üritasid esseerid mässu tõsta, kuid suruti maha-->esseride juhid lasti maha, vangilaagrisse-- >kehtestati üheparteisüsteem Bresti rahu: Brest-Litovski kindluslinnas – rahuläbirääkimised Sm-ga, sakslaste tingimused rängad, Vm pidi loovutama Ukraina ja Poola, enamlased ootasid, et Sm-l puhkeks komrevolutsioon 17. veebr 1918 – alustasid sakslased uuesti sõjategevust, hõivates kiirelt Balti riigid ja enamuse Ukrainast 3. märts 1918 – Bresti rahu, nõustuti kõikide Sm tingimustega, loovutati maa-ala, kus elas ligi ¼ rahvastikust, asus ¼ tööstusest ja 1/3 põllumaast, Lenin kinnitas, et ajutine leping 10. Kodusõda Venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine Uute riikide teke Kesk- ja Ida-Euroopas: 6. dets 1917 – Soome iseseisvus 16. veebr 1918 – Leedu iseseisvus 24. veebr 1918 – Eesti iseseisvus, Eesti ja Leedu iseseisvust algul ei tunnistatud, sattuti Saksa
Vabadussõda on ainuke sõda, mida Eesti on pidanud. Vabadussõda oli koalitsioonisõda. Vabadussõda on osa Vene kodusõjast. Samamoodi käis Eestis kodusõda. 3.11 puhkes Saksamaal revolutsioon ning 11.11 sõlmiti Compiegne'i vaherahu, mis lõpetas Maailmasõja. Vaherahu tingimuste järgselt pidid Saksa väed Eestist taanduma, tegevust alustab uuesti ajutine valitsus. Punaarmee lootis maailmarevolutsiooni, seega loodeti Saksamaale tungida ning revolutsioon läbi viia. Annuleeriti Bresti rahuleping. 19.11 anti võim ajutisele valitsusele üle. Võeti vastu otsus sõdida Nõuk Venemaa vastu. Olukord sõjaks oli ebasoodus, ainus relvastatud jõud oli Kaitseliit. Toimus vabatahtlik mobilisatsioon, mis kukkus läbi. Punaarmee üritas esimest korda Narvat vallutada 22.11. Ametlikuks alguseks loetakse 28.11, mil tungiti Narva ja vallutati. 1/3 Punaarmeest mood Eesti punased. Narvas kuulutati välja ETK (Eesti Töörahva Kommuun). Olukord oli kriitiline. Suure osa
Maapäev esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. · Taheti taastada eesti keel. · Taheti luua rahvusväeosad. · Kohalike omvalitsuste valimine. Enamlaste poliitika Valimised olid ebademokraatlikud, valida sai ainult töörahvas. Kui Eesti Asutava Kogu valimistel selgus, et enamlased ei võida siis kärbiti kodanikuõigusi: · Keelustati poliitilised koosolekud · Suleti ajalehed · Arreteeriti rahvuslasi. 1918 Eestis Peale Bresti rahu algab okupatsioonipoliitika sakslaste poolt. · Ametnikud asendati · Eesti iseseisvust ja Ajutist Valitsust ei tunnustatud. · Poliitilised koosolekud keelustati. · Ajakirjanduses tsensuur · Laiali saadeti rahvusväeosad. · Vangistati ja tapeti eestimeelseid poliitikuid. · Asjaajamis- ja õppekeeleks sai saksa keel. Majandus · Riigist veeti kaupu välja · Kaupade hinnad tõusid · Tekkis toidupuudus. Vastasseis · 24
Saksamaale tehti tingimusi: 1. Saks. Kaotas kõik meretagused valdused ning umbes üheksandiku euroopa aladest, 2.sõjavägi vähendati kuni 100000 meheni 3.saksamaa pidi maksma reparatsioone. 4. Ei tohtinud olla tanke ega lennukeid, sõja laevastikku pidi vähendama. PILET 8 Vene revolutsioonid Verine pühapäev, 17. oktoobri manifest, Eesti 1905. aasta revolutsioon, mõjud Eestile, I maailmasõda ja Eesti, Nikolai II, Ajutine valitsus, Lenin ja kommunism, Bresti rahu Õpik: Eesti ajalugu II ptk 25-27, õp lk 7-25, Atlas lk 15, XX sajandi ajalugu I ptk 5 lk 41-48 Verine pühapäev- 9.01.1905 mil Peterburis tulistati võimude käsul rahumeelset rongkäiku 17. oktoobri manifest- Sunniti et Nikolai II alla kirjutaks. Lubati demokraatlike vabadusi, parlamenti, teeb agraarühiskonna, valimisõigus. Lubas lühiajaliselt, tundus et kòik on OK. Paari kuu pärast asjad pingelised, aasta lõpus hakkas piirama. See andis: inimesed said
Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühis...
