Vana-Rooma (0)

1 Hindamata

Vana- Rooma

Sõjaväereform pani aluse Makedoonia laienemisele. Aleksandri Suure juhtimisel ja Makedoonia valdus piirnes Doonau, Aadria mere, Egiptuse, Kaukasuse ja Indusega..

Aleksander Suur omab suurt tähtsust hellenismis, tänu temale levis see plajudesse eri paikadesse. Rajas Egiptusesse Aleksandria, millest sai hellenismi pealinn.

Kuningate aeg (723-509 eKr) iseloomulikud jooned: plebeid ja patriitsid, valitses 7 kuningat, kodanikuõigused olid seotud sõjaväekohustusega. Sündmused: Alba Longa linna hävitamine, Ostia rajamine, kuningavõimu kaotamine 509 eKr. Isikud: Romulus , Numa Pompilius, Tullus Hostilius, Ancus Mardus, Tarquinius Priscus, Servius Tuilius ja Tarquinius Superbus.
Varane vabariik (509-265 eKr) iseloomulikud jooned: valitses kaks konsulit , kes igal aastal ümber valiti. Sündmused: Gallid rüüstasid Roomat 390 e.K.r, Rooma vallutas Kampaania ja Laatiumi maakonna. Isikud: Mucius
Rooma tõus Vahemeremaade suurvõimuks (264-133 eKr) iseloomulikud jooned: Vahemere maade Läänepoolses osas oli tõusnud valitsevaks ladina keel ja kultuur. Sündmused: Puunia sõjad, Makedoonia ja Kreeka vallutamine . Isikud: Scipio Africanus.
Kodusõdade period ja vabariigi langus (133-30 eKr) iseloomulikud jooned: Kujunes välja 2 poliitilist suundumust- optimaadid ja populaarid. Sündmused: Aktioni merelahing , orjade ülestõusud, Caesari eluaegne diktaatori tiitel . Isikud: Caesar, Augustus.
Varane keisririik (30 eKr-235 pKr) iseloomulikud jooned: Toimus õitsenguperiood, ajajärku nimetatakse printsipaadiks ja keiser sai ise valida järgmise keisri. Sündmused: Juudi sõda, vallutati Britannia . Isikud: Augustus, Claudius.
Segaduste ajajärk Roomas (235-284) iseloomulikud jooned: Linnade langus. Sündmused: Pidevad kodusõjad. Isikud: Aurelianus, Diocletianus .
Rooma uus tugevnemine (284-395) iseloomulikud jooned: Valitsejat nimetati isandaks , seati sisse neljavalitsus, korrastati maksusüsteeme. Sündmused: Rooma riik jaotati Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks. Isikud: Diocletianus ja Constantinus .
Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma langus (375-476) iseloomulikud jooned: Rooma nõrgenemine, palju sissetunge. Sündmused: Kukutati viimane keiser Lääne-Roomas Romulus Augustulus 476. aastal. Isikud: Romulus Augustulus, Alarich, Attila
Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568) iseloomulikud jooned: Hakati nimetama Bütsantsiks, orienteeritud kreeka kultuurile. Sündmused: Vallutati tagasi suur osa Rooma riigi Lääneprovintsist, viidi läbi reforme, rahuleping pärslastega. Isikud: Anastasius I ja Justinianus I.

Rooma rajasid kaks venda Romulus ja Remus, kes olid Aenease kauged järeltulijad. Imikueas üritas tappa neid nende julm onu. Vennad siiski pääsesid, sest neid imetas emahunt. Üles aga kasvatas üks karjus. Täiskasvanuna rajasid nad linna, mis vanema venna järgi hakati nimetama Roomaks. Hiljem puhkes nende vahel tüli Romuluse rajatud kaitsemüüri pärast ja Romulus tappis Remuse.
Kõige rohkem on mõjutanud Roomat etruskid . Roomlased on palju üle võtnud nende ehituskunstist, uskumustest, kommetest, rõivastusest ja elukorraldusest.

