tegevusetusatroofia: nt kips ii. närvikahjustusel tekkiv iii. verevarustuse puudulikkuse tekkel iv. rõhkatroofia KOEDEFEKTIDE PARANEMINE EHK REGENERATSIOON Regeneratsioon on elundite või kudede hävinud struktuursete elementide taastekkimine. Rakumuutuste iseloom sõltub: kahjustavast faktorist ja rakust ● Kahjustava faktori tüübist, tugevus astmest, kestusest ● Raku tüübist, funktsionaalsest seisundist, adaptatsioonivõimest Tüübid: 1. Füsioloogiline: normaalsetes tingimustes rakud kuluvad ja hävivad ning need asendatakse uutega. 2. Paranduslik ehk reparatiivne regeneratsioon: taas teke peale kahjustust. võib olla täielik ja mitte täielik. 3. Patoloogiline a. hüporegeneratioon: liiga vähe või aeglaselt. hüperregeneratsioon:
mere pinnale ja on kergem kätte saada. Ohtlikumad on tooted mille tihedus ületab vee oma ja sell juhul vajub nafta pöhja ja on raskem klikvideerida reostust ning nafta mis sisaldab väävelvesinikku ja gaasi see on väga toksiline. 13.Kuidas toimub reostusjuhtude avastamine? Lihtsaim ja kindlaim vahend naftareostuse kindlakstegemiseks on vaatlus. Meres või rannal leiduva nafta olek vaheldub. See sõltub muu hulgas merre sattunud nafta hulgast, kvaliteedist, vanusest ja muundumise astmest. Kui naftat on tõesti ohtralt või kui tegemist on värske lekkega, võib tunda ka lõhna. Nafta tunneb ära veepinnale moodustunud kihi järgi. Naftaga reostatud veeala on teist värvi kui teda ümbritsev meri. Paks naftakiht on tumedam, peaaegu must. Tuule ja lainete mõjul võib nafta koguneda ranniku lähedusse või lahesoppidesse isegi mitmesentimeetrise kihina. Nii paksu naftakihi pind on süsimust. Lennukitel on lidarsüsteem, mis võimaldab merereostust tuvastada. Koostatud on ka
41. Grupid organisatsioonis. Kujunevad formaalsel ja informaalsel alusel. Formaalsed grupid võivad olla alluvuse ja ülesande täitmiseks juhtkonna poolt moodustatud grupid. Informaalsed grupid moodustuvad huvide ja sõpruse alusel.Ei formeeru plaani alusel vaid loomulikul teel. 42. Motiveerimise definitsioon Motiveerimine on motiveeringu kui tedvustatud motiivi,tegevuse isikliku põhjenduse väljatöötamise ja läbielamise protsess.Olenevalt teadvustatuse astmest võib kattuda motivatsiooniga.Motivatsioon on kogum toimivaid motiive,mis ajendab inimest tegutsema või teatud viisil käituma,annab käitumisele suuna ja püsivuse. 43. Staabiorganisatsioon vt. Punkt 28. 44. Frederick Taylor On saanud tuntuks oma raamatutega ,, Vabriku juhtimine ,, ja ,,Ettevõtte teadusliku juhtimise alused" Alustas mehaanikatöökoja õpilasena,läbis kõik juhtimise astmed kuni suure metallurgiatehase juhatajani.Tema tööde avaldamine pani aluse
SISUKORD 1. Emotsioonide funktsioonid .......................................................................................................... 2 1.1 Emotsioonide otstarve ........................................................................................................... 2 2. Emotsioonide liigid ..................................................................................................................... 5 2.1 Meeleolu ................................................................................................................................ 5 2.2 Ärevus .................................................................................................................................... 6 2.3 Stress...................................................................................................................................... 6 2.4 Frustratsioon .........................................................
võrratuse märk ei muutu, st ! ) < ! * , siis on funktsioon ! kasvav hulgas (. Kui aga funktsiooni ! rakendamisel argumentidele ) ja * võrratuse märk muutub vastupidiseks, st ! ) > ! * , siis on funktsioon ! kahanev hulgas (. Kasvamispiirkonnas funktsiooni graafik tõuseb, kahanemispiirkonnas aga langeb. Astmefunktsioon on funktsioon kujul = + , kus on nullist erinev konstantne astendaja. Selle funktsiooni määramispiirkond, väärtuste hulk ja graafik sõltuvad oluliselt astmest . Eksponentfunktsioon on funktsioon kujul = , , kus astme alus on konstantne ja rahuldab võrratust > 0. Eeldades, et 1, siis = ja = 0, . Kui > 1 on graafik kogu oma määramispiirkonnas kasvav. Kui 0 < < 1 kahaneb graafik kogus määramispiirkonnas. Trigonomeetrilised funktsioonid on =01 , = 230 , =4 1 , = 234 radiaanides antud argumendiga . = 0 1 = = -1,1 , = 230 = = -1,1 ,
Kõige valjema heli amplituud, mida inimene tajub, ilma et sellega kaasneks valuaistingut on umbes kümme miljonit korda suurem kui kõige vaiksema tajuva heli amplituud. Järelikult kui rääkida helivaljusest amplituudi terminites, siis kuluks selleks suur hulk arve. Kuid on olemas teine, parem võimlaus. Oleme juba kogenud, et lihtsam on rääkida tasemest, võttes kasutusele suhtelise ja logaritmilise ühiku detsibelli. See, kui tillukesi helitaseme erinevusi inimene tajub, sõltub heli astmest. Mõistliku tugevusega helide puhul on eristusläve suurus umbes 0,5 dB, kuid kuuldeläve ligiduses tõuseb eristuslävi märgatavalt. Inimese suur tundlikkus taseme-erinevuste suhtes tähendab, et eri valjusega helisid peab olema väga palju. Saab näidata, et kuulde. Ja valuläve vahel on ruumi umbes 280 sama kõrgusega, kuid erineva valjusega heli jaoks. Kui sooritada sama inventuur helikõrguste vallas, leiame, et madalaima ja kõrgeima heli vahele mahub umbes 1400 heli