*allveelaevade sõjategevus, takistamaks Inglismaa varustamist >1917 peamis jõud läänerindele *Saksamaa lootis Venemaa kokkuvarisemisele *oktoobris ründab edukalt Itaaliat, alles Inglise-Prantsus kiiruga saadetud väed suudavad edasitungi peatada *6. aprill kuulutasid Ühendriigid Saksamaale sõja >1918 Wilson teeb rahu ettepaneku, Saksamaa lükkab tagasi *3. märts Bresti rahu: Venemaa väljub sõjast (novembris rahu tühistatakse) =>Venemaa pidi tunnustama Poola, Gruusia, Ukraina ja Balti riikide iseseisvust + kahjutasu *21. märts Saksamaa pealetund Somme'i all-alguses edukas, hiljem sõjavägi räsitud, Hispaania gripp=>ebaedu *liitlasväed saavutavad Saksa vägede kokkuvarisemise (29. sept ettepanek alustada rahuläbirääkimisi) =>Saksamaa liitlaste väljumine sõjast (Bulgaaria, Türgi, Austria-Ungari
vaherahu. Sakslased nõudsid selle tagajärjel Poola ja Ukraina eraldumist Venemaast. Enamlased venitasid läbirääkimistega, kuni hakkab Saksamaal kommunistlik revolutsioon. Sakslased aga kaotasid kannatuse ning alustasid 1918 veebruaris uuesti sõjategevust. Nad liikusid kiiresti edasi, vallutades Balti riigid ning suurema osa Ukrainast. Seejärel aga enamlased andsid alla ja nõustusid Saksamaa tingimustega ning 3. 03. 1918 sõlmiti Bresti vaherahu, millega läks sakslastele maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstustest ning ligi kolmandik põllumajanduslikust maast. Lenin kinnitas enamlaste juhtidele, et tegemist on ajutise lepinguga, mille Venemaa esimesel võimalusel tühistab. Venemaa väljumine sõjast oli aga raskeks hoobiks Inglismaale ja Prantsusmaale. Tagajärjed hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavatuid 20 miljonit. Sõda neelas terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunud
Saksamaa rahutingimused olid riiga rasked, Venemaa ei nõustunid (*1918.02.18 Saksa vägede pealetung idarindel) Eesti iseseisvus saabus hetkel, kui kahe võõra riigi vahel tekkis „tühik“ mida eestlased osavalt ära kasutasid ja panid võimu oma maal maksma. 23 veb 1918 loeti iseseisvus avalikult ette Pärnu „Endla“ teatris. Tallinnas läks võim eestlaste kätte 24 veb 1918, kuulutati välja iseseisev EV 1918 AV-peaminister K.Päts 3.märts 1918 Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel Bresti rahuleping. Saksa okupatsioon Eesti oli Saksamaa poolt okupeeritud veb lõp-märtsi algusest 1918 Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust ega Eesti vabariigi võimuorganeid. 3) Eesti iseseisvumise eeldused Eeldused Eesti iseseisvumiseks kujunesid 19. saj lõpul 20 saj. algul 1)Kultuursed eeldused: *aktiivne seltsitegevus *rahvusliku haritlaskonnakujunemine *ühtse eesti kirjakeele levik (raamatud-ajakirjade levik) *rahvuslike ürituste korraldamine (laulupeod, vanavara kogunemine)
Keeruline olukord Venemaal Kadunud sugupõlv: sõjast tulnud mehed ei suutnud edasi elada normaalse eluga. 9. INIMSUSEVASTASED KURITEOD Okupatsioon ja vägivald. (lk 52) 10. MAAILMASÕJA LÕPP IMPEERIUMITE LAGUNEMINE 1918.a. novembris puhkes Saksamaal revolutsioon. Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks. 11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne`ivaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Bresti rahu: (58) sakslastele loovutati sakslaste maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, 11. VERSSAILESI RAHULEPING JA I MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED Esimese maailmasõja lõppedes 1918 aastal tuli Pariisis kokku rahukonverents. See kestis 1920nda aastani. Tähtsamateks osalejateks konverentsil olid Suurbritannia, keda esindas David Llyod George. Prantsusmaa, keda esindas G.B. Clemenceau ja USA, keda esindas W.Wilson
meeleolud) tõusis väikeriikide rahvuslik meelsus majanduse range kontrolliga kaasnes riigirolli suurenemine USA majanduslik kasu, andis Antante’i poolele laene Sõja lõpp Idarindel 1917. a toimunud veebruari revulutsiooniga kukutati tsaarivõim, sõjavastaste meeleolude kasv, deserteerimine rindelt(joosti minema?) 1917.a uue sakslaste pealetungiga, vallutati Põhja-Läti ja Eesti saared, sõlmiti Bresti vaherahu 1918.a Saksamaa katkestas vaherahu , uue pealetungiga vallutati Eesti ja Lääne-Venemaa alad 3.märts 1918. a Bresti separaatrahu, millega lõppes sõda Idarindel Sõja lõpp Läänerindel 1917. a astus sõta USA keskrrigid suurte pealetungidega edu ei saavutanud 1918.a toimus Saksamaal novembrirevulutsioon, millega kukutati võimult kei30ser ning kuulutati välja vabariik
Algab Nõukogude Võimu periood. 15. november 1917 Eesti Maapäev kuulutab end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis 6. detsember 1917 Soome iseseisvumine 1918 1920 Kodusõda Venemaal 16. veebruar 1918 Leedu iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruar 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine 3. märts 1918 Narva hõivamisega okupeerivad Saksa väed kogu Eesti. Okupatsioon kestab 9 kuud. 3. märts 1918 Bresti rahu Venemaa ja Keskriikide vahel. Venemaa separaatrahu. märtsnov. 1918 Saksa okupatsioon Eestis 11. november 1918 Compiegne`i vaherahu Antandi ja Saksamaa vahel 11. november 1918 Ajutine Valitsus tuli taas kokku pärast 9 kuust Saksa okupatsiooniperioodi 18. november 1918 Läti Vabariigi väljakuulutamine 28. november 1918 Eesti Vabadussõda algab Punaarmee rünnakuga Narvale. Kestis 402 päeva 1919 1920 Pariisi rahukonverents 6
