Maailm enne maailmasoõda

Raudsepp, Kristjan

Maailm enne maailmasoõda (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

MAAILM ENNE MAAILMASÕDA (20 SAJ. ALGUS)

Maailm oli tugevalt Euroopa keskne . Suur osa maailmast jaotatud Euroopa riikide kolooniate vahel.
Lääs dikteeris oma tahet kõikjale (läänelikud tarbeesemed, rõivad jne).
Naisõiguslased ehk sufražetid (sai alguse 19nda sajandi lõpul Suurbritannias ja Ühendriikides. Peamine eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguste eest) Soome kehtestas kõigepealt Valimisõigused. Vastased jagasid naisõiguslasi naeruvääristavaid plakateid, et neid rünnata.
Proktsionism: majanduspoliitika , mis kaitseb siseturgu välisfirmade eest.

Positiivsusele lisaks esines pessimismi, üheks avalduseks oli antisemitism - juudivastasuse tugevnemine. Theodor Herzl rajas sionistliku - juudirahvusluse liikumise

2. TEHNIKA JA MAAILMAMAJANDUSE ARENG 20 SAJ. ALGUL
Teadus:
Teadlased hakkasid otsima organismi pärilike omaduste materjaalseid kandjad (alus geneetikale). Saksa füüsik Max Planck mõtles välja kvantmehaanika . Aatomi ehituse väljaselgitamine. Albert Einsteini erirealktiivsusteooria ja Sigmund Freudi Psühhoanalüüs. (,,Unenägude tõlgendus,,) Arenes lennundus, autode tootmine suurenes ja kiirenes.
Kultuur:
Juugendlik uuendus. Ekspressionism. Maailma muusikapealinnad Pariis ja Viin. Spordi populaarsus (jalgpall). Kunstis Edvard Munch, Claude Debussy, Richard Strauss.
Majandus:
Globaliseerumine. Tööstus muutus rahvusvahelisemaks. Ettevõtted kasvasid. Tehnika ja teaduse kiire areng. Konveiermeetodi kasutamine (sai rohkem toota ja kiiremini) Auto polnud enam luksusese, mida ainult kõige rikkamad said endale lubada ( Fordi autotehas)

Majanduse ebaühtlane areng, maailmamajanduse arengusuunad, tööliste olukorra muutumine (12)

Poliitiline kord ja ideoloogiad:
Sotsiaalsed reformid (tööpäeva lühendamine, laste töö piiramine jne) Kiriku mõju vähenemine. Tööliste olukorra paranemine, toimusid töölisliikumised. Tekkisid oskustöölised ja tööliste jaoks hakati isegi rajama asulaid. (tööstuslinnad)
3. MAAILM ASTUB IMPERIALISMI AJASTUSSE
Imperialism (ladina keeles imperare valitsema ; imperium valitsetav maa-ala; näiteks Imperium Romanum ) on mitmetähenduslik sõna. Üldiselt mõistetakse imperialismi all ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. Selleks on võimalik luua koloniaalmaid ja protektoraate. Sellist tegevust nimetatakse ka kolonialismiks.

Rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia)
19nda sajandi algul tõstis suurtemate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus. See andis õigustuse imperialismile (suurriikide püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas)
Levis koloniaalimpeeriumite teke ehk lävepaku teooria, mille järgi polnud väiksemad rahvad ning kultuurid vähesuse tõttu võimelised suurtemate kultuurrahvaste tasemele jõudma. Ellu pidid jääma vaid tugevamad.
Ühiskondlikud liikumised: nt anarhism (Euroopas levinud liikumine, mis pidas kõiki valitsemisvorme kahjulikuks ja seadis eesmärgiks nende kukutamise käepäraste vahenditega) (18,19)

4. VENE IMPEERIUM :
Venemaa tahtis teistele riikidele järele jõuda.

Vene impeerium: Venemaa Euroopast tunduvalt maha jäänud ja poliitiliselt vastuoluline. Rahvast häiris demokraatlikke vabaduste puudumine, rahvusvahelistes suhetes agressiivne poliitika (Vene-Jaapani sõda 1904-1905)
Kõige rohkem kaotas Vene-Jaapani sõjas laevastik , mis kohe sõja algul langes jaapanlaste rünnaku alla. (21)
Kaotus Jaapanile soodustas 1905 revolutsiooni (sise ja välispinged viisid Venemaa revolutsioonini) Algas Verise Pühapäevaga (tulistati rahumeelset töölisrongkäiku, millele järgnesid rahutused ), 1905 okt toimus ülemaailmne streik , mis sundis tsaarivalitsust järelandmisi tegema.