Kuningriik: Rooma kuningriigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningas. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsalt ning kuningavõim muutus päritavaks. Vanemate nõukogusse (senatisse) kuulunud mõjukate perekondade peadest kujunes aja jooksul patriitsidearistokraatia.
Vabariik: Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publika, kuna enamus ühiskonna liikmetest võttis selle valitsemisest osa. Rooma riik oli aga oma valitsemisviisilt aristokraatlik – riigiametitesse kuulusid peamiselt patriitside ja rikaste plebeide esindajad ehk nobiliteet .
Keisririik: Rooma ühiskond keisririigi perioodil oli seisuslik : kõik inimesed kuulusid sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusse. Senaatoriseisus : Rooma riigi ülikud ja senaatori perekond, Ratsanikuseisus : rikkad, tavaliselt mõjukad suurmaaomanikest roomlased, Lihtrahvas : linnade käsitöölised, väikekaupmehed ning proletaarid, Vabakslastud: truu teenistuse eest peremehe poolt vabastatud või vabaks ostetud endised orjad , Orjad: erinevates eluvaldkondades töötavad sõltlased.

Kuningriigi ajal kujunesid välja klassid - patriisid, plebeid ja orjad.
Vabariigi ajal (89 eKr) anti kõigile Itaalia elanikele Rooma kodakondsus.
Keisririigi ajal kuulusid kõik inimesed sõltuvalt rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks määratud õigustega seisusse.

Alguses ausatsid roomlased loodusjõude ja vaime, selle kõrvalt ka inimlisekujulisi jumalaid. Enamik rooma jumalaid kujunesid ilmselt otsestel etruski ja kreeka eeskujudel. Rooma jumalate eesotsas seisis taeva-, pikse- ja tormijumal Jupiter (vastas kreeka Zeusile ), kelle tähtsaim pühamu asus Rooma lin-nas Kapitooliumi künkal. Religioon oli Roomas tihedalt riigi(võimu)ga seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi heaolu sõltub otseselt jumalate heatahtlikkusest ja seetõttu pöörasid valitsejad suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Roomlased suhtusid oma jumalatesse asjalikult – selleks, et neilt midagi saada, tuli neid kohusetruult teenida, mis tähendas eelkõige annetuste toomist. Jumalatele kõige meelepärasemaks peeti loomade ohverdamist.

Jeesuse tegevus, õpetused ja imeteod olid nii tähelepanuväärsed et hakkas levima arvamus, nagu oleks tegemist Krisutsega. Pärast Jeesuse hukkamist, süvenes usk veelgi. Jeesust hakati pidama Jumala pojaks ja kujunes välja doktriin , mille kohaselt Jeesus vabastab inimkonna nn pärispatust. Jeesuse õpilased hakkasid rajama uusi kogudusi ja levitama seda, peagi jõudis see Rooma. Ristiusk sai Rooma riigiusuks, sest Kristuse sõnum suutis köita nii lihtinimesi kui ka õpetlasi, vaeseid ja rikkaid, nori ja vanu. Jeesus rõhutas, et Issanda palge ees loeb vaid inimese usk ja sisemine hingepuhtus, mitte tema positsioon ühiskonnas.

Rooma kultuurisaavutused on silmpaistvad. Roomlaste puhul tunnistatakse esmajärjekorras nende saavutusi sõjanduses ja insenerikunstis ja õiguses. Tähelepanuväärseimaks epooseks peetakse “Aeneist” – jutustus Trooja kangelasest, kes pani aluse ooma rahvale. Rooma kunst tagines etruski ja kreeka traditsioonile, kuid säilitas seejuures isikupära. Silmapaistvamad säilinud näited kuuluvad arhitektuuri valda (kasutasid ohtralt värvi). Rooma õiguse vanimaks alustekstiks on nn 12 tahvli seadus. 6.saj. Ida-Rooma riigis süstematiseeriti Rooma õigus lõplikult. See mõjutas kogu Euroopat.
Kultuuride sulam - lisada omaenda kultuuripõhjale naaberrahvaste oskusi ja saavutusi.

Maapiirkondades hariti põldu ja kasvatati kariloomi. Teravilja kõrvalt olid eriti olulised saadused oliivid ja viinamarjad. Linna elanikud elasid mitmekorruselistes üürikasarmutes. Lihtrahvas elas peamiselt nendes. Toimusid mitmed meelelahutus üritused: amfiteater, veekeskused (termid), gladiaatorite võistlused ja kaarikute võiduajamised.

Rooma jaotati Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks, kuna oli liiga suur valdus ühele keisrile. Ida poolse osa koospüsimist toetas tugev hellenistlik pärand ja kreeklaste integreeriv roll, siis lääne pool need tegurid puudusid. Polnud seal ühtsed rahvast, paljud rääkisid ladina keelt kui võõrkeelena, kadunud oli religioone ühtsus. Selle tõttu lagunes Lääne-Rooma.

Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. Antiikteaduse ja filosoofia arenemine kuulub hellenistliku perioodi ajajärku. Kreeka ilukirjanduses loodi kirjanduslikud tüübid – tragöödia , komöödia ja teised, mis tänapäevani on edasi kandunud. Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa ajaloos on väga suur, sest just nemad lõid teatri, komöödia – ja tragöödiakunsti, lüürika ehk luulekunsti, korraldasid esimesena olümpiamänge ja tegelesid skulptuuri ja maalikunstiga. Need kõik on võetud kreeklastelt ning toodud edasi tänapäevasesse kultuuri. Vana-kreeka kultuuri loetakse Euroopa kultuuri lätteks.
Nii palju kui meis on eurooplast, oleme ka Vana-kreeka kultuuri pärijad. Kui poleks kreeklasi, poleks me need, kes me praegu oleme.
Pyrrhos- oli vanakreeka väejuht ja riigivalitseja.
Marcus Tullius Cicero- oli Vana-Rooma oraator , riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks
Kleopatra- oli hellenistliku Egiptuse viimane valitseja
Caligula - oli Vana-Rooma keiser, kogu oma lühikese valitsusaja vältel püüdis Caligula suurendada keisri isiklikku võimu
Hadrianus - adrianus ei jätkanud Traianuse vallutuspoliitikat. Ta lõpetas sõja Partiaga, loobus Armeeniast ja Mesopotaamiast ning asus kindlustama riigipiiri.
Diocletianus- Vana-Rooma keiser, kes astus tagasi.
Constantinus Suur- Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakkas kristlust soosima.
Vergilius- oli rooma kirjanik. Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis".
Marcus- paavst, Teda austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus pühakuna.
Aurelius- . Teda on nimetatud filosoofiks keisritroonil.
Attila- li hunnide hõimuliidu juht
Odoaker - li germaani väepealik ja Itaalia kuningas
Justinianus I- Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks.
Faalanks – algselt Makedoonia jalaväe lahingurivi, kus sõdurid reastusid üksteise kõrvale nii, et nende kilbid moodustasid tiheda seina ja esimesed sõdurite read suunasid oma odad ettepoole.
Hellenism - idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri segunemine idamaade kultuuriga .
Patriits – rooma kodanik, kes kuulus ülemkihi ehk nobiliteedi hulka.
Plebei – rooma kodanik, kes kuulus lihtrahva hulka.
Kapitooliumi emahunt – hunt kes imetas müütilisi Rooma linna asutajaid Romulust ja Remust.
Etruskid - muistne roomlasteeelne rahvas, kelle õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr.
Populus Romanus – rooma inimesed.
Tsentuuria - Vana-Roomas leegioni allüksus, 30–100 jalameest.
Setsessioon - eraldumine riigist või ühiskonnast uue suveräänse ja iseseisva riigi põhiseaduse kaudu.
Rahvatribuun - Vana-Rooma riigiametnik , kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi.
Magistraat - kõrge riigiametnik Rooma riigis ja hiljem mõnel pool mujal.
Preetor – Vana-Rooma magistraat, kes vastutas peamiselt õigusemõistmise eest.
Tsensor – ametnik , kelle ülesandeks on trükkimiseks mõeldud teoste, ajakirjanduse ning tele- ja raadiosaadete avalikustamise eelne või järgne läbivaatus.
Ediil – Vana-Rooma vabariigi kõrge riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi.
Kvestor - Vana-Rooma rahandusametnik.
Diktaator - piiramatu võimu (diktatuuri) kehtestanud isik.
Senat – Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist.
SPQR – ("Rooma senat ja rahvas"), oli Rooma valitsuse ametlik signatuur ja Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümbol.
Leegion – Vana-Rooma armee üksus.
Tsentuurio – Tsentuuria juht.
Keiser – Julius Caesari nimest tulenev valitseja tiitel.
Triumviraat - kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid.
Printsipaat – Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr – 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile.
Hadrianuse vall – rajati Rooma keisri Hadrianuse käsul, kaitsmaks impeeriumi piire .
Dominaat – printsipaadile järgnenud periood Vana-Rooma ajaloos.
Messias – algselt Vana Testamendi salvitud kuningate ja ülempreestrite tiitel. Hiljem eelkõige Jesaja raamatu prohvetlikes ennustustes Taaveti soost tulevane kuningas, kes vabastab oma rahva võõra poliitilise ülemvõimu alt.
Suur rahvasteränne – oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr.
Vandaalid – ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Bütsants – riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel.
Katoliku kirik – maailma suurim kristlik kirik.
Vana testament – kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist.
Uus testament – kristliku Piibli teine osa.
Antiikaja 7 maailmaimet - Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 2 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kostabi Õppematerjali autor