Keskriikidega. Seetõttu venitasid enamlased kõigiti alanud rahuläbirääkimistega. Keskriikidel õnnestu siiski rahu sõlmida nende poolt purustatud Rumeenia ja end iseseisvaks kuulutanud Ukrainaga. · Veebruaris 1918 alustas Saksamaa Idarindel suurt pealetungi ja sakslased hõivasid Eesti, Põhja- Läti, Valgevene ja Ukraina. 3. märtsil 1918 oli Lenini valitsus sunnitud sõlmima Bresti rahu, millega Venemaa loobus kõigist kaotatud aladest ning lisaks Taga-Kaukaasiast. Saksa väed maabusid ka Soomes, aidates seal punaste ja valgete vahel puhkenud kodusõjas valged võidule. Pealinn viidi Petrogradist Moskvasse. Novembris 1918 Saksamaal alanud revolutsioon andis Nõukogude Venemaale ajendi rahuleping tühistada · 1918-20 toimus Kodusõda · 1920
ametisse astus Ajutine Valitsus eesotsas Konstantin Pätsiga ja Pika Hermanni torni hõisati sini-must-valge lipp iseseisvust jätkus üheks päevaks 25. veebuar jõudsid linna võõrad väed, algas Keiserliku Saksamaa okupatsioon. Saksa okupatsioon kommunistid tegid üksikuid katseid Saksa vägedele vastu hakata, kuid said raskelt lüüa 3. märtsil jõudsid sakslased Narva, samal päeval sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa Bresti rahu, milega anti Eesti ametlikult Saksamaa vägede kontrolli alla. Sakslased said Eesti enamlastelt, kuid mitte eestlastelt. Eesti otsis abi läänest, EV-d toetasid Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Eestis ja Lätis näis Saksamaa ülemõim olevat kõigutamatu - Eesti diviis saadeti laiali, Päts pandi vangi, Vilms lasti Soomes maha, AV ja Omakaitse läksid põranda alla. Eesti sai laostavad kohustused nälja piirile jõudnud Saksamaa toetamiseks
kõigile Eestimaa rahvastele" avalikustati 23.veb. Pärnus. 24.veb. tehti seda ka Tallinnas ning kuulutati Eesti demokraatlik vabariik, moodustati Eesti Ajutine Valitsus (K.Päts). Sel ajal asusid enamlaste laevakaravan ja sakslaste eelsalgad Tallinnas. Mandril said võimu rahvusväeosad ja vabatahtlikest Omakaitse (heisati sinimustvalged lipud) kokkupõrkeid oli vene sõduritega. 25.veb. asendati Eesti lipud Saksa Keisririigi omadega Lenini valitsus anus rahu : märtsi algul sõlmiti Bresti rahu (Venemaa loobus läänevaldustest, hiljem loovutas ka Eesti- ja Liivimaa). Saksa okupatsioon : (veb-nov 1918) 3.märts : omavalitsustasustustes ots baltisakslastele, eesti seltsid ja erakonnad keelati, rahvusväeosad ja Omakaitse saadeti laiali, enamluses kahtlustatud lasti maha või arreteeriti, juhid nt. Päts saadeti Ida-Preisimaale vangi. Venemaale põgenes ka Laidoner. Keeleks sai saksa keel, mõisad ja muu omand tagastati omanikele,
sotsialistlikud parteid). Nõukogu teatas, et toetab AV-d seni, kuni täidetakse TSSN nõudmisi. p) Rahvakomissaride Nõukogu - oli NSV Liidu ja NSV Liitu kuulunud liiduvabariikide valitsusorgan kuni 1946. aastani. q) Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon - võitluseks kontrevolutsiooni, spekulatsiooni ja sabotaažiga. Loodi 20. detsembril 1917. Sellest sai riigi tähtsaim luure-, sunni- ja punaterrori elluviimise organisatsioon. r) Bresti rahuleping – rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis (nüüd Brest, Valgevene) Venemaa ja Keskriikide vahel, Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta. See leping andis ka bolševikele võimaluse Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola isesisevuse kinnitamiseks. Isikud George Clemenceau - oli prantsuse riigimees, arst ja ajakirjanik. Ta oli peaminister Prantsusmaal 1906-1909 ja 1917-1920. Peaaegu viimase aasta I maailmasõjas juhtis ta Prantsusmaad.
6) baltisakslaste kava luua vaid keisri isiku kaudu Saksamaaga seotud Balti Hertsogiriik - Berliinis ei toetatud, kuid novembris keiser siiski allkirjastas selle, kuid Sxm-l puhkes revolutsioon ja kava ei saanudki teostada VABADUSSÕDA 28.november 1918 - 2.veebruar 1920 I Poliitiline eelugu. Novembris 1918 puhkes Saksamaal revolutsioon, mille tulemusel kukutati keiser Wilhelm II võimult ja kuulutati välja vabariik. Nõukogude Venemaa tühistas Saksa keisririigiga sõlmitud Bresti rahu ja alustas sõjategevust, et taastada Venemaa endises suuruses ning toetada revi Saksamaal. Punaarmee põhijõud olid suunatud Leedu ja Poola vastu, et sealt kaudu jõuda Saksamaale. II Vabadussõja algus. Eesti suunal koondas Punaarmee oma väed Narva jõe taha. Esimesed sissetungikatsed löödi tagasi veel siia jäänud saksa vägede poolt. 28.novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt
frikas, Aasias ja Okeaanias 1917 Usa astub sõtta Veebruari revolutsioon Saksamaa vallutas Riia, Saarema, Muhumaa, Hiiuma Oktoobri pööre Venemaal 1918 Caporetto lahing Saksamaa okupeeris Baltikumi ja suurema osa Ukrainast Wilsoni 14 punkti - USA rahukava Bresti rahu - NSV astus sõjast välja Märtsist juulini toimub neli suurt sakslaste pealetungi II Marne'i lahing Amiensi lahing September kuni november Saksamaa liitlased astuvad sõjast välja 11. november Compiegne'i vaherahu - sõjategevus saab läbi. Sõja lõpp ja tulemused Pariisi rahukonverents 1919 - 1920 Konverentsi eesmärgiks oli sõja ametlik lõpetamine, rahulepingute koostamine ja allkirjastamine.