Revolutsiooni tulemused:

Kergenes talupoegade ja tööliste olukord
Vähenes rahvulik rõhumine
Laienesid poliitilised õigused
Tugevnes rahvuslik liikumine

Venemaa mahajäämise likvideerimiseks agraalreformid ( maaelu ümberkorraldamine)

Iseseisvate talude teke
Külakogukonna lammutamine
Maa muutus eraomandiks

Soome Venemaa koosseisus , Balti kubermangud 20.saj algul.

Revolutsioon ei katkestanud kiiret arengut. Eestlaste, lätlaste ja leedukaste positsioon tugevnes, nende seast hakkas esile kerkima üldtunnustatud kultuuritegelasi. Eestis asutati erakoole. Estonia teater jne...

5. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20 SAJ. ALGUL
Suurriikide blokkide kujunemine:

1879 sõlmiti leping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, hiljem ühines nendega Itaalia ( Kolmikliit )
Sõjakaid meeleolusid õhutas sõjatehnika areng ning võidurelvastumine.
Prantsusmaa ja Inglismaa vahel: antant.

(26)

Väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, lõi tegelikult see protsess eeldused 1 maailmasõja puhkemiseks.
Riikide saatus hakkas sõltuma ka täpsetest mobilisatsiooniplaanidest ning nende elluviimisest.

Kokkuvõte:
Uue aastasaja algul astus maailm teaduse ja tehnika arengusse . Maailm hakkas globaliseeruma. Euroopas kujunesid välja mõjuvõimu pärast konkureerivate suurriikide liidud (kolmikliit, antant) Kõige mahajäänuma ühiskonnakorraldusega suurriik oli Tsaari-Venemaa. Selle koosseisu kuuluv Eesti ning teised Balti riigid püüdsid aga end moderniseerida ja nii Euroopa riikide sarnaseks muuta.
ANTANT: PRANTSUSMAA, INGLISMAA, VENEMAA (Britit kohustatud abistama Prantsusmaa)
KOLMIKLIIT: SAKSAMAA, AUSTRIA-UNGARI, ITAALIA (Saksamaa kohustatud mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit)
Austria-Ungarit ohustas Serbia , mis tõttu pidi Saksamaa jagama end rünnakuks Prantsusmaa vastu ja aitama Austria-Ungarit.
Eesti ja Soome areng 20 saj:
Soome oli Vene imp. koosseisus peale põhja sõda ja Eestis 19 saj. alguses veebruari manifest.
Mõlemas 1905 aasta revolutsioon tekitas rahva välja astumisi.
6. I MAAILMASÕDA (28.07.1914-11.11.1918)
Eeldused:

Sõjatehnika areng, raudteede rajamine
Alahinnati ohtu ja sõda romantiseeriti (sõda on ülev ja hiilgav )
Võidurelvastumine
Ohu alahindamine
Kaks vastandlikku sõjalist liitu (Antant ja Kolmikliit)
Suurriigid tehniliselt ja poliitiliselt sõjaks valmis.
Puudusid rahvusvahelised institutsioonid

Maailmasõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juuni 1914. Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale.
Põhjused:

Suurriigid huvitatud positsioonide tugevdamisest
Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, alahinnati ohtu
Rahvusvahelisi kriise, reguleeritud institutsioone polnud
Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast
Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid
Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel

Tagajärjed:

Varalised kahjud
Sõjatehnika areng
Miljonid inimesed hukkusid
Suured muutused ühiskonnas
Revolutsioon ja keisririigi lõpp Saksamaal

Tulemused:

Suured impeeriumid lagunevad
Compiegi vaherahu
Saksamaa kuulutati vabariigiks 11.11.1918

Riikide sõjaplaanid:
Saksamaa: purustada kõigepealt kiiresti Prantsusmaa ja seejärel paisata väed itta Venemaa kätte.
Prantsusmaa: vältida Prantsusmaa-Preisi sõjas kogetud katastroofi. Prantsuse-Saksa piirile rajati kindlustuste süsteem. Passiivse kaitse tehnika.
Inglismaa: valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega, toetuseks nende vasakut tiiba.
Venemaa: Valida kaks rünnakusuunda, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel.
7. SÕJATEGEVUSED
Läänerinne
Idarinne
Teised rinded
1914

Sõjategevus algas, mil 28.juulil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja.
21-25 august toimus piirilahing , kus Prantsuse-Inglise väed lüüa.
Marnei lahing

Tannenbergi lahing ( Vene vägede lüüa saamine 2 sept)

Võeti üle Saksa kolooniad .

