Cicero on oma teoses Brutus Serviust ülistanud õigusteadusele kui teadusele alusepanijana ja pidanud teda paremaks juristiks kui nende ühist õpetajat Quintus Muciust. Serviuse süsteemi arendasid edasi tema rohked õpilased.
Cicero on vabariikliku orjandusliku oligarhia ideoloog ja kaitsja. (Filosoofia ajalugu 1947) Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore" ("Kõnemehest", 55 eKr), milles autor loob haritud kõnemehe ideaalkuju; "Brutus" (46 eKr), mis käsitleb Rooma kõnekunsti ajalugu; "Orator" ("Kõnemees", 46 eKr), milles Cicero arutleb parima kõnestiili üle, õigustades seejuures iseenda valikuid.
Cicero - oratoor Roomas, konsul, toonane üks silmapaistvamaid riigimehi, antiikõpetlane Titus Livius- Rooma ajaloolane, tegutses Augustuse valitsusajal, „Raamatud linna rajamisest alates“ autor
Cicero kirjavahetusest on säilinud neli kogumikku (üle 900 kirja): "Epistulae ad familiares" ("Kirjad lähedastele"), "Epistulae ad Atticum" ("Kirjad Atticusele"), "Epistulae ad Quintum fratrem" ("Kirjad vend Quintusele") ja "Epistulae ad Brutum" ("Kirjad Brutusele"). Need on hindamatuks allikaks Cicero elu ja tegevuse, Rooma ajaloo ja poliitika kohta.
Cicero - saavutas kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega Maecenas- võttis oma hoole alla noori lootust-andvaid kirjamehi Augustus- soovis kunsti, arhitektuuri ja kirjasõna edenemisele kaasa aidata Vergilius-Kirjutas „Aeneis“ Roomlaste religioon sarnases kreeklaste ja etruskide omale.
Cicero kõnedest on säilinud 57 (mõnedel andmetel 30). Kõned on peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul (mõningaid ei kandnudki ta ette). Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus.
Cicero – tegutses Rooma vabariigi viimastel aastakümnetel (70. aastad kuni 43 eKr), saavutas kuulsuse kohtukõnedega. Vabariikliku korra pooldaja, see viis ta konflikti nii Ceasari, Octavianuse kui ka Antoniusega, kelle käsul ta hukati.
Cicero kõnedest on kokku säilinud 30 (peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul). Sisuliselt jagunevad nad poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus.
Cicero - Tal oli 3 kõnekunsti stiili: madal stiil oma seisukohtade loogiliseks põhjendamiseks, keskmine kuulajate naudingu pakkumiseks ja kõrge kuulajate innustamiseks, ta oli kõnemees.
Cicero on öelnud „Kõige hinnatavam on põllumajandus ― see on vaba mehe väärikas tegevusala” (Tiidus 1997; lk 212). Hinnati kõrgelt kõiksugu teadmisi, mis põlluharimisega
Cicero - Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks.
Cicero on jäänud ajalukku eeskätt Rooma kuulsaima kõnemehena, u 150 kõnest terviklikult alles 58, nii poliitilisi kui kohtus peetud süüdistus- ja kaitsekõnesid.
Cicero - Marcus Tullius Cicero (3. jaanuar, 106 eKr – 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.