Tagalas: Naine tuleb ühiskonnaellu ->tehastesse tööle, tootsid sõjajubinaid jm Eluolu: Kadunud sugupõlv Rüütellikkus kadus 1918 USA tulek sõtta Aprill ’17 kuulutas Am saksale sõja juriidiliselt Veebruar ’18 sakslased ründasid Saaremaad 24.veebr kuulutasid eestlased välja Eesti, sakslasi see ei huvitanud 25. Sakslased eestis sees, SAKSA OKUPATSIOON 3.märts lõpeb idarinne ära Bresti rahuga saksa viib kõik jõud läänerindele märtsi lõpus ootavad ingl ja pr ameeriklasi, kuid saksa juba hakkab sõdima algul läks saksal hästi, jõuti 60km kaugusele Pariisist üleeuroopaline gripipuhang (Hispaania gripp) juuli ’18 Antante’i meeletud tankirünnakud – võideti suvel jõudsid am Antante’ile appi – am hakkab ka tankidega tegelema sakslaste võitlusvaim murtud
Kasutades soodsat momenti, kuulutas Päästekomitee välja Eesti iseseisvuse, loeti etteIseseisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus (peaministriks K.Päts) ning alustati võimu ülevõtmist maal. Miks ja milliste sündmustega algas Eesti Vabadussõda Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, kui Punaarmee ründas Narvat. Saksamaa kapituleerus 11. nov 1918 jaVenemaa tühistas Bresti rahulepingu. Punaarmeel oli eesmärk taastada oma mõjuvõim Eestis ning liita Eesti taas Venemaa külge. Sõjaväed viidi aladelt välja. Seejärel Punaarmee (Vacietis, Eesti punased väeosad) koondusid Narva jõe taha. Punaarmee pealetung 28nov 1918- vallutas Narva. Punaarmee ründas Eestis 2suunas: 1) Narvast Tallinna poole, jõudsid Tapale 2) Pihkvast Tartu peale, suundusid osa Kesk-Eestisse Kehtestati Eesti Töörahva Kommuuni valitsus (J. Anvelt) Arestid, tapmised
Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse-
lõpuaktusel,,,,17.september 1939:.............me võitleme vaenlase territtooriumil,,,,selleks ,...olge valmis. Bolsevistlik Nõukogude Liit · Nõukogude Liidu eesmärgiks oli algusest peale maailma vallutamine. Lenin oli kirjutanud: Ühes riigis võidu saavutanud sotsialism ei välista veel kõiki sõdu. Vastupidi, ta eeldab neid. Lenin oli juba 1914. aastal vastu võtnud programmi Euroopa Ühendriikide loomisest teise imperialistliku sõja tulemusel. Bresti rahu kommenteeris Kominterni esimees Grigori Zinoviev : Kui Venemaa sõlmib rahu, jääb see rahu ainult vaherahuks. Sotsialistlik revolutsioon võidab Venemaal vaid siis, kui teda ümbritsevad sotsialistlikud sõsarvabariigid. Rahu, mis on sõlmitud imperialistliku Saksamaaga, on ajutine. See annab aega hingetõmbeks, mille järel puhkeb jälle sõda! Tõeline ettevalmistumine Teiseks maailmasõjaks algas Stalini võimuletulekul. 1927
Peale Oktoobripööret oli juba kõigil selge, et peab iseseisvust taotlema. Miks bolsevike võimuletulek kõik lootused lõpetas? Hea aeg lahku lüüa, kuna bolsevikud ei tunnustanud oma programmis rahvuslust, tegelevad oma uue riigi ülesehitamisega. II bolsevike samm muutus nad veel vastuvõetamatuteks: läksid OMANDI kallale. Tähendas tootmisvahendite riigistamist. Rahudekreet oli bolsevike esimene välispoliitiline samm. Ainult Saksamaa tegi sellest välja Bresti vaherahu detsembris 1917. Inglismaa ja Prantsusmaa ignoreerisid.
· riigi roll majanduses- · inimeste väärtushinnangud- · naiste roll- Kuidas puudutas sõda tsiviilisikuid (too näiteid)? Veebruarirevolutsioon Venemaal (põhjused ja tulemused) Oktoobripööre Venemaal (põhjused ja tulemused) Kodusõda Venemaal (tagajärjed, punaste võidu põhjused) Kodusõda Venemaal (põhjused, valgete kaotuse põhjused) Selgita mõisted: Bresti rahu, reparatsioonid, kaevikusõda, positsioonisõda, enamlased, Versailles´i rahulepingud, Rahvasteliit Miks kujunes Esimese maailmasõja rinnetel välja positsioonisõda? Kirjuta punktiirile, millised uued riigid astusid maailmasõtta 1915. aasta jooksul! Antant Keskriigid Kas 1917. aasta lõpuks oli Esimeses maailmasõjas ilmnenud selge ülekaal Antandi või Keskriikide
Oma mõju hakkasid avaldama Venemaal toimuvad revolutsioonid. Venemaa- poolne rindejoon hakkab lagunema, sest sõdurid hakkasid deserteeruma. Oli sõjatüdimus. Alguses valitses tsaar, siis tuli ajutine valitsus ja sügiseks olid võimul enamlased. 1918: Venemaal algas kodusõda seoses enamlaste võimuletulekuga. Nõukogude Venemaa valitsus otsustas, et kõige õigem oleks sõlmida Saksamaaga rahu. Tegu oli separaatrahuga, sest Venemaa sõlmis selle liitlastega konsulteerimata. Märts 1918 Bresti rahu. Venemaa lubas Saksamaal hõivata väga laialdased terrirooriumid Poola, Ukraina, Eesti, Läti, lõunas alad kuni Doni jõeni. Eesti ajaloos on see Saksa okupatsioon, mitte Bresti rahu. Saksamaa saavutas selle, et idarinne lakkas eksisteerimast ja nii said nad pühendada kogu tähelepanu läänerindele. Ka said nad väeosasid idast läände viia. Õp: (näitab kõlaritele). Miks see siin maas peab olema? Mikk: See on meie hüper-super kosmomasin, millega me siin ringi lendame.
(6apr.) Saksamaale kuulutasid sõja L-Ameerika riigid. Rahulolematused Prantsuse sõjaväes. Yoimub ka teine suur tankirünnak. Vene kodanlus tahtis ka peale veebruarirevolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirev. Läbi oin võimule tulnud NSV valitsus, mis tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageeritud. 3.märts- NSV sõlmis saksamaaga Bresti rahu e. Separaatrahu- liitlastest eraldi seisev rahu.(saksamaale soodne poliitiline sündmus) 25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin 28.nov 1917- maanõukogud otsus: venemaa pole enam demokraatlik ja tuleb sellest lahti lüüa. Venemaal bolševike võim. 24. veebr.- iseseisev Eesti vabariik. Bolševikud läinud, Sakslased tulid järgmisel päeval peale- algas saksa okupatsioon.
