhtumisi: kiindumust, viha, teesklust.
Katseliselt on tõestatud (M. Argyle), et mida rohkem ja sagedamini kellegile otsa vaadatakse, seda enam see inimene ka meeldib.

• Sõprade vahel on silmside sagedasem
  
• Silmside aitab paremini keskenduda teisele isikule
  
• Silmsidet hoidev isik tundub teistele usaldusväärsem
  
• Kui suhtlemisel aset leidvad tavalised lühidad pilgud vahelduvad pikkade ainitiste pilkudega, annab see märku, et kõne alla võetud jututeemast peetakse omavahelisi suhteid tähtsamaks.
  

Mehrabini järgi leiab kahe isiku suhlemisel on eelistatud see, kellele vaadatakse sagedamini otsa. Nimelt on uuringud väiksemates gruppides näidanud seda, et harilikult vaadatakse sagedamini otsa neile, kel on kõrgem staatus (liidripositsioon).
Arvukad katsed näitavad, et kui pilk kestab üle 10 sekundi, põhjustab see üldjuhul ebamugavustunnet. Nii kastatakse kurja pilku sageli teiste ähvardamiseks, pikka karmi vaadet kellegile oma tahte pealesurumiseks.
Sagedamini otsavaatavaid inimesi peetakse usaldusväärsemaiks.
Pilgu vältimine on samuti informatiivne. See võib anda märki soovist kontakti vältida, hõivatusest, olla märgiks, et teine inimene või tema jutuaine ei paku huvi või et ei soovita ennast millessegi toimuvasse (nt kahe inimese sõnelusse) segada.
Õpetaja, kes otsib pilguga õpilast, keda küsida, loeb pilgu vältimisest välja üheselt soovi mitte vastata. Pilgu vältimine võib ka olla piinlikkuse, häbi ja autismi tunnuseks.
Silmside loomisel on oma osa suhlejate kultuuritaustal. Vahemere ja islamimaades hoiavad inimesed peaegu kogu ae silmsidet, Jaapanis peetakse säärast käitumist aga sündsusetuks. Suhtlemise ajal vaatavad jaapanlased kõneleja kaelale ja langetavad pilgu, silmsidet hoiavad vaid 10% suhtlemise ajast.
ŽESTID
Tuntuim žestide kirjeldus pärineb Ekmanilt ja Friesenilt (1984)
Embleemid on kindla tähendusega žestid, mille otstarbeks on edastada konkreetseid sõnu. Need on olulised siis kui sõnadega pole võimalik infot edastada. Näiteks koorijuhid , samuti teleoperaatorid.
Kõigis kultuurides on üldtuntud embleeme, ent samas on ka kitsa tähendusega. Sõduritel, sportlastel, tuletõrjujatel, tuukritel on just neile teadaolevaid embleeme. Mõnikord aga võib ühes kultuuris kindla tähendusega embleem omandada teises kohas teistsuguse täenduse. Pöidlast ja nimetissõrmest moodustatud ring tähendab paljudes maades OK , kuid näiteks Sardiinias tähendab see aga seksuaalset sovangut.
ILLUSTRAATORID
On kõnega otseslt seotud sõnatud tegevused, mida kasutatakse sõnalise väljenduse kordamiseks, täiendamiseks või rõhutamiseks.
Illustraatorid aitavad kõnelejal väljenduda elavamalt, kuulajal aga paremini aru saada.
Sõltub samuti tüübist ja rahvuslikust omapärast.
Itaallased/ inglased .
REGULAATORID
On tegevused, mis aitavad omavahelist suhtlust juhtida ja kontrollida.
Enamasti kasutatakse noogutamise, viipe , pearaputuse , kulmukergitusega või muul viisil kujundatud regulaatoreid tervitades, hüvastijätul, teise inimese poole pöördumisel. Need annavad tunnistust selle kohta, mida inimene parasjagu mõtleb. Siia kuuluvad ka eri liiki puudutused.
D. Morrise järgi on enese puudutamise varjatud siht enda lohutamine, rahustamine, eneseintiimsus.
President Kennedy näppis avalikkuse surve all oma keskmist vestinööpi, Winston Churhill olevat pingeolukorras surunud käed vastu kuue alumist serva.
Naised kasutavad stressiseisundites tihti oma käevõrude keerutamist ja kettide hüpitamist.
Pidev üle juuste silitamine on eneserahustamine.
Silitatakse oma nägu, paitatakse käsi, tõmmatakse sõrmedega õrnalt üle huulte jne. Suu varjamine osutab tavaliselt süü tundele. Ent vahel võib see tähendada ka kahtlust, liialdamist või ebakindlust. Nina puudutamisel on tegemist sellega, et tegeldakse suuvarjamise analoogiaga. Psühhoanalüütiliselt tähendab see seda, et “alateadvusest tungivad esile lubamatuks peetavad mõtted; inimene tunneb vajadust mõtete varjamiseks suu sulgeda: kartes end paljastada liigub käsi viimasel hetkel suu juurest eemale puudutades nina.
Teine ninapuudutuse seletus on lihtsam: leitakse, et valetamise ajal tekitavad nina närvilõpmed sügelemise tunde ja seepärast puudutatakse luiskamise ajal sageli nina.
End puudutades väljendatakse ka mitmesuguseid tundeid. Käte kokkusurumine annab tunnistust hirmust, rusikasse pigistatud käed hirmust.
Objekti puudutamine on impulsiivne žest pinge maandamiseks. Tihti on selleks prillide või kaelakeega mängimine.
Kehaline kontakt teistega on levinuim viis ühtekuuluvuse näitamisest, inimese julgustamisest aga ka agressiivsest väljendamisest.
Puudutamise tähendus ilmneb suhtlemise kontekstist. Sageli ei muutu kõnekaks mitte ainult puudutuse fakt vaid selle kestvus ja viis. Võib näiteks rääkida energilisest, üleolekut demonstreerivast , formaalsest või osavõtmatust käepigistusest.
Õlale patsutamist võib tõlgendada kui julgustavat samas võib ta olla kui üleolekumärk.
KÄED JA JALAD
Ootusärevuses hõõrutakse käsi kokku
Kimbatuses inimene kratsib pead
Puusa seatud käed demonstreerivad sõjakust
Jalg üle tooli käsipuu näitab ükskõiksust
Kõrgenenud kaitstustarve väljendub rinnale ristatud kätes
Istudes üle põlve pandud jala kiigutamine näitab tüdimust , viha või ärritust.
RUUMILINE KÄITUMINE
Sõltuvalt sellest kellega suheldakse ja kus suheldakse valivad inimesed vahetul suhtlemisel neli ruumilise vahemaa varianti .