hulgas D. Kui aga funktsiooni f rakendamisel argumentidele x1 ja x2 võrratuse märk muutub vastupidiseks, st f(x1) > f(x2), siis on f kahanev hulgas D. Kasvamispiirkonnas funktsiooni graafik tõuseb, kahanemispiirkonnas aga langeb. Astmefunktsioon funktsioon kujul y = xa, kus a on nullist erinev konstantne astendaja. Selle funktsiooni määramispiirkond, väärtuste hulk ja graafik sõltuvad oluliselt astmest a. Eksponentfunktsioon on funktsioon järgmisel kujul: y = ax , kus astme alus a on konstantne ja rahuldab võrratust a > 0. Lisaks sellele võrratusele eeldame veel, et a = 1 Eksponentfunktsiooni korral X = R ja Y = (0,). 1 Funktsioon y = ax on kasvav kogu oma määramispiirkonnas, kui a > 1 ja kahanev kogu oma määramispiirkonnas, kui 0 < a < 1. Trigonomeetrilised funktsioonid
Alamastmes tuli lugemine selgeks saada. Esimeseks õpikuks oli Melanchtoni ,, Hand- Büchlein", mis tõlkes tähendab käsiraamatuke. Teises astmes jätkati ladina keele grammatika õppimist, muusika ja usuõpetuse õppimist. Kolmandas astmes loeti Ovidiuse ja Vergiliuse luulet, Cicero kõnesid, õpiti dialektikat ja retoorikat, lõpetati Donatuse ja Melanchtoni grammatika läbitöötamine. Märkimisväärne on see, et õppeaastate arv ei olnud ette määratud. Õpilane viidi ühest astmest teise teadmiste omandamise põhjal. Kogu programmi läbivõtmiseks kulus tavaliselt 10-12 aastat. Melanchtoni emakeelse usuõpetuse kooliprogramm nõudis palvete, usuõpetuse, meieisapalve ja kümne käsu ja nende juurde kuuluvate Lutheri seletuste päheõppimist, kirikulaulude ja katekismuse tundmist ning Uue Testamendi lugemist .(Andresen 1997, 62) Õpetuse korraldusest annab ettekujutuse ringkiri, milles nõuti, et katekismust mitte ainult ette
vahel. Laus- ehk süstemaatilise kuivenduse korral paiknevad kuivendajad kogu kuivendataval alal korrapäraselt, kindlate vahekaugustega. Valikkuivenduse korral paiknevad nad aga ainult märgades kohtades. Dreenide asetuse süsteemis määravad ära liigniiskuse põhjused ja ulatus, reljeef, mullastik, maastiku looduslikud ja tehiselemendid. Dreenide vahekaugus valitakse muldade liigniiskuse astmest olenevalt. Dreenide asetust süsteemis mõjutavad ka mullaerimid, metsapiir ja puude read objektil. Saksa teadlane Rothe tuletas dreenide vahekauguse määramiseks valemi, kus vahekaugus sõltub dreenide sügavusest, kuivendusnormist, filtratsioonimoodulist ja äravoolumoodulist. Dreenide vahekauguse määravaid tegureid on väga palju ja seepärast on ka väga palju valemeid mille järgi seda arvutada. Kraavide korral sõltub vahekaugus samuti pinnasest
kaotatud vedelikuhulga taaastamise, täiendavate energeetiliste ainete saamise, vajalikud elektrolüüd ja mikroelemendid. Spordijoogid Igaüks meist on tundnud kehalise pingutuse järgselt suuremat voi väiksemat väsimust, mis kaob kas suhteliselt kiiresti voi annab endast märku veel järgmisel päevalgi. Väsimuse aste oleneb nii treeningkoormuse raskusest kui meie organismi võimest seda taluda ehk treenituse astmest. Taastumine toimub nii organismi enda jõududega kui mitmesuguste taastumisprotseduuride ja -vahendite abil. Juba koormuse ajal on võimalik väsimuse teket edasi lükata, seda võimaldavad mitmesugused spordijoogid. Nii ei teki suusatamise lõpukilomeetritel suurt väsimust, korvpallis tabavad pealevisked ka lõpuminutitel ning tenniselöögid on täpsed ka mängu otsustavatel hetkedel. Aktiivne lihastöö kutsub esile soojaproduktsiooni suurenemise organismis,
väljendub ostuotsuse võimalikus negatiivses tagajärjes ja selle ilmnemise tõenäosuse tajumises. Eristatakse järgmisi osturiske (tarbijariske): 1) funktsionaalne risk 2) finantsrisk 3) füüsiline risk 4) sotsiaalne risk 5) psühholoogiline risk Osturiske saab vähendada või kõrvaldada, kui turundaja kasutab ekspertide ja asjatundjate kinnitusi, põhjalikke ja täpseid kasutamisjuhendeid, garantiisid jms. Sõltuvalt ostu keerukuse astmest eristatakse ostuotsustusprotsessi kolme põhitüüpi: 1) ulatuslik otsustusprotsess - läbitakse kõik etapid, ost on oluline ja tajutav risk suur (näit. maja, auto) 2) piiratud otsustusprotsess - läbitakse kõik etapid lühema aja jooksul, sest vajatakse vähem infot (riided, mööbel, koduelektroonika jms) 3) harjumuslik otsustusprotsess - võidakse mõni etapp vahele jätta, sest teadmisi toodete kohta loetakse piisavaks ja osturiski madalaks (toiduained, ajalehted)
meetodiks on ühtlus- ehk kestusmeetod. 2. Tempovastupidavuse harjutusi kasutatakse anaeroobse läve kiiruse tõstmiseks. Iseloomulikud on pulsisagedus ~ 170 lööki/min, harjutuste kestus 20 minutit kuni 1 tund. Põhilisteks arendamise meetoditeks on ühtlus-, vahelduv ja ekstensiivne intervallmeetod. Aeroobse suunitlusega vastupidavusharjutuste toime doseerimisel lähtutakse: harjutuse kestusest, südame löögisagedusest, vere laktaadi kontsentratsioonist, subjektiivse pingutuse astmest, treeningu tingimustest. 3. Maksimaalse vastupidavuse arendamiseks suunatud harjutused aitavad tõsta maksimaalse O2 tarbimise taset. Selliste harjutuste kasutamisel on pulsisagedus 185–190 lööki/min, harjutuse (lõigu) optimaalne kestus kuni 10 min. Sobivaim arendamise meetod on ekstensiivne intervallmeetod, vähemal määral intensiivne intervallmeetod. 4. Laktaatse kiirusliku vastupidavuse harjutuste doseerimise põhimõtted on toodud kiirusharjutuste loetelus. 5