19. veebruaril moodustas Maapäeva Vanematekogu erakorraliste volitustega Päästekomitee: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik ülesandeks Eesti iseseisvusmanifesti väljakuulutamine. Esimest korda 23. veebruaril Pärnus Endla teatri rõdult, 24.veebr. 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas, Ajutise Valitsuse moodustamine eesotsas Konstantin Päts Eesti Vabariigi sünnipäev. - 25.veebr.- (3.märts Bresti rahu) - 11.nov. 1918 saksa okupatsioon. K. Päts arreteeriti ning Ajutine Valitsus läks põranda alla. Eestis valitses terrorireziim. Sakslased üritasid rajada baltisakslaste poolt valitsetavat Balti hertsogiriiki. Need plaanid nurjusid tänu Saksamaal puhkenud revolutsioonile ja Saksamaa lüüasaamisele Esimeses maailmasõjas. Saksa väed lahkusid Eestist ning võim läks taas Eesti Ajutisele Valitsusele (november 1918)
süvenemise tulemusena. Ajutine Valitsus - Venemaal pärast veebruarirevolutsiooni 1917. aastal moodustatud Venemaa Demokraatliku Vabariigi koalitsioonivalitsus. Oktoobrirevolutsioon - 1917 toimunud revolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolsevike võimu kehtestamise kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hilisem Nõukogude Liit. Bresti rahu - rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta. Nõukogude Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga tunnistama Soome, Eesti, Läti, Ukraina, Leedu ja Poola iseseisvumist. Compiegne vaherahu - Weimari vabariik - Weimari vabariigiks nimetatakse Saksa Riiki perioodil alates 1919. kuni 1933. aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari
Liiduga... Kommunistlik Nõukogude Liit Stalin ja Hrustsov, 1936 ÜK(b)P poolt juhitud Nõukogude Liidu eesmärgiks oli peale Venemaal teostatud revolutsiooni maailma vallutamine ning sotsialistliku/kommunistliku maailmakorra kehtestamine. Lenin oli kirjutanud: Ühes riigis võidu saavutanud sotsialism ei välista veel kõiki sõdu. Vastupidi, ta eeldab neid. Lenin oli juba 1914. aastal vastu võtnud programmi Euroopa Ühendriikide loomisest teise imperialistliku sõja tulemusel. Bresti rahu kommenteeris Kominterni esimees Grigori Zinovjev: Kui Venemaa sõlmib rahu, jääb see rahu ainult vaherahuks. Sotsialistlik revolutsioon võidab Venemaal vaid siis, kui teda ümbritsevad sotsialistlikud sõsarvabariigid. Rahu, mis on sõlmitud imperialistliku Saksamaaga, on ajutine. See annab aega hingetõmbeks, mille järel puhkeb jälle sõda! Tõeline ettevalmistumine Teiseks maailmasõjaks algas pärast Stalini ainuvõimu kindlustamist. 1927
Põgenema pääsenud Ajutise Valitsuse juht Kerenski üritas koos Krasnoviga bolsevikke kukutada, ent ebaõnnestunult. Lõunas asusid kasakad toetama Ajutist Valitsust. Endised tsaariarmee ohvitserid hakkasid värbama vabatahtlikke. Bolsevikud vallutasid aga jaanuaris 1918 Kiievi, veebruaris Rostovi ning tegid märtsis sakslastega rahu. Esialgu tundus, et bolsevikud ongi võitnud (Kaledin lasi end maha, olles kaotuses kindel, Kornilov sai aprillis surma), ent Antanti sekkumine ja Bresti rahu ebapopulaarsus enamuse mittebolsevike seas võimaldasid uute kampaaniate alustamist. Kaukaasias võeti võim bolsevistlikult Bakuu kommuunilt (26 komissari lasti hiljem maha). Teine tagasilöök tabas bolsevikke seoses Tsehhoslovakkia Leegioniga, mis oli moodustatud sõja ajal peamiselt tsehhidest, kes soovisid oma maad Austria-Ungari keisririigist iseseisvaks muuta. Tsehhoslovakkia Leegioni eesmärk oli seega sõja jätkumine kuni Austria-Ungari ja Saksamaa lüüasaamiseni
vangistamises ebausu küüsi Rousseau- nõudis “inimese õiguste” tunnustamist innukamalt kui enamik filosoofidest. Montesquieu- riigiteooria kõige olulisem autor. Riigis peab olema võimude lahusus. Seadusi annab välja parlament, täidesaatva võimu juht on kuningas, kolmanda võimuna peab eksisteerima kohtuvõim. Pilet 5 1. Eesti 20. sajandi algul 24. veebruar 1918. loodi Eesti Vabariik 3. märts 1918 Eesti läks Saksa riigi koosseisu, Bresti rahu. 28. nov 1918 Vabadussõda 11. nov 1918 lõppes Saksa okupatsioon 2. veebr 1920 Tartu rahuleping 1919 suvel toimusid asutava kogu valimised ning asutav kogu hakkab ette valmistama Eesti Vabariigi põhiseadust. 1919 võeti vastu ka maareform 1920 võeti vastu põhiseadus, millega Eesti Vabariik kuulutati parlamentaarseks Vabariigiks. Loodi parlament e. riigivanem pidi täitma ka presidendi üleasandeid. See oli küll demokraatlik samm, kuid sellega ei kaasnenud Eesti poliitilist stabiilsust
· 1918.aasta kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed esseerid valitsusest välja. Esseeride juhid lasti maha või saadeti vangilaagritesse. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. Bresti rahu · Rahuläbirääkimied toimusid Brest-Litovski kindluslinnas. Sakslaste esitatud tingimused olid rängad, muu hulgas nägid need ette Poola ja Ukraina eraldamise Venemaast. · 17.veebruaril 1918 alustasid saksalased uuesti sõjategevust. · 3.märtsil 1918 sõlmitud Bresti rahuga loovutati sakslastele maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstusest ning kolmandik põllumajanduslikust maast. Tegemist oli ajutise lepinguga. · Venemaa väljumine sõjast oli raskeks hoobiks Inglismaale ja Prantsusmaale. Saksamaa oli oma käed idas vabastanud ning võis nüüd kõik jõud koondada läände sõja lõpetamiseks õhe otsustava rünnakuga Kodusõda Venemaal. (ptk.10) Uute riikide teke Kesk-ja Ida-Euroopas
Ametisse astus Ajutine Valitsus, eesotsas Konstantin Pätsiga ja Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp. 25. veebruaril jõudsid võõrad väed Tallinna kesklinna, keda võttis rõõmuhõisetega vastu väikesearvuline mõjukas osa elanikkonnast baltisakslased. Algas keiserliku Saksamaa okupatsioon. Saksa okupatsioon Kommunistid tegid üksikuid katseid Saksa vägedele vastu hakata, kuid said raskelt lüüa. 3. märts Saksamaa ja Nõukogude Venemaa sõlmisid Bresti rahu, millega Eesti anti ametlikult Saksamaa vägede kontrolli alla. Sakslased olid ametlikult Eesti kätte saanud enamlastelt, kuid mitte eestlastelt. Mingist Eesti Vabariigist sakslased ei soovinud isegi mitte kuulda. Kuna Antandile oli kasulik kõik, mis Saksamaad kuidagi häirida võis, tunnustasid Eesti Vabariiki de facto nii Inglismaa, kui ka Prantsusmaa ja Itaalia. Asjaajamine viidi üle saksa keelele, saksakeelseks muudeti ka Tartu Ülikool ja gümnaasiumid.