1915

Positsioonisõda.
Ypresi lahing (mürkgaasi kasutuselevõtt)

Saksamaa koondas väed idarindele.
Algas Saksa armee Corlice operatsioon .
Idarindel üritas vasturünnaku Venemaa.

Sõtta astus türgi.
Itaalia kuulutas Austria-Ungarile sõja
Bulgaaria astus sõtta.
Inglased üritasid oma kontrolli alla saada Musta mere ja vahemere.

1916

Verduni lahing ( sakslased ründavad Verduni kindlust)
Sommei lahing. (inglased kasutasid tanke)

Murti Austria-Ungari kaitseliini läbi, kuid rünnak peagi pidurdus.
Rumeenia astus sõtta.

Jüüti merelahing

Positsioonisõda: sõjategevus, mille puhul mõlemad pooled asetsevad tugevasti kindlustatud positsioonidel.

8. ELUOLU SÕJA AJAL

Sõja käigus muutus inimeste suhtumine sõtta negatiivsemaks. Kui algul olid kõik motiveeritud siis sõja käigus tekkis hirm. Arusaamatuks, mis saab edasi. Oma ning lähedaste elude eest võistlemine.

Muutused sõjapidamise viisis:

Valdavaks kujunes postitsioonisõda
Lennuvägi muutus tähtsamaks lahingutes
Sagenesid õhulahingud
Võeti kasutusele tankid
Kaitserelvad -ja vahendid olid ründerelvadest tõhusamad
2-3 kaevikute liini, jalaväe jaoks kindlustatud punktid

Muutused sõjatehnika arengus:

Keemiatööstus arenes, täiustati pea kõiki relvaliike
Allveelaevastiku areng
Lennukid varustati kuulipildujate ja pommidega
Lennukid muutusid kiiremaks ning manööverdamisvõimelisemaks
Mereväe ja allveelaevastiku areng
Sagedased õhulahingud

Muutused ühiskonnas

Rahvuslik vabadusvõitlus sai hoogu. Naised pidid hakkama saama ( iseseisvumine )
Liberaalne maailmapilt varises kokku.
Majanduselu hakati reguleerima (kiirelt kasvas maksukoormus)
Levisid vasakpoolsed vaated
Vähenes religiooni mõju

Naiste rolli muutus

Naised asusid tööle tehastes ja kaevandustes
Naised olid aasteks lahutatud oma meestest ning pidid ise hakkama saama
Pidid tegema ka meeste töid, naised iseseisvusid

Muutused igapäevaelus:

Inimesed pidid piirama toiduainete tarbimist. Esmatarbekaupadele seati karmid normid
Keemiatööstus asus tootma kaupu
Algas nälg, epideemiad
Keeruline olukord Venemaal

Kadunud sugupõlv: sõjast tulnud mehed ei suutnud edasi elada normaalse eluga.

9. INIMSUSEVASTASED KURITEOD
Okupatsioon ja vägivald. (lk 52)
10. MAAILMASÕJA LÕPP
IMPEERIUMITE LAGUNEMINE

1918.a. novembris puhkes Saksamaal revolutsioon. Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks.
11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne`ivaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja.
Bresti rahu: (58) sakslastele loovutati sakslaste maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust,

11. VERSSAILESI RAHULEPING JA I MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED
Esimese maailmasõja lõppedes 1918 aastal tuli Pariisis kokku rahukonverents. See kestis 1920nda aastani. Tähtsamateks osalejateks konverentsil olid Suurbritannia, keda esindas David Llyod George. Prantsusmaa, keda esindas G.B. Clemenceau ja USA, keda esindas W. Wilson . Pariisi rahukonverentsi ajal koostati rida rahulepinguid, mis pidid viima elu maailmas taas rahuaegsetele rööbastele. Nendest lepingutest kõige kaalukam oli Versaillesi rahuleping.
Leping sätestas järgmisi:
1. Territoriaalsed kohaldused . Saksamaa loovutas 1/8 oma alades , mille elanikest 53,4 % olid sakslased, keelati Austria anšluss
2. Reinimaa demilitariseeriti
3. Saarimaa anti 15 aastaks Prantsusmaa okupatsiooni alla
4. Saksamaale pandi peale ulatuslikud, kuid kindlaks määramata reparatsioonid
5. Keelustati kindralstaap
6. Keelati lennuväed, soomusrelvad, gaasirelvad, laevastik
7. Saksamaa laevastiku jäänused Suurbritanniale
8. Saksamaalt võeti ära kolooniad lüüsi
Versailles `i rahulepingu tingimused ja peamised otsused – Saksamaa nõrgestamine
Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919.a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles`i diktaadiks.