suhtelise väärtuse teiste ametikohtade suhtes ning on aluseks palgatasemete kujunemisel. Erinevad palgastruktuurid: Astmeline palgastruktuur · Sarnast väärtust omavad tööd koondatakse ühte gruppi · Määrateltakse grupi alumine ja ülemine palgatase · Tüüpiline erinevus minimaalse ja maksimaalse palgataseme vahel grupis 20-50% · Palgaruppide arv sõltub organisatsiooni suurusest ja hierarhilisuse astmest Hinnang: · Kergesti arusaadav · Annab hea kontrollivõimaluse · Toob kaasa palkade nihkumise skaala ülemisse otsa · Paindumatu: praktikas toob kaasa hulgaliselt erijuhte · "Toodab" hierarhilisust, ei sobi madala hierarhilisusega ettevõtetesse Lairiba palgastruktuur · Sarnast väärtust omavad tööd on grupeeritud gruppidesse, ühte gruppi kuuluvad erinevate väärtustega tööd (grupid on "laiemad")
Variant 1. 1. Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. Globaalne organisatsioon (ÜRO egiidi all), haldab merendusalaseid rahvusvahelisi konventsioone. IMO on loodud 1948. aastal toimunud konverentsil Genfis. Eesmärk:ohutu, kindel ja tõhus laevandus puhtal maailmamerel Rahvusvahelised konventsioonid: INTERVENTION-sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel CLC-tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral FUND-naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest LONDON DUMPING-merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust MARPOL-reostuse vältimiseks laevadelt OPRC-valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral HELCOM-Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest OSPAR-Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest HNS -vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol BUNKER-tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral AFS-laevakorpuse kinnikasvamist takistavatest värvidest BWM-laevade b...
- Peenendamine on osakeste suuruse vähendamine, mis erineb katabolismist sellepoolest, et see on peamiselt füüsikaline mitte keemiline protsess. Tavaliselt on peenestamine loomade elutegevuse tagajärg või toimub see abiootilisete (näiteks tuule) faktorite toimel. - Leostumine (lahustavate ainete ülekandmine veega) on puhtalt füüsikaline protsess, kuigi selle kiirus sõltub katabolismi intensiivsusest ning peenestamise astmest. Ökopüramiidid Troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi väljendab ökoloogiline püramiid Ökoloogilises püramiidis on tavaliselt 4...6 taset. Esimesel tasemel on tootjad ning teistel erinevate astmete tarbijad.Püramiidi tipus on tipptarbijad ehk tippkiskjad. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid
siiski püsima, andsid isegi järjest enam tööd uute teadmiste õpetamises valdkondades nagu kaubandus ja administratsioon. (Tulloch 2005) Üliõpilased keskaegsetes ülikoolides Ülikooli astumiseks oli tarvis osata ladina keelt. Õppimine keskaegses ülikoolis nõudis palju raha, millega tasuda eluaseme, toidu ja rõivaste eest. Immatrikuleerimise ajal maksti rektorile ja dekaanile tasusid ning ka edasised loengud olid tasulised. Maksude summa olenes perekonna jõukuse astmest. Õpperaha saadi tavaliselt vanematelt, sugulastelt või annetajatelt. Ülikoolidele annetatud raha, mis saadi katoliku kirikult, suurfeodaalidelt ja jõukatelt kaupmeestelt, jagati ka õpilastele stipendiumite näol. Üliõpilased käisid vahel ka koolmeistriteks või kaupmeeste sekretärideks, keda abistati kirjaoskusega. (Havlidis 2015) Üliõpilaste vanused keskaegses ülikoolis varieerusid alates 14-aastast kuni 30-aastani.
roostevärvi laike – gleistumistunnuseid, mis katavad horisondist vähemalt 1/3. Vastavalt lähtekivimile ja omadustele eristatakse paepealseid (Gh), rähkseid (Gk), leostunud (Go), küllastunud (G(0)) küllastumata (G(I)), leetjaid (GI), näivleetunud (LPG), leetunud (LkG) ja leede- (LG) gleimuldi. Gleimuldade omadused ja nende tüüpprofiilid sõltuvad peamiselt lähtekivimi materjalist, liigniiskuse astmest ja põhjavee koostisest. Gleimullad asuvad madalatel tasandikel ja nõgudes ning liigniiskus võib olla tingitud nii kõrgest põhjaveest kui ka pealevalguvast pinnaveest. Huumuskatte all asuvates horisontides on savirikkamad leostunud, leetjad ja näivleetunud gleimullad, üldiselt suurendab gleistumine ka lasuvustihedust. Levik. Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu maafondist ja ~17 % põllumaast
Sobiva suurusega kiudude valik sõltuvalt otstarbest on väga oluline. Valides rõivaste valmistamiseks liiga jämedad kiud, saame kange ja ebamugava kanga ja valides liiga peened kiud sisustus- ja tehniliste tekstiilide jaoks, saame vähe vastupidavad ja vähese tugevusega tooted. Tugevus Kiu tugevus on kiu omadus vastu pidada staatilisele jõule. Kiu tugevus sõltub eelkõige kiu molekulaarsest struktuurist (molekulide orientatsioonist, kristalliseerumise astmest, polümerisatsiooni astmest). Kiu tugevusest sõltub tekstiilmaterjali vastupidavus, rebimistugevus, pilling. Et määrata kiudude sobivust ettenähtud otstarbel kasutamiseks, tuleb hinnata kiumaterjali erisuguseid tugevusomadusi. Tekstiilmaterjali kasutamisel seda venitatakse, väänatakse, painutatakse, hõõrutakse, rebitakse, kortsutatakse jm. Kiu käitumist nendes eritingimustes väljendatakse erinevate tugevusnäitajate abil.