Ukrainas jätkasid saksa väed edasiliikumist kogu 1918 suve jooksul, mai lõpus-juuni alguses jõuti Doni jõeni välja. Skoropadski sai saksameelse valitsuse etteotsa. Enamlased, nähes saksa vägede edasitungi, pöördusid tagasi rahuläbirääkimiste juurde. Sakslased lasid veidi omas mahlas praadida. Adolf Joffe eriti ei kaubelnud enam millegi üle, 3.märtsil 1918 Adolf Joffe Vm nimel kirjutas alla separaatrahule keskriikidega- Bresti rahule. Bresti rahulepingu kohaselt pidi Vm loovutama Sm-le kõik sõja käigus Sm kontrolli alla läinud endised Vene impeeriumi läänealad- Poola, Leedu, Balti kubermangud, suure osa Valgevenest. Pindalalt polnud väga suur, aga seal oli varem paiknenud 33% Vm tööstuspotentsiaalist. Oli selles mõttes suur kaotus. Keskriikidest Türgi sai tagasi ilmasõja ajal Vene vägede poolt vallutatud kindluslinnad- Batumi, Ardagan, Karsk. Sm-le kohustus Nõuk Vm maksma kontributsiooni 6 miljardit kuldrubla,
1917 a märtsis (vana kalendri järgi veebruaris)- Veebruarirevolutsioon. Saksamaa toetas enamalaste kildkonda. Lenin tuligi 1917 aasta novembris riigipöördega võimule (vana kalendri järgi oktoobris)- Oktoobrirevolutsioon. Nov lõpus 1917 sõlmiti Idarindel vaherahu. Separaatrahu Brestis: Saksamaa alustas Idarindel suurpealetungi, millega hõivati Eesti, Põhja-Läti, Valgevene ja Ukraina. Seejärel oli Lenini valitsus sunnitud 3. märtsil 1918 sõlmima Bresti rahu. Läänerinne: Kolmikliidu kapituleerumine: Aprillis 1917 astus lõpuks sõtta ka USA, Keskriigid tegid veel viimaseid samme enne jõuvahekordade muutumist. Võeti ette suured pealetungid läänerindel. Augustis- septembris hakkas peale Antandi vastupealetung marssal Foch`i juhtimisel. Kaotusi tabas Keskriike ka teistel rinnetel, nii, et nad peagi majanduslike ja sõjaraskuste all kokku vajusid. Novembrirevolutsioon:
Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 17 3.8. Saksa okupatsioon Eestis: Kogu Eesti ala sattus vaatamata eesti rahvuslike jõudude tegevusele veebruari lõpul-märtsi alguses Saksa okupatsiooni alla. Saksamaa Eesti iseseisvuse väljakuulutamist ei tunnustanud. 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel Bresti rahuleping, millega Venemaa astus välja maailmasõjast ning Baltikum jäi Saksa vägede kontrolli alla. Piirkonna edasine saatus pidi otsustatama hiljem. Sakslased kehtestasid okupeeritud Eestis terrorirežiimi ja üritasid rajada baltisakslaste poolt valitsetavat Balti hertsogiriiki (oleks hõlmanud Eesti ja Läti ala). Plaanid Saksamaale alluvat vasallriiki rajada varisesid kokku tänu
Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 17 3.8. Saksa okupatsioon Eestis: Kogu Eesti ala sattus vaatamata eesti rahvuslike jõudude tegevusele veebruari lõpul-märtsi alguses Saksa okupatsiooni alla. Saksamaa Eesti iseseisvuse väljakuulutamist ei tunnustanud. 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel Bresti rahuleping, millega Venemaa astus välja maailmasõjast ning Baltikum jäi Saksa vägede kontrolli alla. Piirkonna edasine saatus pidi otsustatama hiljem. Sakslased kehtestasid okupeeritud Eestis terrorireziimi ja üritasid rajada baltisakslaste poolt valitsetavat Balti hertsogiriiki (oleks hõlmanud Eesti ja Läti ala). Plaanid Saksamaale alluvat vasallriiki rajada varisesid kokku tänu
Ka Moskva dünastia astub abieluturu kõrvale Euroopas, aga reaalsuseks sai vähe, sest eeldati kas Vm abiellunu astub õigeusku või Vm lahkunud abiellunu saab õigeusku jääda. 1632.-1634. a tehti edutu katse tagasi saada Smolensk. Hoolimata pol vastasseisust, liiguti Leedu Suurvürstiriigi ja Vm vahel suht vabalt. Omavahel olid seotud vaimulikud. Omakorda -.- s olid avatud kontaktidele. Teoreetiliselt õigeusu ja kat kirik ühte süsteemi ühendatud Bresti uniooni (). See unioon tähendas õigeusu vaimulikele mingil ajal oma elus realiseerida seda, nt õppida kat koolis, ülikoolis jms. Leedu õigeusu vaimulikkond kõrgema haridustasemega. Lääne-Eur mõjud jõudsid lõpuks nii ka Moskvasse tänu Leedu Svr-le. Barokk-stiili mõjutused ning elemendid, 17.saj eriti dekoratiivne sibulkupplite stiil (Peeter I ema suguvõsa tellitud). 17.saj sai alguse kukui (oja, mis
Nikolai II kirjutas 3. märtsil alla aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele. Kuid ikka ei täidetud rahva nõudmisi. Üritati kehtestada sõjaline diktatuur, kuid asjatult. Enamlased tõusid esile, eesotsas Vladimir I Leniniga. Oktoobrirevolutsioon 1917. aasta oktoobris algas kommunistide poolt Petrogradis. Selle tulemusel loodi ainuparteiline valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ja kehtestati üheparteisüsteem. 3. märtsil 1918 seoses Bresti rahuga (läbirääkimised Saksamaa ja NSVL vahel) astus Nõukogude Venemaa sõjast välja. 5. Kodusõda Venemaal. Peale revolutsiooni kehtestati diktatuur, mille vastu olid Venemaa valged. 1918. aastal algas kodusõda, mis kestis 1922. aastani, kuhu sekkus ka Antant, et toetada valgeid ja hõivata sadamaid, et need ei läheks sakslaste kätte. Sõja tulemusena hukkus 8-12 miljonit inimest. Tänu Punaarmee tugevnemisele (Lev Trotski) ja sõjakommunismi majanduspoliitika rakendamisele
riigipööre korraldada, tekkis võimu üleminek enamlastele. Ei suudetud diktatuuri ära hoida. 4. Lk 56 5. Ei. Võideti rahva poolehoid lubades rahvale kõike mida nad soovisid. Loomulikult ei täidetud soove, aga poolehpid saavutati. 6. Nad ei hakanud kohe midagi ette võtma. Lubati sõlmida koheselt rahu ja talupoegadele maad. Tänu nendele lubadustele suudeti hoida võimu. Bresti rahu: ei tahetud alla kirjutada, Lenin soovis rohkem maad. Kuid hiljem anti ära, kui sakslased tulid, et kasvõi millegi üle saaks valitseda. Pt 9 ül4 Saksal keelati omada lennuväge ja allveelaevastikku, saksal tuli maksta võitjariikidele reparatsioone Pt 10 1. Valged ja Bolshevikud. 2. Kehtestati karm kord ja kõik ressursid pandi kodusõjale, seetõttu jäädi võimule Venemaal. 3
Rahvusvahelistele suhetele iseloomulikud jooned Euroopas imperialism - suurriikide taotlus laiendada oma territooriumi või mõjusfääri Hiina oli jaotatud erinevate Euroopa riikide vahel mõjusfäärideks Kuninganna Victoria valitseb 64 aastat - Victoria ajastu Rahvuslusele toetuv imperialism meie rahvusele peab siin maailmas kuuluma kindel positsioon rahvuslusele vaimseks toiduks on teadmine, et oma riik on võimas Püüd laiendada enda mõjuvälja maailmas Õigustust leiti Euroopa tsivilisatsiooni ülimuslikkuses vallutus = progress vallutust võeti kui hädaliste aitamist, põhimõte oli et väiksed riigid ise ei ole võimelised suureks saama ja siis nö `aidati' neid Kolooniad ka väikeriikidel enne kui Kongo sai Belgia riigi omaks, oli varem Belgia kuninga ainuvaldus Maailma kontrollib sisuliselt kaheksa riiki Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Ungari, Itaalia, Jaapan, USA mõni rii...