territoriaalsed muutused Euroopa kaardil

Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest

Saksamaa sõjaväe suuruse piiramine

Reparatsioonide maksmine kohustus
Pariisi rahukonverentsi tähtsus:

Sõlmiti rahulepinguid ja lõpetati 1 maailmasõda täielikult

Kujundati maailm kahe maailmasõja vaheliseks perioodiks

Säilitati pingekolded Euroopas ning Saksamaa militarismi alused.
1) inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused;
2) kadunud põlvkonna kujunemine – sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse;
3) impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi;
4) Vene revolutsioonid;
5) uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola.
6) revansistlikemeeleolude levik Saksamaal
7) Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le;
8) et vältida edaspidi sõdade vallandumist loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit , mis pidi toimima pingete maandajana.
12. UUED RIIGID IMPEERIUMITE VAREMETEL

I maailmasõja järel tekkis impeeriumite varemetele arvukalt uusi riike.
Mõnes riigis oli rahvuslik liikumine vaid osaliselt oma eesmärgid täitnud.
Tekkisid uued riigid Valgevenes , Kaukaasias, Kesk-Aasias ja Ukrainas.

Soome iseseisvumine 1917

1921 sõlmiti Tartus Soome ja Nõukogude Venemaa vahel rahu

Poola riigi teke
1918 kuulutasid poolakad iseseisvuse välja
13. VENEMAA KODUSÕDA

Punane ja valge terror
Valgete eesmärk oli taastada “ühtne ja jagamatu ” Venemaa
Punased olid kommunistid ( enamlased ) eesotsas Lenin
Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagreid ja sagenesid tapmised.
Rakendati sõjakommunismi majanduspoliitikat, mida allus riigi kontrollile, kaotati palgad. Toiduaineid ja esmatarbekaupa jagati tsentraliseeritud korras. →Talurahvale see ei meeldinud.
Valged said hoogu juurde, idas kerkis valgete etteotsa kindral Aleksandr Koltšak, kes kuulutati Venemaa valitsejaks.
Petrogradi vallutades said siiski valged lüüa, oma enda vigade tõttu. Ressursside halb kasutus.
Valged ei tunnistanud Eesti, Läti, Soome ja Leedu iseseisvust tunnistada. Enamlased aga olid selleks valmis.
Esimesena sõlmiti Eestiga Tartu rahuleping, 2. veebruaril 1920.
Kodusõda lõppes 1922. aastal punaste võiduga.
Kokku hukkus Venemaa kodusõjas 8-12 miljon inimest.

14, 15. ISESEISVUMINE, VABADUSSÕDA
1. Eesti iseseisvumise eeldused:
a) majanduslikud eeldused:

seoses talude päriseksostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks
algas tööstuse areng

b) poliitilised eeldused:

hakati looma erakondi, esile kerkisid eesti poliitikud
tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnaomavalitsustes

c) kultuurilised eeldused:

välja kujunes rahvuslik haritlaskond
ühtlustus kirjakeel
rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused( laulupidu , folklooripäevad jne)

2. Momendid Eesti ja Venemaa elus ning rahvusvahelisel tasandil, mis aitasid kaasa Eesti iseseisvumisele:
a) Eesti:

erakondade kujunemine
kubermangude liitmine

b) Venemaa:

tsaari loobumine võimust
vene sõjaväe nõrkus

c) rahvusvahelisel tasandil:

impeeriumide lagunemine
I maailmasõja sündmused – sakslaste sõjaline edu

3. 3 tähtsaimat sündmust Eesti iseseisvumise käigus:

30.märts 1917 – Eestile anti autonoomia -> Eestist sai ühtne tervik, maapäev liitis Liivimaa ja Eestimaa
19.veeb.1918 – Päästekommitee loomine -> iseseisvumise väljakuulutamine
24.veeb.1918 – Eesti Vabariigi väljakuulutamine -> esmakordselt suudeti oma rahvusriik luua

4. 3 tähtsaimat sündmust Vabadussõja käigus:

28.nov.1918 – vene väed tungisid Narva -> algas Vabadussõda;
23.juuni 1919 – Võnnu lahing -> esmakordselt peale mitmeid sajandeid saavutasid eestlased;
2.veeb.1920 - Tartu rahuleping -> sõjategevus lõpetati, seati sisse piirid Eesti ja Venemaa vahel, Venemaa pidi tunnistama Eesti iseseisvust ning kõik Venemaal viibinud eestlased said loa kodumaale tagasipöördumiseks;

5. 3 Eesti poliitikut iseseisvumise ajajärgust:

Jaan Poska – Eestimaa kubermangu kantsler , Tallinna linnapea , kirjutas alla Tartu rahulepingule
Konstantin Päts – Eesti vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister
Jüri Vilms – Eestimaa Päästekommitee liige, Eesti Ajutise valitsuse peaministri asetäitja

6. 3 väepealikku Vabadussõja ajast:

Johan Laidoner – Eesti sõjavägede ülemjuhataja
Ernst Põdder – Eesti vägede juht Landeswehri sõjas (koos Nikolai Reekiga)
Julius Kuperjanov – Tartus tegutseva Kuperjanovi Partisanide Pataljoni juht, kes langes Paju lahingus

7. Eestlaste võidu põhjused Vabadussõjas:

Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet
Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik
Eestil oli andekas väejuhatus
Valitsus suutis koondada vabariigi ressursid :

a) kõik maj. ressursid rakendati rindeteenistusse
b) maaseadus muutis tp-d pärisomanikeks, muutes sõja üldrahvalikuks sõjaks, kus olid esindatud kõik sotsiaalsed kihid
c) EV pani välja 100000 mehelise armee, mis oli 10% elanikkonnast
8. Vabadussõja tähtsus:

I eestlaste täielikult võidetud sõda
oli osa uue Euroopa sünnist I maailmasõja järel (uued riigid – Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Austria, Jugoslaavia)

9. Tartu rahulepingu sisu:

NV tunnustas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal eesti rahva kohta
pandi paika piirid
Eesti sai 15 mln kuldrubla
NV lubas mitte takistada eestlaste tagasipöördumist kodumaale
lepiti kokku omavahelise kaubanduse arenemises
vangid vabastati
Venemaa andis Eestile üle eesti alale jäänud ettevõtete aktsiad ja sadamatesse jäänud laevad

10. Tartu rahu tähtsus:

mõlemad riigid tunnustasid teineteist
sõlmiti diplomaatilised sidemed
Nõukogude Venemaa maksis Eestile Tsaari-Venemaa varudest 15 miljonit rubla

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 13 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kristjan Raudsepp Õppematerjali autor

Vene impeerium, rahvusvahelised suhted, 1 maailmasõda

Sarnased õppematerjalid

docx

20. sajandi ajalugu

Ajalugu Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 1879.aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882.aastal ühines nendega Itaalia.See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust.Noor Sakasa keiser Wilhel II valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasi kindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. 1893. aastal sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa liidulepingu , millega kohustusid kallaletungi ajal üksteisele appi minema. Prantsusmaa ja Venemaa koostöö oli Saksale vastumeelne ja Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest lepingust loobuma, kuid asjata. Saksamaa olukord läks veelgi keerukamaks just siis kui ka Inglismaa ühines Vene-Prantsuse liiduga. 1903. aasta kevadel tegi Inglise kuningas Edward II Prantsusmaale õnnestunud visiidi, mille tagajärjel vanade vaenlasete suhted hakkasid

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda ehk rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul

· Haigused · Versailles'I lepingu tingimused ebaausad- uus sõda Millised riigid purunesid? Millised tekkisid? Lagunesid austria-ungari, venemaa, türgi ja saksamaa Tekkisid: Poola, ungari, leedu, läti, eesti, soome, jugoslaavia, tsehhoslovakkia KONTROLLTÖÖ Õ teemad lk 12-71 (Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping) Juhised kordamiseks: Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid)/ Pingekolded sõja eel (vt , mis toimus Balkanil) Sõja ajend, põhjused ja tulemused, tagajärjed (võitjatele, kaotajatele),(sh vaata kaarti enne sõda ja pärast sõda) Sõja algus ja lõpp (kuup. + aasta)