universaalse iseloomuga (toetused sõltuvad funktsioonideks peetakse allokatsiooni, ehk alust on suurte arvude seadus ja nt - aktiivse elanikkonna kasvumäär. vastavalt kas laste arvust või töövõime kaotuse avalike kaupade tootmist, jaotusfunktsiooni ja kauplemisest teenitav kasu Kapitalikogumissüsteemi puhul on invaliidsuse astmest, mitte perekonna stabiliseerimisfunktsiooni. Kindlustuses tuleb eristada 2 hinda: bruto-ja põhimudeliks algoritm sissetulekust või eelnevate tulude suurusest). Allokatsioonifunktsiooni täidab avalik netohinda e. makset. xt+1K = (1+rt+1)bt wt ,
Vae victis, ütleb Ribbetrop, see on võitjate kohus. Viimse hetkeni jääb ta Hitleri tuliseks pooldajaks. Selle eest esitatakse talle arve: 16. oktoobril 1946. öösel kell 1.19 avaneb tema kongi uks ühes Nünbergi gümnaasiumis. Ta on esimene, kes sel hommikul hukatakse. Kahe Ameerika sõduri vahel läbib ta oma viimase teekonna kooli võimlasse. Seal ootab teda ühe völla ees, mida on kokku kolm, Joseph Malta, ,,Nünbergi timukas". Ta talutab Ribbentropi seitsmest astmest üles. Siis paigutab ta Kolmanda Reich'i välisministri luugile ja seab talle silmuse kaela. Hukatav soovib pöörduda viimast korda saksa rahva poole: ,,Minu soov on, et Saksamaa unistus täitub ning Ida ja Lääne vahel sünnib üksteisemõistmine. Ma soovin maailmale rahu." Luuk avaneb. Hukkamise vähesed tunnistajad elavad järgmistel minutitel kaasa jubedale stseenile: Joachim von Ribbentrop ei sure kohe. Ta väänleb surmaheitluses. Ta tõmbleb. Pea peksleb vastu võllapuud
Ametnik ei tohi osaleda aktiivselt poliitikas, viib otsuseid ellu, aga ei kavanda. Ametnikkonna taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine ametkondadevahelise suhtluse koordineerimine, ametnike taseme- ja täiendkoolitus. 22. Kohtusüsteem Eestis Kohtu peamine ülesanne on mõista ÕIGUST !(so.ühiskonnas kehtivate kirjapandud normide kogum) Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline. Alustatakse alati esimesest astmest. Mandri-Euroopa ehk germaani õigussüsteem. I astme kohtud: 1) Maakohus arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Harju, Viru, Pärnu ja Tartu maakohus 2) Halduskohus arutab haldusasju (üks osapool on nõrgem, tavaliselt - riik vs. tsiviilisik) Tallinn, Tartu · Tsiviilprotsess: esitatakse mingisugune nõue ehk hagi. Toimub kahe eraisiku vahel.
nim. nihkeregistriteks. Nihkeregistri koostamiseks kasut. nii RS-, D- kui ka JK- trigereid. Nihkeregistris ühendatakse otsene ja inverteeritud väljund järgmise trigeri seadesisenditega S ja R. Seega toimub iga taktiga infosõna nihutamine ühe biti võrra. Sõltuvalt sellest kuidas trigerid omavahel ühendatakse, nihkub infosõna kas paremale või vasakule . Iga takti keskel nihutab sünkrosignaal info trigerite esimesest astmest teise. Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe. 6. SUMMAATORID. Summaatoriks nim.arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavatele järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril kolm sisendit ning 2 väljundit.
Ülesanne 1 Aksioom (kreeka keeles axima 'see, mis on vääriline') tähendab üldkeeles väidet, mille tõesuses pole kahtlust. Algarvuks nimetatakse ühest suuremat naturaalarvu, mis jagub vaid arvuga 1 ja iseendaga. Algarvude hulk on lõpmatu. Sajast väiksemad algarvud ((100) = 25) on 2, 3, 5, 7, 11, 13, 17, 19, 23, 29, 31, 37, 41, 43, 47, 53, 59, 61, 67, 71, 73, 79, 83, 89 ja 97. Kaksikuteks nimetatakse selliseid algarve, mille vahe on 2, näiteks 101 ja 103 või 1 000 000 007 ja 1 000 000 009. Ei ole teada, kas kaksikuid on lõpmata palju. Aritmeetiliseks keskmiseks nimetatakse arvu, mis saadakse antud arvude summa jagamisel liidetavate arvuga. Näide 1. On antud arvud 3, 4, 5 ja 6. Leiame nende arvude aritmeetilise keskmise. 1) Leiame summa: 3 + 4 + 5 + 6 = 18. 2) Jagame summa liidetavate arvuga 18 : 4 = 4,5. Seega nende arvude aritmeetiline keskmine on 4,5. Lahendamiseks sobib ka avaldis (3 + 4 + 5 + 6) : 4. Arvkiir on kiir, mille alguspunkt...