Koos Riiaga langesid Saksa vägede okupatsiooni alla ka Eesti saared. 06.04.1917 - USA astus sõtta, sest kartis, et kui Suurbritannia ja Prantsusmaa kaotavad, siis ei saa ta oma laene tagasi. 2.9 1918 Liitlasvägede ülemjuhatajaks oli F. Foch. Venemaal toimus veebruari revolutsioon ja võimule tuli ajutne valitsus. Oktoobris toimus oktoobri revolutsioon, mille käigus tulid võimule bolsevikud. Bolsevikud hakkasid Saksamaaga rahuläbirääkimis pidama. 03.03.1918 - Bresti Separaat rahu. Vene armeest ei olnud midagi järele jäänud ja saksamaale tuli suureks kasuks ühest rindest vabanemine. 16 2.9.1 LÄÄNE-RINDEL. Sakslaste pealetung ei õnnestunud. Saksamaa liitlased hakkasid sõjast välja astuma. 29.09.1918 - Bulgaaria sõlmis vaherahu Antante'iga. 31.10.1918 - Türgi astus sõjast välja. 03.11.1918 - Ausria-Ungari kapituleerus. Austria-Ungari territooriumile tekkisid iseseisvad riigid. 11.11
jaanuaril andsid enamlased välja kurikuulsa lindpriiuse dekreedi, millega kuulutati kõik baltisakslased väljaspoole seadust ja anti luba kõikidele inimestele kõiki baltisakslasi arreteerida. Tegelikult käivitused ka eesti iseseisvuslaste vastu aktsioonid - u 500 baltisakslast ja u 200 eestlast Tallinnas ühes vanglas arreteeritud. Arreteeritud saadeti edasi Venemaale, u 200 baltisakslast saadeti edasi Siberisse, kust nad pääsesid tagasi alles pärast Bresti rahulepingut. Sama- aegselt lindpriiuse dekreediga pandi seisma ka AK valimised. Ei kavatsetud enam edasipidi kokku kutsuda Eesti AK. Sellises olukorras kujunes iseseisvuslaste jaoks tähtsamaks keskuseks Tallinna eesti haritlaste klubi - jätkas kooskäimist Estonia seltsimajas. Ehkki sealsed otsused langetati Maanõukogu vanematekogu nimel - tegelikult oli otsuste määratlemiseks üsna ebamäärane seltskond
24 veebruaril moodustati Ajutine Valitsus Eesti Panga hoones, peaministriks sai K. Päts ja ette loeti ka Isesvusmanifest. Eesti vabariik oli sündinud. 25veebruaril oli pidupäev kuigi keskpäeval marsisid sisse juba Saksa vöörväed ja okupeerisid Eesti. Sakslaste okupatsioon kestis 3 märtsini kuni oli halvatud kogu Eesti. Samal päeval kirjutati alla Bresti rahulepingule kus Venemaa loobus lääne aladest. Eesti- ja Liivimaa jäid vormiliselt Venemaa võimu alla, ent siia paigutati saksa sõjaväeosad. Saksaokupatsioon kehtestati Saksa sõjaväeline diktatuur, kohalik võim läks jälle baltisakslaste kätte keelustati igasugune poliitiline tegvus, kehtestati tsensuur poliitiliste vastaste vangistamine (N: Päts koonduslaagrisse, Soomes lasti maha J
vaeste ja haigete eest hoolitsemise; 1535. aastal tütarlaste kasvatuse ning koolitusega tegelev ursuliinide ordu; 1540. aastal jesuiitide ordu. Jesuiitide osa vastureformatsioonis. Jesuiitidele toetus ka 1587. aastal Poola kuningaks valitud Sigismund III, alustades Poola-Leedu tagasipööramist katoliku usku. Kui veel 1586. aastal olid Leedu senati kahekümne kolmest liikmest kolmteist protestandid, siis 1632. aastal olid juba kõik kakskümmend viis senaatorit roomakatoliku usku. Bresti kirikuuniooniga (1596) allutati paavstivõimule koguni suur osa kreekakatoliku kirikust Poola alal. Kavatsus rekatoliseerida ka Rootsi ala kukkus siiski läbi. Trento kirikukogu otsused. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas oluliselt kaasa Trento kirikukogu (Tridentinum) (1545–1563, istungjärkudega 1545–1549, 1551–1552 ja 1562–1563). Kuigi kirikukogu leidis aset keisririigi pinnal, andsid seal tooni itaallased –
GB saab lüüa. *21.veeb -18.dets 1916 GER rünnakud Verduni kindlusele. Tinglik GER lüüa saamine. Enneolematult suured kaotused mõlemal poolel. *31.mai ja 1.juuni 1916 Jüüti merelahingud *1.juuli-18.nov 1916 Somme'i lahing. Inglased võtavad kasutusele tankid. Edu ei saavutanud keegi. *6.aprill 1917 USA astub sõtta. *24.okt 1917 GER hävitab Caporetto lahingus ITA väed *3. Märts 1918 Bresti rahu GER ja RUS vahel *21.märts 1918 algas Teine Somme'i lahing. Sakslased saavutasid suurte kaotustega edu. *18. Juuli 1918 Liitlasväed löövad GER Pariisi kaitsel teises Marne'i lahingus tagasi. *8.aug 1918 GER saab Amiensi lahingus hävitavalt lüüa. *3. Nov. 1918 A-U kapituleerus. *Revolutsioon Saksamaal Keiser kukutatakse, kuulutatakse välja vabariik nn Weimari Vabariik *11. Nov. 1918 GER kirjutab alla Compiegne'i vaherahule. 28