Vana-Rooma Romulus ja Remus Kuningate aeg Rooma kuningad Rooma jumalad Jeesus Kristuse levik Rooma jagunemine Teaduse areng

Sarnased õppematerjalid

doc

Makedoonia ja hellenism. Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus

pärilikuks. Rooma vabariik (510-30 eKr) Vabariigi ajal oli suur roll senatil. Kodusõjas (31-30 eKr) vallutas Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Kodusõja tulemusena vallutati viimase hellenistlik suurriik Egiptus ja pärast Caesari surma kehtestus Octavianuse ülemvõim. Rooma keisririik (27eKr-284pKr) Esimeseks keisriks oli Augustus. Keisrivõim anti edasi pärimuse teel. Pärast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon. 4) Milline oli Rooma linna sünnilugu ja riigiks kujunemise lugu? Millised rahvad ja kultuurid ning mis moodi on Roomat mõjutanud kõige enam peale kreeklaste? 21. aprillil 753. aastal eKr asutati rooma linn kaksikvendade Romuluse ja Remuse poolt. Romulus tappis Remuse. Romulus oli Roomas esimene kuningas. Tiberi jõe alamjooksul küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linnriigi.

Ajalugu

docx

Kontrolltöö üldajaloost Makedoonia ja hellenism-Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus

kuningavõim muutus pärilikuks. Rooma vabariik (510-30 eKr) Vabariigi ajal oli suur roll senatil. Kodusõjas (31-30 eKr) vallutas Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Kodusõja tulemusena vallutati viimase hellenistlik suurriik Egiptus ja pärast Caesari surma kehtestus Octavianuse ülemvõim. Rooma keisririik (27eKr-284pKr) Esimeseks keisriks oli Augustus. Keisrivõim anti edasi pärimuse teel. Pärast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon. 4) Milline oli Rooma linna sünnilugu ja riigiks kujunemise lugu? Millised rahvad ja kultuurid ning mis moodi on Roomat mõjutanud kõige enam peale kreeklaste? 21. aprillil 753. aastal eKr asutati rooma linn kaksikvendade Romuluse ja Remuse poolt. Romulus tappis Remuse. Romulus oli Roomas esimene kuningas. Tiberi jõe alamjooksul küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linnriigi.

Ajalugu

docx

Vana Aeg - Ajaloo Kontrolltöö

Lihtrahval sõnaõigus Perioigid tegelesid käsitöö ja kauplemisega Aristokraatial puudusid eesõigused Kodanikuõigused puudusid 10% Rahvakoosolekul loositi - tähtsad ametnikud Naabermaakonna elanikud muudeti orjadeks 5. Milline seos valitses muistse Kreeka ja Rooma kultuuriide vahel? Roomlased võtsid palju Kreeklastelt üle ja kohandasid endale sobivaks (Teater, usk, arhitektuur, kirjandus) 6. Kirjelda kreeka teatri välisilmet, etendusi Etendused toimusid amfiteatris, vabas õhus, päevavalgel. Etendused toimusid teatri keskel asuval platsi orkestral, mille tausta moodustasid puust dekoratsioonid ehk skenee. Näitlejad olid mehed, kandsid maske ja jalas koturne

Ajalugu

docx

Vana-Rooma

1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

Eesti ajalugu

docx

VANA-ROOMA ülevaade

1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 – 509  Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr  6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 – 265  Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus.  4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia.  265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

Vanaaeg

docx

Vana-Rooma

II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

11.klassi ajalugu

pdf

Antiik-Rooma konspekt

II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma

Ajalugu

docx

Ajalugu | Üldiselt (mõiste,periodiseerimine, allikad), Esimesed tsivilisatsioonid, Vana-Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476. a.15. sajandi lõpp. o UUSAEG 16. sajandi lõpust kaasajani. · Ajalooallikad o Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude

Ajalugu

Rohkem sarnaseid