6.PEATÜKK Vana-Egiptus, püramiidid 1. Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kunstil? 300eKr-30eKr 2. Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Egiptuse pikas arengus võib eraldada 3 ajajärku, mil keskvõim oli tugev, aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes. 3. Mida ütled Egiptuse kunstitraditsioonide kestvuse kohta? Põhjenda. Egiptuses olid igasugused traditsioonid tugevad, kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid. Kunst ei olnud täiesti muutumatu. Sellestki võib täheldada alalhoidlike ja uuenduslike taotluste omavahelist võitlust. 4. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Kunst oli religiooniga lahutamatult seotud, religioon oli polüteistlik. Usk paljudesse jumalatesse oli juba enne riigiaega, kui igal kogukonnal olid oma kaitsevaimud. Vanemaid jumalaid kujutati loomadena. Kunstis kujutati neid ena...
Kurjade vaimude väljaajamine. - Siirderiitused(initsiatsioon) üleminek,asumine ühest olukorrast, inimese ühest eluetapist teise. Nt noorukist meheks või tütarlapsest naiseks. Ekskommunikatsioon osadusest väljaarvamine (anateemi alla panek) Salaliidud (müsteeriumiliidud mingisugus religiooni pooldajate salajased kohtumised, riitumiste läbiviimised, nt Eleusise müsteerium Vana-Kreekas, Demeteri riitused) seotud ühest religiooni astmest ühendatute seltskonda astumisega. Meestemajad on seotud pigem ühest perioodist teise astumisega Initsiatsioonid on edasikandunud läbi ajaloo. Nt käsitööliste tsunftid - kalendririitused(aastariitused) pööripäevad, võrdpäevsused, uusaasta, põllutööd. Nt Peruus algasid põllutööd kindla tseremooniaga. Templiprostitutsioon - patukahetsusriitused (deminueerivad riitused) flagellatsioon -ohverdamisriitused anniohver
KUNSTIAJALUGU Ladina keelsed väljendid 1. Citius, altius, fortius = kiiremini, kõrgemale, tugevamini (kaugemale) 2. Per aspera ad astra 3. Cogito, ergo sum = mõtlen, järelikult olen 4. Tabula rasa = puhas leht 5. Alma mater = helde, toitev ema (Ülikoolis) 6. Terra icoglita 7. Sit tibi terra levis (s.t.t.l) = olgu muld sulle kerge 8. Per se = iseeneses 9. Manus manum lavat = käsi peseb kätt 10. Pecunia non olet = raha ei haise 11. Lupus in fabula non mordet lupum = hunt hunti ei murra 12. Lupus in fabula = kus hundist juttu.... 13. Homo homini lupusest = inimene on inimesele hunt 14. Otium reficit vires = uhkus taastab jõu 15. Ab urbe condita (a.u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutus...
või vastavalt kohandatud autot. Antud abivahendite kasutamine jätab puudega inimestele küllaltki suure valikuvõimaluse selles osas, millal ja kus nad neid abivahendeid kasutada soovivad. Neil inimestel, kel puudub vabadus otsustada iseseisvalt oma igapäevaste liikumisega seotud toimingute üle kas ajutiselt või püsivalt, tekitavad liikumispiirangud teatud probleeme. Rahulolematuse aste oleneb tavaliselt tegutsemisvõimaluste piirangute kestvusest ja astmest ning toimetulekumehhanismide ja abivahendite kasutamise võime aitab inimesel normaalse liikumise piirangutega igapäevases elus leppida. Roperi, Logani & Tierney füüsilise aktiivsuse elamistoimingu käsitlemise viis võimaldab identifitseerida liikumise individuaalsuse see on antud elamistoimingu õenduse individualiseerimise nurgakivi ja õendust võib individualiseerida järgmiselt: · määratlemisel
f(x2), siis on f kahanev hulgas D. Kasvamispiirkonnas funktsiooni graafik tõuseb, kahanemispiirkonnas aga langeb. α Astmefunktsioon on funktsioon järgmisel kujul y = x , kus α on nullist erinev konstantne astendaja. Selle funktsiooni määramispiirkond, väärtuste hulk ja graafik sõltuvad oluliselt astmest a. Kui α on positiivne täisarv, siis on funktsioon määratud lõpmatus vahemikus −∞ < x < ∞. (graafik) Kui α on negatiivne täisarv, siis on funktsioon määratud x kõigi väärtuste korral, välja arvatud x = 0. (graafik) Eksponentfunktsioon on funktsioon järgmisel kujul: y = a x , kus astme alus a on konstantne ja rahuldab võrratust a > 0. Lisaks sellele võrratusele
Lämmastiku ainevahetuse lõpp-produktid erinevates organismides Aminohapped, karbamiid, N2-na tagasi atmosfääri. Lämmastikaluste de novo ja ,,säästev" süntees Puriine ja pürimidiine sünteesitkse de novo ehk lihtsatest biomolekulidest. Kui neid enam ei kasutata, siis neid säästetakse lagundamisest, mis ei anna energiat ja suunatakse tagasi nukleotiidide sünteesi. Puriinnukleotiidide biosüntees Puriini sünteesi aluseks on riboos-5-P ning süntees koosneb 11 erinevast astmest. Saadakse IMP nukleotiid, millest sünteesitakse nii adeniin kui ka guaniin. Puriinide ,,säästmine" Rakkudes toimub pidev nukleiinhapete ringlus süntees ja degraditsioon. Degraditsiooni tulemusena vabanevad puriinid, mida on rakkudel energeetiliselt ratsionaalne säästa ja lülitada need uuesti nukleotiidide sünteesi. Degratsiooni lõpp-produktid inimestel, lindudel, roomajatel Puriinide katabolismi produktiks on ksantiin, miks oksüdeeritakse imetajatel kusihappeks, mis eritatakse
10. Valguse peegeldumine mittemetallilise materjali pinnalt? R = f() I 11. Valguse neeldumine mittemetallilises materjalis? = e -l Io kus I- klaasist väljuva valguse intensiivsus Io - klaasi siseneva valguse intensiivsus - lineaarne absorptsioonikoefitsient 12. Mis määrab ära polümeermaterjali läbipaistvuse? kristallilisuse astmest, lisandite kontsentratsioonist ja täiteaine hulgast. 13. Mis määrab ära metalli värvi? värvus on määratletud peegeldunud kiirguse spektraaljaotusega. 1. Mis on faas? 2. Mis on faasidiagramm? 3. Mis iseloomustab faasi? 4. Defineeri Gibbsi faaside reegel 5. Mis on süsteemi vabadusastmete arv? 6. Analüüsi puhta aine faasidiagrammi? 7. Mittu faasi on tasakaalus kolmikpunktis? 8. Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv ühefaasilises alas