Läti Punased kütid, Revolutsioonilised Madrused. Madruste koondsalga eesotsas seisis Pavel Dõbenko (sõjalaevastikuminister). 2-3.03 toimusid kokkupõrked, mida võiks lahinguks nimetada. Sinimägede lahingud. Sõda sai otsa. 3.03 kirjutati alla rahulepingule. Ööl vastu 4.03 tõmbusid enamlased Narva jõe taha. 4. märts 1918 - Eestis tervikuna oli Sa okupatsioon alanud. Kaotus Ve jaoks oli ca 4% territooriumist ja 25% rahvastikust. 33% tööstuspotentsiaalist sõja eel. Bresti rahulepinguga tehti selget vahet alade puhul, mis olid vallutatud enne oktoobripööret ja neil, mis hiljem. Esimeste puhul deklareeris Ve, et loobub oma varasemast suveräniteedist nende üle. Baltimaade sõjaväelise valitsuse alla. Tegemist tsiviilvalitsusega. Sõjaväest sõltumatu. Alfred von Gossler Baltimaade riigikomissar. Sai korraldused otse Berliinist. Teise osa territooriumid jí vormiliselt edasi Ve suveräniteedi alla, kuid nendelt aladelt tuli välja viia kõik Ve
võim, Lenin; sakslased finantseerisid) Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi Enamlaste riigipööre ehk obtoobrirevolutsioon Edaspidi kehtestasid enamlased ainuvõimu 3. märts 1918 Bresti separaatrahu (ajutine leping) Sakslastele loovutati maa-alam kus elas ¼ venelastest (VM idee, SM nõustus ressursside puudusest) VM tahtis lepingu esimesel soodsal võimalusel tühistada 6. aprill 1917 SM kuulutab USAle sõja 8. jaanuar 1918 USA president Thomas Woodrow Wilson tegi ettepaneku sõlmida rahu, SM keeldus 21. märts 1918 Lahing Somme'is Esialgu oli sakslastele edukas
· Esimene maailmasõda on välispoliitiliseks taustaks. Esimene maailmasõda algas suvi 1914 11.11.1918 · 100 000 meest pandi saksa sõjamundritesse. · Saksamaa on huvitatud Venemaa lagundamisest · 1916 Poola iseseisvus · 1917 tulevad sakslased läänest ja Venelased lähevad sakslaste eest ning nende vahel on INTERREGNUM. · 1917 oktoober (november) toimus oktoobrirevolutsioon. · Nõukogude Vene vabariik · 03.03.1918 Bresti Separaatrahu · Dekreet rahvaste enesemääramise õigusest Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Pärisorjuse kaotamine oli 1816, 1819. Inimesed said omale perekonnanimed. Vald sai suurema otsustusõiguse. Passiseadus vabaliikumine siis saab alles talumees linna. Valla omavalitsust on peetud riikluse kooliks. Talude päriseksostmine loob pärisperemehed. DIKTATUUR SÕJAAJALISEL PERIOODIL I. NSVL= NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKE VABARIIKIDE LIIT 1
enamlaste kätte. II Nõukogude Kongress võttis vastu kaks olulist seadust ehk dekreeti. Esimene oli Rahudekreet kolmeks kuuks tuleb rindel vaherahu, seejärel sõlmitakse õiglane rahu. Teine oli Maadekreet mõisnike suurmaavaldused likvideeritakse ja maa jagatakse talupoegadele. Venemaale oli oluline rahu sõlmida, sest enamlaste võim oli küllaltki ebakindel, kuid selleks pidi sõlmitama rahu. 1918 märtsis sõlmiti Bresti rahu separaatrahu Saksamaaga. Praktiliselt kohe pärast enamlaste võimu kehtestamist puhkes Venemaal kodusõda. Kestis aktiivselt 1918 1920, kuid äärealadel kestis veel kauem. Osapooled olid ühelt poolt punased ehk nõukogude võimu pooldajad ja valged ehk nõukogude võimu vastased. Punased organiseerisid endale relvastatud jõud ning see kandis nime punaarmee. Punaarmee oluliseks loojaks oli Lev Trotski,
rannapatareid Suurupi külas, Viimsi poolsaarel, mererinde telefonikeskjaam 24 kp. ja Aegna ja Naissaare rannapatareid 25. kp. 24. veebruaril jõudsid Saksa keisririigi väeosad Tartusse ja (385. maakaitseväediviisi) lendsalk Pärnusse (8. armee) väeosad 25. veebruaril Viljandisse, Tallinnasse, 26. veebruaril Paidesse ning 4. märtsiks Narva. Bresti rahuleping. Bresti rahu sõlmisid 3. III 1918 Brest-Litovskis Nõukogude Venemaa ja Keskriigid Bresti rahulepingule kirjutati alla 3.märtsil 1918 ja mitte enam varasematel tingimustel, mida Saksamaa oli soovinud, vaid raskendatud kujul. Sakslased tegid selge vahe sisse: need alad, mis olid vallutatud sõjalsielt enne 1918.aastat, pidid minema täiesti Saksamaa kontrolli alla- Kuramaa, Riia linn ja Lääne-Eesti saared. Venemaa lubas loobuda suveräänsetest õigustest nenele aladele. Venemaa kohustus mitte sekkuma nende siseasjadesse. Kogu selle piirkonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