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November) Koalitsioonid · Antant Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia. · Lisanduvad: USA, Belgia, Jaapan, Itaalia, Rumeenia, Tsernogooria. · Kolmikliit Saksamaa, Austria Ungari. · Lisanduvad: Türgi, Bulgaaria. Sõjaplaanid · Saksamaa purustada kiiresti Prantsusmaa ja seejärel suunduda idapoole. · Venemaa pealetung austerlastele ja siis kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. · Inglismaa- pakkus oma laevastikku ja rahalist abi. Uuendused sõjapidamises · Kasutatakse Ypri all esimest korda keemiarelva · Hävituslennukid · Tankid · Kaevikusõda Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reg

Ajalugu

docx

Ajaloo konspekt I MS ja Eesti iseseisvumine

5) Riigipööre - äkiline võimuhaaramine, massilist vägivalda tavaliselt välditakse Isikud: ● Nikolai II - Vene tsaar (1894-1917); 3.märts 1917 astus tagasi; loobus troonist; võim läks Ajutisele Valitsusele; 1918 hukati kommunistide käsul; kuulutati pühakuks ● Vladimir Lenin - Vene kommunist ja revolutsionäär; korraldas 1917 oktoobris riigipöörde; Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi juht 1917-1922 Maailm enne I MS: ● Globaliseerunud maailm, majanduslikult tihedalt seotud ● Enneolematu majanduskasv ● Suurriikide vahelised liidud, üksteise vastu suunatud huvid ● Rahvuslike tunnete tõus mitmetes suurriikides - autonoomia soov Töölisliikumised: ● Revisionistid: sotsialismi (suurema võrdsusega ühiskond) on võimalik jõuda reformidega ● Vene enamlased e bolševikud e kommunistid: sotsialismi kehtestamine vägivaldse

LÄHIAJALUGU

doc

Esimene maailmasõda

uutele riikidel nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia; saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust; tal keelati omada lennuväge ja allveelaevu ;reparatsioonide maksmine; I MS tagajärjed See oli katastroof; hukkus umbkaudu 10 milj. Inimest; haavata sai ligi 20 milj. inimestM sõda neelas kas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunudki; kokku varisesid A-U; Rus ja Saksam; algas Usa esiletõus; maailm kalestus; maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal alhendada ühtki suurt probleemi, need püsisid ja viisid maailmasõja teise etapi ehk II MS-ni.

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda

kubermanguks. 6.aprill – USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober – Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober – enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember – Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar – Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 8 3.märts – Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga separaatrahu; Eesti ala oli okupeeritud Saksa vägede poolt. kevad-suvi – Saksamaa edutud pealetungikatsed läänerindel. 15.juuli – USA abivägede toetusel alanud vastupealetungiga (Teine Marne`i lahing) sunniti sakslased läänerindel taanduma.

11.klassi ajalugu

docx

Esimene maailmasõda

kubermanguks. 6.aprill USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 8 3.märts Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga separaatrahu; Eesti ala oli okupeeritud Saksa vägede poolt. kevad-suvi Saksamaa edutud pealetungikatsed läänerindel. 15.juuli USA abivägede toetusel alanud vastupealetungiga (Teine Marne`i lahing) sunniti sakslased läänerindel taanduma.

Ajalugu

docx

Ajalugu - I MS sündmused

1. Esimese maailmasõja algus Põhjused Teravnenud vastuolud suurriikide vahel: Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni, Balkani "püssirohutünn" Alahinnati ohtu: ei usutud maailmasõja võimalikkusesse, arvati, et võimalikud vaid piirkondlikud lühiajalised konfliktid Sõda romantiseeriti: sõda on romantiline, ülev, põnev, surm sõjas on heroiline ja steriilne Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid: polnud organisatsioone, mis oleks suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia: valitsustel puudus kontroll kindralstaapide üle Ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Bosnias) 28. juunil 1914 (tapeti nii Franz kui tema naine Sophie) - Organisaator - Serbia terroriorganisatsioon Must Käsi, teostajaks Bosnia salaorg Narodna Odbrana, tulistaja üliõpilane Gavrilo Princip Franz Ferdinand - Austria-Ungari troonip

Ajalugu

Rohkem sarnaseid