Vastu on antud seadus võetud 4. mail 2005. aastal. Vabariigi president kuulutas tubakaseaduse välja 18.mail 2005. aastal otsusega 833. Jõustunud on antud seadus 5.juunil 2005.aastal (avaldamismärge: RTI, 26.05.2005, 29, 210). Muudeti tubakaseadust 21. detsembril 2006 (RTI 2007,4,19) ning uus seadus jõustus 1. septembril 2007. 2. Milline on analüüsitava õigustloova akti koht "rahvusliku õiguskorra püramiidis"? "Rahvusliku õiguskorra püramiid" koosneb seitsmest astmest. Selle alus on õigusnorm, püramiidi hierarhia paneb paika riigi põhiseadus. Püramiidi tipus on ürgnorm, mille põhimõtted vastavad loomuõigusele ja millest lähtuvad kõik teised püramiidis paiknevad õigustloovad aktid. Kõik püramiidi astmed peavad olema kantud õigluse ideest. Esikohal Eesti õiguskorra püramiidis asub põhiseadus ise. Kuna põhiseadusest saab alguse õiguskorra hierarhia, siis kõik see, mis on põhieadusest alamal seisev ja mis mingis osas
minek tuntult tundmatule, alustatakse seda astet samuti üksikute sõnadega . selle 12 gruppi sõnad on eriti olulised, sest neist moodustatkse viiendas astmes laused. Neistsamadest lausetest moodustatakse kuuendas astmes raamat. (Doman 1992:160- 161) Nüüd on vaja muretseda raamat, mida hakatakse kasutama lapse lugemaõpetamisel ja mille materjal tuleb tagantpoolt etepoole läbi töötada, alates kuuendast astmest kuni neljanda astmeni. Raamatu valikul tuleks lähtuda järgmistest nõuetest: Selle sõnavara ei tohiks sisaldada rohkem kui 150 sõna. Igal leheküljel eei tohiks olla rohkem kui 15 või 20 sõna. Trükk ei tohiks olla väiksem kui ¼ tolli. Tekst ja illustratsioonid peaksid olema teineteiest eraldatud nii palju kui võimalik. (Doman 1992: 161) Seejärel tuleb ette valmistada kaardikesed neljanda, viienda ja kuuenda astme jaoks.
TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks. Ühiskonna kiire muutumine suurendab keskkon...
Passiva Kontrapassivakonto on seotud konkreetse passivakontoga, kuid vähendab selle jääki bilansis. Näide 1. jaanuaril 20x1 on ettevõttel aktsiakapitali nimiväärtuses 100 000 eurot. 20x1. aastal osteti ajutiselt tagasi varem emiteeritud aktsiad 2000 euro eest. Bilansikontod Aktivakontode ja kontrapassivakontode lõppsaldode arvutamine: S1= S0+ DK KK Passivakontode ja kontraaktivakontode lõppsaldode arvutamine : S1= S0+ KK DK Kontod detailiseerituse astmest lähtuvalt Kontod Sünteetilised kontod Analüütilised kontod (info kogumina) (detailne info) Kaup, volad tarnijatele Majandussündmuste arvestust peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordne kirjendaminemajandussündmuste arvestuspõhimõte, mille kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis.
kirjalike reguleeritavate dokumentide koostamine STANDARDISEERITUS tüüprotseduuride väljatöötamine INTEGREERITUSE TASE koordinatsiooni- ja koostöövahendite määratlemine o TÖÖJAOTUS eraldataus (horistontaalne); astmelisus (vertikaalne) o Org ülesehitus sõltub org suurusest, keskkonnast, elutsükklist, tehnoloogiast ja strateegiast. Keskkonna stabiilsuse astmest sõltub kas vajatakse: Organisatsiooni struktuuri loomine ja struktuuritüübid o Org struktuur on ametikohtade vaheline suhete mudel. o Org struktuur: Formaalne ehk ametlik struktuur juhtkonna poolt kindlaksmääratud peegeldab ametikohtade ja allüksuste asendit organisatsioonis ning alluvusvahekordi Informaalne ehk mitteametlik struktuur
somaatiline areng · Keha pikkuse järsk suurenemine puberteedieas (kasvuspurt) põhjustab teatud perioodil ebaproportsionaalsuse kehaliste võimete ja keha mõõtmete vahel LIHASJÕU ARENG · Lihasjõu areng lapseeas sõltub kasvuga seotud morfo-funktsionaalsete faktorite koosmõjust · Lihasjõu rakendamine liigutustegevusel sõltub lisaks lihasmassile ka motoorsete närvikiudude müeliniseerumise astmest ja närvisüsteemi küpsusest · Kuna paljude motoorsete närvikiudude müeliniseerumine ei ole enne puberteediiga veel lõppenud, siis on lihaste neuraalne kontroll lapsel ebatäiuslik · Laste võime rekruteerida motoorseid ühikuid (lihasesisene koordinatsioon) tahtelisel maksimaalsel pingutusel on suhteliselt väike, mis tingib osaliselt nende jõukarakteristikute madala taseme · Ka lihasesisesed faktorid (lihaskiudude kompositsioon, läbimõõt, glükolüütiliste ensüümide aktiivsus),
Kooli ajalugu ja tänapäev Pedagoogika ajalugu Pedagoogika ajalugu uurib: Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Pedagoogika ajaloo allikad: 1. Maailmapedagoogika klassika J.A. KOMENSKY (Comenius) (1592-1670) "Didactica Magna" (Suur didaktika) J.J.ROUSSEAU (1712-1778) "Emile e. kasvatusest" J.H.PESTALOZZI (1746-1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952) Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) "Democracy and Education" R. STEINER (1861--1925) waldorfkoolide rajaja 1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis Täna tegutseb maailmas 850 kooli ja 2000 lasteaeda, Eestis 6 kooli "Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast" "Kasvatuskunst" M. MONTESSORI (1870-1952) Lõi alus- ja alghariduse metoodika, mis levis Itaaliast kogu maailma. 2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasva...