Lähisuhete vöönd 15-45 cm
Siia lubatakse vaid need, kellega on tekkinud emotsionaalne seos. Abikaasad , lapsed, sõbrad, sugulased. Selliselt kaugusel on hõlbus saavutada kehaline kontakt ja tunda teise keha lõhna ja kehasoojust . Intiimses tsoonis on ka kerge sosistada.
Tihti aga oleme sunnitud viibima selles tsoonis ilma, et me seda sooviksime. Näiteks ühissõidukis; liftis.

Isiklik vöönd 46-120 cm
See on vahemaa, mis lahutab inimesi mitmesugustel koosviibimistel. Selles vööndis on võimalik teineteis küll puudutada mitte aga tunda hingeõhku. Sellelt distantsilt on sobiv suhelda.endaga samaväärsete isikutega.

Sotsiaalne vöönd 1,2-3,6m
Selline vahemaa valitakse suheldes võõra inimesega, näiteks postiljoni, korteriremonti tegeva töömehega, uue töökaaslasega või inimesega, keda veel ei tunta. See distants valitakse ka siis kui soovitakse kellestki eemale hoida. See vöönd on sobiv ametivestluste pidamiseks.

Avalikuks esinemiseks valitav distants (üle 3,6 meetri)
Sobib suhtlemiseks suurema rühmaga, näiteks siis kui peetakse loengut auditooriumile.