eluase. Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Kreeka tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest. Kandvad osad on: a) nelinurkne alus, mis koosnes tavaliselt 2-3- astmest b) sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on: a) talastik, kuhu kuuluvad arhitraav, friis ning geison (eenduv garniis) b) lame viilkatus Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sambaid oli alati kindel arv: templi pikiküljel oli sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Tavalisemad sammaste arvud on 6x13 ja 8x17. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail
Positsioneerimisel lähtutakse erinevatest dimensioonidest: milliseid vajadusi teenused rahuldavad, millist väärtust edasi annavad, milliste omadustega on teenused ning millal, kuidas ja kes neid kasutab. Positsioneerimine on vajalik eristumaks konkurentidest, mis annab selguse potentsiaalsetele ja olemasolevatele klientidele, millise teenusega on tegu. (Bitner, 1996, lk. 288) Positsioneerimisega samal ajal pannakse paika ka kõrvalekalde astmest lähtuv strateegia. Suure kõrvalekaldega teenuste puhul saab rääkida nišši strateegiast, mis on suunatud klientidele, kes on omapärase teenuse eest nõus rohkem maksma. Vastupidiselt töötab aga väikese kõrvalekalde strateegia, mille puhul on tegu lihtsa iseloomuga teenustega, kus personalil on suhteliselt vähe võimalusi ja vastutust oma ideid 8 rakendada
põletamisteooria tundmine (loe: laiskus), ning püüda ahju üles laduda võimalikult väikse töömahuga. Kuna koldes on temperatuur kõige kõrgem ja tänu sellele põhiline osa põlemissoojust kolde seintes, siis on ahju kasutegur lähedane kolde kasutegurile. Umbkoldga kasutegur on 0.3 ja tuharestiga varustatud kuni 0.7 mille tulemusena väheneb kütuse kulu poolteist korda Toaahjusid võib liigitada olenevalt: lõõriseinte soojenemise astmest ja soojusmahtuvusest gaaside liikumisest ahju sisemuses korruste arvust materjalist suitsugaaside ärajuhtimisest Soojamahtuvuse järgi jagunevad soojamahtuvusega ja soojamahtuvuseta. Soojamahtuvusega ahjud võib jagada suure või väikse soojamahtuvusega ahjudeks. Suure soojamahtuvusega ahjud ehk paksuseinalised on toaahjud, mille lõõriseinte paksus on vähemalt ½ tellist (11-12 cm). Väikese soojamahtuvusega ehk
Koormuseid liigitatakse dünaamilisteks ja staatilisteks. Vastavalt jõu mõjumise suunale liigitakse koormiseid ka deformatsioone: surve, tõmbe, painde, ja väände koormisteks. Staatiline koormis muutuv suurus sujuvalt ajaühikus on väga väike. Jõu suuruse muutumine kiiresti ajas nimetatakse dünaamilisteks: löögiline, sitkus, purunemine ja väsimus. 6. Nimetage deformatsiooni liigid ja kuidas neid rakendatakse tehnikas? Olenevalt deformeeritavuse astmest suurusest liigitatakse neid: Elastseteks deformatsiooniks-jõu eemaldumisel materjal võtab esialgse kuju. Plastsed deformatsioonid-tekivad sel juhul kui aine osakesed aatomid viiakse teineteisest nii kaugele et nende vaheline tõmbejõud kaob ja jõu eemaldumisel materjal esialgsed kuju ei taasta. Deformeeritavuse määrab materjali sitkuse ja rabedus ja sellele järgnev purunemise iseloom. 7. Nimetage materjali saatilised (4) ja dünaamilised tugevused (2) ning nende
1 dx x-2 1 = z= dz = dx dx = 2dz 4 x - 2 2 2 2 +1 2 1 2dz 1 1 x- 2 = 2 = arctan( z ) + C = arctan +C 4 z +1 2 2 2 RATSIONAALMURD, MILLE LUGEJA ASTE EI OLE MADALAM NIMETAJA ASTMEST Sellist ratsionaalmurdu osamurdudeks lahutada ei saa, enne tuleb lugeja jagamise teel eraldada täisratsionaalne osa. x 4 - x 3 + 2x 2 - 1 Näide: x 2 - 3x + 2 x 4 - x 3 + 2x 2 - 1 14x - 13 = x 2 + 2x + 6 + 2 x - 3x + 2 ( x - 1)( x - 2 ) 14x - 13 A B = + ( x - 1)( x - 2 ) x - 1 x - 2 14x - 13 = A( x - 2 ) + B( x - 1)
Tempel on välja arenenud kreeka vanema aja eluruumist, nelinurksest megaronist. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Kreeka tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest. Kandvad osad on: a) nelinurkne alus, mis koosnes tavaliselt 2-3- astmest b) sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on: a) talastik, kuhu kuuluvad arhitraav, friis ning geison (eenduv garniis) b) lame viilkatus Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sambaid oli alati kindel arv: templi pikiküljel oli sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas, tüves ja kapiteel
suuremale argumendi väärtusele vastab suurem funktsiooni väärtus. Def. Funktsiooni f nimetatakse kahanevaks ehk rangelt kahanevaks piirkonnas X, kui selles piirkonnas suuremale argumendi väärtusele vastab väiksem funktsiooni väärtus. Def. Astmefunktsioon on funktsioon kujul y= , kus a on nullist erinev konstantse astendaja. Selle funktsiooni määramispiirkond, väärtuste hulk ja graafik sõltuvad oluliselt astmest a. Def. Eksponentfunktsioon on funktsioon kujul y= , kus astme alus a on konstantne ja a>0 ja a1. Määramispiirkond X= ja väärtuste hulk Y=(0,). Def.Trigonomeetrilised funktsioonid on funktsioonid kujul y=sinx,y=cosx,y=tanx ja y=cotx radiaanides antud argumendiga x. Määramispiirkonnad ja väärtuste hulgad on järgmised: 4. Def. Eeldame, et argument x on funktsiooni väärtuse f(x) kaudu üheselt määratud, st, et iga y Y
Paakumisel hakkab toimuma osaline sulamine savimineraalide kristalliitide servadel ning sisuliselt kleepuvad saviosakesed üksteise külge kinni. Mida kõrgem on paakumistemperatuur ja mida laiem on vastav intervall, seda parema kvaliteediga on savi. Lisaks on savi ka tulekindel, sest tal on omadus taluda kõrgeid temperatuure ilma olulise pehmenemise ja deformatsioonita. Savide tulekindlus sõltub savide mineraalsest koostisest (savimineraalid, päevakivid, jt. lisandid), osakeste dispersusse astmest, keemilistest lisanditest ning erinevate komponentide omavahelistest suhetest. Tehnoloogiliselt on tähtis seos paakumistemperatuuri intervalli laiuse ja savide tulekindluse vahel. Mida kergsulavamad (sulamistemperatuuriga <1350ºC) on savid, seda väiksem on ka paakumisintervall: tavaliselt 100-150ºC kergsulavatel savidel, 350-400ºC ja rohkem rasksulavatel (1350-1580ºC) ning tulekindlatel (>1580ºC) savidel. Kõige suurem nn.
Keemia alused I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL A. Keemilise reaktsiooni kiirus Keemiline kineetika on keemiaharu, mis uurib reaktsioonide kiirust ja mehhanismi. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageeriva aine või reaktsiooni saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Kontsentratsiooni väljendatakse tavaliselt aine moolide arvuga kuupdetsimeetris ja aega sekundites; sel juhul on reaktsiooni kiiruse dimensioon mol·dm-1·s-1. Kui reageeriva aine kontsentratsioon ajamomentidel t1 ja t2 on vastavalt c1 ja c2, avaldub reaktsiooni keskmine kiirus v ajavahemikus t2 - t1 = t järgmiselt: c 2 c1 c v . (1) t 2 t1...
suuremale argumendi väärtusele vastab suurem funktsiooni väärtus. Def. Funktsiooni f nimetatakse kahanevaks ehk rangelt kahanevaks piirkonnas X, kui selles piirkonnas suuremale argumendi väärtusele vastab väiksem funktsiooni väärtus. Def. Astmefunktsioon on funktsioon kujul y= , kus a on nullist erinev konstantse astendaja. Selle funktsiooni määramispiirkond, väärtuste hulk ja graafik sõltuvad oluliselt astmest a. Def. Eksponentfunktsioon on funktsioon kujul y= , kus astme alus a on konstantne ja a>0 ja a1. Määramispiirkond X= ja väärtuste hulk Y=(0,). Def.Trigonomeetrilised funktsioonid on funktsioonid kujul y=sinx,y=cosx,y=tanx ja y=cotx radiaanides antud argumendiga x. Määramispiirkonnad ja väärtuste hulgad on järgmised: 4. Def. Eeldame, et argument x on funktsiooni väärtuse f(x) kaudu üheselt määratud, st, et iga y Y
Praagiks loetakse töö või toodang, mis ei vasta tööandja poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele Kui töötaja teatas praagist tööandjale või tema esindajale, too aga andis korralduse tööd jätkata, tasutakse töötajale edasise praagi eest nagu kvaliteetse toodangu (töö) eest. Töötaja süül tehtud täieliku praagi eest tasu ei maksta. Töötaja süül tehtud osalise praagi eest makstakse tasu alandatud määral, sõltuvalt töö tulemuse kõlblikkuse astmest. Kui töötamisel praagi tekkimises pole süüdi töötaja, makstakse talle tasu selle töö tegemiseks ettenähtud aja eest vähemalt töölepingus kokkulepitud palgamäära ulatuses. 24. LÕPPARVE MAKSMINE Tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul,
Analüütiline Probleemi-lahenduslik Teadvustamatu, eelteadvus Teadvus Rasked, pidevad emotsionaalsed Nö olmeprobleemid probleemid Minevik Olevik Kestvus pikem Kestvus lühem Nõustaja roll defineerub nelja teguri kombinatsioonis: 1. Sekkumise direktiivsuse astmest 2. Erialasest kuuluvusest 3. Organisatsiooni koosseisu kuulumisest 4. Probleemi käsitlemise laadist 2 Kes saab olla nõustaja? Eestis = Psühholoog III, IV, V Kutsestandard (kehtis kuni 31.12.2013 (www.kutsekoda.ee/et/kutseregister) Alapädevusena psühholoog-nõustaja kutse Psühholoogia alase akadeemilise haridusega (minimaalselt magistrikraadiga) spetsialistid, kes
keskus. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Juba arhailisel ajajärgul kujunes välja templi põhiplaan. Templi arhidektuuri välisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane möödukus ja propotsiooni tunne ning ehitustöö püstitamine kiviplokkidest ilma sideaiteta, metallklambrite abil. Kreeka tempel koosneb kadvatest ja kantavatest osadest. Kandvad osad on: nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koosneb tavaliselt ühest kuni kolmest astmest, ülemine aste on stülobaad. Teiseks sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on: talastik, mis koosneb sammaste kapiteelidest, sellel toetuvast arhitraavist, mille peal on friis, mis omakorda kannab karniisi. Teiseks võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga, mis piirab viiluvälja e tümpanoni. Katust piirab liist vihmavee valgumiseks tümpanonile. Sammaste taga asub templi pearuum naos
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
